Board logo

Kas enesetapu sooritajad on nõrgad isiksused?
Marchrabbit - 27.03.2007 kell 18:50

Seee teema on paar korda olnud,aga mulle tundus,et selle nurga alt pole seda veel arutatud. Ärme võtame seda sünge teemana.Arutleme nagu psühholoogid. Kes on siis tugevam,kas see kes elab edasi kasvõi püsivas deprekas olles või see,kes oma elule käe külge paneb?


skingirl - 27.03.2007 kell 18:55

me võiks arutada seda nagu psühhopaadid hoopiski
sepuku tegemine on iidvana komme


kontorihiir - 27.03.2007 kell 18:59

skin..kas see on nagu japsidel harakiri ve


ariita - 27.03.2007 kell 19:06

kes siit põgenemise eesmärgil seda teeb - arg ikka ja saamatu, et ei suuda elu rööbastel hoida, või kardab vastutust jne,
endale eutanaasia tegija on vast tugev inimene, teades, et muud teed pole ja see on viimane, parem üks piin üks kord kui piinlemine pikemat aega, ka see on küll põgenemine, aga julge viimane samm. Üldine arvamus on mul, et siiski argusest ja toimetulematusest tuleviku ees nii tehakse.


freelancer - 27.03.2007 kell 19:25

Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir
skin..kas see on nagu japsidel harakiri ve


seda harrastasid minuteada naisterahvad jaapanis.Kas mitte polnud harakiri jaapanis naisterahvale keelatud ja kuulus ainult samuraide privileegide hulka.Võin muidugi eksida.
Huvilistele aga:

http://en.wikipedia.org/wiki/Seppuku

Ise ei viitsi lugeda-kes soovib olge head.


Deiviidas - 27.03.2007 kell 19:41

Tsitaat:
Algne postitaja: Marchrabbit
Seee teema on paar korda olnud,aga mulle tundus,et selle nurga alt pole seda veel arutatud. Ärme võtame seda sünge teemana.Arutleme nagu psühholoogid. Kes on siis tugevam,kas see kes elab edasi kasvõi püsivas deprekas olles või see,kes oma elule käe külge paneb?


Kuna see kes elab igapäevaselt püsivas depressioonis ei ela samuti eriti vanaks arvan ma, et tugevam inimene oma elu kallale ei kipu.
Katsuda oma ettenähtud elupäevad siin maapeal kasvõi hambad ristis ära elada, näitab inimese tugevust. Enesetapp on vaid kiire pääsemise lootus.


freelancer - 27.03.2007 kell 19:46

Mina isiklikult pooldan teatud asjade kokkulangemisel enesetapu teostamist.Ma aksepteeriks ka tapmist,mis on teostatud üllatel ajenditel.Elus on lihtsalt momente kus selline tegevus on õigustatud ja teretulnud.


Marchrabbit - 27.03.2007 kell 19:53

Ariita toodud tervislikud põhjused muidugi läksivad mul meelest ära. Elulistel põhjustel suitsiidi toime panijad on ikkagi nõrga närvikavaga inimesed. Vahest tundub küll,et inimese tugevust võib võrrelda erinevate materjalidega.Mõni on nagu kummist-ükskõik ,kui palju teda ei väntsuta,ikka tõuseb mingi aja pärast üles ja elab edasi;teine on tugev nagu karastatud teras,mis kestab seni,kuni lõplikult murdub;teine jälle on õrnakene nagu klaas,kes oskab juba varases nooruses pesapallikurika otsa joosta,nii,et killud ainult lendavad.


freelancer - 27.03.2007 kell 19:56

Mida sa näiteks elulistel põhjustel all mõtled-äkki seletad.


vaarema - 27.03.2007 kell 20:01

Nõrgad, väga nõrgad isiksused. Siin ilmas ei ole midagi nii olulist mille pärast endalt elu võtta. Pealegi võetakse see sinult ükskord niikuinii.


ariita - 27.03.2007 kell 20:04

Kui ees on mõned kuud mõistust tumestavaid valusid siis, on see inimene küll julge, kes päästab end ja kaaslased pikemaajalistest piinadest, sest piin on kannatajal ja hirmus on ka neil, kes lähedase piinu pealt peavad nägema
Ärge hakake mulle nüüd jahuma valuvaigistitest!


Marchrabbit - 27.03.2007 kell 20:05

Elulised põhjused võivad olla näiteks õnnetu armastus,lähedase inimese kaotus,võlad,tööalane läbikukkumine. Lähedase inimese kaotus on muidugi väga hell teema ja tegelikult saavad sellel alal sõna võtta need ,kes on ise midagi sellist läbi elanud.Ma isegi kahtlen praegast,kas peaksin selle osa oma postitusest tagasi võtma


vaarema - 27.03.2007 kell 20:09

Ükski neist põhjustest ei ole piisav suitsiidiks. Ariita väljapakutu võiks ju isegi olla reeglit kinnitavaks erandiks.


ariita - 27.03.2007 kell 20:13

Jänku-onu: sellisel juhul vaatan suitsiidi tegijat kui põgenikku, reaalse elu eest, sest elulistest probleemidest ei pääse meist keegi, ja need probleemid kas lahenevad või haavad armistuvad, aga nad ei tapa; aga surma haigus tapab, vähemalt ma ei suuda taluda ühegi inimese piinlemist


freelancer - 27.03.2007 kell 20:18

vaarema
Kas sa tead kaua inimene elab kui teda elusalt nülitakse.See oleks sulle vihje sinu kommi kohta.


madu - 27.03.2007 kell 20:20

Kas vaimne piinlemine on vähem piinlemine kui füüsiline?

Nagu mõnel on füüsiline tervis nõrgem kui vaimne, eksisteerib ka vastupidine variant. Millegipärast kiputakse "normaalseks" ja "loomupäraseks" pidama vaid tugeva närvikava ja ülihea vaimse tervisega indiviide.

Tegelikult võiks füüsiliselt nõrgukesed ka maha lasta.


Marchrabbit - 27.03.2007 kell 20:22

Selle teema algatamise põhjus oli tegelikult ka enesetaputeemade rohkus siin foorumis. Võibolla inimesed loevad ja mõtlevad nendele asjadele enne,kui seda teed otsustavad minna.


ariita - 27.03.2007 kell 20:23

madu:
aga teema ju enesetapust e. suitsiidist, mitte sellest, et keegi laseb kedagi.


Marchrabbit - 27.03.2007 kell 20:28

Teema küsimus oli ju ka,et kas seda teevad tugevad või nõrgad inimesed. Inimesel võib ju tekkida ettekujutus,et kõigil on väga valus seda kaotust taluda ja kõik mõtlevad siis tema peale.Võibolla nii ongi,aga see ei kaalu ju üle elu,mis elamata jääb.


madu - 27.03.2007 kell 20:29

ariita, kullake, ma sain teemast aru küll.
Mu postituse viimases lauses oli tegemist ülekantud tähendusega, ridade vahelt lugemisega, põhimõttega.


ariita - 27.03.2007 kell 20:31

Sorry! läksin vist hoogu


freelancer - 27.03.2007 kell 20:36

ariita
elus on situatsioone mida me lihtsalt ei oska ette kujutada kui pole neid ise oma nahal kogenud.Oskusliku töötlemisega on võimalik viia inimest sellisesse olukorda kus ta lihtsalt palub põlvili ,et teda tapetaks.Samuti on olukordi kus enesetapp pole mitte kergema vastupanu teed minek vaid on väljund olukorrast.Ma ei räägi nendest inimestest kes endale paela kaela panevad selleks ,et vabaneda võlgadest või tehes oma probleemidega lõpparve-arvestamata nende inimestega kes maha jäävad.Elus on ka selliseid olukordi kus teise inimese edasine eksisteerimine on ainuõige lahendus.Kui me neid ei tea ja ei tunne siis ei saa ka otsustada ja ütelda et see on väga nõrkade inimeste lahendus.Teinekord tulevad sellised otsused väga raskelt ja hoolega kaalutletult.Ei saa üheselt öelda et enesetapu tegijad on ainult nõrgad inimesed.Kui me ei oska enesele teadvustada kõiki võimalusi oleks ka vale nimetada neid üldistavalt ebastabiilse närvikavaga inimesteks.Ma ikkagi arvan,et iga enesetapp on harukordne juhus ja igat sellist olukorda saab ikkagi hinnata ainult konkreetset olukorda teades.


Motosummer - 27.03.2007 kell 20:44

Enesetapp on tõesti vist väga vana komme, ja on seotud vist au ja väärikusega, küll on raamatutest loetud, et naine keda on näiteks vägistatud, võtab endalt elu, kuna ei suuda selle häbiga edasi elada, või pankur, kes on talle usaldatud inimeste raha tuulde lasknud, firma juht, ja nii edasi. Paraku on inimesed ära õppinud olles kõrvuni sitta sees, ikka edasi elama, saaks aru, kui mõni näiteks pedofiil endalt elu võtaks, kui asi ilmseks tuleb, aga võtta näppust. Miks need talupojad endalt elu võttavad, sellest mina aru ei saa, nägu kah sellest, miks nemad iga hinna eest ennast elus hoiavad, elu hind ongi surm, ja maksma peavad kõik


ariita - 27.03.2007 kell 20:51

ega keegi ju tea, mis mõtted on suitsiidi tegija peas, pärast vaid oletatakse ja arutletakse, kõrvaltvaataja ei häe kunagi ja ei saa ka kunagi näha tegija ees olevat kuristikku


vaarema - 27.03.2007 kell 21:59

Freega muidugi nõus, et iga juhtum on individuaalne aga teemapüstitus eeldas üldistamist.
Aga ikkagi - keegi pole öelnud, et elu peab kerge olema ja kui ei ole siis kohe hüvasti.
Mul on tulnud üle elada kaks väga lähedase inimese suitsiidi. Vaatamata sellele, et ma neid inimesi väga austasin ei kiida ma nende kummagi viimast tegu heaks vaid pean seda täielikuks lolluseks. Arvan ennast päris hästi teadvat ka põhjuseid miks nad nii tegid aga minu jaoks ei ole need mingid põhjused.


lati - 28.03.2007 kell 07:56

siin juba öeldi, et iga juhtum on erinev, kindlasti on nõrkuse väljendus mõnes olukorras hoopis suutmatus enesetappu teha. seda pole võimalik üheselt võtta.
igaljuhul mina ei mõista neid hukka, seda enam, et kõigel on põhjus.


skingirl - 28.03.2007 kell 08:07

Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir
skin..kas see on nagu japsidel harakiri ve


seda harrastasid minuteada naisterahvad jaapanis.Kas mitte polnud harakiri jaapanis naisterahvale keelatud ja kuulus ainult samuraide privileegide hulka.Võin muidugi eksida.
Huvilistele aga:

http://en.wikipedia.org/wiki/Seppuku

Ise ei viitsi lugeda-kes soovib olge head.


seppuku on rituaalne suitsiid, on jah japsi värk ja vahet pole vahe on sellest mis pärast suitsiid sooritati, ehk kui sa oma sõna ei pidanud siis pidid oma soolikad välja laskma.


