Board logo

Mõistus & tunded...
Virgin - 09.12.2002 kell 20:22

Kui palju lasete mõistusel tunnete puhul kaasa rääkida ja vastupidi tunnetel mõistusele?


Bix - 09.12.2002 kell 20:25

Mõistusega on võimalik tundeid tekitada ja tundeid tappa. Samuti on võimalik tunnetega mõistus peast ära viia. Kõik sõltub kogusest ja tarvitamisõpetusest.
Üldiselt on ikka vist nii, et kogemustepagas on see, mis mõistusele tugipunkti annab ja ei lase kohe esimese tundepuhanguga uperkuuti käia.


meryli - 09.12.2002 kell 20:28

Minul kipub see möistus köige nelja tuule poole lahkuma kui tegu tösise "laksuga" on...yhesönaga, möistus ei kuula tundeid ja tunded ei allu möistusele ja kui peaks maapääle kukkuma siis......on ai-ai kui valus


Lola69 - 09.12.2002 kell 20:41

Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Kui palju lasete mõistusel tunnete puhul kaasa rääkida ja vastupidi tunnetel mõistusele?


Ei lase mõistusel kaasa rääkida. Ikka tunded enne ja kui need jõuavad mõistusega kokkuleppele, siis jõuavad, Kui ei, siis las nemad olla. Süda otsustab õigemini. Reeglina. Ja kui ka teeb vea, siis eks lepi vitstega.


drops - 10.12.2002 kell 09:57

ürita kuidas sa tahad aga siiski on nii et 9 - l juhul 10 - st saavad tunded mõistuse üle võitu - aga ma üritan edasi, ehk kunagi õnnestub


Kayleigh´n I - 10.12.2002 kell 09:59

Suuremas osas ikka mõistus valitseb ... olen selle tunnete osaga kõvasti vastu näppe saanud ja sellepärast need materdan maha


tiina - 10.12.2002 kell 10:02

Mind õpetati väiksena ikka kõike mõistusega võtma. Enamuse elust olen ka nii käitunud. Ikka kõik mõistuse järgi.
Alles mõnda aega tagasi sain aru, et mõistuse järgi otsustamine...vähemalt suhte puhul...ei vii kuskile. Need korrad, kui olen mõistuse järgi valiku teinud, olen ämbrisse astunud Nüüd valisin südame järgi ja olen rahul ning õnnelik. Kaasat ei saa valida mõistusega...ikka sisetunde ja südame järgi...siis on õige ja ka armastust, hoolimist ja mõistmist jagub


murdjamees - 10.12.2002 kell 10:19

Raske küsimus. Aga ma üritan ise ikka viimasel ajal asju mõistusega võtta kuigi see ei tähenda et tundeid ei oleks.Pigem ma püüan kuidagi nii olla et vastaspoole tunded liga tugevaks ei muutuks.
sellest ka joonealune hoiatus!

tänan!


ipsu - 10.12.2002 kell 10:49

Viimasel ajal kipub mõistus võimust võtma. Minu kogemus näitab et tunded tuleb kontrolli all hoida.


kontorihiir - 10.12.2002 kell 11:29

Olen vist ka rohkem mõistuseinimene,vist isegi liialt.
Sellest tulenevalt on ilmselt ka suuremad rumalused jäänud tegemata
Kuid ega asju mõistusega võttes tunded kuhugi kao ju. Need ju ikkagi olemas.


Jb - 10.12.2002 kell 14:25

...mõistuse puudumisel jäävad järele ainult tunded...


tiina - 10.12.2002 kell 15:20

Tsitaat:
Algne postitaja: Jb
...mõistuse puudumisel jäävad järele ainult tunded...
See, et ma enne kirjutasin, et võtan asju rohkem tunnetega ja südamega....see ikka rohkem lähedastes suhetes kehtib...nii kaasat kui sõpru tuleb valida südame ja tunnetega. Muudes elu valtkondades kipun liigagi palju mõistusega asju võtma.


