
Pole küll sobilik teema jõuludeks, aga mõniaeg tagasi lugesin kuskilt kümmet kasulikku nippi/ näpunäidet, kuidas vabaneda oma elukaaslasest, aga ei suuda neid hetkel kuidagi leida.. Lihtsad sõnad ei aita ja kurja häält ma teha ei oska..
tahad lahti saada...ole aus ja räägi välja, mitte ära hakka tembutama ja nõmedusi välja mõtlema...
äkki teine inimene tahab ka oma eluga siis edasi minna ilma pikalt põdemata.....
vähemalt peaks talle sellise võimaluse andma...
Kui palju kaaslane kaalub? Vastavalt kaalule tuleb varuda 1 või kaks 200 liitrilist prügikotti. Kui oled noor ja tugev mees siis saad hakkama ka
käsisae ja liharaiumiskirvega kui oled nõrk naine kasuta elektrilisi või bnsiinimootoril abivahendeid. Tegevus järgmine- Siis meelita kaaslane vanni
ja kasuta vooluvõrku ühendatud tosterit-varjamiseks parim sealsamas vannis tükelda lihakeha umbes 2 3 kilosteks juppideks ning paki prügikottidesse.
Seejärel tuleb prügikotid toimetada mõne luksusliku tornelamu prügikastide juurde.NB! Hoidu turvakaamerate vaatevälja sattumisestJa ära jäta
näpujälgi. prügikotte toimetama saab palgata odavalt ka mõne asotsiaali, keda autasusta liitrise metanoolipudeliga tubli töö eest. Kolmandal päeval
mine politseisse ja ütle et kaaslane on kadunud koos suurema summa sularahaga ja et oled mures ja väga vihane ka! Edasine on juba delo
tehniki.Igatahes on meetod kindel.
TJ
Räägitud meil on piisavalt.. aga tema ei taha loobuda... mõtlesin, et teeks, siis ennast kuidagi halvemaks kui olen, siis tal ehk vihastab vähemalt mu peale...
Tuttav tunne, 5 aastat tagasi üritasin sama, aga ei õnnestunud ja elame siiani koos.
kas ise välja kolida ei taha? see oleks võibolla lihtsam.
kas olete mõlemad korterisse sisse kirjutatud? kui tema pole, siis võid vabalt välja tõsta kasvõi politsei abiga.
kui inimene enam ei meeldi, siis on parem lahku minna, sest vastasel korral hävib väga palju aju-/närvirakke.
Ei noh, lahe lähenemine "..kui ENAM ei meeldi, siis ..."
Tahaks kohe öelda, et saage suureks.
Aga noh, kui ikka "enam ei meeldi", siis paki oma seitse asja ja astu ära. Elu läheb edasi.
Minul pole kahjuks oma kodust kuhugi kolida... või vähemalt ei tahaks.. minu suureks miinuseks on liig leebe iseloom ja nii ongi vägivaldne väljatõstmine või muu selline mulle võõras..
Aga ma ei saa aru, kuidas keegi saab nii poolvägisi sundida endaga elama? St sinu puhul Pioneer, hetkel siis su naist silmas pean... Kui ikka ühelt poolt tunded otsas, siis mis sunnib end alandama ja peale jutuajamisi/selgeks tegemisi veel sinuga ühe katuse all elama? Armastus? Mul enesehinnang vist tiba kõrgem, ei elaks enam koos, ei tahaks...kui on selgeks tehtud, et ma pole soovitud...
Kui põhjust pole nagu, siis on jah naca keeruline.
Tegelikult ongi see põhjus ja tuleb otsustada põhjulikult ning kohe. Ma tean selliseid paare kes peale lahutust elavad koos kuna ei oska otsustada,
elu seisab, keegi ei saa edasi minna. Sina oled üksi selles maailmas, mitte kellegi jaoks!
ei saa mina sellest ilmaelust aru.. aga kui naine muudmoodi ei ole piisavalt motiveeritud enda alandamise lõpetamisest, sisi ütle, et sul on uus ja
parem.
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Ei noh, lahe lähenemine "..kui ENAM ei meeldi, siis ..."
Tahaks kohe öelda, et saage suureks.
Pioneer, mulle tundub, et sa pole naisega veel tõsiselt rääkinud, sest ta vist arvab, et ehk sa muudad veel meelt.
Kas sa ise ikka oled oma soovis lahku minna täiesti kindel?
