
Juhtusin täna kogemata krt teab kust kuulama, et naised ärkavad hommikul pahuramana ja on ka ärgates kauem pahurad kui mehed.
Nujah. Kuidas kunagi ja kuidas keegi.
Tean mõnda öise eluviisiga inimest, kellega ei saa hommikul kuidagi kontakti, ka kui nad on justkui ärkvel.
Aga kuidas on lood teiega? Kas ärkate kiiresti ja nö valutult või turtsute ja pahutsete unesegasena veel tunde?
ringutan, peeretan ja rögisen pikalt enne kui ärkan
ohh ärkamine raske ja vaevaline, mitte ei taha kohe voodist ülesse ajada ja ärkamine võtab kah omajagu aega kui pea selgeks lööb 

On ju olemas hommiku- ja õhtuinimesed, ei mina usu, et just naised rohkem õhtuinimesed on. Küllap ta ikka suht võrdselt jaguneb.
Enda kohta võin küll öelda, et "käimasaamine" võtab hommikult tohutult kaua aega. No ei ole minu jaoks normaalne ärgata kell 8 ja hakata
reipalt toimetama. Olude sunnil pean seda tegema, aga nii uimerdangi lõunani ja alles siis aktiveerun täielikult.
vaevaline
isegi väga
puhkepäeval tahan ise ärgata, ei meeldi, kui torgitakse tagant
aga muidu ikka rõõmus
vist
peale kohvi kindlasti
mina olen selline, kellega enne kontakti ei saa, kui kohv on joodud ja silmad selgeks pestud.
Ma pahur ei ole, aga varajane ärkamine on minu jaoks väga raske.
Tõsi või mitte, aga kategooria "x riigis tehtud uurimus" andnud tulemuseks, et naised pahutsevad ka hommikuti kauem kui mehed, nii ca 4 tundi. Nojah, tööpäeval tähendaks see pea et lõunani.
tööl ei anna pahur olla, aga kuni sinnajõudmiseni tahan tavaliselt oma mõtetega olla, selline hea rahulik aeg iseendale
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Tõsi või mitte, aga kategooria "x riigis tehtud uurimus" andnud tulemuseks, et naised pahutsevad ka hommikuti kauem kui mehed, nii ca 4 tundi. Nojah, tööpäeval tähendaks see pea et lõunani.
veerand tundi voodis kontide sirutamine ja teadvustamine, ikka elus veel
teine veerandtund.hammaste harimine, pükstesse pugemine.
kolmas veerandik.kohvi manustamine
ja siis umb. 10 minutit uksest väljumine,kadund mobla ja võtmete otsing jne.
Selle järgi ka arvestan oma äratuskella. Rohkem mul aega ei kulu, vähemaga hakkama ei saaks.
Minu isa on hommikuti täiesti oma maailmas. Ma sain juba varases eas selgeks et isa puhkepäevade hommikuti äratamine varbast kiskumise teel pole hea
mõte.
Temaga üldiselt ei saa juttu ajada enne kui ta on umbes 45 minutit kohvi joonud ja ajalehte lugenud. Mitte et ta väga pahur oleks, vaid ta on
lihtsalt nii unine et ta täpselt ei tea mis toimub. Väga armas.
Ma ise olen rohkem hommikune inimene. Magada on mõnus, aga kui vaja siis olen hommikul krõps üleval ja teen tööd ka. 
äratuse kinnipanekuga probleeme ei ole. nii väsinud ma nüüd ka siis pole. aga edasi on karm. voodi ääre peale istuma, siis püsti ajamine.... jube.
tavaliselt. aga edasi läheb juba ladusalt 
Vahel on ärkamised nii vaevalised, et eelistan vaikida oma tund või kaks. Kui juba ärkvel olen, siis on hoopis teised lood! 
Siis on unemaalt kahju lahkuda. Mina näen tihti unes sellist pascka et lausa lendan hommikul voodist välja. Kurb aga tõsi...
Pinged elus laevad end unes üles, mis teha, aju pidi öösel failikorrastust tegema. Las ta siis teeb oma viirusetõrjet.