Tempera - 28.03.2007 kell 09:03

olen kuulnud et mingi psühholoog vms rääkis et ega ikka ei ole küll nõrk...enda elule käe külge panemine on üsna ränk/raske otsus/tegevus.
selles suhtes on inimene muidugi nõrk et ei oska leida muud lahendust...


lati - 28.03.2007 kell 11:37

äkki vahel on see parim lahendus!


pisimimm - 28.03.2007 kell 11:40

Lati, kellele mahajääjatele, enesetapjale


anne51 - 28.03.2007 kell 11:42

Tsitaat:
Algne postitaja: Marchrabbit
Teema küsimus oli ju ka,et kas seda teevad tugevad või nõrgad inimesed. Inimesel võib ju tekkida ettekujutus,et kõigil on väga valus seda kaotust taluda ja kõik mõtlevad siis tema peale.Võibolla nii ongi,aga see ei kaalu ju üle elu,mis elamata jääb.

Et kättemaksuks või? Kujutab ette, kuidas kõik kahetsevad, et ta üksi jätsid? Jumal seda teab, kõik on võimalik. Need katsed kukuvad enamasti ka läbi, sest ei olnudki tegelikult mõeldud enda tapmiseks. Tähelepanuvajadus, võib-olla haiguslik seisund.
Enamasti arvatakse, et enesetapja on nõrk inimene. Ei tea. Olen mõelnud lastele, kes ennast tapavad...
Usun, et ükski siin loetletud põhjustest (õnnetu arnastus, tervis, võlad, töötus jne.) eraldivõetuna ei saa saatuslikuks. Arvan, et tappa otsustab inimene, kel on mitmed asjaolud kokku jooksnud. Ta on nurka surutud. Selles olukorras enamik ründab teisi, et pääseda. Enasetapjad ründavad ennast. Lõksust peab pääsema!


Motosummer - 28.03.2007 kell 11:51

midagi ei juhtu nii sama, alati on mingi loogiline seletus, olenemata sellest kas meie seda mõistame või mitte. Näiteks Romeo ja Julia, keegi ei räägi enesetappust, vaid suurest armastusest, miks nii, juu siis vahest lihtsalt pole muud väljapääsu


illeist - 28.03.2007 kell 13:13

'Life is like a movie, if you've sat through more than half of it and its sucked every second so far, it probably isn't gonna get great right at the end and make it all worthwhile. No one should blame you for walking out early' /Doug Stanhope

Üldjuhul siiski leian, et enesetapp on lõplik lahendus ajutisele probleemile..


Fiona - 28.03.2007 kell 13:36

Minu kogemus ütleb, et inimene kes sooritab enesetapu võib olla üldjuhul tugev* inimene aga igasugu väntsutused on teda ja tema mõtlemist nõrgestanud. Minu ema tegi seda, olles proovinud enne seda mitmeid ja mitmeid kordi teha. Kuni ükskord õnnestus.(kõik see toimus ebakaines oleksu, kus mõtlemine on juba nii või naa ebaadekvaatne) Ja vaevalt ta tahtis mind karistada aga kogu koorem langes minu õlgadele.


Motosummer - 28.03.2007 kell 13:38

Tore, vaatan selle filmi lõppuni ära, kuigi mina pole siia piletid ostnud, ja üleüldse pole minu asi millest see film on


Sybill - 28.03.2007 kell 13:48

Tsitaat:
Algne postitaja: vaarema
Nõrgad, väga nõrgad isiksused. Siin ilmas ei ole midagi nii olulist mille pärast endalt elu võtta. Pealegi võetakse see sinult ükskord niikuinii.


Seda, kui oluline on enesetapu põhjus saab hinnata vaid see, kes enesele käe külge paneb. See, mis mõne jaoks on oluline võib teise jaoks olla piss beebi püksis.

Ma ei kiida suitsiidi heaks aga ei mõista seda ka hukka.


lati - 28.03.2007 kell 13:52

Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Lati, kellele mahajääjatele, enesetapjale


ikka sama lugu, et alati oleneb olukorrast, vahel mahajääjatele, vahel enesetapjale on suitsiid parim lahendus.


Kayleigh´n I - 28.03.2007 kell 14:26

lati, räägi meile nendest olukordadest, kus enesetapp on lähedastele või enesetapjale parim lahendus!


Sybill - 28.03.2007 kell 14:28

Seda, mis on enesetapjale parim, teab vaid tema ise.


lati - 28.03.2007 kell 14:56

Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
lati, räägi meile nendest olukordadest, kus enesetapp on lähedastele või enesetapjale parim lahendus!


sattusin kunagi suhteliselt lähedalt kokkupuutuma olukorraga haiglas, kus pensionärist vähihaige naine, kes iga natukese ajatagant haiglas oli, tegi enesetapu.
tal polnud lootust elule, ka kodus oli ta teistel jalus ja ju vist mitte väga oodatud.
tol korral haiglasse tules ta ütles, et tema läheb siit koju veel ainult jalad ees. nojah, turgutati ehk kuu aega ja lubati jälle paariks nädalaks koju, kuid eelmisel õhtul valis ta peldiku ukselingi.
ta valis paratamatuse kuid kohe, ilma piinadeta endale ja teistele.


Kayleigh´n I - 28.03.2007 kell 15:07

lati, et kõik tema lähedased siis olid õnnelikud?
Sa ütlesid, et ilma piinadeta endale ja teistele..
Ja see on ainult üks juhtum.


Sybill - 28.03.2007 kell 15:29

kay - oled sa kindel, et haige inimese aastaid kestvat piina ja valusid on lähedastel kergem taluda kui tema jäävat lahkumist?


marga22 - 28.03.2007 kell 15:36

Mina leian et enesetapu teinud inimene on nõrga iseloomuga. Ta annab alla ja ei ole valmis elus ette tulevate probleemidega toime tulema.


pisimimm - 28.03.2007 kell 15:38

Ma saan aru haigetest, kel pole lootust, kes niikuinii lähevad mingi aja pärast...aga miks teevad enesetapu terved ja elujõulised inimesed, seda siis ka probleemide või armusuhete pärast - kas tõesti ei osata leida väljapääsu Vot see on omamoodi argus, elada edasi ja võidelda tuleks ju ...


Imre - 28.03.2007 kell 16:11

Iga inimese elu on tema enda isiklik asi.
Samamoodi nagu pole mitte kellegi õigust su eraellu tungida, puudub ka teistel õigus otsustada Sinu elu üle.
Ise elan, ise otsustan oma surma üle.
Kui inimene leiab, et ta ei taha elada, siis on tal õigus endalt elu võtta.
Hetkeajendil ei ole seda õige teha, pigem siiski järelemõeldult.
Alles see oli, kui üks tegelane jututoas(mitte #kodutud) sooritas suitsiidi veebikaamera ees. Takkaõhutajaid leidus samuti.

Mõni sünnib hõbelusikas suus ja tal ei ole nagu millestki puudust.
Mõnel tuleb kõik kergelt kätte, mõnel on õnne palju.
Mõni inimene aga on selline, et mida iganes ta teha üritab ta üritus luhtub.
Justkui kõrgemalt poolt on ära otsustatud, et sul ei tohigi midagi hästi minna, sa ei tohikski õnnelik olla mitte kunagi.
Kaua sa hing sellist olukorda siis talud.

Kellele sa elad ikkagi? Elad sa enda jaoks või teiste jaoks.
Kui su elu on täiesti ja tõesti ei leia (ei ole)paremat väljapääsu, siis tuleb midagi radikaalset ette võtta.


lati - 28.03.2007 kell 18:43

Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
lati, et kõik tema lähedased siis olid õnnelikud?
Sa ütlesid, et ilma piinadeta endale ja teistele..
Ja see on ainult üks juhtum.


ma ei tea mida tundsid lähedased ja see on tõepoolest ainult üks juhtum. kõik juhtumid on erinevad, neid ei võigi ühe vitsaga lüüa.
igaljuhul ei saa mõista hukka teadmata tegelikke tagamaid.
andke andeks, aga ka mina leian, et kui vaja siis tuleb see tee valida ja see on igaühe endi valik.
ümbritsevatel inimestel jääb üle vaid püüda mõista, kuid nii mõnigi suitsiid jääks olemata, kui püüdu mõista oleks ka varem ja vajadusel ka tuge. elamiseks.


vaarema - 28.03.2007 kell 19:42

Tsitaat:
Algne postitaja: Imre
Iga inimese elu on tema enda isiklik asi.
Samamoodi nagu pole mitte kellegi õigust su eraellu tungida, puudub ka teistel õigus otsustada Sinu elu üle.
Ise elan, ise otsustan oma surma üle.
Kui inimene leiab, et ta ei taha elada, siis on tal õigus endalt elu võtta.
Hetkeajendil ei ole seda õige teha, pigem siiski järelemõeldult.
Kellele sa elad ikkagi? Elad sa enda jaoks või teiste jaoks.
Kui su elu on täiesti ja tõesti ei leia (ei ole)paremat väljapääsu, siis tuleb midagi radikaalset ette võtta.


Inimese elu ei ole paraku mitte inimese isiklik asi, kuigi võiks olla.
Sinu elu kuulub riigile mille kodanik sa oled, sinu elu kuulub pangale kust sa laenu oled võtnud. Sinu elu kuulub ka su lähedastele kes sinust sõltuvad või kes on sind kasvatanud.
Esimese kahe isanda peale võiks mina küll kõrge kaarega lasta aga viimane isand on vähemalt mulle väga tähtis.
Ja sinu eraelus sorib riik niipalju kui just viitsimist on


anne51 - 29.03.2007 kell 11:50

Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Ma saan aru haigetest, kel pole lootust, kes niikuinii lähevad mingi aja pärast...aga miks teevad enesetapu terved ja elujõulised inimesed, seda siis ka probleemide või armusuhete pärast - kas tõesti ei osata leida väljapääsu Vot see on omamoodi argus, elada edasi ja võidelda tuleks ju ...

Terved nad vaevalt on, kuigi võivad pealtnäha terved tunduda. Väga sageli kombineerub alkoholism mõne vaimse haigusega, enamasti kroonilise depressiooniga. Krooniline deprekas võib olla tingitud mõnest füüsilisest hädast, mis ei pruugi esmapilgul silma torgata. Ilmselt on kombinatsioone mitmeid.
Üks valikupõhjus võib olla hirm vangla ees.
Peaks jah võitlema, aga ... Ei ole kõik võitlejad, eriti, kui on mingil põhjusel üksi jäädud. Miks on üksi jäädud? Kroonilises depressioonis inimene peletab eemale, mõni puudega inimene võib olla kibestunud ja mitte kõige toredam kaaslane jne. Ahelreaktsioon.


vaarema - 29.03.2007 kell 12:05

Küsimus oli - kas enesetapjad on nõrgad isiksused, mitte - millistel ajenditel enesetappe sooritatakse.
Kui siin teemas välja toodud enesetappude põhjused kokku võtta siis võib kindlalt väita, et enesetapjad on tõesti väga nõrgad isiksused kui sellised põhjused neid enesetapule viivad. m.o.t.t.


anne51 - 29.03.2007 kell 12:21

Minu pärast olgu nad nõrgad või tugevad, tähtis on, et nad on meie hulgas. Me peaksime teadma põhjusi ja oskama märgata märke.