Oma kogemustest võin öelda, et lahkuminekul olin just mina see algataja pool ja see tekitas ex-ile paraja ¹oki.Aga ma ei taganenud oma otsusest ja
võitlesin ennast vabaks.Soovin sulle vaid kindlat tahet ja jõudu...
Tsitaat:Mina pidasin silmas, et "suured" inimesed veidi ikka mõtlevad ka suhteid luues. Omamoodi küpsuse tunnus. Mitte et asi käib nagu liivakastis .. Veidi mängin mänguautoga, kui enam ei meeldi, siis viskan välja.
Algne postitaja: roswell23
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Ei noh, lahe lähenemine "..kui ENAM ei meeldi, siis ..."
Tahaks kohe öelda, et saage suureks.
sõnastada võib ju ka teisiti aga mõte jääb samaks. lahku minnakse igas vanuses ja nö "suureks saamine" ei oma siin tähtsust, või sa mõtlesid selle all olukorda, kus vaatamata nt üksteise vihkamisele (tundeid on erinevaid), jäävad inimesed kokku, kannatavad, närvid läbi jne. , aga on seejuures "suured/täiskasvanud"?
Ma kunagi olin sama probleemi ees. Aga leidsingi omale uue ja parema ja eksile andsingi siis teada, et näe, olen juba teki allgi teisega olnud - seal samas sel samal hetkel oli kogu lugu läbi.
LOla69--> selles suhtes olen ma sinuga nõus, et viimasel ajal ei võeta suhteid tõsiselt. kõik toimub nii kiiresti ja uisapäisa. eks need
väärtushinnangud on tänapäeval paigast ära. aga lahku minnakse ka pärast 20 kooseluaastat. ja vaevalt et need lahkuminekud on kergelt tulema, asjad
mõeldakse ikka läbi jne.
kahjuks ei tunna ma pioneeri nii hästi, et teaks tema seisust, abielus või mitte, lapsega või ilma, ja tema postitusest ei loe seda ka välja. aga kui
ikka päris pere, siis on jah raske lahku kolida. ja vara jagamine võib osutuda väga valusaks protsessiks.
aga loodan, et probleemid saavad lahendatud, asjad selgeks räägitud ja õige otsus langetatud. EDU!
Vabaabielu, laps on, mida naine iseseisvalt otsustas et tema tahab ja ma sain omal ajal sellest alles siis teada, siis kui mind kutsuti sünnituse
juurde.. Ma ei kavatse last hooletusse jätta. Luban maksta alimendid, aga oma eluga tahan minna edasi..
Ja vastu tahaks vaielda teesile, et kokku elama hakatakse kergekäeliselt.. ah... elu pole alati nii roosiline kui alul paistab..
Pioneer, mitte, et ma su naise tegu, sinu teadmata laps hakkama panna, heaks kiidaksin, aga lapse saamiseks on ikkagi kaht inimest tarvis.
Mina sinu asemel koliks ise ära, kui nii kange tahtmine vabadus tagasi saada.
otsi naisele- lapsele uus elamine juba valmis ja anna siis võtmed kätte
normaalse üüriga, mis kogu sissetulekut ära ei tapa
kuhu tema siis peaks minema lapsega? lapsega ei ole kerge kolida
kolimisel peaksid ka aitama
sinu laps ju
Lapsest tahad ka vabaneda ve? Ära jama -miks sa peaks lapse naisele andma kui ta sihuke madu on?!
TJ
kõige lihtsam on ju ise minema minna.
selline wärk,et inimesest wabanemise eest hoolitseb loodus,kooselamise otsustavad omavahel kaks inimest, samuti koos magamise otsustavad omavahel koos magajad.....need kõik on absoluutselt eri cased,mis ei pruugi omavahel seoses olla!
öeldi ju konkreetselt et elukaaslasest mitte lapsest.No need naised kujutavad ikka alati asju ette.Kuskil polnud ju kirjas et tahab loobuda naisest,korterist,lapsest armukesest ja autost ja teistest hüvedest.Või on see nii loomulik et kui naine läheb siis jäävad ainult türa ja tühi hing mehele.Öeldi konkreetselt elukaaslane nahhui.
Lihtne, nagu köhast vabanemine.
Vòta 2 osa punast ja 3 osa valget kärbseseent ja sa ei köhi enam iialgi.
See oleks mõrv
juu
Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
..... et kui naine läheb siis jäävad ainult türa ja tühi hing mehele.Öeldi konkreetselt elukaaslane nahhui.
