
Ikka on olemas
mis asi on oige armastus? ja mis on vale armastus?
niisiis...Mida arvate.?!
hiljuti läksin ma vaidlema oma sõpradega küsimuses:kas tõeline armastus on olemas ...
Mina isiklikult arvan ,et on kuigi väga väga vähe...
hakkatakse käima ,koos olema kuna meelditakse üksteisele siis tekib harjumus koos olla ja lõpuks ei osatagi olla üksi ilma oma partnerita ...või siis
hakatakse koos elama kuna majanduslikult on nii parem .
Kuid selliseid ülevoolavaid tundeid ,meeletut armastust ..mina pole veel tundnud...ei ole tundnud ka enamus kui mitte öelda et kõik mu tuttavad ....
Mina olen seda imeliselt head ja kuuma tunnet tundnud, see oli kuradima ia tunne.
vaevalt, et vanastigi teistmoodi oli. vanemad panid kellegagi paari ja nii see elu lakski. abielluti ju ka majanduslikel pohjystel.
noored, lugege vahem ryytliromaane
Tsitaat:
Algne postitaja: kiaara
tõesti ..ajalugu uurides leiame me tõesti et inimesed pidid sunniviisiliselt abielluma neile valitud partneriga ...
kuid ma usun siiski et vanasti oli armastus puhtam kui tänapäeval....enda vanaemaga kunagi vesteldes sa mulle see selgeks ..ta rääkis kuidas oli
armastus kunagi jne ....kindlasti võib see olla natukene moonutatud mälestus kuid siiski....
2mustikas..
ma pean silmas neid kõiki nelja punkti...kuna need on suuremal või vähemal määral seotud ...
Küsiks ka,et milline on see õige armastus?
Kindlasti üks puhtam ja isetum armastus on ema ja lapse vaheline armastus...see nagu tuli pähe
ei ole see maailm nüüd nii kõle ja kole koht ka mitte. minu meelest on armastus see,kui teine inimene muudab mind paremaks inimeseks. koos olles on
üle mõistuse hea tunne.
mina küll ei kujuta ette,et hakata koos elama kellegagi ainult raha pärast. seda ma suudan ise ka teenida.
ja ma olen enam kui kindel,et neid inimesi on ka praegu palju,kes oskavad oma armastusest ilusaid romantilisi lugusid rääkida. jutte,et vanasti oli
taevas sinisem ja rohi rohelisem, mina ei usu
Tsitaat:
Algne postitaja: 2mustikas
tänapäeval on mitmesuguseid haiguseid, nii tegelikk, kui välja mõeldud. ju nende hulka ka armastus mahub. mõnel tõeline, mõnel kujuteldav.
Kuninganna Guinevere - rüütel Lancelot - kuningas Arthur. Kas selline armastus on eeskujuks? Vòi stiliseeritud legendid ja muinasjutud? 
Jah, armastus on alati olnud, on, jääb...
kindlasti on....see tuleb lihtsalt üles leida
ei ole enam, viimane õige armastus oli aastal 1999 ja öeldi, et 2000 ja edasi seda õiget enam ei saa. Nii et õnnelikud/õnnetud on need, kes enne seda aega oma õige leidsid. Teistel jääb yle vaid seda valet kogeda. Kui sedagi.
Tsitaat:
Algne postitaja: kiaara
Jumal seda teab! Kui inimesed suudavad pikalt koos olla ja nende kooselu või abielu rutiin ei ole kummagi osapoole jaoks muutunud ahistavaks, siis
võib ju öelda, et nende vahel on armastus tõeline. Selliseid paare on tänapäeva ühiskonnas palju. Mina küll ei näe, et pikaajalist armastust
tänapäeval enam olemas ei ole.
Lihalik armastus kestab tavaliselt lühiajaliselt.
Kindlasti, isesasi kas need kaks kohtuvad.
Tõelise armastuse heaks proovikiviks on lahusolek.See ei ole ainult harjumus. Kui sinu armsam peab sinust ikka mitu päeva eemal veetma ja te teineteist igatsete,siis on see õige tunne olemas.
Ma usun küll et on olemas!
Aga kuidas peaks nagu arusaama et see on õige armastus?
Eriti ei usu
kõigepealt sa peaxid kirja panema, milline õige armastus välja näeb, et kuidas ma ta ära tunnen.
sest mulle tundub, et mul siin üx liigub ringi.. aga see küll jah juba eelmisest sajandist.. 