Imre - 29.03.2007 kell 12:26

Inimene, kes vireleb terve elu, jookseb arstide vahet, kurdab oma hädasid kõigile on siis tugev inimene?
Üks otsus, üks tegu teeb ta siis nõrgaks, kuna tal oli julgust midagi ette võtta?


vaarema - 29.03.2007 kell 12:36

Kui jõuab kurta ja joosta siis pole tal häda midagi. Klistiir ja maoloputus ning kohe tagasi rivvi. Lõuad pidada ja edasi teenida. Simulant selline


lati - 29.03.2007 kell 13:02

inimesel on õigus endalt korraga elu võtta, kui tal elu isu otsas on. ma küll ei leia, et see näitab rohkem nõrkust, kui ennast surnuks joomine või oma elutüdimust kogu maailmale sapipritsimisega välja elada.


vaarema - 29.03.2007 kell 13:15

"inimesel on õigus endalt korraga elu võtta, kui tal elu isu otsas on"
On see kirjas tsiviil või kriminaalõiguses või hoopis asjaõiguses
Inimene võib üldjuhul vabalt ja oma parema äranägemise järgi kasutada ja käsutada asju mis kuuluvad talle omandiõiguse järgi.
Kuna inimene pole ise endale elu andnud ega ostnud ega loonud siis omandiõiguse järgi ei tohiks elu tema enda oma olla, kindlasti pole kellelgi elu kohta ka kinkelepingut ette näidata. Järelikult on see võlgu saadud ja see nõutakse ka tagasi siis kui tähtaeg kukub


Kayleigh´n I - 29.03.2007 kell 14:11

Kes iganes nüüd välja luges, et ma kõike võtan ühe nurga alt, siis mõelge nii edasi!

Üks asi on vabasurma minek, kuna tervis väga-väga halb ja teine, kui inimene lihtsalt alla annab, sest ei viitsi mingi väikse asjaga jamada. Aga piir nende kahe loo vahel on õhkõrn - kas tegemist on alla andmisega või lihtsalt armusurmaga.


bellatrix - 29.03.2007 kell 14:21

Ei ole nõrgad.
See peab julge inimeseloom olema kes enda külge käe ajab.
Oleneb, mis põhjustel tegu tehtud, kuid mina arvan et igal inimesel on oma personaalne mõõt ja pole möödakäijate asi kommenteerida, kuskohas kellegi oma täis peaks saama.
Arvan ka et mõnigi enesetapp võiks olemata olla kui persoonil oleks lähedaste ja sõprade poolt küünarnukitunnet. Hoolimatus tapab..


lati - 29.03.2007 kell 17:30

just bellatrix! hoolimatus tapab! võibolla peaksime me kõik rohkem üksteisega arvestama ja hoolima, ehk siis jääks nii mõnigi enesetapp olemata. samas lihtsam on tegelikult materdada lamajat, sest see jätab tunde, et meil läheb hästi.
aga miks otsida vigu teistes kui lihtsam on neid leida ohvris?
see on juhul kui enesetapu põhjus oli elule allajäämine.

kui enam ei jõua...


Aike - 29.03.2007 kell 19:13

Elu pakub erinevaid võimalusi. Inimesel on kohti ja seisundeid kui ta võib valida on aga seisuseid (lapsevanem, ainus lapsele) kus ta valida ei saa. On vaid tead mine "Ma pean edasi elama"
Tugevus nagu ka nõrkus on suhteline. Kus on piir?
Märgata kõike mis meie ümber toimub usun et, ikka jääb midagi märkamata.
Nii ei saa ka öelda siin kellel on õigus ja kellel mitte. Kes suhtub õiglasemalt enesetapu kui mitte enesetapja ise.
See on olukord kus pole kaotajaid ega võitjaid, ei õnnelike ega õnnetuid.


metsakutsa - 30.03.2007 kell 06:46

Aga mina arvan just, et enesetapu sooritajad peavad siiski just küllaltki tugevad isiksused olema, et sellega hakkama saada.
See nõuab julgust.

Ma ei mäleta, kes siin postitajatest ütles, et ükski asi pole piisavaks põhjuseks, et seda teha...et ikka oma viga, kui ei suuda oma elu rööbastel hoida.
See on jama jutt...


Marla - 30.03.2007 kell 08:24

Arvan samuti, et ei saa nii kindlalt ütelda -enesetapja on nõrk inimene. Peab olema julgust võtta vastu see k õ i k e lõpetav otsus - tavaliselt jah inimesed kasvõi alalhoiuinstinktist vms *vegeteerivad* edasi, peaasi, et elus püsida. Kas selline variant on siis tõesti alati parem - ükskõik, mis, peaasi, et olla edasi? Siin on vist see küsimus et millised on väärtushinnangud ja vaatenurgad asjadele.
Ja veel - iga inimene on eraldiseisev ja võib siin hypoteese püstitada palju tahes, kõrvaltvaatajal on alati hää kommenteerida, aga kui ise pole olnud situatsioonis, need sõnavõtud jäävadki vaid kõrvalseisja, kel tegelikult pole aimugi, millest ta räägib, kommentaarideks.


kuutõbine - 30.03.2007 kell 09:28

Kas valida nii umbes 70 (vist eestlese keskmine eluiga) aastat kestvaid kannatusi... või elu lõpetamine ja tundmatusele vastu astumine.....
Arvan, et mõlemad nõuavad julgust. Enesetapja vist nõrk ei saa olla...mina ei suudaks seda vist, kui tahakski....aga õnneks ei taha
Kuid oma elu nii elamine, et ise sellega veel rahul kah oled....nõuab ka julgust.


madu - 30.03.2007 kell 13:25

Mul ei jää muud üle, kui kummardada sügavalt Aike viimase postituse ees.

Kuna siin tuuakse pidevalt võrdluseks füüsilised piinad, siis minu (väga isiklikud) kogemused näitavad, et vaimsed piinad on nendega liigagi võrreldavad.
Kui keegi soovib täpsemat kirjeldust, siis palun u2u.


Sybill - 30.03.2007 kell 13:31

Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
...Üks asi on vabasurma minek, kuna tervis väga-väga halb ja teine, kui inimene lihtsalt alla annab, sest ei viitsi mingi väikse asjaga jamada. Aga piir nende kahe loo vahel on õhkõrn - kas tegemist on alla andmisega või lihtsalt armusurmaga.


See, mis Sinu jaoks Kay on ehk väikene asi on teise inimese jaoks eluküsimus. Kõik on suhteline.


Imre - 30.03.2007 kell 13:44

Me ei näe kunagi inimese sisse.
Mida ta tegelikult mõtleb, mida soovib või mis teda vaevab.
Enamus ei kurda oma muresid vaid elavad need enda sees üle.

Ka koolilapsed, kes on kaaslaste mõnituste ja rünnakute alla sattunud.
Kui oled korra "alamaks" sattunud, siis oled seda ka lõpuni.
Enamus kannatavad selle välja, aga mõned mitte.
Kui õpetajad ja vanemad ei saa aru, et midagi on väga valesti, siis võib asi fataalselt lõppeda.
Mis täiskasvanu jaoks lihtne mure ei pruugi olla seda lapse jaoks.


Kapsauss - 30.03.2007 kell 22:01

kindlasti on tegemist n6rga inimesega,kes ei suuda eluga toime tulla v6i siis lihtsalt ei tahagi proovida ja valib lihtsama tee


Imre - 30.03.2007 kell 22:13

Kapsauss, oled sa kunagi selle tee valinud või isegi selle peale mõtelnud?


freelancer - 31.03.2007 kell 19:08

Tsitaat:
Algne postitaja: metsakutsa
Aga mina arvan just, et enesetapu sooritajad peavad siiski just küllaltki tugevad isiksused olema, et sellega hakkama saada.
See nõuab julgust.

Ma ei mäleta, kes siin postitajatest ütles, et ükski asi pole piisavaks põhjuseks, et seda teha...et ikka oma viga, kui ei suuda oma elu rööbastel hoida.
See on jama jutt...


Ka mina arvan,et inimesed kes nimetavad neid nõrkadeks inimesteks on lihtsalt kitsa silmaringiga inimesed kes ei oska enese jaoks lahti mõtestada enesetappu laiemalt ja ka seda millised võivad olla need põhjused.Me võime arutleda küsimuse üle kas enesetapp oli antud juhul õigustatud kuid mitte anda hinnangut kas see inimene oli nõrk või mitte.Osatakse näha ainult üht põhjust ja sellest lähtuvalt tehakse üldistus.See on sama küündimatu lähenemine nagu esimese prostituudi pärast kleepida kõigile naistele külge litsi silt.
Sorry kui kellelegi hinge sittusin


vaarema - 31.03.2007 kell 19:40

Kui enesetapp on ikkagi nii julge, tugev, õilis ja õige tegu siis jääb üle vaid imestada miks inimesed ikkagi elavad selles kurjas ja pahas maailmas, kas tõesti ainult argusest ja nõrkusest ja Scopenhaueril oli kindlasti õigus


freelancer - 31.03.2007 kell 20:19

vaarema
Kas sulle ei tundu et su nägemus on üldistus.Kas sa ei suuda enese jaoks tõesti leida ühtegi situatsiooni kus enesetapp on õigustatud.Või on asi selles,et sa lihtsalt ei suuda seda.Või suudad sa enesele ette kujutada ainult sellist situatsiooni kus inimene on end põhja joonud,kõigile võlgu ja viina momendil pole ja sellest lähtuvalt end ülesse riputanud.Sellisel juhul muidugi sorry.


mmunk - 31.03.2007 kell 20:49

mida see tegelikult muudab? tugev või nõrk? kui enesetapp just tavaõiguslikult uuesti (mõni sajand tagasi oli tavaline, et suure nälja ajal "liigsed suud" kas tapsid enda või tapeti teiste poolt) ning seaduslikult esmakordselt soositud tegevuseks ei muutu, siis suurt essugi. on's sarimõrvar nõrk või tugev, kui ta eeluurimise ajal endalt elu võtab? mõned ütleks, et nõrk, sest nii ta põgenes vastutuse eest. mõned aga, et tugev, sest nii ülimat vastutust läänelik kohus kellelegi kohaldada reeglina ei saa, vaid väänab 375 aastat kinnipidamist rahva kulul. on's maratonmunk või samurai tugev või nõrk, kui ta rituaalse enesetapu sooritab? mõned ütleks, et tugev, sest nii peab ta ju kinni aukoodeksist. teised, et nõrk, sest enesetapu peab ju sooritama läbikukkunu (nõrk). oli janek lauri tugev või nõrk, kui "võttis endaga kaasa" inimesed, kes suutnuks tõenäoliselt tematagi hakkama saada. seda loetelu võiks jätkata n +1 korda, mistõttu on mõistlikum enesetapjaid nõrkadeks või tugevateks üldse mitte kehtestada. see pole ju tegelikult oluline.

mis siis on oluline? minu jaoks on oluline jälg, olgu surma põhjus mis tahes. see, kuidas mõjutab surm seniseid suhteid ning see, mida faktiliselt tõestada ei saa - kuidas mõjutab surmale eelnenu sellele järgnevat. isegi, kui viimatimainitud seos puudub, püüan elada nii, et surm ei tunduks ainuvõimalik ja universaalne medukament maiste kannatuste lõpetamiseks. näidaku see tugevust, nõrkust või mida tahes.


vaarema - 31.03.2007 kell 21:17

Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
vaarema
Kas sulle ei tundu et su nägemus on üldistus.Kas sa ei suuda enese jaoks tõesti leida ühtegi situatsiooni kus enesetapp on õigustatud.Või on asi selles,et sa lihtsalt ei suuda seda.Või suudad sa enesele ette kujutada ainult sellist situatsiooni kus inimene on end põhja joonud,kõigile võlgu ja viina momendil pole ja sellest lähtuvalt end ülesse riputanud.Sellisel juhul muidugi sorry.

