
Mure, võtab jõu, ei jaksa, ega tahagi jaksata - mis teha - peab kannatama ja ootama helgemat päeva. Aga kui kaua??
"After a hard night always comes a bright day." Tupac Shakur
peale äikest , tuleb alati päikest!
Kas ise ei saa kuidagi pilvi vähemaks puhuda või otsida hoopis vihmavari
nii kipub ka muredega olema, kui üksi jagu ei saa siis jaga seda ja ta muutub väiksemaks ja kergemaks
Kevad tuleb... seegi peaks juba mõtted helgematele radadele rebima 
Sama jama, ainult päevad vahetuvad 
Astun klubisse...
Miskipärast kipub masendus peale küll... mõnel päeval tundub lausa, et elul polegi enam mõtet...
Äkki kevadväsimus hakkab ligi hiilima?
sa PEAD ütlema "stopp!stopp!" oma negatiivsetele mõtetele. ja kui ta jälle tuleb,siis uuesti "stopp"stopp!" see ON algul raske, kuid varsti avastad,et asi toimib. ja hinge tuleb rahu. usu mind
ei tule siin mingit rahu, vead aga seda taaka igapäevaselt kaasa
põhjuse peab likvideerima, siis ka rahu majas või hinges
aga mida ette võtta murega, kui poisinahad ei taha mitte kohe õppida
siis on küll vahel tunne, et kaua sa korrutad kinnistele kõrvadele, et õpid endale, mitte mulle
mure suurte tähtedega
kui ei õpi, pole tulevikku
kuradi kurb
nende muredega on üldjuhul nii,et ikka kavaldama veic peab .... möödapääsematu on (enese)analüüs,selleks on maailmas targad onud&tädid igasugu
nippe leiutanud...
Aga väga üldist retsepti muidugi ei ole....häbenemata võib abi küsida spetsialisti käest! See wärk võib pikaajalise mõjurina ka ihule liiga teha
!
Ehh, sama siin.Mitte kuidagi ei õnnestu positiivsust ammutada, et häid mõtteid mõelda, kõik tundub üle jõu käiv...
Mõttes võtan küll hoo üles, et nii nüüd hakkan ühte ja teist nii ja naa tegema ...aga....ei jõua kaugemale ja iga probleem tundub jube
kontimurdev.....Üks lahendus siiski oleks minu osalistele muredele, aga siit ma seda ei saa, kahjuks. Selleks pean kuskilt jõudu saama ja tegema
midagi....oehhh.
tehke algust positiivselt mõtlemisega nüüd ja kohe. iga algus on raske,just see enese käima lükkamine.
kevad on südames, ehk kevadväsimus
kevad on ilus aeg, kõik tärkab. väsimuse vastu saab apteegist rohtu, või söö õietolmu, aitab ka väga hästi. peaasi - ära jää üksi, ole inimeste seas või otsi seltsi.
Kohe hea näha,et kellelgi on veel räme kevadmasendus peal,või kuidas seda kutsuda. Mul on ka kõik halb ja enam ei jaksa. Esmaspäeval võtan oma koti ja pagen nädalaks Hiiumaale,mobiili lülitan ka välja. Ehk tuleb siis hingerahu ja energia tagasi.
mul oli eile selline päev...mingi halb tunne, nagu keegi tüssaks või petaks mind kuidagi...halb eelaimus, kuigi ma pole mingi hiromant....
sellepärast jõin end õhtul sõbranna pool veidi vinti....kohe parem hakkas 
Pole ammu seda kogenud, lapsed suured ja pole tundnud, et tuju nullis oleks
olen sellise optimistliku meelega, et kui kuidagi ei saa siis teisiti ikka saab
kevadväsimuse vastu joon apelsinimahla ja söön üsna palju salateid, sibulat ja kala
Leppige olukordadega mida muuta ei saa ja mured ei muserdagi
muresid ikka tuleb aga aitab motlemine, et kanda jouad tapselt selliseid muresid nagu sulle kanda antakse. selgroogu murrab liigne motlemine, mitte mure ise.
Soovitan pöörduda psühholoogi/arsti poole. Endalgi olnud muresid. Kui need mured ikka rängad on, siis on raske korraga positiviselt mõtlema hakata. Sellised lihtsad nipid siis ei tööta. Suured mured vajavad abi. Pole seal midagi häbeneda, et käid abi saamas hingetohtritelt. Kaua sa ikka kannatad? Paremaks ju ei lähe. Tihti läheb vaid hullemaks. Minuga oli nii. Lõpuks võtsingi julguse kokku ja läskin abi otsima. Ja ma ei kahetse. Sest omal käel tegutsedes poleks suurt midagi muutunud. Tean, tuli karm kiri. Mu kirjatoon on juba kritiseeriva maiguga, kuigi see pole taotluslik. Tuju aga on hea. Soovin, et saaksid lahti oma murest! Kui vajad selleks abi, siis kahetseda pole midagi. Soovin seda kõigile. Sest statistika järgi on väga suur hulk inimesi Eestis seisus, kus nad vajavad pöördumist psühholoogi ja psühiaatri poole. Ja need inimesed ei tee ju midagi halba!
Olin mitu päeva suures mures-stressis...mõtlesin,et ei tahagi elada.Sai villand-võtsin end kätte...hakkasin kõigest head otsima ja päevad jälle päikest täis-pole elul viga midagi.
Laiskuseussitan nii mis jube, kuidas lahti saada..
Vaja õppida, aga..
hmm homme..
jne 
Mõnest murest kasvab viha!!! 
museravad just sellised mured mis pole enda tekitatud, teiste paska rookida on muserdav
Kui on mure, siis pool anna ära
Rokibeer võttis sõnad suust...
Teise variandina soovitaksin kiirelt uusi muresid hankida, siis ei tundu vanad enam nii aktuaalsed ja muserdavad 
Ma arvan ka, et kui on väga sitt olemine, siis hakkab vist paremaks minema
nii imelik, kui see ka poleks, aga osa mured on sellised, mis jäävad pikemaks. Ei lähe üle näedsa. Mönda asja ei paranda lihtaslt. Olen leidnud, et selle vastu on töö, viib mõtted mujale. Sedapsi siis.
on muresid,mis kunagi 2ra ei kaogi,vaid nendega tuleb lihtsalt 6ppida koos elama
Kapsaussilt, nii noorelt inimeselt, nii elutark tähelepanek!
Sellise "igavese" mure kohta ei tea kohe midagi öelda. Seni on minu mured mingil hetkel ikka otsa saanud.
Tsitaat:
Algne postitaja: marvin
Mure, võtab jõu, ei jaksa, ega tahagi jaksata - mis teha - peab kannatama ja ootama helgemat päeva. Aga kui kaua??
"After a hard night always comes a bright day." Tupac Shakur
Elus on kord nii et kui ühest murest lahti saad siis tuleb uus ..ja millegi pärast tulevad need hulgikaupa..elu ongi üks suur vaev ja muretsemine
igasmöttes...samas ei ole vaja oma pead murda kui täna on pilves siis homme paistab taas päike...kui inimene usub asjade paranemisse ja oskab näha
igas mures killukest head..siis suudab ta oma muredega toime tulla..
