
Vot vanu teemasid uurides sain küll teada, et esimene armastus ei jää püsima, kuid kas kaob ka südamest täielikult?
Kas teie ei mõtle teinekord kurbusega esimese armastuse peale ja ei meenuta teda heldimusega? Või ununeb see täielikult?
esimene armastus meenub mulle justkui tundena, mida ma kunagi pidasin armastuseks. kuid vahest ma ikka meenutan seda, kasvõi põhimõttel: kas mul sel
ajal siis tõesti midagi muud teha ei olnud?
aga esimene armastus, mis ka pärastpoole meenutades tõelisena tundub, on küll üsna erilisena meelde jäänud. see oli sellisel sumedal jaaniõhtul......
.
Väga harva ma teda kohtan (ikka tõesti VÄGA harva), aga ikka süda võpatab sees, kui teda näen.
Minul süda ei võpata, pigem nostalgia tuleb veitsa peale. Kui oled noor ja kogenematu, siis on kerge armastust ja armumist segamini ajada... Minu
puhul nii juhtuski.
Aga esimene armastus võib vabalt püsima jääda. Mõni võib ka armuda 10 korda, enne kui tõelise armastuse leiab. Kuidas kunagi.
Tsitaat:
Algne postitaja: Blond_Bimbo
Minul süda ei võpata, pigem nostalgia tuleb veitsa peale. Kui oled noor ja kogenematu, siis on kerge armastust ja armumist segamini ajada... Minu puhul nii juhtuski.
Kena mälestus,südamest kadunud juba ammu.Samas väga õpetlik oli see kogemus ja ka tore.
POle see esimene armastus ununenud jah. Südant soojendav mälestus.
Väga-väga harva kohtan teda, siis meenub. Tuju läheb paremaks.
Tsitaat:
Algne postitaja: Dinxu
Vot vanu teemasid uurides sain küll teada, et esimene armastus ei jää püsima, kuid kas kaob ka südamest täielikult?
Kas teie ei mõtle teinekord kurbusega esimese armastuse peale ja ei meenuta teda heldimusega? Või ununeb see täielikult?
Kas armumine või armastus? Armumised olid ikka murdeeas sagedased. Olin jube romantik ja tahtsin kogu aeg kättesaamatuid tüdrukuid,praegu paneb
muigama,kui sllele mõtlen
Esimene pikem armastus kestab tänaseni ja näen teda igal hommikul enda kõrval ärkamas...
minul on pragu esimene armastus
Esimese armastuse peale mõeldes (mida ma haruharva teen) tunnen kahetsust - mitte, et ma selle olemasolu kahetseks aga seda, et kõik oli nagu oli.
Aga nii harva kui ma teda näen võpatab ikka küll nagu kooliplika lähen näost punaseks ja ei tea kuhu vaadata
Esimene armastus?!
Olenab sellest, kas selleks pidada põngerjat kellega liivakastis sai "suuri tundeid" kogetud või midagi hilisemat
Jah!See arvatav esimene arm meenub küll ja teinekord üpris tihti. Eks see teadmine, et ta kuskil on,peabki olema
Aga kui armastust võtta selles kõige selgemas mõttes, siis mine tea, ehk ikka see tõeline esimene armastud on veel midagi pärist uut.. ja tulemas
veel
Mõtlen heldimusega esimese armastuse peale
On hetki, kus mõtlen, kas see siis oli tõesti armastus... Ikka mõtlen, harva küll, aga siiski... Mingit heldimust kui sellist pole, aga on palju
vastamata küsimusi ning samas tunne, et ükskõik, mis ta siis oli, see oli ilus.
Minu südamest ei kao küll esimene armastus kuhugi. Selle peale mõtlemisega küll segased lood: meenutaks nagu rõõmsates toonides, kuid juhuslik
kohtumine temaga garanteerib nutuse olemise. Mõtlemine on selles vallas ülehinnatud tegevus
Esimene kiindumus ei jää... armastus aga jääb kui on vastastikune.