Elu pole mul liiga stressirohke, kurat teab mis värk on...
katus sõidab 
Mina olen ärgates tõesti väga pahur ja tige kogu maailma peale. Õnneks ärkan ma tund aega enne meest ja olen seks ajaks kodust läind kui tema ärkab,
muidu ei oleks meil vist kõige armsamad hommikud
6:00 tiriseb telefon, lükkan äratuse edasi 10 mintsa...6:10 tiriseb uuesti, jälle lykkan edasi...6:20 jälle tiriseb..siis loen 50-ni..vahepeal läheb
mitu korda sassi ja ununeb ära kuna suigatan ja nii saan voodist välja alles 6.35 ja punkt kell 7 olen tööl 
tõusen hommikuti üsna hea meelega üles, kui õhtu kuskil väljas pole käinud. Vajan ärkamiseks, sättimiseks ja uimerdamiseks aega, siis on kõik tip-top. Mulle selline kiirelt üles ja jooksu ei sobi, siis võin küll natuke poriseda.
Õnneks pole mul ärkamine kunagi vaevaline olnud. Kellaplärin kinni ja kohe voodist välja ka. Pahur olen vaid siis, kui pean midagi sellist tegema, mis
minu tavapärasesse hommikusse ei kuulu. Ja väga jutukas ka pole ma hommikuti. Tahan rahulikult teha ära kõik hommikused protseduurid, alates pesust ja
lõpetades soengu sättimisega ning vaadata üle ajalehed. Muidugi tass kohvi kuulub asja juurde. 
Muidu ei ole probleemi, aga kui sügis kätte jõuab ja pime hommikuti on, siis on ärkamine vääga raske..........ma ei saa siis aru, miks ma
"öösel" pean üles ärkama. Ja siis olen pahur ka.
Valgemal ajal ei ole ärkamisega probleeme. Ja pahur ka ei ole!
Mul pole eriti võimalik tööpäeviti venitada, seega, mobiili äratushelin vaikima, sirutus, tõusmine ja kööki...Pahurus tekib siis, kui põnnid end riide
ei saa kuidagi (kõik muu on olulisem ju) ja aeg muudkui läheb ja läheb...ootamata ju nende valmisolekut..
Kui oma hommikuses rütmis toimetada saan, pole hullu, see tähendab, et ärkan peres kõige varem ja enne kui muud tegelased üles ajan, saan 5 minutit
rahus ja vaikuses teed juua ja oma võileiva alla kugistada
Kui seda ei saa, on hommik kergelt häiritud, aga ei muud.
Oh kui saaks hommikul magada, aga pisipõnn ärkab igal hommikul järjest varem. Vähemalt tunnike läheb, enne kui valmis suhtlema olen. ühe käega hoian miskit mänguasja, et põnnil huvitav oleks ja nii ma siis venitan hommikuid
Millalgi lõuna ajal oleks normaalne ärgata. Hommikud on masendavad.
Eks oleneb olukorrast, aga olen tähele pannud, et kiirelt üles, riidesse ja kohvitass nina alla, siis on ärkamine kergem.
Üldiselt eelistan lõunani magamist, paar tunnikest uimerdamist ja mis-iganes-asja kallal nokitsemist kasvõi 2-3-ni öösel.
Ei salli seda varast ärkamist.
Muidugi, kui on hommikul on kuhugi sõit, siis on see ärkamine kuidagi kergem.
Kui lennujaama, sadamasse sõit, et maalt lahkuda, siis pole isegi äratuskella tarvis, olen reegline 5-10 min varem üleval, enne äratuskella.
Tsitaat:
Algne postitaja: desiree
6:00 tiriseb telefon, lükkan äratuse edasi 10 mintsa...6:10 tiriseb uuesti, jälle lykkan edasi...6:20 jälle tiriseb..siis loen 50-ni..vahepeal läheb mitu korda sassi ja ununeb ära kuna suigatan
Nädsa, võib-olla mees mind seepärast hommikuti üles ei ajagi
Madistab üksi kolm last üles ajada, riidesse ja sööta ning hambad pesta. Mina
ärkan kui ärkan, tavaliselt seks ajaks kui joped lastel selga vaja ajada ja nad uksest välja astuvad.
Ma ise küll ei arva, et ma omikuti pahur oleks.
Ärkan üles, saadan kõik kooli ja tööle ning magan ise edasi. Pahurust pole märgata uuesti üles ärgates 
Kui magada ei ole saanud, õudukaid näinud või miski muu on und häirinud, siis olen jah pahur. Hetkel olen ma kogu aeg pahur, sest mul lihtsalt mega
"s*tt" olla.
