Board logo

Esimene armastus
Dinxu - 20.03.2006 kell 21:34

Vot vanu teemasid uurides sain küll teada, et esimene armastus ei jää püsima, kuid kas kaob ka südamest täielikult?
Kas teie ei mõtle teinekord kurbusega esimese armastuse peale ja ei meenuta teda heldimusega? Või ununeb see täielikult?


earthland - 20.03.2006 kell 21:45

esimene armastus meenub mulle justkui tundena, mida ma kunagi pidasin armastuseks. kuid vahest ma ikka meenutan seda, kasvõi põhimõttel: kas mul sel ajal siis tõesti midagi muud teha ei olnud?
aga esimene armastus, mis ka pärastpoole meenutades tõelisena tundub, on küll üsna erilisena meelde jäänud. see oli sellisel sumedal jaaniõhtul...... .


viidik - 20.03.2006 kell 21:45

Väga harva ma teda kohtan (ikka tõesti VÄGA harva), aga ikka süda võpatab sees, kui teda näen.


Blond_Bimbo - 20.03.2006 kell 23:44

Minul süda ei võpata, pigem nostalgia tuleb veitsa peale. Kui oled noor ja kogenematu, siis on kerge armastust ja armumist segamini ajada... Minu puhul nii juhtuski.
Aga esimene armastus võib vabalt püsima jääda. Mõni võib ka armuda 10 korda, enne kui tõelise armastuse leiab. Kuidas kunagi.


li-li - 21.03.2006 kell 11:43

Tsitaat:
Algne postitaja: Blond_Bimbo
Minul süda ei võpata, pigem nostalgia tuleb veitsa peale. Kui oled noor ja kogenematu, siis on kerge armastust ja armumist segamini ajada... Minu puhul nii juhtuski.

...hea on tõdeda, et pole ainus loll ja kogenematu olnud


sissy84 - 21.03.2006 kell 13:47

Kena mälestus,südamest kadunud juba ammu.Samas väga õpetlik oli see kogemus ja ka tore.


Boxer - 21.03.2006 kell 13:58

POle see esimene armastus ununenud jah. Südant soojendav mälestus.


anne51 - 21.03.2006 kell 18:56

Väga-väga harva kohtan teda, siis meenub. Tuju läheb paremaks.


Marla - 21.03.2006 kell 19:35

Tsitaat:
Algne postitaja: Dinxu
Vot vanu teemasid uurides sain küll teada, et esimene armastus ei jää püsima, kuid kas kaob ka südamest täielikult?
Kas teie ei mõtle teinekord kurbusega esimese armastuse peale ja ei meenuta teda heldimusega? Või ununeb see täielikult?


Mul on vist ununenud. Tähendab, ses mõttes, et mingeid emotsioone küll pole ja midagi taga ei igatse ja melanhooliat ei tunne. Aga see kokku vist tähendabki seda, et kadund köik.


Marchrabbit - 21.03.2006 kell 20:23

Kas armumine või armastus? Armumised olid ikka murdeeas sagedased. Olin jube romantik ja tahtsin kogu aeg kättesaamatuid tüdrukuid,praegu paneb muigama,kui sllele mõtlen Esimene pikem armastus kestab tänaseni ja näen teda igal hommikul enda kõrval ärkamas...


kodutuapelsin - 21.03.2006 kell 20:48

minul on pragu esimene armastus


LadyButterfly - 21.03.2006 kell 22:25

Esimese armastuse peale mõeldes (mida ma haruharva teen) tunnen kahetsust - mitte, et ma selle olemasolu kahetseks aga seda, et kõik oli nagu oli.
Aga nii harva kui ma teda näen võpatab ikka küll nagu kooliplika lähen näost punaseks ja ei tea kuhu vaadata


belleza - 21.03.2006 kell 23:58

Esimene armastus?!
Olenab sellest, kas selleks pidada põngerjat kellega liivakastis sai "suuri tundeid" kogetud või midagi hilisemat
Jah!See arvatav esimene arm meenub küll ja teinekord üpris tihti. Eks see teadmine, et ta kuskil on,peabki olema
Aga kui armastust võtta selles kõige selgemas mõttes, siis mine tea, ehk ikka see tõeline esimene armastud on veel midagi pärist uut.. ja tulemas veel


püksinahk - 26.03.2006 kell 10:39

Mõtlen heldimusega esimese armastuse peale


unistaja - 26.03.2006 kell 16:48

On hetki, kus mõtlen, kas see siis oli tõesti armastus... Ikka mõtlen, harva küll, aga siiski... Mingit heldimust kui sellist pole, aga on palju vastamata küsimusi ning samas tunne, et ükskõik, mis ta siis oli, see oli ilus.