Ma lihtne maavillane ja kodukootud.Lihtsalt on mõte paremini seeditav ja mõistetav.
Võib muidugi kasutada veetlevaid ja kõrvukõditavaid sõnamoodustusi kuid milleks kui on olemas lihtne ja kodune eesti keel.
Lisaksin juurde kasutatud kirjanduse millele baseerusin:
NAINE:
http://www.eki.ee/cgi-bin/sl_dic/?50
TÜRA:
http://www.eki.ee/dict/slang/index.html
Lk
http://www.eki.ee/cgi-bin/sl_dic/?7
NAHHUI:
http://www.eki.ee/cgi-bin/sl_dic/?6
Siia lisaks natuke pikemalt sõnast HUI
http://www.zone.ee/2toomas/Hui.mp3
Niiet polegi nagu võõrsõnad eriti.Väikest käredust võtke aga mu lihtsa omapära ja nõrkusena

to vabakutseline:eelpooltoodu oli minu jaoks äärmiselt hariv ja silmamärgav lugemine Jõuluootel vanainimesele,tnx!
juba lapsepõlves utlesid mulle vanemad et endast vanemaid tuleb aidata ja loomulikult ka austada.

ei tea mis eriline kunst see küll olla võix millest te siin räägite
...mul pole vaja vabaneda olnud, sest nad lähevadki lihtsalt oma seitse asja
näpus(kaasasündind nõiakunst)
li-li
targa naise diplomaatiline tähelepanek
diplomaatiat võix veel arendada nagu ka luual sõitmist
(annan endast parima)
Ega minu teguviis ei saagi kõigile meeldida ja see polegi eesmärk. Hukka mõista oskan ma isegi ennast, aga.. ikkagi.. mäletan, et neis küsitud õpetustes oli, et tuleks justkui varjatult vedelema jätta võõrast naiste pesu, mõned kondoomid võiks lihtsamatesse kohtadesse "peita" ja oli palju asju veel mida oma fantaasiavaesuse juures ei suuda meenutada. Las ma proovin, siis saan teilegi hiljem rääkida, mis põnevat juhtuma hakkas.. elu on muidu nii igav.. sellesse on värvi juurde vaja...
ah et vaid elule värvide lisamiseks?
khmm....vastu jõule nagu inetu tegu või mis...
äkki asud alles pärast jõulu siiski tegutsema....
no jõulurahu nagu ikkagist ja....
Võibolla ta lihtsalt praktiline inimene ja kellele meeldiks kasvõi jõulurahu ajal vahtida inimesele silma kelle juuresolek kindlasti pidulikkust ja
harmooniat ei tugevda.Kas järjekordne koer saba raiumine juppide haaval.Kui siis korraga ja mure murtud.Täiskasvanud inimesed peaks andma aru oma
tegudele ja mõtetele.Võti lauale ja jeehat.Mis kuradi õrnushetki ja rahuhetki vaja kui homme algab kõik otsast peale.Peale jõule juba uus lehekülg
.
On ikkagi ainult kaks võimalust kas kuulute kokku või mitte.Tõde on teinekord valus kuid parem kui enesepetmine ja edasine virelemine.Kui on otsus
tehtud siis tuleb seda täita ,kasvõi ainult selleks et mitte karglejaks oma silmis jääda.
no jõulud võib ka eraldi veeta....kui kohe kuskile päriseks minna pole....
Telli palgamõrvar. Küll tema juba teab, kuidas sind elukaaslasest valutult vabastada.
kas neiu Hera on kursis vastava teenus hinnakirjadega.
Ei, neiu Hera pole hinnakirjadega kursis. Pole siiani vajadust tekkinud sellise teenuse kasutamiseks. Olen siiamaani suutnud oma lahkuminekud ilma palgamõrvariteta korraldada ning samuti ilma netis musta pesu pesemiseta. Samuti ei kavatse vastavasisulist linki otsima hakata - kel janu, sel jalad.
ütle talle seda, mida sa mõtled ja tahad
Sarnane küsimus,et kuidas saada lahti sellistest meestest kellest ma pole üldse huvitatud aga poevad mulle ikka ja jälle nahavahele.Olen ka ilusti öelnud ja seitsmel erineval moel mõista andnud,et ma pole huvitatud aga mõnedele meestele on see nagu hane selga vesi.Ei oskagi mingit varianti välja käia.Ise korduvalt selle probleemi küüsis.
jääb ikka tõsiselt arusaamatux, kuidas suudetaxe ennast vägistada
...mina ei suhtle inimestega, kes mulle ei istu ja veelvähem omax mingit suhet. Kui
oli funn n. nüüdsex lõbu läbi, siis nii öelgegi.