Praegu, kui selle peale mõtlema hakkan, siis tunnen kahetsust, et pidi see just see mees olema (abielus ja akoholiprobleemidega) - rikkus paljugi minu jaoks ära. Väga raske oli uuesti usaldama hakata inimesi. Aga teisest küljest jälle õpetas ka palju. Sooja tunnet küll ei teki sellele ajale mõeldes, viha ka mitte, pigem MIKS..............
Minu esimene armastus on ja on jäänud selleks mu ema
Mu esimene kõige suurem armastus oli siis kui ma 7-ne olin siis mul oli 17 aastane peika, ma olin nii armunud
hea ,et see kaugemale ei arenend ja
jäi vaid mõlemapoolseks platooniliseks sõpruseks
Sel suvel saab 8 aastat koosolemist oma esimese armastusega.
Jäin siin mõtlema. Imelik, et mina ja nii kaua suudan kellegagi koos olla või et keegi suudaks minuga nii kaua koos olla. Ja mitte keegi meie
tuttavatest ei uskunud, et me koos võiks olla või kaua vastu peame .. Kuid iseenesestmõistetavalt ei saa seda ikkagi võtta - ma võin õhtul koju minna
ja teada saada, et mul polegi kodu ja meest kah mitte 
olin umbes 13 aastane, kui üks kena noormees silmi tegema hakkas
eks ikka armusin
ja mälestus on jätkuvalt ilus ja puhas
kahju, et ta silmapiirilt on kadunud
saime mingid aastad tagasi peredega kokku ja maru naljakas oli möödunut meenutada
sellest ei teadnud keegi, vaid mina arvasin, et armastan teda ja nii see on jäänudki
Minu arvates on igasugused kõhurõõmud ja mured alati kippunud armastusest üle kasvama..
Palju teda siis tähtsustada vaja..
Ei ole mul seda esimest armastust, alati on nii et varem või hiljem unustan end mingi tegevuse juurde (leian uue töö, kolin teise linna) ja armastus
lihtsalt läheb meelest.
minul kestab siiamaani esimene armastus
ja ma mitte ei salli seda väljendit, et esimene armastus ei jää püsima. no see on täitsa individuaalne
ikkagi 
päev enne surma annan teada, kas jäi püsima
Eks ta hinges muidugi on, aga kas just terve elu ...
Kuttidega pidi olema ikka parim matemaatiline mudel..üks käes, kaks meeles. 
15.-16.a aastaselt armastuskirjadega (alles kõik)
10.05.10
tänaseks elab ta juba üle kümne aasta Spainis.
ma ka paras romantik
kirjad kõik alles ja paelaga kinni(esimeses pakis väiksem hulk, teised karbis, üle 400)
aga kas jätta nad lastele kunagi või hävitada
Minu lapsed on lugenud neid päevikuid, salmikuid ja kirjavahetust.Teinud omad järeldused. Ei hävita teadlikult midagi,mis mulle kunagi kallis on olnud

pole andnud neid lugeda
liiga isiklik on tundunud, mis seal kirjas
aga ma ei anna pead, et nad pole seda ise teinud
sest ega ma peida midagist
Esimene armumine 12.aastaselt,tema 13.Alles aastaid hiljem sain aru,et tema ongi see õige armastus.Kuid saatus nöökis meid-ta sai surma,kui oli kõige õnnelikum mees,sest ma vastasin lõpuks ta tunnetele.Elu on läinud edasi,aga tema on ikkagi see kõige esimesem ja armasam!
