Board logo

Kui argielus tekib probleem ...
Lola69 - 11.10.2006 kell 22:21

Kui igapäevaelus tekib probleem, mida te KÕIGEPEALT teete? Kukute nt. siin ahastama/sõimama/niisama otsite avalikku tähelepanu või siis pöördute probleemi teise osapoole poole (kui selline on) ja vaatate lahenduse järgi ringi.

Ajendas seda küsima näide elust endast.
Lasteaialapse ema leidis, et laps ei tegele lasteaias eakohase tegevusega ja üleüldse olevat olnud ülemäära must.
Selle asemel, et minna ja rääkida rahulikult kasvatajatega, virutas tema alustuseks inetu kirja perekooli ülesse a la "et mida nad seal endale kõik lubavad".

Oh jah ...


bellatrix - 11.10.2006 kell 22:38

mina võtan esialgu aja maha.Enamik asju võib paar päeva rahulikult settida.
siis on kõik osapooled rahuneda jõudnud ja võimelised asjale uuest küljest lähenema.


officer - 11.10.2006 kell 22:39

tee seda,varsti koolivaheaeg ja aega rohkem


bellatrix - 11.10.2006 kell 22:43

olen 29


Pipilota - 11.10.2006 kell 22:47

monikord ei suuda toesti ennast kontrollida ja vingun lapsikult asjas mitte osalejate ees.. nt. siin.

ideaalis ju peaks toesti enne maha rahunema ja siis minema teise asjaosalisega arutama...


Sybill - 12.10.2006 kell 09:21

Kui tekib pisike probleem, siis lahendan kohe. Suuremate pähklite katkihammustamiseks vajan rahunemis- ja mõtlemisaega.
Foorumist ise nõu ja abi ei küsi aga leidnud olen küll


marvin - 12.10.2006 kell 09:40

Mul ka paaril korral ette tulnud, et ei kontrolli oma esimest reaktsiooni. Kuhugi kirjutama ei ole hakanud ega midagi sellist. Olen kohe südamelt kõik ja garneeringuga välja ütelnud. Tunnen halvasti, et nii on läinud ja üritan ikka end analüüsida ja seeläbi parandada oma taolisi reaktsioone. Kuna tean palju selliseid inimesi, kes ei suuda rahulikult probleeme lahendada, siis ei taha ise selline olla, või selliseks saada.

Päikest teile


murdjamees - 12.10.2006 kell 09:44

Ma kirjutan ka alati kõigepealt perekooli, delfi naistekasse ja vabariigi valitsiusele ning kohalikule konstaablile ja alles siis tulen kodututesse.


LadyButterfly - 12.10.2006 kell 09:59

Kõigepealt ikka üritan asja lahendada asjaosalistega. Kui see ei kuidagi õnnestu, analüüsin ja üritan lahendusi leida kui aga kuidagi probleemidest jagu ei saa, küsin nõu kolmandatelt isikutelt.


Kayleigh´n I - 12.10.2006 kell 10:03

Tsitaat:
Algne postitaja: murdjamees
Ma kirjutan ka alati kõigepealt perekooli, delfi naistekasse ja vabariigi valitsiusele ning kohalikule konstaablile ja alles siis tulen kodututesse.

Ja ikka veel oled sa vabaduses

Mina isiklikult reeglina enne taganen, mõtlen järele ja siis kargan kraesse, kui selleks on vajadus.
Tegelt nii hull lõpp ei ole. Üritan vestelda asjaosalistega, kui tean, et meie teed veel ristuvad.


anne51 - 12.10.2006 kell 10:45

Reeglina asun asja kallale ja üritan probleemi lahendada. Lola toodud näites oleksin kõigepealt rääkinud kasvatajatega. Põlgan inimesi, kes mulle näkku ei ütle, kui midagi öelda on, vaid lähevad "küla peale" kellama.
Väga ebameeldivad on probleemid, mida peab lahendama ametiasutustes, aga nende kallale asun erilise innuga, et ruttu kaelast ära saada.
Kõige raskemad on probleemid lähedastega ja nende puhul olen teinud seda viga mõnikord, et eiran ja teen näo, et probleemi pole. Raske viga! Varem või hiljem tuleb lahendust otsida ja parem siis varem.