Ac - 10.12.2002 kell 15:22

Mul aru väga vähe. Ei, ma mõtlen välja kyll kuidas oleks õige ja hea aga teen ikka nigu alati. Viimasel ajal siiski olen arukamaks muutunud.


Jb - 10.12.2002 kell 18:12

Tsitaat:
Algne postitaja: Jb
...mõistuse puudumisel jäävad järele ainult tunded...


et keegi valesti aru ei saaks:
..jutt oli siis minust..


Venom - 10.12.2002 kell 18:23

peale mõningaid kurbi kogemusi asjaga ike mõistus kõigepealt tegeleb. Kui sealtpoolt pretensioone ei esitata siis järg tunnete käes


Ray - 11.12.2002 kell 02:46

Tsitaat:
Algne postitaja: Venom
peale mõningaid kurbi kogemusi asjaga ike mõistus kõigepealt tegeleb. Kui sealtpoolt pretensioone ei esitata siis järg tunnete käes



Täpselt samad sõnad. Copy/paste


tuhvlialune - 11.12.2002 kell 03:19

Minu puhul on nii kui seks ja tunded klapivad siis mõistusega otsustan mis edasi saab


Venom - 11.12.2002 kell 08:55

Hm siis mul arvamus tekib et kod Ray samuti nagu mina südametunnistuse puudulikkusse ajudega kompenseerib.

Kusjuures üks kasulik tahk veel:
Kasja mõistusega võtta siis tunnete ülepea kasvmine üsna välitatud on ja siis ka emotsioonide ajel vähem idiootsusi korda saadetakse


Virgin - 11.12.2002 kell 11:47

Virg on täielik mõistusinimene... ei taha öelda, et ma tundetu olexin, aga kõik tunded panen ka mõistusega paika... tahan alati kõike lõpuni teada, et veenduda asjade & asjaolude tõesuses... vahel see isegi häirib, et liiga palju mõtlen & analüüsin, kuid tunnete näitamine & emotsionaalne olemine on minu jaox võrdsed enda nõrgax tunnistamisega... ma ei saa sinna midagi parata, et mõttemaailmas loogilisus, praktilisus, reaalsus esikohal...


tiina - 29.12.2002 kell 08:39

Nagu siit eestpoolt lugeda võib, siis enamus võtavad asju mõistusega. Kuidas saavad armumine ja armastus mõistusega nii väga seotud olla. Sellisel juhul oleks inimene nagu robot...kõigepealt kaaluks ja mõtleks kõik läbi, kas ikka on ideaalne ja siis laseks ka tunded vaikselt mängu.

Inimene on inimene ja kui tõesti armub, mõtlen siin sügavat ja tõelist armumist, siis mõistus võib ju ühte-teist kaaluda, aga tunded jäävad alati peale.


pirka - 29.12.2002 kell 13:48

Oh need tunded ja mõistus...see igavene vastuseis...
Olen ka elus nii mõnigi kord väga valusalt kõrvetada saand, aga eip ole õppind ma miskit veel
Kui ikka tunded üle pea kokku löövad, siis mõistus võib ju miskit piiksuda, kuid see nii vaikne hääl, et ei märkagi teist... enne kui pikki näppe jälle saand... siis jah tagantjärgi võib mõistus ju parastada, et ma ju hoiatasin....


penelope - 30.12.2002 kell 10:47

ma olen ennast juba korduvalt proovinud ületada aga tunnetest ma enamasti siiski jagu ei saa


mada - 30.12.2002 kell 12:02

Ütleme nii siis, et mõistuse poolt mingil määral kontrollitud tunded. Mõistus lihtsalt hoiab teatud piire ületamast...


joosu - 30.12.2002 kell 12:16

Üritan , mis ma üritan aga ikke need tunded võitu saavad. Proovin asju küll mõistusega võtta, aga kui tunded ikka üle pea löövad, siis on see mõistus kuhugile kaduma läinud.
Omad vitsadki saadud, aga näe ei võta kuidagi õppust.