Esmakordselt armusin pioneerilaagris, aga enam ei mälta isegi tema nime.Meeles ainult ,et oli kuratlikult kena tüdruk
see oli elamus mida kunagi ei unusta...
mina armusin esimest korda koolis oma klassi tüdrukusse, kes oli küll nagu iga teine aga samas nii erinev...
well asi oli täismänguline, välk pauk ja kogu tulevärk..
ta oli nagu peaaegu mu kõrval...
mingil hetkel mu peas kostus hääl mis nagu ütles ei.
ja ma lihtsalt tapsin selle tunde endas...
surusin selle armunud kutsika tunde maha ja jätsin tema kus kurat....
ei tja kas tegin õigesti aga nojah...
sedamoodi elan tänaseni ....
njah, esimene armastus kestis ikka mitmeid-setmed aastad. aga sain üle ja elu läks edasi. hmm, arvan et ega see kestma ei oleks jäänud ka - oli teine seine äärmuslik pikamaavärk.
saame endiselt väga hästi läbi, kuigi suhtleme/kohtume harvem. ükspäev avastasin, et ma polegi teda veel tänanud kunagi koos veedetud aja eest ning
öelnud, et olen õnnelik, et just tema mu esimene ja viimane südamemurdja oli
tal on varsti sünnipäev ning siis saan senised ütlematajätmised
kuhjaga heastada
kiire on siis pole aega kuid kui aega on siis ikka meenutan kui loll ma olin
nii ja naa..midagi on alles aga ei ole võrreldavgi selle tundega mis siis oli.on tekitanud hoopis sellised mõtted et tundub et kohutavalt palju me
elus sõltub asjaoludest ja sobivate asjaolude puudumisel jalutame ehk iga päev mööda inimestest kellesse võiksime teistel asjaoludel pööraselt armuda
ja saada armastatud. Mina olen jõudnud sellele järeldusele oma 32. eluaastaga
.
tean täpselt,et ei kao esimene armastus kuhugi.isegi kui üritad.sellist tunnet ja olemist ei teki enam vist iialgi. Need kes unustand esimese ,siis pole see küll armastus olnud.
Kellelgi teisel pole seda küsimust, et kusmaalt toda "esimest" määratleda? Ma saan aru, et see ei pea olema esimene suhe vaid just armumine,
sügav kiindumus vms? A la et lasteaias mulle meeldis tohutult see patsidega tüdruk ja siiamaani tuleb pisar silma, kui teda tänaval näen jne põnevad
lood.
Mul on vist selle esimesega siis umbes nii, nagu selles anekdoodis, kus vanaema räägib tütretütrele, et "Pea siis meeles, et iga naise elus on
ainult üks tõeline armastus. Minu tõeline armastus oli: meremehed."
Ma ei tea, kas see on veider, aga ma olin vanustes 12-16 (või noh ... who knows, millal, aga midagi sinnakanti ja pikalt) stabiilselt ja põhjalikult
salaja armunud 4 (mööndustega vbl 6-te) tüüpi (koolist), igaühte eraldi vahepeal rohkem, vahepeal vähem ja samaaegselt kõigisse. Nad olid kõik täiesti
erinevad ja täiesti "üks hulk" mingis mõttes ja ma ei oska kedagi välja tuua kui kuidagi olulisemat kui teised tagantjärgi. Mingeid
romantilisi suhteid v seksivärki ei aretanud ühegagi neist. Läheb esimese armastusena kirja või ei lähe? 
sõnastaksin enda esimese armastuse kui meeleseisundi, mil ootasin esimest korda elus Temalt oma kiindumusele, armastusele jt subj. positiivsetele
tunnetele vastust. sain ka. aga veelgi enam ja valusamalt sain teada, et pigem tuleb jätta oma soojad tunded tegude kaudu väljendamata, kui nendest
rääkimata. kui oma esimesega mõned aastad hiljem olnust rääkisime, siis tuli talle pooleldi üllatusena, et olin olnud temasse kõrvuni armunud (ta
vaatas mulle toona pisut alt üles ja seetõttu ei hellitanud eriti lootusi).
on olnud vähemalt paar võimalust jätkata sealt, kus toona pooleli jäime. oleme tänini siiralt rõõmsad teineteisega kohtumise üle, aga soojast
vastastikusest poolehoiust (suhtleme paar-kolm korda aastas) enamat pole arenenud. ilmselt puudub selleks ka vajadus, kuna temal praegusest kooselust
kaks poega, mul kaks tütart
kokkuvõtvalt, esimene lumi küll sulas, aga sellega seoses vahetas vaid olekut.