Loomulikult on minu seisukoht üldistus, loomulikult suudan ma leida situatsioone kus enesetapp võib minu arvates õigustatud olla aga kuna küsimus oli, et kas enesetapu sooritajad on tugevad või nõrgad isiksused siis üldjuhul on minu arvates tegu nõrga närvisüsteemiga, emotsionaalselt tasakaalutute inimestega. Seda siis üldiselt. Samuti võib õigustusi leida väga erinevaid, enesetapjatel endil on muidugi alati õigustus olemas. Kui näiteks Iossif Vissarionovitsh Tshukashvili ehk tovaristsh Stalin oleks enesetapu sooritanud siis oleks see kindlasti väga paljude meelest õigustatud olnud
Miks enesetapjad nii palju poolehoidu leiavad tuleb võibolla paljuski sellest, et uurijate hinnangul on enamus inimesi mingil eluperioodil suitsiidimõtteid mõlgutanud (kaasaarvatud mina) ning loomulikult õigustatult (vähemalt oma arvates). Nii et poolehoiu põhjuseks võib olla ka teatud hingesugulus. Olen üle elanud kahe lähedase inimese enesetapu ja kahtlemata olid neil selleks teoks enda arvates õigustatud põhjused (mitte põhjajoomine ega võlgades olemine), see aga ei tähenda et min peaks nende teguviisi õigeks pidama.


SinineLiblikas - 01.04.2007 kell 01:35

see on 2 otsaga asi,,,
Nõrk on see , kes enda elu vöttes propleemide eest pögeneb..ja alla annab.samas on ka see inimene tugev..nõrk inimene ei julge endaga nii teha... ..tean ,et enda elu vötmine pole lihtne..kahtlused ja süümekad ei lase..
Tean seda et kui inimesel on enesetapu soov sattub ta vaimselt olukorda et ta ei saa aru mida teeb ..ta ei suuda ennast ohjas hoida ..tal pole enam enda üle kontrolli..ta isegi ei pruugi möelda millestki..nõme väita kuid olen ise selle läbi teinud..üht äkki ei möelnud ma millegile vid krahmasin kanged närvitapletid ja kulistain 20 kurku...ma ei mäleta mis edasi sai kuid ärgates olin ma haiglas tilgutite all ja nutev isa uksel-kuna lootust mul tagasi tulla arstid ei andnud.. ohjah olnin ikka teimelisena liiga loll!


Ela Kaua jaksad...sured kunagi nagunii


lati - 01.04.2007 kell 09:03

sel teemal on tõesti mõttetu vaielda, kui enesetappu taga ei nähta põhjuseid.
enesetapp võib olla ka eneseohverdus, teiste ellujäämise nimel.
kui autojuht sõidab kuristikku, et mitte teel olevat inimest surnuks sõita, kas siis on tegemist nõrkuse või tugevusega?

kas enesetapja terrorist on nõrk või tugev inimene?

kas ema kes ohverdab oma elu laste elu päästmiseks on nõrk või tugev inimene?

kas meeltesegaduse narkar kes pullpärast ennast tapab on nõrk või tugev inimene?

kas sügavat tepressiooni põdev inimene on nõrk või tugev, kui käe enda külge paneb?

põhjuseid võib lisaks olla nii elule allajäämine, ennast või enda lähedaste päästmine halvemast, kättemaks, egoism, lollus, usk, patiotism, mis tahes.

seepärast ei saagi hinnata enesetappu, kui tegevust. hinnata saab vaid konkreetset enesetappu teades põhjuseid.


vaarema - 01.04.2007 kell 20:41

Kui autojuht sõidab kuristikku et inimesele otsasõitu vältida siis ei ole see enesetapp vaid inimesele otsasõidu vältimine, sest ta ei sõida kuristikku mitte enese tapmiseks vaid otsasõidu vältimiseks ja loodab võibolla ise siiski pääseda.

Sellised näited ei ole minu arvates antud teema puhul päris asjakohased.


Marchrabbit - 01.04.2007 kell 21:00

Siit jooksis läbi mõte,et sellel teemal on mõtetu vaielda,ometi juba kolmas leht jookseb


Imre - 01.04.2007 kell 21:25

Igat juhtumit tuleb eraldi vaadelda ja inimest põhjalikut tunda.
Ilma nende teadmisteta ei saa ühest vastust olla.


freelancer - 01.04.2007 kell 21:30

Imre seisukoht on minu arvater tõenesest vastasel juhul jõuamegi ülistusteni mis ei anna isegi ligilähedast arusaama antud küsimusele.Ja anda hinnangut asjale mida ei tunne on mõttetu.Igaüks lähtub vastavalt oma nägemusele asjast.


unistaja - 02.04.2007 kell 14:55

Mulle oluline inimene tegi enesetapu. Ja ma tunnen, et ei taha sellesse teemasse süüvida, sest nii palju on poolt-ja vastuargumente, et mul jookseks juhe kokku, kui hakkaks lahkama seda kõike. Kõik sõltub kõigest ja mittemillegist.


Leni - 02.04.2007 kell 22:02

Julged ikka, mine tea mis teiselpool surmapiiri saab

Võibolla tegelikult pigem mõtlematud: surra jõuab alati, kui veel mingi võimalus on inimväärselt eksisteerida, võiks püüda seda teha. Mitte suurest vaprusest, aga huvi pärast. Elu on ju nagu väike mäng ei ole vaja nii marutõsiselt võtta, et siit või sealt läks nihu ja enam pole mõtet elada.


freelancer - 02.04.2007 kell 22:23

Enne enesetappu tuleks kindlasti mõttega seda pilti vaadata ja alles siis otsustada:
http://1toomas.planet.ee/gay_twin.jpg?2

ja mõtle on sul ikka kõige raskem.


vaarema - 16.04.2007 kell 13:03

Braavo free

Kõigile potensiaalsetele enesetapjatele tuleks seda näidata, ehk suudaksid nad siis eluga edasi minna.


kaitsevaim - 16.04.2007 kell 19:02

ei, mitte nõrgad, vaid sellised, keda pole ära kuulatud, mõistetud, armastatud. Kõige kõvema kivi sisse tuleb ükskord auk kui pidevalt vesi sinna peale tilgub.


Blackvell - 23.04.2007 kell 15:59

nõrgad, jah paljud on kes pole muud lahendust leidnud.. kuid on kaa need kes oma surmaga pole midagi nn halba teinud... on neid kes on millegi eest surnud ja neid inimesi kes millegi eest või millegi nimel vabasurma on läinud ei oska mina kuidagi nõrkadeks pidada


kaitsevaim - 24.04.2007 kell 11:39

Oota misasja? On ka need, kes oma surmaga pole midagi nn. halba teinud? Kuidas seda tuleb mõista? No ok jah...võibolla mõni erak, keda keegi ei tunne ja kõigil jalus on, siis võibolla ei tee jah halba, aga reeglina igaüks, kellel on kasvõi üks tuttav, teeb sellele haiget oma elu võtmisega.

Need, kes lahendust ei leia, on probleem ühiskonnale, kes ei oska neile lahendust pakkuda, mitte see, et inimene kohe nõrk peab olema.

No ütleme terroristid lähevad ka millegi nimel vabasurma. Nemad ehk ei ole jah nõrgad isiksused, aga halba teevad oi kui palju.


Elustaja - 24.04.2007 kell 12:03

Arvan, et see on nõrkus!


Chili - 25.04.2007 kell 23:07

Kas tugevus tähendab oma emotsioonidele mitte järele andmist?
Milleks siis tugevus üldse vajalik on? Või mida tähendab "nõrkus"?


bellatrix - 26.04.2007 kell 00:00

Imelik on et need kes ise pole selle dilemmaga kokku puutunud, kipuvad kõige suuremad nokalaiutajad olema..


lati - 26.04.2007 kell 07:35

ikka jahute samas teemas edasi, nagu oleks enesetappu võimalik üheselt võtta, teadmata põhjust.
arutlege näiteks ühte osa, kasvõi enesetappu kallima maha jätmise tõttu või tehke teine teema enesetapu terroristidest, kolmas vabasurm teiste elu päästmiseks jne. ei saa ju neid kõikki panna ühise nimetaja alla.


Marla - 26.04.2007 kell 07:59

ja mis sa arvad, et kui hakata enesetappude põhjuseid siin hirmsasti liigitama ja nimetajate põhjal analüüsima, jõuakski välja kindla vastuseni? i dont think so, nii või naa käib jutt mingite 'hypoteeside' tasandil


lati - 26.04.2007 kell 08:08

vähemalt oleks mõtet arutada.
kui ei liigita, siis võib ju ka kangelase eneseohverduse nõrkuseks nimetada ja hukka mõista. võtta asja nii, et tugev inimene hoiab end igaljuhul elus, kasvõi teiste elu hinnaga. no lihtsalt ei saa ühiselt võtta. kõik olukorrad erinevad.


Marla - 26.04.2007 kell 08:16

ehk mingil määral kangelase ennast ohverdavat meelt saabki ka tema nõrkuseks nimetada, omamoodi? ja hukka mõista võib kõike, kui vaid tahta

aga ei, saan aru küll, millele sa viitad, ja noh, las siis uus diskussioon alata


officer - 26.04.2007 kell 08:27

eelkõige on nad nurkkasurutud ning sellest tulenevalt käitumisväljendite piiratus,mille tagajärg on ebaadekvaatne käitumine.Nõrkus-mittenõrkus,see rohkem hinnangute küsimus


vaarema - 04.05.2007 kell 14:24

Tsitaat:
Algne postitaja: kaitsevaim
Need, kes lahendust ei leia, on probleem ühiskonnale, kes ei oska neile lahendust pakkuda, mitte see, et inimene kohe nõrk peab olema.