Amarelle
Kui mees tunneb et tal on võimalik sind saada siis ma isegi ei näe põhjust miks ta sulle külge ei kleebi.Ju sa ise omas käitumises pole selget sotti
enesele teinud tahad teda või mitte.Võibolla on sinu probleem selles,et pole suutnud talle seda selgeks teha.Pole mõtet enesele ette kujutada ,et oled
ainus naine planeedil ja teise võimalusi pole.Lihtsalt tuleb talle selgeks asi normaalselt teha.
Loe hoolega ja süüvi sügavalt Li-Li postitusse ja mõtle selle postituse sisu üle,mitte ära ainult loe seda.Minuarvates on selles kõik oluline
olemas,et end jälle õnnelikuna tunda.
Tsitaat:
Algne postitaja: Pioneer
Vabaabielu, laps on, mida naine iseseisvalt otsustas et tema tahab ja ma sain omal ajal sellest alles siis teada, siis kui mind kutsuti sünnituse juurde..
Kas siis kohe kuidagi ühist keelt ei leia??? Laps ikkagi ka ju...
Jube küll, kui korraga tunned, et tahaks vabaneda elukaaslasest...
Samas - olen sama tundnud. Ja kuna jutt ei aidanud, siis ma lihtsalt tõstsin ta välja.
Night
Ja mida sina välja pakuksid elada inimesega keda sa võibolla absoluutselt ei salli koos kuni lapse-kuivanaks saamiseni.Kas 10-20-30-võibolla 40
aastaseks saamiseni ja siis mõlemad oma isiklikku elu elama.Ta ju otsibki ühist keelt,et vabaneda inimesest kes samuti võibolla käib ja korrutab äkki
prooviks veel ja leiaks ühise keele.Kui juba inimene on teinud enesele selgeks kõik asjad siis on ta ka teadvustanud enesele ,et edasisel kooselul
puudub motivatsioon.Inimene otsib konkreetset lahkumineku võimalust aga pakutakse talle mida-enesepiinu kooselamise eesmärgiga.See on ju sama mis
pakkuda hambutule orbitit et hambad valged püsiksid või kutsuda pime kinno filmi kuulama.Tulge reaalsusse.
Mõne asja võiksid ikka enda teada jätta.Või oled sa lükata-tõugata,et sellise asja kohta nõu küsid.
Ütle otse ja ausalt .. muud varianti ma ei näe igatahes ..
Vaene laps, kellel sellised vanemad on....
Äkki lõpetaxid oma lause, mida silmas pead, dex ?
Tsitaat:
Algne postitaja: dex
Vaene laps, kellel sellised vanemad on....
Ok siis. Lihtsalt mina ei leidnud mingeid vihjeid sellele, et lapsel olex halb, et tema kuidagi kannatab.
aga kas sa siit teemast kusagilt mõne sellise vihje leidsid, et lapsel maru hea oleks?
Ei leidnud. (Huvitav mix- paljude inimeste arvates peitub ju lapse õnn selles, et ema-isa elavad koos ühe katuse all)
Aga niikaua, kuni asjaosaline (pioneer) ise ei ole väitnud vastupidist, ei ole mingit alust arvata, et laps selles peres õnnelik ei olex, ja kindlasti
ei pea see muutuma seoses sellega, et vanemad lahku kolivad..
Kui vanemad otsustavad lahku kolida .. Mis siis ikka, see poleks esimene kord. JA elu läheb edukalt edasi siis kah. Aga seda vanemate otsust ei
paista ju siit? Pigem on siin hetkel ühepoolne soov "vabaneda" ..
Minus tekitab see kah vastakaid tundeid.
Eks see mulje teki sellest, kuidas asja serveerida. Hetkel olemasolevas kastmes see krempel mulle ei maitse.
Jah, kõik algab serveerimisest!
Ex see väljend "vabaneda" tingitud sellest, et pioneer otsis ju konkreetset abi leidmax kuskil netis existeerivat 10 soovitust "kuidas
vabaneda elukaaslasest". Sellest ka need palgamõrvarid ja kärbseseened ja minu arvates ka paras annus meeleheidet. Siin postitades haxeldataxe
paratamatult ju läbi iga sõna kõikvõimalikud tähendused vastavalt lugeja fantaasiale ja sõnnikuhunnikule.