tiina - 01.01.2003 kell 10:25

Tsitaat:
Algne postitaja: penelope
ma olen ennast juba korduvalt proovinud ületada aga tunnetest ma enamasti siiski jagu ei saa
Ega tunded käivadki oma rada. Mõistus võib ju hoiatada, aga tunded ei võta seda hoiatust kuulda, kuni vitsad kätte saadud ja siis mõtled, et mõistus ikka õieti hoiatas. Aga see juba tagant järgi tarkus.
Aga arvan, et kui kõike elus mõistusega ainult võtta,siis oleks elu igav ja emotsioonideta. Seiklused ja vürts tulevad ikka ellu läbi tunnete ja emotsioonide.


penelope - 02.01.2003 kell 10:07

Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Tsitaat:
Algne postitaja: penelope
ma olen ennast juba korduvalt proovinud ületada aga tunnetest ma enamasti siiski jagu ei saa
Ega tunded käivadki oma rada. Mõistus võib ju hoiatada, aga tunded ei võta seda hoiatust kuulda, kuni vitsad kätte saadud ja siis mõtled, et mõistus ikka õieti hoiatas. Aga see juba tagant järgi tarkus.
Aga arvan, et kui kõike elus mõistusega ainult võtta,siis oleks elu igav ja emotsioonideta. Seiklused ja vürts tulevad ikka ellu läbi tunnete ja emotsioonide.

njah ja kahjuks ongi nii, aegajalt on ju juba teada, et nii läheb aga ikka midagi veab ja siis ootatki, et need vitsad tuleks ja ega nad tulematta ei jää ka.
vahel võiks siiski neid emotsioone ja tundmusi vähem olla, mõnikord tahaks ilma vürtsita.


Marla - 06.01.2003 kell 19:29

Pigem mõtlen peaga, kui millegi muuga.
st mõistus valitseb tundeid.
vastupidi juhtub suht harva.


li-li - 18.05.2003 kell 03:45

aru ma ei taipa,kas mu mõistus ja tunded riidu läinu või embakumba üldse ära jalutand......koostööd nad küll ei tee


NormKutt - 18.05.2003 kell 04:27

Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Kui palju lasete mõistusel tunnete puhul kaasa rääkida ja vastupidi tunnetel mõistusele?


väga keeruline, väga keeruline...
Võtame seda tunnetust kui sisetunnet - me lihtsalt teame asja õigsuses! Oletatav olukord: armumine: Sisetunne ütleb: "vot see inimene on õige, no lihtsalt tea, et on ja kõik!" Siis tuleb mängu Mõistus kes hakkab analüüsima, et näe vaata kulla peremees kui "loll" sisetunne on ja tee nii nagu mina ütlen! Mõistus ütleb: 1) tal on oma teinepool juba olemas. 2) mine vaata nüüd peeglisse. 3) mõtle "sellele" ja "tollele." Mõistus: saad juba vaikselt aru, et sellest ei tule midagi välja? Mõistus: mis, ikka punnid? Ole ikka hea peremees, ja vaata veel korra vastuargumente!
Ja siis vaatad neid vastuargumente niikaua kuni lõpuks usud ise ka seda jama mida Mõistus räägib! Kuid vaene Mõistus ei tea ju midagi tunnetest vaid ainult analüüsib tuimalt infot, mida tal pole pealegi piisavas koguses, et teha adekvaatne otsus. Tuleb teha kuidagi koostööd nii Mõistusega kui Sisetundega. Jama on see, et sisetundel pole millegagi argumenteerida oma ütlusi kuid Mõistus võtab fakte varrukast!

Vahel tegutseme sisetunde ja vahel mõistuse järgi. Kuid kumbal on õigus?
Mille järgi tegime viimase otsuse, kas Sisetunde või Mõistuse ütlustele põhinedes? Mis oleks olnud kui oleksime valinud vastupidise valiku?