Miks peab alati kellelegi midagi pakkuma, kandikul kätte tooma - kui inimene oma probleeme ei suuda lahendada või nendega leppida siis ta ongi ju nõrk. Või kui uhkus on nii suur, et endal abi küsida ei kõlba siis on tegemist juba rumalusega.


madu - 04.05.2007 kell 14:32

Ma ei väida, et alljärgnev on reegel, aga see on olukord elust enesest.

Läheb inimene riiklikus arstiabisüsteemis (täpsemalt hullumaja ambulatoorses vastuvõtus) töötava psühhiaatri manu. Kurdab, et "näed, kahjuks ei oska enam iseendaga hakkama saada, kardan, et panen endale käe külge". Selle peale mühatab arst, et "no ja mis meie siis tegema peaksime?!" ning saadab inimese minema.

Jätan kommenteerimise teiste hooleks.


mexicon - 04.05.2007 kell 14:49

Enesetapp on üldjuhul vale mõttetulemuse vili.

Vahel on see aga ka põhjendatud - näiteks kui inimene kannatab raske haiguse poolt põhjustatud piinade käes.


madu - 04.05.2007 kell 15:02

Tegelikult on kõik meie hädad vale mõtlemise tulemus.
Enesetapud - otse loomulikult!
Haigused - kuidas muidu! (nt ka imikud "mõtlevad valesti", kui jäävad nt nohusse, lehm mõtleb valesti, kui saab udarapõletiku jne)
Surm - absoluutselt! (kui inimkond oskaks "õigesti mõelda", ei sureks mitte keegi mitte kunagi)

Ehk defineeriks kõigepealt, milline on "õige" ja milline "vale" mõtlemine? Ehk siis, kuidas peab ja kuidas ei tohi mingil juhul mõelda?

madu,
ajudeta e üldsemittemõtlev


lenxu - 28.05.2007 kell 17:15

Enesetapja on enamasti üks väga egoistlik inimene...ei mõtle seda, mida ta teeb oma surmaga oma lähedastele. Need, kes tõsiselt ennast tappa tahavad, ei räägi oma kavatsustest teistele. Need, kes teistele räägivad, loodavad et teda päästetakse surmast...st tahab lihtsalt hirmutada või miskit välja pressida. Sellised on minu mõtted sel teemal

Samas...nõrk inimene ei ole võimeline enesetappu tegema...kui siis purjuspeaga.

Kõike enesetappusid ei saa aga ühe puuga võtta.
Põhjuseid on ju mustmiljon.


skingirl - 28.05.2007 kell 17:36

see nüüd on tõde, iga enesetapja keerab oma hinge kella tagasi, kui see elu ei meeldi või ei saa sellega hakkama teeb inimene selle asja ära kas ta on tugev või nõrk arvatavasti rumal lihtsalt, kuna ta peab algama oma eluga jälle otsast peal, tüütu on juu kannatustest läbi murda ja elad elu lõpuni ja siis lahkuda väärika ja targana


freelancer - 28.05.2007 kell 17:53

Skinn
Ma olin algusest peale kindel,et sinust kunagi inimene saab.No olin lihtsalt kindel.Kui nüüd sa meest ka veel maitsta saaks,siis võibolla mõistaksib millest paljud siinolijad ilma on jäänud ja miks nad nii hapud on.


kaitsevaim - 29.05.2007 kell 08:28

Tsitaat:
Algne postitaja: vaarema
Miks peab alati kellelegi midagi pakkuma, kandikul kätte tooma - kui inimene oma probleeme ei suuda lahendada või nendega leppida siis ta ongi ju nõrk. Või kui uhkus on nii suur, et endal abi küsida ei kõlba siis on tegemist juba rumalusega.


Ma ei räägi siin kandikul kätte toomisest, vaid võimaluste loomisest, et inimene ise saaks ennast aidata ühiskonna toetusel. Mingid grupid vms. Inimene ei vali oma isikutüüpi ja iseloomujooni. Mõnel on kalduvus melanhoolsusele, teised muutuvad jälle agressiivseks. Just nimelt väljundite otsimisel olev puudujääk on see, mis viib äärmuslike sammudeni. See enesetapu küsimus on pigem psühholoogiline küsimus kui konkreetselt nõrkuse või tugevuse alla liigitamise koht.

Siin enne räägiti eneseohverdusest. Kle kui sõdur läheb sõdima terroristide vastu kuskile Iraaki ja surma saab, kas see on nõrkus? Alati on kriisipiirkondades võimalik oma ots leida. Kas see tähendab, et kõik sinna minejad on alateadlikult läinud vabasurma? Kas see on tugevus?


skingirl - 29.05.2007 kell 09:24

Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Skinn
Ma olin algusest peale kindel,et sinust kunagi inimene saab.No olin lihtsalt kindel.Kui nüüd sa meest ka veel maitsta saaks,siis võibolla mõistaksib millest paljud siinolijad ilma on jäänud ja miks nad nii hapud on.

Tänan armas freelancer aga see pole teab mis teema kus meest maitsta ja ma olen väga üllatunud, et mind inimeste sekka on arvatud.


Chili - 29.05.2007 kell 11:30

See nõrkuse ja tugevuse vastandamine on üsna rumal. Kui tugevusena võtta seda, et inimene ei näita oma tundeid välja või mis veel hullem, tal polegi neid, siis mina ei pea seda küll mingiks positiivseks asjaks. Pigem teevad enesetappu need, kellel ei õnnestu end ümbritsevatele väljendada (ei oska või ei teki sobivaid võimalusi) või kes hoiavad tahtlikult kõik emotsioonid enda sees, sest neid on õpetatud "tugev" olema. Minu meelest on tugevus just enda tundeid välja näidata, kartmata jälle haiget saada. Aga see oleneb juba elukogemusest, kuidas teised inimesega käitunud on ja haigetsaamine oleneb ka inimese enda tundlikkusest, mis on kaasasündinud. Keegi ei ole sellepärast vähemväärtuslikum või "nõrgem", et ta elab sündmusi raskemalt läbi.


machimos - 30.05.2007 kell 22:14

Enesetapp on nõrkadele, kes ei julge oma probleemidega edasi elada, sellele eelistavad nad põgenemist, vaid mõnel üksikul juhul on see minu silmis arukas teguviis. Näiteks eluaegne vangistus, oleks olukord, kus enesetapp on õigustatud.


Chili - 31.05.2007 kell 01:05

Miks on oma probleemidega elamine üldse tugevus? Minu meelest on see lollus, kui midagi ette ei võeta. Ma ei väida, et peaks end ära tapma, aga kannatamine pole mingi elu, umbes sama, mis peksva mehega koos elamine, aga ära ei lahutata ka. Ja miks peaks keegi end teiste inimeste ees õigustama, kui see otseselt nende heaolu ei puuduta? Lähedastega on muidugi teine asi.
Enesetapu juures on halbadeks külgedeks see, kui seda tehakse hetkelise halva tuju või mööduva masenduse ajel ja see, et lähedastele (kui neid üldse on) võib see haiget teha. Mõttetu on end ka sellepärast tappa, et panna teisi kannatama,, umbes et "nüüd nad siis märkavad mind". Seda, mis peale surma tuleb, ei tea me keegi ja juba sel põhjusel on enesetapp risk. Kuid on kultuure, kus enesetapjaid vaadatakse austusega, näiteks Jaapan.
Tegelikult pooldan muidugi seda, et tuleks tegelda enesetapu põhjustega.


Imre - 31.05.2007 kell 07:20

Aga kui on tõsisemad probleemid, mis ei paista lahenevat vaid pigem süvenevad? Milleks Ennast piinata nende probleemidega.
Nagu see soldat, kes pere ära tappis ja ennast oksa tõmbas.
Ok, pere kaasamine oli muidugi liig mis liig, aga ennast oleks võinud oksa tõmmata, koos pika ja selgitava kirjaga.

Parku ei saada aru, kui tõsine asi see mängurlus on.
Enne jätad suitsetamise, joomise või narkootikumid puutumata, aga mängurlus on veel hullem.
Tuttav on sellega kimpus ja ei lei kuidagi asjale lahendust.
Maja sisuliselt maha mänginud, vist auto ka.
Kes ei mängi, need arvavad, et see on midagi nohu taolist.
Lihtne ja kiire haigus, mis mööda läheb.


kranz - 31.05.2007 kell 08:03

Sellele ei saa ühest vastust olla.On inimesi,kelle elu on muutunud suureks sasipuntraks jaei leia teist lahendust.


kiusupunn - 29.06.2007 kell 08:06

arvan, et tugevad


lati - 29.06.2007 kell 09:22

inimestel on õigus realiseerida oma vabadust valida sobiv oks!

teised peavad mõtlema, miks ikkagi tihti noored inimesed seda teevad, põhjus on ju enamasti suhetes või ühiskonnas. kindlasti ka selle inimese kujunemises selliseks, et endale käe külge pani.

vanematel inimestel on enamasti põhjuseid oluliselt rohkem.


anne51 - 29.06.2007 kell 12:44

Just, lati! Miks noored inimesed?! On nad siis tugevad või nõrgad? Arvan, et nii ei ole mõtet küsida.
Lugesin just Eesti Ekspressist, et Rannu alevikku Tartumaal on tabanud lausa enesetappude laine. Aili Värnik kasutas väljendit "kobarsuitsiid". Neli noort inimest on lahkunud vabatahtlikult elust, pluss üks poiss, kellele said sõbrad jaole ja üks tüdruk, kes õnnestus ka päästa. Ja keegi ei oska vastata küsimusele - miks?


lati - 29.06.2007 kell 13:55

vastus on meis endis!


sossuke - 25.04.2008 kell 17:29

mis tunded ja emotsioonid peaksid valdama neid, kes elus on? kes jäävad vabasurma läinud isikust maha?

nii valus ja ku7rb on....kuigi teeb ka viha.


nudol - 25.04.2008 kell 18:29

...ja vastust teab vaid tuul.


MorganLaFey - 25.04.2008 kell 18:49

Kas samas ei ole see iseenesest egoism, kui inimesed nõuavad, et teine püsiks elus, sest see häiriks NENDE elu?

Need, kes päriselt enesetapu sooritavad...ma ei usu, et nad väga nõrgad on. Elust loobumine on üldiselt raske samm, otsustava liigutuse tegemine nõuab kindlat veendumust, et enam ei ole midagi saada ja lepitaksegi surmaga.
Nõrgad on ähvardajad ja niisama jaurajad. Vähemalt sellise mulje nad jätavad.


sossuke - 25.04.2008 kell 19:06

mida peavad tegema need inimesed, kes vabasurma läinud inimesest maha jäävad?
sest surnud on surnud ja elavad on elavad. kuidas ja millega nemad peavad edasi elama`?

e hakka lahkama põhjusi, mikzs meie mehed (reeglina edukad) seda teevad. või naised.