Aga mäletan, et reeglina ma pahur ei ole. Ärkasin enne kella üles ja siblisin heatujulisena ringi - mees läbi musitada, kassid, ise pessu ja tööle
Minu meelest see pahurana ärkamine on seotud sellega, kui tegelikult ei olda rahul oma eluga või siis mingid tervislikud probleemid ( enda näitel).
"Rahulolematus eluga" all ma mõtlen seda, et ei taha ärgata, sest nõme töö ootab töötegijat või muu taoline asi..
Hommikul ärkan üldiselt normaalses tujus. Ainuke mis tuju rikub on see kui pohmakas on tunduvalt üle prognoositu.
see on kohutav! aga mulle meeldib hommikune sõit ühistranspordis. kui kõrvaklappidest tuleb mingi chill hommikumusa ja linn hakkab aegamööda tegusaks muutuma. ja väljas läheb jälgitavalt valgemaks. jah, kohutav tunnistada.
Olen jube kehv hommikune ärkaja, panen kella alati pool tundi varemaks helisema, et suudaksin enam-vähem õigel ajal ärgata. Pahurus või heatujulisus sõltub enamasti mu hommikusest enesetundest, aga enamasti ma eriti rõõmus jah ei ole.
pahur olen vaid toopaeva hommikuti, kui paike ei paista.
mnjah, aga tana paistab paike, toolt vaba paev ja isegi irisevaid postitusi siia ei tee
Loll optimist nagu ma olen- ärkan tavaliselt hea tujuga, alati mõeldes- täna tuleb tore päev. Ringutan ja sirutan luid- konte, lesin mingi 5-10 mintsa
ja panen päevaplaani umbmääraselt paika. Rooman välja teki alt... üldiselt ei tasu minuga juttu teha enne kui olen oma kohviannuse kätte saanud- ma
lihtsalt ei suuda enne seda kontakteeruda
hommik ilus aeg, algab uus päev, miks ärgata pahurana.
Põhiliselt olen õhtu-/öötegelane ja valdavalt on minu hommikud olnud ärkamisvaevased selle võrra, et vajutan äratust mitmeid kordi edasi moblal, enne
kui end voodist välja saan. pahuraks-tigedaks-trotsivaks muutun vaid juhul, kui keegi mu kallal ärkamisraskuste pärast näägutab sellesama
ärkamisprotsessi käigus. Muidu aga olen täiesti suhtlemisvalmis ja enamasti positiivselt meelestatud üsna kohe.
Tallinnas keskturu läheduses elades Kopli poolsaare tippu tööle käies trammiga oli küll sisse harjunud selline rütm, et kella helisedes tõusin,
sättisin end korda ja riidesse ning tatsasin trammile - sõidu kestel sain veel mitukümmend minutit magada - üles ärkasin alles töökoha territooriumil
kontori poole lipates.
Viimase poolteise kuuga olen aga enda jaoks avastanud "täiesti uue" viisi päeva alustamiseks
Kell kõlab ligi poolteist tundi enne kodust
välja astumise aega ja ma ei vajutagi seda enam rohkem kui 1-2 korda edasi. Nüüd on mul sättimiseks, uimerdamiseks-söömiseks aega maailm (varem
magasin söömisegi arvelt kauem). No ja teadmine, et mul kõik see aeg enda jaoks olemas on ja ma ei pea kiirustama, teebki tuju heaks kohe silmade
avamise hetkest 
Oehh, täna olekski jäänud magama kui vähegi võimalik oleks olnud...
ja ilmselt põõnand poole lõunani...aga näed, ei lubatud
Krt see esmaspäev tuleb sinine...
peale ärkamist umbes 10min avastan maailma ning siis võtan kepsud alla ja lähen ning pesen hambad jne....
enne kella 12 pole mõtet minuga kontakteeruda. võin pea otsast ära hammustada. kuna mu tööpäev algab kell 8, siis pean tõusma kuskil 6 paiku. minu
NORMAALNE elurütm näeb ette seda, et kell kuus hommikul on paras magama minna. ime ka siis, et hommikud nii ilged on.
käimaminek võtab kohutavalt kaua aega. ma avastan alles tööl, mis riided ma endale selga olen pannud. ma löön end vastu uksepiitasid ära, kui kohvi
teen. ma ei suuda adekvaatset lauset koostada ja ma suretan auto kolm korda hoovi peal välja, enne kui liikuma saan. loomulikult tekitan ma tavaliselt
hulga liiklusohtlikke olukordi ka ja ei noh hommikused koosolekud on ka mu lemmikud. 