Siki - 26.03.2006 kell 20:44

Minu südamest ei kao küll esimene armastus kuhugi. Selle peale mõtlemisega küll segased lood: meenutaks nagu rõõmsates toonides, kuid juhuslik kohtumine temaga garanteerib nutuse olemise. Mõtlemine on selles vallas ülehinnatud tegevus


ullu81 - 26.03.2006 kell 20:56

Esimene kiindumus ei jää... armastus aga jääb kui on vastastikune.


Nöbin - 27.03.2006 kell 21:03

Praegu, kui selle peale mõtlema hakkan, siis tunnen kahetsust, et pidi see just see mees olema (abielus ja akoholiprobleemidega) - rikkus paljugi minu jaoks ära. Väga raske oli uuesti usaldama hakata inimesi. Aga teisest küljest jälle õpetas ka palju. Sooja tunnet küll ei teki sellele ajale mõeldes, viha ka mitte, pigem MIKS..............


Ellerhein - 28.03.2006 kell 18:32

Minu esimene armastus on ja on jäänud selleks mu ema


skingirl - 29.03.2006 kell 15:13

Mu esimene kõige suurem armastus oli siis kui ma 7-ne olin siis mul oli 17 aastane peika, ma olin nii armunud hea ,et see kaugemale ei arenend ja jäi vaid mõlemapoolseks platooniliseks sõpruseks


Kayleigh´n I - 30.03.2006 kell 14:57

Sel suvel saab 8 aastat koosolemist oma esimese armastusega.

Jäin siin mõtlema. Imelik, et mina ja nii kaua suudan kellegagi koos olla või et keegi suudaks minuga nii kaua koos olla. Ja mitte keegi meie tuttavatest ei uskunud, et me koos võiks olla või kaua vastu peame .. Kuid iseenesestmõistetavalt ei saa seda ikkagi võtta - ma võin õhtul koju minna ja teada saada, et mul polegi kodu ja meest kah mitte


susanna - 12.09.2007 kell 22:27

olin umbes 13 aastane, kui üks kena noormees silmi tegema hakkas
eks ikka armusin
ja mälestus on jätkuvalt ilus ja puhas
kahju, et ta silmapiirilt on kadunud
saime mingid aastad tagasi peredega kokku ja maru naljakas oli möödunut meenutada


ariita - 12.09.2007 kell 22:31

sellest ei teadnud keegi, vaid mina arvasin, et armastan teda ja nii see on jäänudki


bellatrix - 13.09.2007 kell 08:38

Minu arvates on igasugused kõhurõõmud ja mured alati kippunud armastusest üle kasvama..
Palju teda siis tähtsustada vaja..
Ei ole mul seda esimest armastust, alati on nii et varem või hiljem unustan end mingi tegevuse juurde (leian uue töö, kolin teise linna) ja armastus lihtsalt läheb meelest.


bouncer - 14.09.2007 kell 21:48

minul kestab siiamaani esimene armastus ja ma mitte ei salli seda väljendit, et esimene armastus ei jää püsima. no see on täitsa individuaalne ikkagi


Imre - 14.09.2007 kell 21:50

päev enne surma annan teada, kas jäi püsima
Eks ta hinges muidugi on, aga kas just terve elu ...


bellatrix - 15.09.2007 kell 13:14

Kuttidega pidi olema ikka parim matemaatiline mudel..üks käes, kaks meeles.


tiivitaavi - 15.09.2007 kell 13:21

15.-16.a aastaselt armastuskirjadega (alles kõik)