Imre - 25.04.2008 kell 19:21

Inimene valib oma elu(lõpetamise) ikka ise.
Mahajääjad aksepteerigu - see pole nende otsustada mis on õige ja mis vale.


sossuke - 25.04.2008 kell 19:24

http://youtube.com/watch?v=kzCph6oY-UY



see peaks olema nende inimeste vastus meile...mul ei ole lihtsalt sõnu....enam....ja mitte kunagi.


MorganLaFey - 25.04.2008 kell 19:39

Olen Imrega siiski nõus. See on raske valik, aga valiku teeb inimene ise.
Kas ta peaks siis piinlema selleks, et teistel oleks hea?


sossuke - 25.04.2008 kell 19:44

morgan anna andeks mu jõhkrus, aga kogenuna
ikka selleks et teistel oleks terve ülejäänud elu väga halb

ma ei aja mingit teooriat vaid räägin reaalsusest. täiitsa ..


Imre - 25.04.2008 kell 19:51

Kogenu siinpool ekraani räägib teist juttu!


MorganLaFey - 25.04.2008 kell 19:59

Kogemus olemas, senini arvan, et oli inimese vaba valik. Muidugi on vastik ja valus, aga tema otsuseid tuleb aktsepteerida, et ta on läinud ja edasi liikuda. Millalgi ikka.


sossuke - 25.04.2008 kell 20:12

kuidas nii: VASTIK?'
MORGAN: nii eluterve süüdimatu suhtumisega?''

sry: sitta esienb meie el7us liigagi. kõike ei pea alla neelema ja ära sõõma.

ma ei taha kedagi solvata,sest olen ikka veel väga kur8i kurb hämminugus ....


MorganLaFey - 25.04.2008 kell 20:38

Vastik ehk ebameeldiv. Tunne, et sa oleksid võinud midagi teha.
Süüdimatusest pole õnneks keegi rääkinud.


sossuke - 25.04.2008 kell 20:46

haiget saada on väga jube. kohutav. hirmus.


Imre - 25.04.2008 kell 20:50

Kas pole egoistlik loota et keegi vegeteeriks lihtsalt seetõttu, et Sinul oleks kergem olla?
Inimene loobub OMA elust OMA tahte läbi - seda pead Sina aksepteerima.
Või ei aksepteeri sa teiste otsuseid üldse kui need vastu Sinu põhimõtteid käivad?


sossuke - 25.04.2008 kell 21:06

imre, väga egoist olen, ei eita seda.
inimene( elik mina) loobub oma elust selleks, et keegi tunneks süümepiinu(jälle mina)


Imre - 25.04.2008 kell 21:09

Sa oled suitsiidi mõttest väga valesti aru saanud.
Keegi ei loobu oma elust et kellelegi haiget teha (ok, erandeid on vist ikka olemas)


sossuke - 25.04.2008 kell 21:28

lõpul ei ole valikuid.
ainus asi, milles me elus saame kindlad olla
on
surm.
olen liiga noor, et seda rääkida, aga nii see on...


ei hakka surema, ausõna


MorganLaFey - 25.04.2008 kell 21:33

Mulle muutub see teema üha enam arusaamatumaks.
Süümepiinad on ikkagi kellegi piinamiseks. Samas inimene sureb siiski lõplikult...
Seega, selleks peab natuke rumal olema, et mingit sellist plaani valmis sepitseda. Ilma igasuguse paha tagamõtteta, aga siiski...? Sest ta ju ise ei saaks sellest mingit kasu?


susanna - 25.04.2008 kell 21:37

nõrk on see, kes ei julge abi paluda ja tunnistada, et ta seda raskel hetkel vajab.


sossuke - 25.04.2008 kell 21:37

morgan, mis on siin arusaamatu?
sina (mina)ela(N)d ja keegi teine mitte.
miks?


hallhiir - 25.04.2008 kell 22:24

kuigi ma usun, et peaaegu igal inimesel on kasvõi kunagi elus olnud peas mõtteid, et teeks endale pigem lõpu, kui kannataks ebameeldivuste läbi; ei usu ma ,et ükski probleem päriselt nii väljapääsmatu on. kuid samas ma ka mõistan neid õnnetuid, kes valivad surma pääsemaks masendavast ja räpasest prükkarielust.
mina küll eelistaksin sel juhul end ära uputada...


sossuke - 25.04.2008 kell 22:28

mis on põhjused, miks pealtnäha edukad inimesed teevad sellise valiku, nagu nagu nad teevad?

prükkarist on ASI väga kaugel.

kas oleks keegi suutnud seda ära hoida? venitada otsusega?
ennast mind ajab vihale see, et
tegelikult, et
"PEAB IGA INIMENE SUUTMA OMA ELU ELADA ISE. MITTE KEEGI EI SAA INMESE EEST TEMA ELU ELADA"
vabandan hüsteerilisu7se pärast, aga hetkel see lihtsalt on nii.

kirjavigade eesty ei vabanda kaa.


hallhiir - 25.04.2008 kell 22:37

edukad inimesed ei julge tavaliselt kunagi näidata välja, et tegelikult on ka nendel oma nõrkused ja mõõnaperioodid...nad ei otsi abi ja seetõttu ...depressioon võib olla surmaga lõppev haigus
aga asotsiaali elu ...see lihtsalt on nii jube. tunnen paari inimest ,kes on sellisesse olukorda sattunud ( ja mitte oma süül!!!)...parem siis juba mitte elada.


freelancer - 25.04.2008 kell 22:39

Mulle jääb mõistmatuks kuidas asotsiaaliks saab mitte omal süül

Muidugi kui peame silmas sarnaseid inimesi


hallhiir - 25.04.2008 kell 22:47

Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Mulle jääb mõistmatuks kuidas asotsiaaliks saab mitte omal süül

Muidugi kui peame silmas sarnaseid inimesi

võib-olla nüüd enam ei saa nii lihtsalt, aga umbes kümme-viisteist aastat tagasi küll ei olenenud küll kõik ainul inimeset endast. no mõtle, kui su majale ilmub ikka kuskilt välja mingi omanik ja kui sind samaaegselt ka töölt koondatakse. ..


freelancer - 25.04.2008 kell 22:51

Hiir
Kas tahad väita,et inimene ei leia tööd ja eluaset kui ta seda tõsiselt soovib.Seda nii 10 kui ka aasta tagasi.Ei usu hästi.Võibolla on viga rohkem selles,et ei taheta lasta latti madalamale ja hakata elama vastavalt võimalustele.


hallhiir - 25.04.2008 kell 22:59

free
ma ei viitsi küll vaielda, aga tegelikult vaatad sa seda teemat küll läbi roosade prillide ma tean ,millest ma räägin...ja see teadmine ei ole sugugi mitte selline, et inimene on olnud saamatu. tema probleemiks on olnud ainult ehk vajalike tutvuste mitteomamine


sossuke - 25.04.2008 kell 23:04

free, taas<pean sulle< aplodeerima.´
kurb ükskõik kui täis või kurb ma ei oleks.
absoluuutselt õige jutt.


freelancer - 25.04.2008 kell 23:06

Ma arvan,et iga inime elab omaelu täpselt selliseks nagu ta seda on väärt.Suurem osa inimestest on alustanud omaelu nullist.Ka mina ei suuda hetkel mõelda et peaksin noorikuga koos ühe autoga tööle sõitma.Kuid see on täna nii.Homme võibolla pean seda tegema jala.Kuid ülehomme ma kindlasti enam seda jala ei tee-ilmselt bussiga jne jne

siia peaks jutu kokkuvõtteks sobima
http://www.youtube.com/watch?v=xK3mVxGfzPY


sossuke - 26.04.2008 kell 00:17

see on parim support, mida võib üldse üks inmene pakkuda. aitäh!


Imre - 26.04.2008 kell 00:25

Kui oleks see ainult NII lihtne
Tore kui elu on lihtne ja roosiline.'


sossuke - 26.04.2008 kell 00:27

nagu enne ütlesin, surnud on jäädavalt lahkunud. midagi oli nendel ometi elavatele öelda. mida siis?

lisatud "ukuarust": kui sa elada ei jõua, sure siis ära, aga lapsed võta kaasa"


mammukas353 - 13.05.2008 kell 11:41

Teema on küll juba üsna vana aga enesetapja tütrena võin öelda,et suitsiid on ikkagi kegema vastupanu teed minek,nii et nõrgad inimesed teevad enesetapu aga minu vend vaidleks mulle praegu tuliselt vastu,sest tema arvates on jõud edasi elada ja julgus end tappa kaks täiesti erinevat teemat.


Shadow25 - 13.05.2008 kell 12:23

Kahtlemata on nõrgad. Ja tihti ka isekad. Ei hooli inimestest, kes temast hoolivad ja kannatavad, kui enesetapu teeb.


Shadow25 - 13.05.2008 kell 12:26

Tsitaat:
Algne postitaja: Imre
Kui oleks see ainult NII lihtne
Tore kui elu on lihtne ja roosiline.'


Elu on lihtne ja ilus. Inimesed elavad selle raskeks.


Veenus - 22.05.2008 kell 14:55

minu jaoks on nad tõesti nõrgad inimesed


Andrew - 23.05.2008 kell 08:03

Tõsi, elu on ilus. Nii et on nõrgad küll. Muide- teises ilmas ei pruugi olla paradiisi, põrgut või järgmist elu. Võib olla on seal mitte midagi. Aga võib olla avastab inimene ennast tünni kaanetatuna laoplatsil teiste miljonite tünnide seas korralikult riidastatuna. Silt isikuandmetega peal. Igaveseks kusjuures.


nudol - 23.05.2008 kell 09:41

Surra tuleb ükskord niikuinii, milleks siis taluda äärmist viletsust, põlgust ja vihkamist mis mõnele imesele siin ilmas osaks saab. Kas poleks siis parem juba kõik ühe korraga kuradile saata, kui pikki astaid vireleda. Minu jaoks on nad tugevad isiksused, ning mul on kahju et mina nii tugev ei ole.


Andrew - 23.05.2008 kell 10:24

Kusjuures- sõltub ka enesetapupõhjusest. Kamikazedele ei saa kuidagi nõrkust ette heita, aga neil on ka muud motiivid. Või paratamatus- nagu tappis ennast Hitler. Mänguvõlgadesse sattunud enesetapja, kes üritab niimoodi probleemidest vabaneda, on nõrk ja lisaks alatu. Ei ole aus ise ära minna ja jätta omad maised jamad teispoolsuse ukse taha, võib olla elavatele koormaks. Suitsiidikud jäävad lihtsalt looduslikus valikus kaotajaks.