kontorihiir - 12.10.2006 kell 10:52

täna juba mitu probleemikest lahendatud....aga teile ei räägi


samsara - 12.10.2006 kell 11:00

Üldjuhul arutan seda parima sõbrannaga, sest õige on, et kaks pead on kaks pead ja pean tunnistama, et tal on väga häid nõuandeid ja ta suudab mu kohati keevalist loomust kas taltsutada või siis hoopis tormi vallandada. Pean nüüd tunnistama, et vahel satun marusse, eriti, kui miski ülekohus toimub.Aga öelge- mida ma peaksin tegema vanamemmega, kes päev otsa kolistab ja lohistab mu lae peal mööblit ja pesukausse... ja öösel kell 00.30 algab sama trall... rääkimist ärge soovitage- see ei ole aidanud


officer - 12.10.2006 kell 11:02

radikaalne lahendus oleks elukohta vahetada...


sossuke - 12.10.2006 kell 17:51

oma probleemide puhul vihastan ja siis asun tegutsema kui just masendusse ei satu. on sedagi ette tulnud, et mõni asi loksub ajaga ise paika


Deiviidas - 12.10.2006 kell 19:13

Mina ostan poest suure tahvli "Fazeri" piima¹okolaadi ja söön selle üksi, kellegi teisega jagamata ära.


Alfaromeo - 12.10.2006 kell 22:08

Törts kainet mõistust ja hetk mõtlemisaega ning asi peakski juba korras olema.


unistaja - 12.10.2006 kell 23:38

Kõik oleneb probleemist, hetketujust ning inimesest, kellega probleem tekib. Ühest vastust ei oska ma anda, kuid püüan asja lahendada nii rahulikult kui võimalik.


pisihiir - 13.10.2006 kell 20:07

Kui probleemi põhjus olen mina, siis lasen kõrvad lonti ja kuulan ära, mõtlen, teen enda jaoks otsuse.
Alles siis asun rünnakule, kui olukord sunnib.
Teistpidi olukorras vestleks enne teise osapoolega, kui infot levitama hakkan.


li-li - 13.10.2006 kell 23:27

...olen suht emotsionaalne inimene aga ma õpin ilmselt surmani, mitte pidevalt teistest "teerulliga" üle sõita


ariita - 25.12.2006 kell 23:45

ei elukohta ma küll iga sita asja pärast vahetama ei hakka ja suure pahanduse puhul hakkan otsima neljale küsimusele vastust: mis? miks? millal? ja kus?, kui neile on vastused leitud ja tegu väärib märkimist lähen suhtlema, siiani olen sõnasõdadest pääsenud,(laste puhul panin neid ise vastutama - kas või kapsaid rohima)


sinukalla - 26.12.2006 kell 11:32

noh muidu kippusin ikka foorumitesse kurtma,nüüd püüan esmalt üksi rahulikult asja üle mõelda ja seejärel kui probleemil on teine osapool siis püüda temaga ikka asi lahendada.Aga kui mul on probleem milles tahaks lihtsalt asjast eemalseisvate arvamust siis panen ikka teema foorumisse.Selleks nad ju mõeldud on et nõu küsida


Marchrabbit - 26.12.2006 kell 12:37

Mul kah seesama paha viga,et ärritun kergesti ja ei suuda alati probleemi läbi mõelda,enne,kui rünnakule asun. Koos vanusega tuleb tasapisi ka elutarkus ja nüüd proovin kõigepealt aja maha võtta ja rahuneda.Peale mõningast järelemõtlemist selgub sageli,et probleemi polegi!


skingirl - 26.12.2006 kell 12:43

kui argielus, tekib probleeme siis ma palun jumalat , mul on neid jumalaid igas kaliibris suuri ja väikseid, rikkaid ja vaeseid, peaasi,et mulle meeldiva väljanägemisega.
PS Halvimal juhul viskan esemega mis juhtub käes olevat!


madu - 26.12.2006 kell 15:30

Kõigepealt teen probleemis osaleva teise osapoole maatasa ja vahel harva mõtlen seejärel, mis tegelikult toimus. Mõtlemine, üldiselt, on kahjulik teie tervisele. Mina hoian oma tervist.

Ahjaa, foorumisse postitan ka koheselt ja pidevalt. Mulle meeldib, kui võimalikult palju inimesi mu elust osa saavad.


johann - 26.12.2006 kell 15:50

Suur ehmatus paneb toppama,kuid pole probleem,vastavalt situatsioonile rahulikult edasi...
Aeg võtta maha ja ajada ikka oma rida...
Jõulud kinkisid(jätsid alles),pöidla...,nurklõikajal ainult 10000 pööret.


hallhiir - 26.12.2006 kell 17:53

oleneb olukorrast...aga enamasti ma küll eriti vait ei ole, kui mulle mõni asi närvidele käib. olen selline võitleja tüüp-kui midagi on valesti, siis tuleb seda parandada, kasvõi üritadagi sinnapoole.