Nemo - 19.05.2003 kell 22:45

Hmmm....tunded ja mõistus....mõistus ja tunded...mõistus....mõistus!!!
Paraku olen juba selline inimene, kelle tunded on, vähemalt esialgu, täielikult mõistusele allutatud....paks kest on hingel ümber ja seda lõhkuda...ei suuda...poleks vast tahetki...seega olen peaaegu alati mõtlik, kaalutlev, ratsionaalne....ühesõnaga...jah, igav ja asjalik inimene.....aga pole midagi parata, ennast ise ei muuda....ei tea, kas olekski vaja muuta...olen niigi õnnelik...vist?


netty - 05.01.2004 kell 00:14

Yritan võtta asju nii mõistuse,kui tunnetega aga ex ta ole,et mõistus ikka vict kipub peale jääma


vantark - 05.01.2004 kell 00:28

mõistus alati esimene ple veel sellist laksu kunagi saand, et mõistus kaoks


miis - 05.01.2004 kell 00:29

enamusel üritan olla vähemalt 1 jalaga maapeal.võimalusel 2 jalaga õhus ja 2 käega maapeal
see siis on et mõnusalt pilves samas aga kaines mõistuses.


Renx - 05.01.2004 kell 12:34


zitazitikaz - 06.01.2004 kell 12:38

Oleneb, mida otsustama peab ja kelle üle otsustama peab...
Aga kui vaja, siis suudan igas asjas mõistuse häält kuulata...


Marla - 06.01.2004 kell 12:45

kunagi ma kirjutasin siin mingit teksti sellest, kuidas möistus kontrollib.

nyyd on wastupidine olukord käes.

oh jaaa. ja igasugused emotsioonid.


Lady - 06.01.2004 kell 13:13

Tunded peavad olema, kuid mõistusega kooskõlas.
Paraku ei vii vaid tunnetel kokku läinud liit kaugele. Pigem püsib "mõistuseabielu".


Dinxu - 24.10.2005 kell 20:15

Täna kirjutasin kirjandi teemal "Sisevõitlus hea ja kurja vahel" ja suutsin välja mõelda, et laskem hoopis mõistusel võidutseda. Ehk siis, üritan võimalikult palju mõistusega otsustada


susanna - 24.10.2005 kell 20:23

on vist siiski elus hetki, kui tunded on domineerivamad
mõistus tuleb hiljem, kui aru saad, kui lapsikult oled mingil hetkel käitunud ja ei usugi, et see sina ise oled olnud


Dinxu - 24.10.2005 kell 20:31

Seda küll, aga kui on võimalik, siis ikkagi mõistus.
Muidugi tunnistan, et endalgi olukordi olnud, kus alles pärast saad, aru mis tegid... tänagi oli selline juhtum. Kuigi praegu olen isegi rahul, et mõistus üle ei võtnud.


Canyncton - 25.10.2005 kell 21:34

Väga väga vga palju


vidrik1 - 26.10.2005 kell 16:30

kõigepealt löövad tunded peakohal kokku,nii et mõistusele ei jää seal enam üldsegi ruumi.Lõpuks saab siiski mõistus tunnete üle võidu.Aeg-ajalt on see mure,et tunnete valitsemise ajal olen jälle mingi sigadusega hakkama saanud ja väga raske on asja uuesti joonde saada.


LadyButterfly - 26.10.2005 kell 17:17

Mida vanemaks saan, seda rohkem on kasutusel mõistus aga ega tunnete eest ka alati pääsu ei ole


exactly - 26.10.2005 kell 17:33

üritan sellest tegevusest mõistuse välja lülitada....!


dave21 - 31.10.2005 kell 20:03

tunded üritavad ikka mõistusest üle olla


Zewa - 04.11.2005 kell 23:32

tõesti, mõistus ja tunded ei käi alati käsi käes. suhteliselt paljud on tegutsenud südamehääle järgi ja saanud valustalt haiget.sõbrannal oli nii, et mõistus ütlest üht aga süda teist.
ise olen alati tunnete järgi tegutsenud. viimane on just see õige olnud.


Pipilota - 05.11.2005 kell 04:53

ma nii tundeinimene, et ka seal, kus oleks moistust vaja kasutada, saavad emotsioonid voimust.


habe - 05.11.2005 kell 09:09

Tsitaat:
Algne postitaja: susanna
on vist siiski elus hetki, kui tunded on domineerivamad
mõistus tuleb hiljem, kui aru saad, kui lapsikult oled mingil hetkel käitunud ja ei usugi, et see sina ise oled olnud



No see oli küll hästi öeldud!!!