Ma pole vist õige naine, aga ma küll ärgates kogu maailma peale vihane pole.Tegelikult ei valmista varane ärkamine mulle probleemi,seega vist keskmisest parem tuju...
Miks peaks naine maailma peale tige olema hommikuti
rosita...??
Mimm, ju ma siis lugesin valikuliselt teemat ja mulle sattusid just pahurate ärkajate postitused.Sry, et üldistusi tegin
Ei ole väga hommikune inimene, seega võtab ärkamise kohustusega leppimine tunnikese ikka, selle aja olen küll tusane.
Ma küll ei ole naine, aga hommikuti ärge torkige. Ja hommik lõppeb minu jaoks umbes kell 2 päeval.
Mada, enamusel, kaasaarvatud mul, on selleks ajaks lõunagi juba söödud 
No pahur või mitte, aga ma ei saa end viimasel ajal hommikuti üldse käima. Kohvi küll ei aita.
JA ega need kisavad nädalavahetused teevad vahel pahuraks küll. Kui kohvi ka voodisse ei tooda 
Vaiksete ja puhkuseküllaste nädalavahetuste järel on, minu arust, just raskem taas hommikul vara üles ärgata.
ma arvan, et see selle masendavalt pimeda aja süü, et hommikuti masendus vaikselt peale tuleb
päeval ka sombune
jään ise ka hommikuti ajahätta viimasel ajal
kuigi kuuest vaatan juba kella
lapsed sebivad ja jooksevad võidu ajaga, et õigeks ajaks kooli saada
natuke päikest ja minugipoolest lund ja valget maad tahaks juba
Minul on nädala sees hommikud rahulikud. Kui mees on lapsed autosse pakkinud ja neid laiali vedama ning ise tööle läheb. ja mina peesitan kodus.
Tegelikult teen ka tööd, aga see on ikkagi selline rahul olemine. Meie pere unetud aga hõikavad su igal juhul ka laupäev-pühapäev pool kaheksa maast
lahti. No heakene küll, juhtub ka et pool 9. Aga reedeõhtuse ülevalolekuvabadusega seoses kahanevad unetunnid ikkagi imekähku väheseks.
väga vaevalised on need hommikused ärkamised
no kui just üksinda ei maga,siis hommikul väike füüsiline kohustus täita, ...... ja siis pessu ning kõik OK
!
nojah, off, sellises vanuses kipub see asi jah kohustuseks muutuma.
See on mul otseses sõltuvuses päeva pikkusega. Praegu on ikka jube jama hommikul ülessaamisega, suvel ärkan ilma äratuskellata nii pool seitse.
Ega jah, hetke sompus ilmad teevad ärkamise veel raskemaks. Vähemalt leidsime me (võib-olla küll ajutise) võluvitsa laste ülessaamiseks. Pole vaja
enam pikalt manguda, pole vaja üldse manguda. Ise tõusevad.
No päkapiku-äratus ka muidugi. Aga nad said ühe "tõukevedru" juurde. JA pahurad ei olegi. Mina ka ei ole.
Tsitaat:
Algne postitaja: Pipilota
nojah, off, sellises vanuses kipub see asi jah kohustuseks muutuma.
!
pahur ma just pole, unine küll - magaks veel kas või pool tunnikest
kohe voodist välja,pesema ja kohvivesi keema.võileivad valmis ja siis meest üles ajama,aga tal und nii palju,et pean mitu korda ajama.
Väga raske ärkamine-eriti hommikul vara, kui peab minema kooli.Pahurust ikka minu puhul aga jagub.
no tekitab veits raskust see hommikune ärkamine küll 

Pahur ma ärgates pole, küll aga mingi pool tunnikest läheb selgekssaamiseks, külm vesi näkku , korra võimaluse ja rõdu olemasolul rõdul käia ja siis
vaatab edasi
Aga kui keegi hakkab mind sikutama ja väntsutama, et ärka nüüd üles, siis muutun paugupealt vihaseks ja tunne on selline, et annaks üle kurgi kohe...
Hommikune uni on kuidagi eriliselt magus. Hoolimata sellest, et olen õhtuti kaua üleval saan vajadusel voodist lahti iga kell ja ilma igasuguse
torinata.