Lisaks Maiu küsimusele soovin teada milline on ebaõige armastus.Miks kleebitakse asjadele külge igasugu lisaväljendeid
Kuskil kindlasti midagi vedeleb 
kui ta kuskil niisama vedeleb, see tänapäeva õige armastus, siis tõenäoliselt on see juba jalge alla trambitud..
vedelema ei tohi midagi jätta..
Teise poolt minema visatud ja vedelemas armastust üles korjata oleks ka imelik.
kas mitte selline polegi see tänapäeva armasus- üle korjata see, mis ripakil, kinni haarat õlekõrtest..sest muidu äkki jääd ilma
maiu, voibolla siis ei olegi seda tanapaeva armastust, pigem on hirm yksinduse ees?
Tänapäeval peab lihtsalt iseenast armastama 
Tsitaat:
Algne postitaja: Pipilota
maiu, voibolla siis ei olegi seda tanapaeva armastust, pigem on hirm yksinduse ees?
Niisugused küsimused nagu elu mõte ja tõeline armastus, keerlevad ikka noorte peas. Pärast 32-aastast abielu ei oska mina "tõelist"
armastust defineerida. Ei meeldiks, kui keegi tuleks ja ütleks, et minu oma pole "tõeline" olnud, vaid ma olen seda, teist ja kolmandat
valesti teinud. Ei taha teada.
võib olla et ongi aga ise pole seda veel kogenud aga ehk see veel ees ootamas mind...
On olemas. Tean ja tunnen.
Arvaku teised mida tahavad. Igale oma.
Kuigi jah .. Mis siis ikkagi on see "õige"?
kui sa tunned, et igatsed oma partneri järele lahusolekute ajal
kui mõtled talle
kui muu polegi tähtis, et saaks vaid koos olla...
siis on ta ju olemas
ja see pole rutiin, kui ollakse näiteks 18 aastat abielus või elatakse sama -kaua niisama koos
midagi peab selle kahe inimese vahel olema
arvan, et selliste aastate kooselu järel ma lihtsalt sellepärast nüüd küll koos ei elaks, et ei oskaks üksi olla või mida iganes tuuakse põhjuseks
mida keegi armastuse all mõtleb, mida tunneb, mis on talle tähtis
mida ta väärtustab oma paarilises
eks sealt tuleb hakata otsima armastuse tähendust
Kindlasti on olemas...
Iseasi on see, et kas sa selle leiad ja kas sa selle ära tunned.
Ja samas võib ju öelda, et iga armastus mis tuleb südamest ja on puhas*, on see õige armastus.
Puhas*- vaba hetke ühiskonna soovidest, rahahimust, ahnusest, omakasust...
Oleneb, kuidas mõista sõna "õige". Kuidagi ahistv tundub sõnadepaar "õige armastus". Kui aga oma kohandatud arusaamade kohaselt läheneda, siis ma loodan, et see ikka olemas on, muidu oleks suhteliselt kurb või nii.
See "tõeline" armastus tundub olevat nagu tont või kummitus, kellest kõik räägivad, aga keda õige vähesed näinud on.
Juba Aristoteles ütles, et armastada - see tähendab lakata elamast eneses, selleks et elada teises olevuses. No kes tänapäeval, kui kõige tähtsam on
oma ego, selleks valmis on!?
Olemas on, aga seda pole mitte igaühele antud. Ja ei pea teps mitte noorena selle õige armastusega pihta saama.
Neid värve ma näen, neid värve ma tean, neis laulugi kokku sean ...
tänapäeval
...jo ta ikka kuskil kolab jah, mina näitex olen Temaga sinapeal
Kas nii lihtlabane see siis teie arust ongi, teie kui inimesed peaksite sellest ju koosnemagi aga te koosnete materjaalsusest
No ikka on olemas. Aga see õige armastus võiks tihemini esineda, hea on vaadata, kui inimesed on õnnelikud. Ei tea kas igaühe jaoks on kuskil keegi... see vist muinasjutt. Aga kui tõeline armastus kokku saab, siis kohe lust vaadata.
Mis värvi on armastus
Tumehall metallik.Tal on veel 17 tollised valuveljed,toonklaasid,2,5 liitrine mootor 300hj. ning 3kw stereosüsteem
see pole mitte armastus vaid jumal.Muidugi on jumalal ka oma nimi
aga kuhu see ''õige armastus'' siis vahepeal kadunud peaks olema? veidi selline vanamutilikult heietav küsimus: vot minu ajal oli
alles päike, mitte selline punane kera, nagu tänapäeval....
aga inimesed ei abielluks ega looks peret, kui nad poleks armunud......