Maiu - 05.11.2005 kell 09:20

mõistus jääb peale, kindlalt
aga oli hetk, kus läxid nii mõistus kui tunded- täiesti must auk, ja selle ajel siis tegutsesin... pime viha vist öeldaxe selle kohta... või on see ka tunne..


rosita - 05.11.2005 kell 18:57

Tunded kipuvad ikka mõistusele ära tegema. Tahaks , et oleks vastupidi, omal oleks lihtsam elada.


Lola69 - 05.11.2005 kell 19:01

Tsitaat:
Algne postitaja: Zewa
tsuhteliselt paljud on tegutsenud südamehääle järgi ja saanud valustalt haiget.sõbrannal oli nii, et mõistus ütlest üht aga süda teist.

See kõlab nii justkui mõistuse järgi tegutsedes ei ole võimalik haiget saada . Mina arvan aga, et mõistusega südame valikutele "ära tegemine" on valusamgi. Südames jääb ju ikka kriipima. Mõistus saab valedest valikutest lihtsamalt üle.


habe - 05.11.2005 kell 19:27

Tsitaat:
Algne postitaja: rosita
Tunded kipuvad ikka mõistusele ära tegema. Tahaks , et oleks vastupidi, omal oleks lihtsam elada.


Ma kohe mitte ei hooliks elada nende inimeste nahas, kelle jaoks kõik on selge ja lihtne. Suisa hirmutav, kui lihtsaks mõned selle elu oskavad mõelda: mida ei näe ja käega ei katsu, seda pole olemas, olgu see siis armastus või teispoolsus.


Blond_Bimbo - 05.11.2005 kell 23:32

Tunded ikka esiplaanil. Ehk oleks aeg mõtlema ka hakata, aga ju siis olen ses osas lootusetu.


sinitaevas - 16.11.2005 kell 17:43

Mõistus ja tunded...
Armastad, tahad koos olla, kirg tema järele - see on tunne
Aga mõistus keelab seda suhet - mis teised arvavad, kui olen temaga.
Hetkel ei tea kumba usaldada- mõistust või tundeid


exactly - 16.11.2005 kell 18:24

...igasugused teiste arvamused, kui need pole seotud loodussedustega, jäta palun arvestamata !


DonnieBrasco - 16.11.2005 kell 21:23

suhtes olles domineervad tunded kindlasti mõistuse üle, siis minu puhul.
partner oli mul rohkem kaalutlev ja mõistus oli domineeriv, sellepärast ma nüüd üksi olengi.


freelancer - 17.11.2005 kell 14:12

Minul saavad küll nii mõistus kui ka tunded läbi nagu head sõbrad ja täiendavad teineteist.Nad on nagu sümbioos-üks ei suuda ilma teiseta eksisteerida.


Jutulind - 17.11.2005 kell 19:05

mul on hetkel tunne, et mu mõistus tahab mu südant ära rääkida ja mine tea, äkki see õnnestubli, tõeline duell käsil.


DaStoned - 18.11.2005 kell 13:09

IMHO pole pikas perspektiivis erilist vahet, kas ma olen tundeinimene või kaalutlev tüüp. Oma elu saab elada sama õnnelikult või õnnetult hoolimata sellest, kuidas inimene oma valikuid teeb - kas tundemere lainetel liueldes või kaine mõistuse abil. Elu on liialt keeruline, et kumbki neist veatult sellest läbi veaks.

Lõppude lõpuks on vead ja võime nendest õppida inimese kõige suurem kingitus. Nii tunnete kui ka mõistuse juhtimisel saab ämbrisse astuda, nii et tagantjärgi veel tükk aega koliseb.

Ja siis tuleb see õppimise osa. Ehh, uhhuduur. Nii ma siin ilmas kasvan.