10.05.10
tänaseks elab ta juba üle kümne aasta Spainis.


susanna - 15.09.2007 kell 13:33

ma ka paras romantik
kirjad kõik alles ja paelaga kinni(esimeses pakis väiksem hulk, teised karbis, üle 400)
aga kas jätta nad lastele kunagi või hävitada


tiivitaavi - 15.09.2007 kell 13:46

Minu lapsed on lugenud neid päevikuid, salmikuid ja kirjavahetust.Teinud omad järeldused. Ei hävita teadlikult midagi,mis mulle kunagi kallis on olnud


susanna - 15.09.2007 kell 13:54

pole andnud neid lugeda
liiga isiklik on tundunud, mis seal kirjas
aga ma ei anna pead, et nad pole seda ise teinud
sest ega ma peida midagist


Allikas - 15.09.2007 kell 13:59

Esimene armumine 12.aastaselt,tema 13.Alles aastaid hiljem sain aru,et tema ongi see õige armastus.Kuid saatus nöökis meid-ta sai surma,kui oli kõige õnnelikum mees,sest ma vastasin lõpuks ta tunnetele.Elu on läinud edasi,aga tema on ikkagi see kõige esimesem ja armasam!


olitre - 15.09.2007 kell 14:35

Esmakordselt armusin pioneerilaagris, aga enam ei mälta isegi tema nime.Meeles ainult ,et oli kuratlikult kena tüdruk


Blackvell - 16.09.2007 kell 21:18

see oli elamus mida kunagi ei unusta...
mina armusin esimest korda koolis oma klassi tüdrukusse, kes oli küll nagu iga teine aga samas nii erinev...
well asi oli täismänguline, välk pauk ja kogu tulevärk..
ta oli nagu peaaegu mu kõrval...
mingil hetkel mu peas kostus hääl mis nagu ütles ei.
ja ma lihtsalt tapsin selle tunde endas...
surusin selle armunud kutsika tunde maha ja jätsin tema kus kurat....
ei tja kas tegin õigesti aga nojah...
sedamoodi elan tänaseni ....


Tempera - 17.09.2007 kell 14:42

njah, esimene armastus kestis ikka mitmeid-setmed aastad. aga sain üle ja elu läks edasi. hmm, arvan et ega see kestma ei oleks jäänud ka - oli teine seine äärmuslik pikamaavärk.


mmunk - 17.09.2007 kell 15:20

saame endiselt väga hästi läbi, kuigi suhtleme/kohtume harvem. ükspäev avastasin, et ma polegi teda veel tänanud kunagi koos veedetud aja eest ning öelnud, et olen õnnelik, et just tema mu esimene ja viimane südamemurdja oli tal on varsti sünnipäev ning siis saan senised ütlematajätmised kuhjaga heastada


pantera1234 - 17.09.2007 kell 22:37

kiire on siis pole aega kuid kui aega on siis ikka meenutan kui loll ma olin


lauritsatytar - 26.09.2007 kell 10:23

nii ja naa..midagi on alles aga ei ole võrreldavgi selle tundega mis siis oli.on tekitanud hoopis sellised mõtted et tundub et kohutavalt palju me elus sõltub asjaoludest ja sobivate asjaolude puudumisel jalutame ehk iga päev mööda inimestest kellesse võiksime teistel asjaoludel pööraselt armuda ja saada armastatud. Mina olen jõudnud sellele järeldusele oma 32. eluaastaga .


Timbu1 - 27.09.2007 kell 12:24

tean täpselt,et ei kao esimene armastus kuhugi.isegi kui üritad.sellist tunnet ja olemist ei teki enam vist iialgi. Need kes unustand esimese ,siis pole see küll armastus olnud.


Leni - 07.05.2010 kell 19:33

Kellelgi teisel pole seda küsimust, et kusmaalt toda "esimest" määratleda? Ma saan aru, et see ei pea olema esimene suhe vaid just armumine, sügav kiindumus vms? A la et lasteaias mulle meeldis tohutult see patsidega tüdruk ja siiamaani tuleb pisar silma, kui teda tänaval näen jne põnevad lood.