Abi (linki) aga ei kuskil 
Ma ei oska asja õigustuseks midagi lisada.. inimesed on erinevad ja teed mida mööda nad käivad. Plaan oli seda "asja" korraldada peale aastavahetust.. kuna ma ise ei oska kuri olla ja kedagi tänavale tõsta, siis lihtsalt mõtlesin, et keeran asja ise kuidagi teistpidi, et ta ise lõpuks veendumusele jõuaks..
... et siis ikkagi plaan teinepool tänavale tõsta...
ainult et vaja serveerida nii, et naine ise selle peale tulex.. aga äkki ta olex juba ammu läinud, kui olex, kuhu minna?
(tuletan igax juhux meelde, et Sul on õigus vaikida- kõik, mida ütled, võidaxe kasutada Sinu vastu!)
Maiu
Ilmselt oleme me sinuga oma nõuannetes lihtsalt mõttetut promotööd teinud.
Õigus paistab olema meie kaasfoorumlasel koodnimega night- kes ütles oma arvamuse välja:
http://www.kodutud.com/viewthread.php?tid=9381&page=2
ma kordan, oma last sõna otseses mõttes tänavale tõsta on bioloogiline kuritegu
otsi neile uus kodu ja aita kolimisel
Kas see oli kuskil kirjas et ta tahab naise visata koos lapsga tänavale.Äkki ainult naise-mitte lapse.Miks ennatlikud ennustused.Või on laps nii kindlasti lapse ema külge poogitud,et teistsugust võimalust ei eksisteeri.Äkki on küsimus hoopis selles,et naisterahvas ei suuda olla tema lapsele täisväärtuslik ema.Aga kohe teha järeldust nagu kuuluks ema ja laps kokku nagu aamen kirikus on ikka ennatlik teha.Me ei tea ju midagi selle paari taustast ainult seda mida teemaalgataja ütles-Ta soovib elukaaslasest lahti saada.Nüüd aga tehakse juba temast kurjategijat kui lapse tänavaletõstjat.Nii need promomised üldjuhul ka toimivad ja paari lehekülje pärast loeme kuidas vaene pioneer peksab oma naist ,vägistas teda üksinda grupiviisiliselt millest sündis laps keda relva ähvardusel tänavale tõstetakse-Hea filmi saaks.Terve maailm saaks teada et mehed on sead ja naine käiks ringi nimbus peakohal nagu neitsi maaria hoides süles last,.......
Tsitaat:Lapsed, Maiu, kannatavad veel kõige rohkem selliste asjade puhul, kuna tegelikult tunnetavad nad reaalset olukorda vägagi täpselt ja kui isegi 100%'liselt ei tea, mis lahti, siis sismas tunnetavad ikkagi... Seega, tõesti, juba lapse pärast oleks mõtekas kas otsustada kokku jäädagi (kuigi ei näe siin sellista varianti) või lahku minna ja kiirelt...
Algne postitaja: Maiu
Ok siis. Lihtsalt mina ei leidnud mingeid vihjeid sellele, et lapsel olex halb, et tema kuidagi kannatab.
V.a. hr pioneer, mul selline pisike küsimus, et miks sa oma naisest üle-üldse vabaneda tahad?
Vabanemise tehnika valik sõltub ikka sellest, mis teie vahel käärimist tekitab.. kas igavus, lollus, liigne naise poolne emalikus, veidrad söömise
harjumused.. jne.. et mis siis konkreetselt lahti on?
See et algul mainisid et lapsest said teada alles siis kui sünnituse juurde kutsuti, näitab natuke seda et miskit kääris teil juba alguses.. aga kui
tegid/tegite ostuse kokku kolida, siis polnud see nagu ma aru saan mingi tuju ajel tehtud otsus..
Et mis on siis praeguseks muutunud, et nüüd vaja ikkagi naisest vabaneda?
freelancer, loe teemaalgataja varasemaid postitusi
sealt loeb välja küll, et ta last enda juurde jätta ei kavatse, kuigi on nõus last rahaliselt toetama
ja keegi ei sunnigi teda nendega koos elama, lihtsalt - lapsega naist niisama tänavale tõsta ei tohi, tal peab olema koht kuhu minna.
olukorra kõige lihtsamaks ja kiiremaks lahenduseks olekski see, kui ta ise otsiks neile uue elukoha
get the point?