Mul on aga kaks head sõpra, kes on peale ärkamist ikka väga tusased. Neid ei maksa hommikul vara tülitada. Ühega neist sai läbi tehtud pikem reis, kus
ööbisime ühes toas. Õnneks hoiatas ta oma eripärast mind ette
See hommikune pahurus on lähedalt vaadates ikka tiba koomiline küll.
Mina üldjuhul olen hommikuti rõõmus ja normaalses tujus. (kui just mingit pingelist perioodi elus pole)
Tass kohvi ja juustusaiad teevad iga mu hommiku täiuslikuks
Ja üldse olen pigem vara magamamineja ja vara ärkaja-sedasi hommiku vara toimetama rõõmsasti hakates tundub ka päev pikem.
oleneb hommikust...
mõnikord krapskas, mõnikord tahaks kohutavalt veel magada....sõltub, kaua olen eelmisel õhtul üleval olnud....
tass kohvi on kohustuslik....siis saab alles normaalselt päeva alustada 
oih! hommikul peale ärkamist ärgu mulle küll keegi midagi sellist öelgu, mida pean kohe meelde kindlasti jätma, kaotsi see läheb, laske mind pool
tundi toibuda ja kohvi juua siis olen jälle normis
Nüüdsed hommikud - äratuskell krõbiseb, kellegi väiksed jalad jooksevad kribinal-krabinal voodi juurde, kellegi peenike hääl teeb niuks
niuks...tõusen, hüppan riietesse ja jookseme selle kellegiga õue...prrr, reeglina on suht unine olla siis veel... Tuppa tagasi tulles suundun
kohviaparaadi juurde ja edasi juba tuleb kunagi varem kirjeldatud segasumma siia otsa 
mul tuleb kass tekipeale "tuult tõmbama" lasen ta aknast õue ja siis veel pool tundi raadio äratajani, kass tuppa- ikka aknast, ja algabki
päev
Pean ka oma elukorraldust muutma hakkama, sest siin maal, mõned inimesed kes varajased, ei tea minu unest midagi.
Tavaliselt nad helistavad juba hommikul ja on nii reipad ja energiat täis...

No vot, mina olen ka üks sellline hommikune duracellihunt - energiline ja liiga heas tujus ning siis teevad mulle alati meeletult nalja need, kes
hommikuti on uimased ja pahurad - komberdavad ringi nagu zombied, põrkuvad ustega jne 
Hommikul ei saa vedama ja õhtul ei saa pidama...
Kuna ma juba pikka aega unele ei kuluta, siis pole ka ärkamisega probleeme....
Hämmastav on see et, olgugi mul unetusega tsükliliselt suuri probleeme, kui voodist üles end ajan, kui wc-s olen käinud, köögis kohvivee keema lükanud
ja suundunud hambaid pesema - see ei võta kokku palju aega - ja juba olengi ma virge. Ma ei vedele ka voodis viimase minutini, jätan aega hommikukohvi
nautida ja kindlad toimingud kiirustamata ära teha. Ei koperda ega pahurda. Lihtsalt ealised iseärasused sunnivad aina varem üles ärkama, või on
tegemisi juurde lisandunud, mis enne tööleminekut vaja kodus ära teha, võta nüüd kinni
Õhtuks väsin ära.
Juba see ,et hommikul ärkan on suureks stiimuliks sellele ,et korda saata midagi olulist oma isiklikus elus ja mitte tammuda samal positsioonil, võrreldes sellega milles olin uinudes.
Minu tänahommikune ärkamine oli enne päikesetõusu.
Seejärel suundusime seda mere äärde filmima.
-23,vaikne oli.
Tulles tuppa vajasin turgutust,isiklikult mina valasin tee sisse rummi.
Kui natuke fantaasiale voli anda siis saab seda sinupoolset turgutust ka alternatiivallikatest ammutada.Kehatemperatuuri tõstmiseks külmunud olekust normaalseks tegi teatud eksperimente juba ammustel aegadel meedik keda hiljem püüdlikult taga otsiti.Täpsemaid juhiseid ja ülevaadet saad antud eksperimentide kohta raamatust Nürnbergi epiloog.
Free
Tean,tean.
OT
Mäletan filmi "Brasiilia pojad"("The Boys from Brazil" 1978),minu lemmiknäitleja Peck oli see paheline arst ja vanameister
Lawrance Oliver natsikütt.
