
Kuulge teie endised ja praegused peoloomad, tahaks teada, et millega see pidutsemine kord lõpeb?
Kas kõik lõpeb mingi ilge pauguga ja siis ei joo ja laaberda enam?
Või tervis läheb käest või...?
Sest mõistus ütleb, et aitab juba, aga siis jälle läheb kõik käest ära, inimene on ikka nõrk küll...Muljetage eksole, tänan tähelepanu eest
vanemax saades hakkavad peoloomadki rohkem seltskonda valima, kus end lõõgastada ja igal pool lihtsalt ei läbusta enam
Pidu ei tohi panna,annad kuradile sõrme,see võtab terve käe ja enam lahti ei lase 
üks käsi juba läinud, kuradi kurat
Ei tea millega lõppeb ja suhteliselt ükskõik on ka
Ja pidutsemine ei tähenda alati joomist, julgen arvata.
Elu ongi pidu, ja kurb oleks kunagi mõelda, et mõni pidu jäi pidamata, kuna mõtlesin, et kuidas see küll lõppeb 
viimasel ajal on meil ju peod lõppenud ilutulestikuga.
minule näiteks laulupeod ja tantsupeod ei meeldi eriti ja igasugused suured läbupeod. aga hea ja mõnusa seltskonaga miks mitte pidutseda.
õnneks sai mingil ajal sellistele läbupidudele piir pandud, see tõesti nö päästis mu (arvatavasti paljudest lollidest tempudest). enam sellised
joomapeod ei huvitagi. teised võivad juua aga mind see ei tõmba, suudan ka kainena pidu nautida ja lõbutseda, tantsida jne. eks kõik oleneb
seltskonnast, kellega koos oled, kuigi ka üksi olles võib tantsu vihtuda 
mina läksin mehele 
Mina tulin Rootsi.
Lihtsalt sai otsa.
Klubid enam ei huvitanud, kasvasin välja ju siis nendest. Ükspäev ei maitsenud enam alkohol - vahepeal ikka võtan aga maksimum 2 klaasi veini. Ja
suitsuisu kadus kah ära. Vahepeal tegin ühe suitsu ja väga vastik oli.
Eks ma valmistun nii vaimselt kui füüsiliselt oma elu järgmiseks etapiks. Ei uskunud küll, et see nii kerge on 
Mul on samad lood, mis Kay'l. Et mingi periood oli väga kõva pidu ja seltskonnaüritused, aga mingil hetkel kadus huvi. Ja see huvi on siiani kadunud. Ei tunne ka millestki puudust ja kõik on ilma tõmblemisetagi ilus ja tore. No veintsi ja asjandusi võin ikka võtta ja muusikat kuulata ja däänsida vahel. Aga ikkagi viimasel ajal käib teistmoodi see kõik!
/me vist sureb ka tantsupõrandal
Vabatahtlikud kunstlikuks hingamiseks u2u-ga 
Üldjuhul ikka vean ennast kinnistele ehk kutsetega üritustele,kui kutsujale ei saa "EI" öelda...ja et vanainimest veel vanemax ei peetax
Viimased korrad on olnud igsugu nimetustega moeürituste after party'd
Tsitaat:
Algne postitaja: firecracker
Sest mõistus ütleb, et aitab juba, aga siis jälle läheb kõik käest ära, inimene on ikka nõrk küll.
Vaat sellega on nii, et igast asjast saab mingile hetkel küllalt ja siis otsid miskit muud. Ja minuga sama asi, et lihtsalt ükskord sai lihtsalt
siiber või hakkas mõistus kuidagi teistpidi tööle. Mitte, et ma kohe ära oleks pööranud aga lihtsalt tahtsin natuke eemal olla sellest pidutsemisest.
Kulus umbes oma 3 aastat ja sai ka sellest villand. Nüüd jälle üsna peoline kuigi mitte enam nii hull kui 13 ja rohkem aastat tagasi. On tekkinud
lisaks pidutsemisele veel teisigi huvisid ja eks need ju võtavad ka oma aja ja mõne nädalavahetuse kuus.
Aga pidu peab pidam aja panema muidu inimesed nüristuvad
Tsitaat:
Algne postitaja: officer
Viimased korrad on olnud igsugu nimetustega moeürituste after party'd![]()
...kuhu nad viinud on?...mõnest saigi joodik...mõnest täitsaa korralik inimene
(nagu minustki, mis sest et mode
)...