praegu jääb küll mulje, et ta püüab lihtsalt inimesi enda kaelast ära saada ja tal pohh mis neist edasi saab;
see oleks mõistetav, kui ainult naisega tegu, suur inimene peabki oma eluga ise hakkama saama, aga laps muudab olukorda kardinaalselt
ja kui ta tõesti tahab last endale jätta, siis arvestagu ka, et see naine ta elust ei kao kuskile, kui oma last vaatamas käib, jne
.. aga mis saab siis kui mõlemad tahavad last omale jätta aga kooselamisest ei tule enam midagi välja. Et kummal poolel on see suurem õigus lapsele või suurem kohustus lapse ees. Fakt on ju see, et last pooleks rebida ei saa, et mõlemale vanemale võrdselt saaks.
Tsitaat:
Algne postitaja: Pioneer
Ma ei oska asja õigustuseks midagi lisada.. inimesed on erinevad ja teed mida mööda nad käivad. Plaan oli seda "asja" korraldada peale aastavahetust.. kuna ma ise ei oska kuri olla ja kedagi tänavale tõsta, siis lihtsalt mõtlesin, et keeran asja ise kuidagi teistpidi, et ta ise lõpuks veendumusele jõuaks..
Tänud kõigile, kes teemas viitsind kaas mõelda. Tegelikult oleks pidanud teema algselt püstitama teistmoodi, aga siis oleks kiri tulnud liiga pikk ja
kes seda ikka oleks lugeda viitsinud. Raske on panna ühte pisikesse teemasse kogu oma eelnevat elulugu ja emotsioone sinna juurde. Kui tausta natuke
juurde rääkida, siis tegelikult polegi see nii naljakas, kui mõnele eelkirjutanule tunduda võis, kes soovitab talle pommi alla panna, kes maja ehitama
hakata. Olen ise läbimas oma elus etappi, mida mõned meist äkki isegi kogenud on, kus kõik mis sa ette võtad läheb lörri. Kõik mis puudutad see
puruneb.. see elu allakäik on olnud karm ja lõppu ei paista. Kui üks eelkõnelejatest ütles, et miks inimesed üldse oma pereasja avalikkuse ees
aetakse, siis mõtlesin, et anonüümsena julged ikka rohkem öelda/küsida, kui päris avalikult kellelegi oma muredest rääkida. See naise teema on vaid
tegelikult üks väike tükk jamade karikas. Selle asemel, et rääkida siin oma jamast naisega, oleks pidanud ehk rääkima elu muudest probleemidest. Ei
saa eitada, et kohati on nii raske, et olen hakanud mõistma miks mõned inimesed siit ilmast lahkuvad, kui varem pidasin ma neid puberteedidest
õnnetuteks armastajateks, kes oma armastuse suuruse näitamiseks ennast hävitavad, siis nüüd ma saan neist inimestest aru.. sellest meeletust ängist,
mis valitseb hinges ja ükski lohutav sõna ei vähenda seda.. õnnetuseks ei suuda ma ise seda "kergemat" teed minna ja püüan veel rabeleda..
iga uue jama puhul mõtled küll, et maaslamajat ei lööda, aga siiski.. on tohutu soov ja vajadus end lahti rebida oma keskkonnast, mitte kedagi näha,
olla ära siit. Soov vabaneda elukaaslasest.., et lõppeks mu asjades sorimine ja pidev revideerimine ja aru andmine ja pidev haiglane kahtlustamine..
nagu mul ilma selleta jama vähe oleks.. me nagu elame koos, aga ta ei ole inimene keda oma asjadesse pühendada, et raskel hetkel kergem oleks..
Tahaksin hetkel antud teema ammendatuks lugeda, sest foorumis inimesi ja nende saatusi tundmata on väga raske siiski mingit lahendust leida.. ja antud
teemaarendus läks hoopis teises suunas, kui arvasin seda minevat. Kui me tunneksime teineteist tõesti reaalis.. siis äkki.. Püüan mõista neid, kes
mind hukka mõistsid ja kes takka kiitsid, sest ühest lahendust elu sasipuntrale on raske leida.. Palun vabandust inimeste käest, kelle moraalitunnet
see riivas. Ma ei tea hetkel, mis oleks õige, mis vale tean, et mul on väga raske.. Ma ei soovi hetkel seda teemat edasi arendada, sest pole hetkel
adekvaatne tekkinud situatsiooni oma elus hindama..
Ma vabandan tekitatud amoraalse teema tekitamise eest siin foorumis ja palun adminnidel see sulgeda.