Ärkan visalt, põrkan vastu seinu ja ukseaugud on kitsad.
Et seda ei juhtuks, ärkan jupi kaupa, tõstes pead pajade või muude kõrgendike najal voodis
kõrgemale.
Aga tuju on hea, või määratlematu, pole pahur kunagi. Vähemalt ei mäleta 
Kui üksi magan, siis rooman tasakesi vannituppa ja kui kahekesi, siis palun oma kallal mind sinna tassida...Õnneks on mul põis tugev ja pean need paar
tundi sinnajõudmiseni vabalt vastu... 
minu ärkamine ei toimu kunagi nii äkki, et oleksin selle pärast pahur vmt. ma tõusen ka enne äratuskella.
üldiselt ärkamisega probleeme pole, nagunii varajase ärkamisega. hommikul üles kiirelt kohv hakkama ja elu juba nagu lill
Olen ka varajane ärkaja, aga viimasel ajal ei saa enam aru, miks õhtul nii meeldivalt soojas toas järsku nii kuradi-kuradi külm on?Ega ometi talv ei ole?
Ärkan varem siis,kui tööle pean minema,põhiliselt laisklen voodis lõunani.
Teen suitsu ja vahin telekat.
Väljas on külm talv.
Tsitaat:
Algne postitaja: kodukäija
Olen ka varajane ärkaja, aga viimasel ajal ei saa enam aru, miks õhtul nii meeldivalt soojas toas järsku nii kuradi-kuradi külm on?Ega ometi talv ei ole?
Siis võib juhtuda, et meeldivalt soojas toas on Siberi külm.
Mul üldiselt pole ärkamisega problee, olen hommiku inimene, aga kohvi pean siiski suure kruusitäie jooma, siis väga hea olla
Lumi ära sulab, siis tahan hakkada hommikuti jooksmas ka käia, nii ootan lume sulamist.
Isa on mul jälle õhtuinimene ja tema ei saa vahel aru, kuidas ma juba 10 aeg õhtul võin väsinud olla. Tal on kõige rohkem energiat öösel kl 00:00 
Täna sain juhuslikult teada, et minu kohta levib külas järjekordne jutt. Seekord puudutab asi siis minu ärkamist.
Ilmselt on üldistavalt võrdluseks võetud nende hommikune tööle lahkumine ja minu töökoja korstna , siis veel suitsuta olek....
Enamasti lahkun kell 5.30 ja meheke jääb mõnusalt põõnama...Nüüd juba väljas päike paistab ja enam ei ole nii külm, aga ikka on ebameeldiv minna.Hommikuti joon vaikselt omaette arvuti ees oma hommikukohvi ja kadestan seda magajat.
Kurat seda teab, vanusega pidi see ärkamine nagu varasemaks muutuma, aga pole veel mingit progressi märgata
tõsi 2 korda nädalas pean ennast 7.10-ks
bussipeatusse vedama, ent teistel päevadel küll enne 11-st ei ärka, isegi kusel ei käi
kui just nädalavahetustel kaitseliidu õppusi ei ole...
Kui on tarvis ärgata, siis ärkan kasvõi ilma äratuskellata, just sellel ajal kui tarvis, aga üldiselt meeldib mulle elada vabal režiimil
Kui on
võimalus hommikul magada, see ongi mu bioloogiline uneaeg ja põõnan siis mõnuga
Võimalusel magan niikaua kuniks organism väsib puhkamast. Kui aga on kohustused varajastel kellaaegadel ärkan kohusetundest.
On erinevate tujudega hommikuid.
On olnud ka hommikuid kus leian ennast esimese asjana ütlemast "oh ku..t!".
Kui ikka päike aknast sisse paistab, siis üldiselt on ilus päev tulemas.
Kas pole see hommikune ärkamine ka abieluõnne üks mõõdupuid - nii mõnus on ärgata koos ja ajab lausa närvi, kui kaasa juhtub kõige mõnusama une ajal
mööda korterit kollama
Kusjuures Sales, sul on jummalast õigus. Mul üks boifrend armastas hommikul kaua magada ja elu tuli tale sisse õhtul kell 21, kus mina juba aktuaalse kaamera ajal teri nokkisin. Ja mind ajaski kohutavalt närvi see, et kuidas saab hommikul üheteistkümneni magada? Et kust see uni tuleb?