InfiniteRhythm - 23.05.2008 kell 15:59

Kuna hetkel on see teema minu jaoks väga aktuaalne, tuli ka suur tahtmine siia vastata hoolimata sellest, et kuue lehekülje peale on niiehknaa juba enamus targemaid mõtteid ära öeldud. Siiski lisaksin ka oma arvamuse, mis võib teiste omast erineda (tahaksin kindlalt öelda, aga kuna ma ei jaksanud neid korduvaid arvamusi lugeda, piirdusin nelja leheküljega ega saa kindel olla).

Mina võin kindlalt ja vankumatult (ning nii mõnegi jaoks kindlasti ka väiklaselt) öelda, et need, kes enesetapu sooritavad, ei ole tugevad inimesed. Eriti veel nood, kes usuvad mitmesse elusse ning loodavad, et järgmine on parem ning kõik tuleb seal ise kätte. Elu ei ole kindlaks määratud, igaüks rajab selle endale ise. Ma ei usu mingisse afterlife'i ega ka mitmesse elusse, kuid tehes nägu, nagu usuksin, võiksin ka siis öelda, et niisama ei tule mitte midagi. Alates sellest, kui laps vähegi iseseisvamaks saab (st, pole enam imik ja suudab olukorda oma tahtele allutada) on tal võimalus oma elu ise kujundada. Ta valib endale sõbrad, keda soovib; hobid, mis teda huvitavad; surub end igale poole, kuhu tahab jnejne. Muidugi võib nüüd öelda, et perekonda ning rahalist staatust ise ei vali, kuid see pole kunagi määrav. Oleneb inimese tahtejõust ja iseloomust. Kui inimene pole suutnud saavutada elulisi eesmärke (saada sõbrad, haridus ja muud taolised - ma ei mõtle sääraseid nagu "tahtsin saada modelliks ja villat igasse maailma nurka" ), siis ta paraku on nõrk. Lõppude lõpuks. Kui tal on ka kõik viltu vedanud, siis peamine põhjus tuleb ikka inimesest enesest. Kõigel on põhjus. Mõttejõul on suur võim ja nõnda võib nii mõnigi endale ise probleeme tekitada arvates, et "pole vääriline" vms. Ilmselt pole tugev psüühika ja kahjuks muudab see ka võib-olla algselt kõige tugevama inimese nõrgaks. Pole midagi teha, enesetapuks peab saavutama selle kõige madalama ja nõrgema astme. Naljalt midagi sihukest ei tehta.

Kõige punasemaks ajas mu harja kellegi (oli see Bellatrix? Olen liialt laisk, et kindlalt uurida...) väide, et enesetapu tegemiseks peab olema julge. Julgus on trotsida hirmu ja takistusi. Ei saa konkreetselt öelda, et enesetapja on nõrk, kuid julge on selgelt täiesti väärastunud arusaam. Ei saa ülistada inimesi, kes valivad mugavusest kiirtee. Tahate öelda, et hirm surma ees on nõnda määrav, et vabatahtlikult seda teed minnes peab isik olema julge? Pigem piisavalt pohhuistlik, et mitte hoolida lähedaste tunnetest ja kahtlustest selle osas, mis tuleb peale seda. Või lootusrikas selle nn 'uue elu' osas (kuigi nagu ma juba enne ütlesin - võttes aluseks selle, et sama hing läheb teise kehasse ja teistesse tingimustesse, peaks elukäik ikka sarnaseks kujunema. Lihtsalt materiaalsed võimalused võivad erineda. Nagu näete, ei tee ma maha ka kellegi uskumusi, ehkki ise neid ei jaga. Minu arvamus jääb igas olukorras samaks). Surijal on kerge, lähedastel väga raske. Kas nad suudavad üldse ette kujutada, mis tunne neil olla võib? Kahetsus, hingepiinad seoses sellega, et ehk on nemad süüdi? Oleksid pidanud märkama, aitama? Võin üsna kindlalt öelda, et selliste mõtetega elavad nad terve elu ega saa sellest kunagi üle. See närib hinge. Lisaks veel muud ilmselged põhjused.

Omaette liigi moodustavad veel need, kes tahavad kaastunnet, et nende pärast muretsetaks ja kardetaks. Ega neid ilmselt täiskasvanute seas just eriti ei leidu, kuid uskuge või mitte - noorte enesetapjate peas toimub see peaaegu et valdavalt. Need on lihtsalt egoistid ja ma ei mõista, mida nad sellest saavad. Ega nad ise seda ju niiehknaa ei näe. Või loodavad, et siiski?



Kõik eelnev rääkis klassikalistest enesetapumotiividest. Nüüd lisaks veel eutanaasia kohta. Jah, seda ma pooldan kahe käega. Ma arvan, et see peaks olema legaalne, kuigi ainult ekstreemolukordades. Meie Eesti Vabariigi meditsiinimoraali vaadates tapetaks nõnda pooled patsiendid. Siiski on kohutav, et säärastest piinadest vabanemiseks tuleb võtta kasutusele sellised abinõud nagu enesetapp. Mõistan seda täielikult. Keegi ei pea veetma elu viimsed kuud agoonias ega valu¹okki surema. Iialgi ei tahaks ma seda endale ega ka lähedastele. Arvan, et sel juhul nood isegi mõistaks asja ning oleksid selles mõttes õnnelikud, et neile kallis inimene enam piinlema ei pea. Kurbus on ikka, kuid see oleks niikuinii. Isehakatuslik eutanaasia on minu jaoks hoopis teine asi kui enesetapp ning ma isegi ei nimetaks seda selleks. Kõik muu on minu jaoks välistatud, pole kuidagi õigustatud. Ja endiselt ei nimetaks ma neid surmahaigeid tugevateks isiksusteks. Nad on normaalsed inimesed. Tugev ei pea olema enesehävituslik, kes end aeglaselt piinata laseb aga ka mitte see, kes ruttu asjaga ühele poole saaks. Ma ei kasutaks ei 'nõrka' ega 'tugevat' siinkohal, vaid tõesti 'normaalset' ja ei midagi muud.

Minu arvamuse kohaselt on meil vaid üks elu, mida tuleb elada. Miks? Lihtsalt ei tahaks lõpetada. Võimalik, et olen imelik, kuid sooviksin jonnakalt edasi elada ka kõige hullemas viletsuses. Tahaksin näha, millest võimalik välja rabeleda, kui tugev ma olen. Elu on mäng - kogu aeg huvi uute tasandite vastu. Ükskõik, millised need ka poleks!


sossuke - 24.05.2008 kell 00:43

kas tead, et õieti ei ole millelgi lõppu ega algust. See oli juba ammu enne; lõpp ja algus. Ainult meie jäime hiljaks. Pärast teineteisele midagi ei ütle, kuid sellist lõppu kuulutada oleks liialdus, mida tuleks ebailmseks pidada. Kus see lõpp siin on, kui algust pole? Ütleme küll vahel, et vaat "tol päeval", "sel korral" aga kuidas seda päevadega ´, kordadega mõõta?
miks siis mõõta, et veel ei ole ja enam ei ole, kui lihtsalt ei ole?
(leidsin mõttetu mõtte omq pabereid sorteerides, mis neli kuud hiljem omandas mõtte. nii kurb)


hallhiir - 24.05.2008 kell 10:51

parem õudne lõpp kui lõputu õudus ja kui see lõpp muidu ei tule, siis peab sellele ise kaasa aitama.


Naxik - 28.05.2008 kell 08:54

nujah õudne lõpp, aga kui on seotud naine ja lapsed ja toimetadagi õudsa lõpuga siis võiks ju ennem ka perepeale mõelda mis saab neist, kuidas siis nendel on õudne lõpp või veel hirmsam lõputu õudus.


hallhiir - 28.05.2008 kell 14:48

nojah, pere puhul on muidugi natuke keerulisem olukord. aga ma mõtlesin peamiselt siiski neid õnnetuid ,kellel kas pole peret üldse, või kelle peresuhted on lihtsalt sellised...et neid samahästi kui polegi


sales - 31.05.2008 kell 15:18


Selle vahega, et esimesed tegutsevad mõtestatult, aga teised emotsiooni ajel


johann - 31.05.2008 kell 18:54

Ei ole kokku puutunud selliste inimestega.Nad on arvatavasti piisavalt tugevad isiksused,et jõuda teatud teoni...
Selles on arvatavasti süüdi ühiskond või teatud inimene,mis on viinud neid selle olukorrani.


Tiile - 31.05.2008 kell 20:08

Nooruses taunisin selliseid inimesi, sest ainus kokkupuude enesetapjaga tekitas tema vastu pahameelt. Maha jäid mees ja lapsed ja ega neil siis kerge ei olnud. Nüüd on suhtumine teisem. Põhjuseid selliseks teoks on tohutult ja keegi teine ei tea, mis oli viimaseks piisaks, et surm tundus parem kui elu.


Hera - 13.06.2008 kell 16:29

Ei ole need eneselt eluvõtjad sugugi nõrgad inimesed, elu on neid viinud selleni, et nad surma edasieksisteerimisele eelistavad. Ei ole kerge endale kätt külge panna - võrdluseks - paljud minestavad juba siis kui tilga verd näevad või vabisevad nagu haavalehed tühist süsti saades. Eks proovige omal näiteks ¾iletiga veene nüsima hakata, kuidas tundub? Pole just meeldiv ettevõtmine. Kõiksuguste juhuste negatiivne kokkulangemine viib aga tavaliselt enesetapumõteteni, selline soov pole hetkeajendil tekkinud. Ja siis on enesetapjal savi, kas temast jäävad maha leinavad sugulased ja sõbrad, ta lihtsalt ei taha enam elada, ei suuda. Hukka mõista on kerge, aga kui ise peaks sellises situatsioonis otsustama?


Shadow25 - 14.06.2008 kell 18:28

Ka minul on olnud enesetapumõtted peas. Aasta olin sügavas depressioonis. Mis selle põhjustas, seda ei räägi. Küll aga võin öelda, et enne seda polnud ma elus suurimat valu veel kogenud. Kunagi varem polnud mul eluisu kadunud. Siis kadus. Aga elasin üle. Sain hakkama. Ja üks asi, mis mind hoidis enesetappu tegemast, on lähisugulased. Eelkõige ema. Ma ei suutnud neile seda valu põhjustada. Enesetapjad on ühed isekaimad inimesed maailmas. Ma ei teagi, kas suuremat isekust on olemas.


nudol - 15.06.2008 kell 09:47

Sellel teemal kirjutas juba meie Eduard Vilde.


kranz - 15.06.2008 kell 13:28

Tsitaat:
Algne postitaja: Shadow25
Ka minul on olnud enesetapumõtted peas. Aasta olin sügavas depressioonis. Mis selle põhjustas, seda ei räägi. Küll aga võin öelda, et enne seda polnud ma elus suurimat valu veel kogenud. Kunagi varem polnud mul eluisu kadunud. Siis kadus. Aga elasin üle. Sain hakkama. Ja üks asi, mis mind hoidis enesetappu tegemast, on lähisugulased. Eelkõige ema. Ma ei suutnud neile seda valu põhjustada. Enesetapjad on ühed isekaimad inimesed maailmas. Ma ei teagi, kas suurimat isekust on olemas.