Aga mina ise... Kurat seda täpselt teab, aga eks ma kaldun pigem tolle külmalt kaalutleva kaabaka poole (nagu nutikamad sellest postist ehk välja loevad). A on ka erandeid, eriti viimastel aegadel


liblikas - 28.12.2005 kell 23:52

mõistus lendab kohe sajaga, kui tunded mängu tulevad, enne kui puuga pähe pole löödud see mõistuse raasuke ikka kodu poole marssima ei hakka. aga jah puuga pähe olen ikka saanud küll, aga õppust pole sellest võtnud..usun, ikka seda, mida süda ütleb. ei teagi, kas õnneks või kahjuks.


naira - 29.12.2005 kell 17:26

Minul on viimased aastad ja töö sundinud kõike mõistusega vaagima ja lähtudes sellest otsuseid vastu võtma. Ja samas tean, kui lasen tunnetele järele, siis tuleb suur krahh. Aga ma usun juhustesse ja võimalustesse, mis tuleb vaid õigel ajal õiges kohas ära tunda


habe - 30.12.2005 kell 08:48

Olen teinud äärmiselt tähtsaid otsuseid nn kõhutundele tuginedes, samal ajal kui mõistus kõrval häirekella taob...
Tulemusena on tagant järele asja vaadates tehtud otsused olnud ainuõiged, mõistust kuulates oleks aga täiega puusse läinud. Miks nii!
Kui õieti meeles siis oli see vist Heidelbergi turuseadus:
"Me võime prognoosida, kus suunas areneb turg, kuid me ei saa prognoosida, kus suunas ta areneb peale seda..."
Mõistus tugines mulle teada olevale teabele, aga ümbritsev elu oli täis lisaks muule ka täiesti loogikavabu arenguid, mis iga loogilise otsuse kerge vaevaga põhja lasid...


marga22 - 30.12.2005 kell 09:11

Üldjoontes tunnetel mõistusetöösse sekkuda ikkagi ei lase, aga mõistust tuleb alati tunnetesse lisada, reeglina pole emotsioonide ajel tehtud otsused just kõige arukamad.


belleza - 30.12.2005 kell 21:09

Hm. mõistusega on see lugu, et vaid väga tugeva loomuga inimesed suudavad sellest juhinduda. Üldiselt on mõistus tunnetele nõrgaks vastaseks. Kuhu ka ei vaataks, elu paraku näitab seda..


exactly - 31.12.2005 kell 09:37

...olen kindlasti prevaleeruvalt tundeinimene,aga saatus(aitäh!) pole mind jõudnud selle eest veel karistada!


Chili - 03.01.2006 kell 14:46

Mõistus ja tunded on mul alati lahus... tundeasju otsustan ikka tunnetega


dilbert - 03.01.2006 kell 14:50

üldjuhul arvan ennast ikka pigem mõistuseinimene olema. Kuid vahepeal peab laskma ka tunnetel möllata


kazz - 03.01.2006 kell 23:35

Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Kui palju lasete mõistusel tunnete puhul kaasa rääkida ja vastupidi tunnetel mõistusele?


Kasutan mõlemaid vastavalt olukorrale, siiani pole kumbki alt vedanud, mis aga ei tähenda et ma neid koguaeg järginud oleksin.

Aga aeg teeb oma töö, ja iga möödalaskmine on olnud õppetunniks. Juhul, aga kui seda õppetundi eirata, tuleb ta ikka ja jälle tagasi, aga siis juba vähe raskemal kujul.


Deiviidas - 03.01.2006 kell 23:58

Tunnetest rääkimine on raske, seda vähemalt minu jaoks. Mõistusel on tunnetest rääkimise juures eriti tähtis roll. Aga tihtipeale kui vaja ei pruugi ta koheselt tööle rakenduda.
Vastupidine variant on minu puhul samuti mõeldav. Kui ikka inimene meeldib, siis tunded mõjutavad ka mõttetegevust. Näiteks; nähes ilusat, seksikalt riietatud naist hakkab suurem osa minu mõttetegevusest automaatselt tegelema seksikuse levitaja lahkamisega. Ühesõnaga see seksikas isend, suudab halvata suure osa minu mõttetegevusest, ning panna mind unustama argimuresid.