Mul on vist selle esimesega siis umbes nii, nagu selles anekdoodis, kus vanaema räägib tütretütrele, et "Pea siis meeles, et iga naise elus on ainult üks tõeline armastus. Minu tõeline armastus oli: meremehed."



Ma ei tea, kas see on veider, aga ma olin vanustes 12-16 (või noh ... who knows, millal, aga midagi sinnakanti ja pikalt) stabiilselt ja põhjalikult salaja armunud 4 (mööndustega vbl 6-te) tüüpi (koolist), igaühte eraldi vahepeal rohkem, vahepeal vähem ja samaaegselt kõigisse. Nad olid kõik täiesti erinevad ja täiesti "üks hulk" mingis mõttes ja ma ei oska kedagi välja tuua kui kuidagi olulisemat kui teised tagantjärgi. Mingeid romantilisi suhteid v seksivärki ei aretanud ühegagi neist. Läheb esimese armastusena kirja või ei lähe?


mmunk - 08.05.2010 kell 21:59

sõnastaksin enda esimese armastuse kui meeleseisundi, mil ootasin esimest korda elus Temalt oma kiindumusele, armastusele jt subj. positiivsetele tunnetele vastust. sain ka. aga veelgi enam ja valusamalt sain teada, et pigem tuleb jätta oma soojad tunded tegude kaudu väljendamata, kui nendest rääkimata. kui oma esimesega mõned aastad hiljem olnust rääkisime, siis tuli talle pooleldi üllatusena, et olin olnud temasse kõrvuni armunud (ta vaatas mulle toona pisut alt üles ja seetõttu ei hellitanud eriti lootusi).

on olnud vähemalt paar võimalust jätkata sealt, kus toona pooleli jäime. oleme tänini siiralt rõõmsad teineteisega kohtumise üle, aga soojast vastastikusest poolehoiust (suhtleme paar-kolm korda aastas) enamat pole arenenud. ilmselt puudub selleks ka vajadus, kuna temal praegusest kooselust kaks poega, mul kaks tütart kokkuvõtvalt, esimene lumi küll sulas, aga sellega seoses vahetas vaid olekut.


sales - 09.05.2010 kell 12:42

Ärge palun ajage segi armumist ja armastust!

Ise küll armun pea igasse kenasse naisesse, esimene kord oli 5-ndas klassis ja viimati üleeile

Aga armastanud olen ainult kord elus! Tean, et see tunne ei kordu... ei unune... ega tule kellegi teisega tagasi Ja kuigi sellest ei saanud asja - st. ei olnud vastastikune... või tegelikult oligi, aga isiksuste taotlused olid erisuunalised, siis õnnetuks seda armastust ka ei pea...


mmunk - 09.05.2010 kell 14:20

kuidas ei saa? armumine ja armastus on kaks kõrvutiasuvat kokteili meie tundeelu baariletil. neist esimeses on teravaid nüansse rohkem ja teise järelmaitse püsib kauem, ent erinevused tulenevad vaid joogi pikendajate vahekorrast.

suhte muutumine sisult ja vormilt vähemsiduvaks on väga hästi kronoloogiliselt tähistatav. saame ju märkida, et esimest korda leinasin aastal n inimest x, teist korda leinasin aastal n+2 inimest y jne. armastusel tugineva suhte lõpp ei erine inimese mahamatmisest sugugi nii palju, et neid muutusi ei saaks sarnaselt järjestusse seada.


officer - 09.05.2010 kell 14:35

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Ärge palun ajage segi armumist ja armastust!