Ärge palun ajage segi armumist ja armastust!
Ise küll armun pea igasse kenasse naisesse, esimene kord oli 5-ndas klassis ja viimati üleeile
Aga armastanud olen ainult kord elus! Tean, et see tunne ei kordu... ei unune... ega tule kellegi teisega tagasi
Ja kuigi sellest ei saanud asja
- st. ei olnud vastastikune... või tegelikult oligi, aga isiksuste taotlused olid erisuunalised, siis õnnetuks seda armastust ka ei pea...
kuidas ei saa? armumine ja armastus on kaks kõrvutiasuvat kokteili meie tundeelu baariletil. neist esimeses on teravaid nüansse rohkem ja teise
järelmaitse püsib kauem, ent erinevused tulenevad vaid joogi pikendajate vahekorrast.
suhte muutumine sisult ja vormilt vähemsiduvaks on väga hästi kronoloogiliselt tähistatav. saame ju märkida, et esimest korda leinasin aastal n
inimest x, teist korda leinasin aastal n+2 inimest y jne. armastusel tugineva suhte lõpp ei erine inimese mahamatmisest sugugi nii palju, et neid
muutusi ei saaks sarnaselt järjestusse seada.
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Ärge palun ajage segi armumist ja armastust!![]()
Ise küll armun pea igasse kenasse naisesse, esimene kord oli 5-ndas klassis ja viimati üleeile![]()
Sellega, officer, on toimunud aastatega olulisi muutusi
alul jäin kepist täitsa ilma, siis edaspidi enamasti ilma, siis enamasti sain ja viimasel
ajal - saan
... armumise sagedus väheneb aastatega, aga armumise realiseerumine saamiseks suureneb
... ja ma ei arva, et naised oleksid nüüd lahkema
anniga
võibolla ise ettenägelikum ja valivam
..ja ikka see ka, et inimese arenedes seksi kui sellisesse suhtutakse pragamaatilisemalt, rääkimata partneri valikust(või valida laskmisest)
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Sellega, officer, on toimunud aastatega olulisi muutusialul jäin kepist täitsa ilma, siis edaspidi enamasti ilma, siis enamasti sain ja viimasel ajal - saan
... armumise sagedus väheneb aastatega, aga armumise realiseerumine saamiseks suureneb
... ja ma ei arva, et naised oleksid nüüd lahkema anniga
võibolla ise ettenägelikum ja valivam
![]()
Ega ei peagi, freelancer
tuli officeriga lihtsalt jutuks
... kahtlemata oleks ütlemata nõme ja naiivne igas vastutulevas naises seksiobjekti näha -
okka ainult parimates
Mitte naised ei hakka pipardama , vaid riista omanik on vanemaks muutunud...
Äkki ka targemaks...
... ja riista turupositsioon paranenud konkurentide degradeerumise jms tulemusel
Nostalgiline ja väga meeldiv
see oli küll nii platooniline et ma ei suhelnud selle poisiga mitte kordagi, ainult eemalt ihaldasin. Niimoodi siis 4 aastat 
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Ega ei peagi, freelancertuli officeriga lihtsalt jutuks
... kahtlemata oleks ütlemata nõme ja naiivne igas vastutulevas naises seksiobjekti näha - okka ainult parimates
![]()
to free: kas sa avaldaksid oma tänaõhtuse joogikaardi (koos manustatud kogustega!) 
Free, ma täitsa usun, et sa oled ontlik kooripoiss ja käisid just pihil, aga vaata ikka vahel kalendrit ka - õige päev oleks olnud neljapäeval, siis
on Taevaminemispüha
Eiii, offiser! Ega kõiki lollusi, mis inimene suust välja ajab, ei saa ka alkoholi süüks panna