Ilmselt kukud sina siis õhtul kell 11 ära
Kukun ära alles kella kahe ajal öösel,sealt mõelge ise edasi...
Tsitaat:Jah, see võib saada tõsiseks probleemiks, kui üks on hommikuinimene ja teine õhtuinimene või lausa öökull.
Algne postitaja: sales
Kas pole see hommikune ärkamine ka abieluõnne üks mõõdupuid - nii mõnus on ärgata koos ja ajab lausa närvi, kui kaasa juhtub kõige mõnusama une ajal mööda korterit kollama![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Kas pole see hommikune ärkamine ka abieluõnne üks mõõdupuid - nii mõnus on ärgata koos ja ajab lausa närvi, kui kaasa juhtub kõige mõnusama une ajal mööda korterit kollama![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: 2mustikas
Täna sain juhuslikult teada, et minu kohta levib külas järjekordne jutt. Seekord puudutab asi siis minu ärkamist.
Ilmselt on üldistavalt võrdluseks võetud nende hommikune tööle lahkumine ja minu töökoja korstna , siis veel suitsuta olek....
Selline leiutis on mul juba kasutuses 70-nendatest aastatest
Piisas vaid ühe kordsest mainimisest, et kardinad olid veel pool 11 aknal ees.
Parandasin selle vea ja enam seda ei juhtu!
See stoori on natuke keerulisem.
Meil olid 80-datel igasuguseid sulelisi,karvalisi ja sõralisi kantseldada.Lehmad oli koolitatud,et hommikul enne üheksat oma piimapaisudest lahti ei
saa ja vinnasid end alles siis asemetelt üles,kui ukselt neid tervitasin.
Naabrinaine arvas vist,et hommikul kell neli on sobilik istuda pingiga lehma all ja soristada lüpsikusse.

Tsitaat:
Algne postitaja: tiivitaavi
Tsitaat:
Algne postitaja: 2mustikas
Täna sain juhuslikult teada, et minu kohta levib külas järjekordne jutt. Seekord puudutab asi siis minu ärkamist.
Ilmselt on üldistavalt võrdluseks võetud nende hommikune tööle lahkumine ja minu töökoja korstna , siis veel suitsuta olek....
Kui mul veel uudishimulik naaber oli,kes kontrollis köögikardinate järgi (ise ütles)millal ärkan,kommenteerides a la "täna nii hilja",siis leiutasin,et enne kui magama heitsin hilisööl,tõmbasin kardinad eest.Minu maine naabri silmis kasvas tunduvalt.
Oleneb siiski kuidas üles aetakse
Aga viimasel ajal olen ma küll pahurana ärganud, sest mees ei kuule äratuskella ning puhkepäeviti magab aga ilusasti kella 4-5eni õhtul välja.
Mingit üles ajamist ei taluks minagi
Siis ma võin veel pool päeva järgi uriseda
Pange tähele,homme on reede.Selline päevaplaan:
Ärkan pool kümme,teist korda muidugi.
Tavaliselt ärkan,kell 5.00.Vaatan,kas päike on tõusul,paremas poordis.
Kuna mingit elu ümberringi veel ei toimu(suveinimeste puudumisel)ja telekadigiboksi andsin ka ära(tv vaatamine välistatud),siis puhkepäeval ronin
uuesti pesasse.
Ärgates,peale mõningast tuterdamist,
teen tugeva hommikusöögi.Pudru,koos külmetusest võetud marjadega,alles on veel vaarikad(segan valmis pudru sisse).Vaatasin,mingid leivakontsikud on
tekkinud,need praen munaga ja maitsestan küüslauguga.Seejärel lähen õue päikese kätte sööma.
Ole ettevaatlik, sest ilm jaheneb ja ega siis tuulgi enam paita
Tänan hoolivuse eest,olen tuule korral alati tuulevarjulise koha leidnud.
No mis ütlesin,päike paistab,ilus päikesetõus oli.
05.03
Ja pidasidki sõna
Väike sohk oli ka.
Nimelt päike oli juba tõusnud,paremas poordis ehk helkis naabri akende pealt vastu.
Wiruranna vanasõna: kui tüdriku äratas päike, siis jäi tüdrik öösel poisist ilma...
Tsitaat:
Algne postitaja: tiivitaavi
Väike sohk oli ka.![]()
Nimelt päike oli juba tõusnud,paremas poordis ehk helkis naabri akende pealt vastu.