Ise küll armun pea igasse kenasse naisesse, esimene kord oli 5-ndas klassis ja viimati üleeile



...kas ainult armusid või said "lisana" selle eest (üleeile) keppi ka ?


sales - 10.05.2010 kell 08:53

Sellega, officer, on toimunud aastatega olulisi muutusi alul jäin kepist täitsa ilma, siis edaspidi enamasti ilma, siis enamasti sain ja viimasel ajal - saan... armumise sagedus väheneb aastatega, aga armumise realiseerumine saamiseks suureneb... ja ma ei arva, et naised oleksid nüüd lahkema anniga võibolla ise ettenägelikum ja valivam


officer - 10.05.2010 kell 16:27

..ja ikka see ka, et inimese arenedes seksi kui sellisesse suhtutakse pragamaatilisemalt, rääkimata partneri valikust(või valida laskmisest)


freelancer - 10.05.2010 kell 20:53

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Sellega, officer, on toimunud aastatega olulisi muutusi alul jäin kepist täitsa ilma, siis edaspidi enamasti ilma, siis enamasti sain ja viimasel ajal - saan... armumise sagedus väheneb aastatega, aga armumise realiseerumine saamiseks suureneb... ja ma ei arva, et naised oleksid nüüd lahkema anniga võibolla ise ettenägelikum ja valivam


Mulle on jäänud millegipärast mõistmatuks,miks peab igale armusmisele järgnema ilmtingimata kohustuslik seks.Kas see oleks nagu kinnitus armumise etapi kinnituseks.
Samuti vaidleks ma vastu sinu väitele et naised on pipardama hakanud.Muidugi kui igas suvalises naispoolses vastutulijas näha eelkõige seksuaalobjekti siis on su väide võibolla ka vettpidav.Isiklikult on äärmiselt valiv olnud terve oma teadliku elu ja alati kaalunud hoolega kellega minna ja kellega mitte.Selleks seksida et iseendale tõestada oma riista töökorras olekut oleks nõme ja pahatihti ka mõttetu aja raiskamine.


sales - 10.05.2010 kell 22:33

Ega ei peagi, freelancer tuli officeriga lihtsalt jutuks... kahtlemata oleks ütlemata nõme ja naiivne igas vastutulevas naises seksiobjekti näha - okka ainult parimates


2mustikas - 11.05.2010 kell 05:27

Mitte naised ei hakka pipardama , vaid riista omanik on vanemaks muutunud...


sales - 11.05.2010 kell 08:44

Äkki ka targemaks...


officer - 11.05.2010 kell 09:24

... ja riista turupositsioon paranenud konkurentide degradeerumise jms tulemusel


Kiara - 11.05.2010 kell 12:44

Nostalgiline ja väga meeldiv
see oli küll nii platooniline et ma ei suhelnud selle poisiga mitte kordagi, ainult eemalt ihaldasin. Niimoodi siis 4 aastat


freelancer - 11.05.2010 kell 18:14

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Ega ei peagi, freelancer tuli officeriga lihtsalt jutuks... kahtlemata oleks ütlemata nõme ja naiivne igas vastutulevas naises seksiobjekti näha - okka ainult parimates


Sales
Sinu kommentaare lugedes ja lahti mõtiskledes mõtlen hirmuga millist eeskuju sa annad tänapäeva noormeestele kes hambad risti üritavad end säästa esimeseks pulmaööks.Millegipärast on foorumis hakanud levima trend et igal võimalusel tuleb enese riist parkida kellegi sisse.Vähe veel sellest-jumala normaalseks on foorumis peetud ka selle paigutamist samasoolise sisse.Kuhu on jäänud kõrged moraalinormid ja ennastsäästev suhtumine oma mainesse.Ilmselt sinu külas ei julge enam naised kummardada selleks et pesu kausist välja võtta ja nöörile kuivama asetada.Enne kummardamist veendutakse et sind kuskil põõsastes ei passi.
Foorumis pole ühtegi teemat mis selgitaks muudatusi mis toimuvad nii mees kui ka naisorganismis nende sirgudes.Seevastu leiab igasugu teemasid millest kajastud vastu hoopis teistsugune lähenemine.


officer - 11.05.2010 kell 18:50

to free: kas sa avaldaksid oma tänaõhtuse joogikaardi (koos manustatud kogustega!)


sales - 11.05.2010 kell 19:01

Free, ma täitsa usun, et sa oled ontlik kooripoiss ja käisid just pihil, aga vaata ikka vahel kalendrit ka - õige päev oleks olnud neljapäeval, siis on Taevaminemispüha
Eiii, offiser! Ega kõiki lollusi, mis inimene suust välja ajab, ei saa ka alkoholi süüks panna