Tsitaat:
Algne postitaja: li-li
vanemax saades hakkavad peoloomadki rohkem seltskonda valima, kus end lõõgastada ja igal pool lihtsalt ei läbusta enam![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: skingirl
li-li minul sama jama seltskond on väga tähtis...![]()
max 20g panen puhtalt
Tervis hääbub vaikset
minu pidurdamine lõppes aastate eest kurva tõdemusega, et pidudel polnud üldse nii lõbus, et järgmine päev tühja lasta ja tervis ka veel. ja seda kaua enne ülikooli. pluss see, et iga suurema joomisega suutsin endale mingi sita kokku keerata. seepärast ma ei joo ka enam. üldiselt olen õnnelik.
kasvasin välja vist läbupidudest. igast lollusi ja jama sai ainult kokku keeratud + järgmise päeva kehv olemine. muidugi oma osa mängis ka mehele
minek. ja töö võtab enamuse aega ja energiat ära. aga eks sünnipäevad, presentatsiooni vms seal ikka saab käidud ning väikesest alkoholist ei ütle
kunagi ära. see mudugi ei tähenda et ma joodiks oleksin 
igav hakkas.
koik need peod ja juhtumised on ju tegelikult vagagi ettearvatavad. ja jargmine paev on fyysiliselt ja emotsionaalselt ikka vaga kehv olla. asi pole
seda vaart!
meil üks vana hää seltskond,
kui kokku saame kipub asi käest minema,
aga needki korrad jäävad harvemaks.
Aga vahest on pidu seda väärt, et paar päeva põdeda.
eks läbustamist tulegi võtta kui mingi eluperioodi paratamatut osa. pigem on kahju neist, kel see vahele on jäänud kui neist, kes selle tõttu aastakese varem koolevad. mõnele lõpeb peoloomsus tõepoolest pauguga, aga enamus kasvab sellest lihtsalt välja, libisedes hea seltskonna toel aeg-ajalt sinna tagasi.
Pidu peo otsa, iial ei saa otsa!
Vahel tuli peo käigus otsus, et nüüd kimame kuhugi.....ükskõik siis kuhu. Ja pidu kestis nii kaua, kuni oli aega tööpäevaks valmistuda ja ennast
kaineks magada. Nüüd on need ajad aga seljataga, nagu ka suuremad joomingud. Laheda seltskonnaga, saab grillitud ja õllet libistatd, aga seda kõike
ainult mõistuse piires. Olen vist vanaks jäänud!

Nüüd hakkab ka omal asi vaikselt maha rahuneda- siis, kui oleks õige aeg pidutseda olnud (20+- mõned aastad), sai kõvasti tööd tehtud ja lihtsalt ei
tõmmanud, nüüd viimased paar aastat saanud päris palju möllu teha, nüüd siis on hooti, kuidas tuju parasjagu on, kuid juba vähem. Muidu ka hooajati-
suvel on möllutuju rohkem
Aga muidu- elu on nagu hernes ja ka pidutsema peab, see vabastab pingetest 
Lõppeb siis, kui tervis saab otsa ja elu toob uued vaated, avarused.
Minu peod on peetud. Vähemalt sellisel kujul nagu nad enne olid.
Ma mäletan, et kõik peod lõppesid pohmakaga ja pohmakaga tehti igasugu trikke, lollusi, nalja, seksi!
teine päev on alati vaffam, kui esimene päev...
kui teine päev aga hakkab olema hullem esimesest, siis on sisemine peoloom suremisele määratud
Minu sõpradel ja meil on teise päeva kohta kujunenud välja üks termin- teise päeva tiks, vahel ka kolmanda päeva tiks
Aga see kehtib juhul, kui on
mingi kahepäevane üritus, mida juhtub umbes kaks korda aastas. Üks neist oli sel aastal kahe sõbra sünnipäev ja teine oli Õllesummer. Ja teisel päeval
oli olukord siiski rahulikum ja tegu ei olnud ka peaparandusega, sest pohmakat ei olnud- lihtsalt läks peale magamist sujuvalt üle teise päeva tiksuks

lõppes ka mehele minekuga üsna varases nooruses,õnneks;
olin peoloom
Tähendab,,,, eriline "peoloom" pole ma kunagi olnud.
Mulle tegelikult sellised suured üritused ei imponeeri.
Suguvõsa kokkutulekutelegi eelistan Temakese ja mõne toreda sõbra-sõbratari seltskonnas jämmimist.
Ma upun sinna suurde seltskonda ära...
olin peoloom,kuni mind üks kena noormees taltsaks tegi ja ära kodustas....nüüd ei pea pidudest enam eriti lugu.
aeg-ajalt ärkab minus peoloom, mis on mingis mõttes tervendav nähtus,annab postiivse laengu järgnevateks päevadeks.