Magasin nädalavahetuse telgis,sest toas oli nii palav ja sääsed pirisesid.Kassid sõelusid edasi-tagasi sisse välja nagu sääsetaksod.
Tänahommikune ärkamine oli suht naljakas,peale nelja.
Kuna läksin eile suht vara magama,siis üks lind veel "praalis" võpsikus,pidin kuuldekanalid spets kõrvatroppidega sulgema,et normaalselt
uinuda.Hommikul õnneks läbi une kuulsin esimesi vihmapiisku katusel.Haarasin aseme ja jooksin poolpaljalt tuppa.Seejärel tormasin tagasi õue.Telgil
kiskusin vaiad maast välja ja vedasin tuttipidi läbi kolme ukseava.
Aga siis tuli hea lahmakas vihma,samas teisest aknast paistis päikesetõus.Vahtisin seda silmad pärani,siis hakkasin telgi konstruktsiooni lammutama.
mul sellega probleeme pole kuna alles hommikuti läen magama, siis kui teised ärkama hakkavad niiet mul savi
Oli vaffa ärkamine.
Hommikul koju jõudes,mõtlesin naljaviluks,et peab endale hooajatööle assistendi võtma.
... sest banaanikoored ujusid voodi alt välja!
Läksin uuesti magama ja ärkasin telefonihelina peale.Pakuti tööd.
Mis te arvate,mida tegema?Maja koristama,veel välisviimistluses olevat elamut.Kord-paar,nädalas.Hooajaliselt.

Kui ma ärkan siis kui uni läinud, pole midagi erilist joon kohvi ja asun toimetama aga kui keegi ajab mind üles või ma ei saa oma und täis olen ikka päris pahur ja kõnnin nagu luupainaja ringi aga seda õnneks tund aega umbes.
natuke uiman. siis hakkab paari minutiga mõte liikuma juba
ikka olen unine ,aga kindlasti mitte pahur. pigem unepusane
Aga ärkan mõttega,et täna on jälle üks järjekordne ilus päev ja mida kõike võib veel juhtuda
Üldjuhul ma ei pahurda. Pahurdama kukun ma alles siis, kui avastan, et laps on suutnud midagi juba korrast ära ajada või, et kohvikann on kellegi
poolt tühjaks tehtud ning uut pole hakkama pandud ning mina pean seda tegema. Üldiselt ma siis korralikult saan süüte taha alles natukene enne lõunat
ja siis ei taha , et päev lõppekski 
See oleneb kuidas ma ärkan, kas mind aetakse üles või ärkan ma ise, tavaliselt aetakse ja süüde on terve päeva vale
olen sama vihane maaima peale nagu breivik
Tsitaat:
Algne postitaja: Beeby
Üldiselt ma siis korralikult saan süüte taha alles natukene enne lõunat ja siis ei taha , et päev lõppekski![]()
?
Officer on tähelepanelik erotomaan 
Kuulge mis toimub?
Hommikul ärgates ja nina toast välja pistes võtab trepil seisatama.Linnud laulavad.
Nagu džunglis
.Võrratu!
http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=UuxcMqHMVww
Ilusat päeva!
Et siis kuidas ärkan.... unisena..ikka unisena, eriti tööpäevahommikuti. Kohv sisse, siis hakkavad mõtted ritta jooksma. Puhkepäeviti on teine tera, siis ärkan tasapisi, liigutan mõnuga varbaid, teen teki all olles esimesed mõnusad hingamisharjutused ja tulen tasakesi tänasesse päeva. On selle taustaks siis kevadine linnulaul, suvine vihmakrabin või lõõtsuv sügistuul, vahet pole. Igatahes ei ärka ma pahurana. Armastan ennast liiga palju, et ennast pahurusele kulutada.
Tsitaat:
Algne postitaja: tiivitaavi
Kuulge mis toimub?
Hommikul ärgates ja nina toast välja pistes võtab trepil seisatama.Linnud laulavad.![]()
Nagu džunglis.Võrratu!
Mitte ainult kägu, kass ka vedas oma poja mulle kööki ja ütles, et sinu loom, vaata ise, kuidas ära toidad.
Mina ei jama midagi,kas te ise ei kuule või.
Praegu on looduses omaette orkester,peale jaani jääb elu tunduvalt linnulauluvaesemaks.
Sääsed kiusavad