
.... kui olla mitte keegi.
See on Hiina vanasõna. Kas saab olla, et inimene ei ole mitte keegi? Teate-tunnete mõnda niisugust inimest?
Inimene siiski on keegi- kui mitte minu jaoks, siis kellegi teise jaoks.
Mitte Keegiks saadakase- elades oma elu valesti, tehes valesid valikuid. Puudutab see siis lähedasi inimese ümber antud ajahetkel, nende hoole ja
armastuse asemel tekib ükskõiksus. Sotsiaalse olendina kuuluvustunde ja kasutu olemise tunne võib olla hävitav. Sellest saadakse siiski üle (kui ei
ole kalduvust ensetapule)- tekivad uued suhted, uued rollid.
Kusjuures tean inimest, kes tunnebki, et on mitte keegi, õigustatult. Oskamatus sellega midagi peale hakata on ta vaid koormaks teistele..
Isegi enesetappu ei oska teha, vaid sellest ainult rääkida ja ähvardada...
Maiu, kuidas ta koormaks on teistele?
Inimese tahtejõuetus võtta kätte ja midagi muuta, eelkõige enda suhtumist, on viinud ta niikaugele, et ta ei saa endaga ise hakkama. Abi tuleb ja antakse vaid kohustusest või selleks, et kergendada seeläbi temaga ühe katuse alla elava inimese vaeva.
No-jah...
Teema püstitasin sellepärast, et mulle ei tundunud see vanasõna õige. Ometi olen suur vanasõnadeaustaja.
Kas siis olekski õige, et toda inimest ei oleks üldse?
Igal inimesel on oma koht elus. Peaks olema, onju, nii öeldakse. Kui inimene ei näe seda kohta enam enda jaoks, siis kas just õige, aga kergem oleks küll, kui toda inimest ei oleks, nii talle endale kui ka teistele, kuigi nii vist ei tohi isegi mõelda...
Parem üldse mitte olla
... kui olla mitte keegi. <---ehk on isegi tõde siin
minu õnn on aga see, et pole iial ühtegi sellist inimest kohanud
Tegelikult pani mind asja üle mõtlema freelanceri poolt öeldu teemas "Milline on voodis hea naine?". Ta ütleb:"Kes roomama loodud, see
roomaku.". Nii et üksjagu inimesi meie hulgas on kohe loodudki alla jääma, ülearused olema? Loodud? Ma ei tahaks sellega nõustuda. Kui inimene
muutub ülearuseks, siis on see tema poolt tehtud valikute tulem. Nüüd võib ta end kätte võtta, roomamise lõpetada - ta muutub. Keegi ei ole loodud
ülearuseks, roomama - teiste heast tahtest sõltuma.
Paljud ei tule olukorrast välja. Vanasõnad on vist alati õiged.
vana ja korratud asi, et kõik saab alguse meie mõtlemisest...
niikauax käiaxe komistuskivide otsas, kunix aru saadaxe, et need tuleb kõrvaldada... valikud on meie
"kes roomama loodud, see roomaku"- keegi ei ole loodud, kuid kui inimene juba nii tunneb- "loodud", st. kellegi teise tahte läbi,
temast endast sõltumata, siis mis siin enam loota- ta peabki ja saabki ainult roomata ja oodata, kuni tuleb keegi ja ütleb talle, mida edasi teha..
kui aga keegi enam ei hooli....?
Ja see ka, et vanasõnad on alati õiged. Iseasi, kas igaühel kohe mingi näide varnast võtta, mis seda kinnitaks.
freelancer
mainisid, et "kes roomama loodud, see roomaku" on pärit ühest luuletusest. Kuidas selles see lugu edasi läheb ja mis mõtet omab?
kuskil oli meil vanasõnadest isegi juttu ja kordan veel, mulle need vanasõnad eriti ei meeldi, sest enamasti on need käskivas kõneviisis
ja mõni on
kohe eriti vana sõna
minu arusaamist mööda on selle vanasõnaga tahetud õelda,et iga inimene peab oma elu jooksul midagi korda saatma,mitte niisama vahtima,kuidas elu mööda jookseb.
mõned mõtted. mulle tundub, et on päris lihtne kedagi teist "mittekeegiks" pidada. ja see on kivi vanasõna väljamõtleja kapsaaeda - olen
annega nõus.
teisalt on ka lihtne ise ennast abituks, masendavaks mittekeegiks pidada ja loobuda võitlustest. seda just iseenda jaoks.
üks zen ütlus:
kui sa enda eest ei seisa, kes siis seda teeb?
kui sa ainult enda eest seisad, kes sa siis oled?
Kas sa oled keegi või mitte, seda peab ikka iga inimene ise otsustama.
mina olengi mittekeegi.
nii et kui te enne ei teadnud, siis nüüd teate.
HAH. HAH. HAAAA!!! tule nüüd maa peale tagasi kallis VOD.
huvitav, kui olla mitte keegi siis kuidas saab ültse olla, see ju materjalismist väljaspool olev asi.
jäerlikult kui keegi on mitte keegi siis teda ei eksisteeri, aga samas kui kedagi ei eksisteeri siis ongi ju ta mitte keegi.
Igaüks on keegi, isegi siis kui meie seda ei näe. Suures plaanis aga asetub iga inimene, nagu mosaiigitükk, õigesse kohta. Igalühel on siin oma ülesanne ja õppetund.
Näited:
Täiesti pimedas toas ju ei paistagi kedagi,
Täiesti punases, filtriga prozektori valguses on punast värvi asjad valged! j.n.e.
Sõltub kus kohas on hetkel vaatleja ise, võiks ennem kindlaks teha vaadeldava objekti piirjooned ehk mida otsime , siis vaatleja soovid, siis
mõõdiku- millega seda tõde selgitame.
Kas keegi kahtleb, siia ilma kasvava elusa looduse , kasvõi lilleõie vajalikkuses?
2mustikas, mõõdikuid jätkub. Mida otsime? Ma oletan, et ühiskonnas oma kohta omavat isiksust.
Kas prügimäel elav prükkar on keegi?
Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Kas prügimäel elav prükkar on keegi?
Prükkarite hulgas olevat haritud inimesi. Mina ei mõista, kuidas nad suudavad taolist elu elada. On nad eriti vastupidavad ja kohanemisvõimelised isendid inimeste hulgas? Vast siiski mitte, sest sel juhul poleks nad sattunud taolisse olukorda.
Minu meelest ei ole inimene mitte keegi, kui ta ise ei tea, kes ta on, kuhu kuulub ja kas tal üldse on siin maailmas kohta.
Pikemalt : ta on kaotanud usu endasse ja maailma, kaotanud eesmärgid ja elumõtte, teda ei huvita ühiskond ega sinna kuulumine ja ta arvab, et ei
kuulugi.
Teadsin sellist inimest. Nüüd on temaga kõik ok
Ta kaotas enda lihtsalt vahepeal.
vaimne uni...
Tsitaat:
Algne postitaja: sheridan
HAH. HAH. HAAAA!!! tule nüüd maa peale tagasi kallis VOD.
Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Prükkarite hulgas olevat haritud inimesi. Mina ei mõista, kuidas nad suudavad taolist elu elada. On nad eriti vastupidavad ja kohanemisvõimelised isendid inimeste hulgas? Vast siiski mitte, sest sel juhul poleks nad sattunud taolisse olukorda.