Kui kõik on normaalne ja asi toimib siis miks on vaja otsida asjale põhjendust mingisugusest sõnakombinatsioonist-pealegi veel suuresti devalveerunust.Kas tõesti on tähtis tulla mingile äratundmiseleselle kas on armastust või ei ole.Või on tähtsam see ,et keegi vajab sind ja tunned kedagi vajavat enese kõrvale.Kas peab se olema ilmtingimata armastus.
kindlasti võib kellegi jaoks olla just see õige armastus...kui tõesti leiad sellise poisi/mehe kellest sa ei suuda kuidagi lahus olla... võib-olla see
ongi siis see õige...
ise pean enda praegust poissi enda päris armastuseks...
Minu arvates on. Paraku on inimeste lootused-ootused erisugused, mistõttu tekivad lahkhelid ning kergesti kiputakse laiali jooksma ja kedagi uut otsima. Miski ei tule iseenesest ja sellepärast saavadki need suured armastused vist liiga ruttu otsa...
mul on ka täpselt sama küsimus! korra elus olen tundnud juba midagi nii tugevat et tundus et enam tugevamaks minna ei saa, aga siis vaibus asi ära ja
nüüd on siuke tunne et ei suudagi enam armuda. keegi ei meeldi ega tekita tundeid, kuigi sisimas tean et tõesti hea mees. aga üldiselt ei arva et
igale ühele kuskil keegi on, sest igal abielul on omad probleemid ja armastus vaibub niikuinii kunagi ära (siis tugineb suhe vastastikusele austusele
arvan mina), aga kui peaks olema kõigi jaoks kuskil keegi ideaalne ja tõeline "see üks", siis imelikul kombel pole ju keegi kunagi seda
ideaalsed leidnud.(vähemalt mina ei tea kedagi kes 60-aastaselt ütleks et tunneb oma abikaasa vastu seda sama kirge ja armastust mis alguses).
mina olen jälle raske küsimuse ees, kas abielluda tulenevalt mõistusest või südamest. (eeldades et armastus niikuinii otsa saab) vot.
aga kui otse küsimusele vastata siis see on tõesti täiesti individuaalne, mida keegi armastuseks nimetab.
Mina veel pole seda õiget kohanud, kellele oma armastust avaldada, selle pisikese elu jooksul. Kuid loodan et see veel mul ees.
imekombel.. ta on olemas! Ain't kahju, et nii palju valet ja võltsi pidi nägema/taluma enne, kui see õige tunne tuli... ja õige inimenegi! Tõde on olemas, kõigi jaoks on alati keegi olemas...
ma arvan küll, et tõeline armastus on olemas.
Ma tahaks uskuda et tõeline armastus on olemas. Aga ega vist ikka ei ole...mina tõlgendaks tõelist armastus selliseks kus ma suudaks kedagi nii
armastada et olen võimeline temast ka loobuma tema õnne pärast..no ma seda siiani tundnud ei ole..
Ma usun et meil on meeletu hirm üksinduse ees (enamusel vähemalt) ja kui siis ollakse kellegiga koos siis tekib harjumus...ja igatsus on tingitud vaid
sellest.
Ja kus on õeldud et selline kooselu kus on väga lahe sõprus ja usaldus jne ei ole parem kui mingi nö tõeline armastus mida me otsime..kas see äkki
siis ei olegi see tõeline armastus?
no kui armastus on tunne mis tekib peas ja tegelikult me armastamegi ainult seda tunnet oma peas siis on koguaeg armastus ühesugune olnud.
kui see tunne meie peas kaob, siis me enam ei armasta, teisel inimesel pole tegelikuses sellega midagi pistmist. see on individuaalne nähtus.
Milline on see õige ja vale..mina oma kaotasin, vahemaa tõttu
Tahan uskuda, et tõeline armastus on olemas ja loodan, et meie teed mitte lihtsalt ei ristu, vaid pärast kohtumist hakkavad ühte suunda minema. Mida paremat teaks tahta kui saada vanaks koos inimesega, keda tõeliselt armastad!
Misse tänapäev siis nii eriline on, et seda nüüd olemas ei peaks olema. Ikka on, kuidas me muidu sellest rääkida saaksime?
Kui minul seda hetkel pole,siis seda pole olemas.. 
arvan et see suur ja tõeline on küll olemas ,kuid vähesed oskavad hinnata
mina armastasin 17 aastat oma elust liiga palju-koos olin vaid ühe aasta-aga suure ootamisega rikkusin kõik ülejäänud suhted ka ära- lõpux ta tuli
tagasi,ja mina andsin andex