Kes enesetapu sooritavad on eelkõige suurimad egoistid ja ka nõrgad inimesed.
Sina Shadow25 oled tugev ja teistega arvestav olnud.Mis oleks sinu emast saanud?Sa oleksid talle kindlasti väga haiget teinud ja oleks võibolla temagi sügavasse depressiooni langenud.Kui midagi tegema hakata,peabki enne mõtlema,et kuidas see võib teistele mõjuda.
Tubli oled,Shadow


guttamax - 15.06.2008 kell 16:31

Tsitaat:
Algne postitaja: Shadow25
Ka minul on olnud enesetapumõtted peas. Aasta olin sügavas depressioonis. Mis selle põhjustas, seda ei räägi. Küll aga võin öelda, et enne seda polnud ma elus suurimat valu veel kogenud. Kunagi varem polnud mul eluisu kadunud. Siis kadus. Aga elasin üle. Sain hakkama. Ja üks asi, mis mind hoidis enesetappu tegemast, on lähisugulased. Eelkõige ema. Ma ei suutnud neile seda valu põhjustada. Enesetapjad on ühed isekaimad inimesed maailmas. Ma ei teagi, kas suuremat isekust on olemas.

tegelikult vaieldav.
kui suudetakse kõik sillad enne põletada ja keegi üle päeva valu ei tunne, siis pole ju isekust? ei tohi lihtsalt omada lapsi ja koduloomi, ühesõnaga neid, kes meile õpetavad sõna vastutus tähendust.
aga muidu on enesetapp julge samm, lihtsalt..kunagi ei teki olukorda, mil saaks minna kedagi riivamata.
miks ei võiks muide olla maise elu eesmärgiks, läbi korduvate tulemiste avastamine, kui mõttetu see kõik on, ning lahkumine ning pääsemine?
peajumal suicidos oli rahul, sest sel aastal oli nägijaid rohkem kui kunagi varem


Maalane - 20.06.2008 kell 20:51

Minu arust on enesetapust ka jubedamaid variante, nagu näiteks see, kui inimene hakkab lihtsalt valimatult teisi hävitama ja teiste elude ning tervise arvelt edasi elama (pole kuigi soovituslik variant, arvestades kasvõi sellist teemat, nagu kättemaks)...

Aga igatahes soovitaks alati edasi proovida ja edasi võidelda ning kes täpselt teab, mis üllatusi ja muudatusi võib elu tuua ning kui ootamatult võidakse lahenduseni jõuda. Probleemid on ikka lahendatavad, mis sest, kui ka tunduvad võimatutena.

Narkootikume ei soovita, kuna nendega võib inimene p.ö. lihtsalt ära kaduda/hajuda (k.a. tervis).

Ja nõrkadeks ma neid inimesi ei nimetaks, kõrvalt vaadates ei pruugi palju näha.


sossuke - 20.06.2008 kell 21:13

kui kõik pankrotid: hingelised, suhetega seotud, perekondlikud, materiaalsed, tööalased on lahendatud, kui pole tõepoolest ühtegi inimest, kes maamuna peal temast hooliks -siis ma ei tea mida öelda.

selliseid inimesi ei peaks olema. see on siis elavate viga.


tiivitaavi - 20.06.2008 kell 21:30

Arvan,et häbi ja hirm ebaõnnestumiste pärast on see enesetapuni viiv samm.Häbi tunnevad just vastutus -ja kohusetundlikud inimesed ,seega justnagu oleks tegemist tugevate isiksustega.


sossuke - 20.06.2008 kell 22:16

tiivi, jätkates sinu mõtet, on inimesi, kes ei oska kohaneda - ehk ühelt kohalt teisele kukkuda ja see võib jääda nende viimaseks kukkumiseks. kahjuks. ja paraku pole tihti need kukutajad süüdi, ikka see, kes vabalangemise valinud.

kohanemisvõime muutunud tingimustes ja eneseväärikuse säilitamine on raudselt väga raske.
raskem, kui elada.


Shadow25 - 21.06.2008 kell 00:36

Kusjuures paljud võtnud endalt elu just seepärast, et nende kallimad ei taha neid enam ja siis võtavalt omalt elu, et kallimale kätte maksta :S


say - 21.06.2008 kell 14:04

Paljud langevad enesehaletsusse mis kujuneb masekaks ja sealt edasi.Inimene on küll harjumuste ori,aga kui puudub kohanemisvõime tekkinud olukorras,siis depressiivsusest ei tulda välja.
Kui kõrval pole inimest,kes kuulaks ja oleks toeks,siis võib kõik minna allamäge.

Samas on raske inimesest aru saada,mis mõtteid ta haub.


Maalane - 21.06.2008 kell 17:20

Tsitaat:
Algne postitaja: say
Kui kõrval pole inimest,kes kuulaks ja oleks toeks,siis võib kõik minna allamäge.


Kõrval võivad olla ka sellised inimesed, kes ei tohiks seal kohe üldse olla...


confidence - 21.06.2008 kell 17:50

Aga võib olla on nii parem. Kui oled tervele ühiskonnale pinnuks silmas; kui sugulased suhtlevad sinuga vaid viisakusest ja sa ise tunnetad selle ära; kui pead piinlikult otsima võõrastega suhtlusteemat; kui suhtlemine tekitab ebamugavustunnet; kui sul ei ole lähedasi peale vanemate, kes sust hoolivad; kui sind pidevalt on traumeeritud kooli ajal ja nüüd mõnitatakse sind sinu eluvõõruse pärast; kui sind kutsutakse tropiks; sinust hoitakse eemale ja ei suhelda, ning sa tunnetad selle vihkamise jällegi ära; sind räägitakse taga, sinu välimust kommenteeritakse; kui sa pead püüdma iga hinna eest meeldida kõigile, kuid siiski ei lähe sa kellelegi korda; kommenteeritakse ka sinu olematuid suhteid vastassugupoolega.

Võib-olla on parem tõesti lihtsalt ära minna. Kus keegi sulle ei saa midagi teha ega öelda. Kus on igavene rahu.


guttamax - 21.06.2008 kell 18:01

confu, ma arvan, et vajad nõustajat-psühholoogi, kes aitaks sul endaga rahu teha.
olen enamuse oma elust suht ebastabiilne olnud, s.t. kõikunud siia-sinna, ning ka ära minna tahtnud, kuid pole minna suutnud,,, ilmselt siis nati ikka hoolisin millegist või arvasin, e minust hooliti..
tegelikult on jh meie kibestumised ja pettumused ja muud jamad puhtalt meis endis, s.t. me ise teeme oma elukese keeruliseks.
maioskagi vist lihtsalt elada ja seega pean ka leppima faktiga, et tagasilöögid jäävad mu elukilomeetriposte kaunistama surmani, aga..
Missiiiiiiis!
ilma jamadeta oleks jälle jube igav.
positiivset mõtlemist-lähenemist vajaksid aga küll, ja seda võiks psühholoog vast isegi sinusse külvata
kui sa muidugi ise inimloomust ei uuri-ekspirimenteeri..


Maalane - 21.06.2008 kell 18:44

Väga tähtis on tegeleda võimalikult palju just sellega, mida ise teha tahad ja mida n. ö. hing tegelikult ihaldab.


confidence - 21.06.2008 kell 20:28

Samas, võttes arvesse, et ma ei jaga paljudest asjadest midagi, ega oma tutvusi. Kasutatakse mind lihtsalt ära. Ka vanamees kasutab ära. Kui tahtsin autot osta, siis pidasin vanamehega nõu, et missugust jne. Vanamehel tutvusringkonnas neid automüüjaid palju, leidiski. Andsin raha vanamehele, tõi auto ära. Oli vaja seal veel nipet näpet töid teha, vanamehel tuttav remondimees viis sinna, tehti ära. Muidugi minu raha eest. Aga nüüd on ka minu töökohta jõudnud jutud, nagu peetaksegi seda autot vanamehe omaks. Aga see on ju minu raha, mille eest osteti. Vanamees muidugi ei vaevu selgitama ka, et see minu auto.


sossuke - 21.06.2008 kell 20:31

confu, mulle isiklikult teeb muret, et sa siia teemasse üle kolisid.

ausõna.


freelancer - 21.06.2008 kell 20:50

Aga miks sind conf peaks kottima ,mida teised arvavad.Kas sulle on siis tähtsam see et sul on auto või see kelle omaks seda teised peavad.Kui tegu oleks naisega siis ma mõistaks sind aga auto...
Neid tuleb elus veel palju..ma mõtlen autosid.


confidence - 21.06.2008 kell 20:54

Kotib seepärast, et jääb mulje nagu ma poleks mittekeegi. Samas muidugi õige aga... ikkagi.
Teistele on selgeks saanud, nagu ma sõidaks vanamehe autoga. Väga nadi nagu.


sossuke - 21.06.2008 kell 20:55

ma ei taha antud teemas ironiseerida, ent silmanurgast pisaraid poetades kiigata ja endale lõpp peale teha, sest see kõik käib lihtsalt üle jõu

keegi ei saa hammustada suuremat tükki, kui suu lubab.


ohakas - 21.06.2008 kell 21:15

Olen olnud olukorras kus mees tuli
istus mu töö juures
nägin, et tal on mure, käisin, rääkisin temaga
aega polnud suuremat juttu teha
töö kiirustas ja palju oli teha
tema aga istus, selge ahastav mure näos
ja siis mitme tunni pärast tõusis ja läks
paar päeva hiljem leiti
km eemal kuurist pooduna
ja nüüd aastaid hiljem
on mul endal nii palju agasid,
et kui oleksin , et kui ....


Marchrabbit - 21.06.2008 kell 21:16

Elu on suur väärtus,mis on meie kätesse usaldatud.Kui ei oska oma elu elada,siis tuleb seda õppida või vähemalt püüda õppida. Soovitan kindlasti hätta sattunuil kasutada psühholoogi abi.Tuleb lihtsalt valida usaldusväärne ja kompetentne psühholoog. Sõbrad ja tuttavad kipuvad ikka andma selliseid nõuandeid,mis tunduvad neile soodsad ja kasulikudf või näevad asju lihtsalt oma mätta otsast. Igal juhul on rumal visata oma elu prügikasti.


guttamax - 21.06.2008 kell 21:36

jh--märtsijänesel õigus.
kui teil on probleeme, siis võite privada doktor guttamaxile! garantiisid ei anna, aga võibla elad paar päeva kauem.


freelancer - 21.06.2008 kell 22:51

Tsitaat:
Algne postitaja: confidence
Kotib seepärast, et jääb mulje nagu ma poleks mittekeegi. Samas muidugi õige aga... ikkagi.
Teistele on selgeks saanud, nagu ma sõidaks vanamehe autoga. Väga nadi nagu.


Suurem osa inimesi sõidab panga autoga,elavad panga majas või korteris.Elatakse kellelegi võlgu olles.Kas nad on siis sinu arust eluheidikud või mitte.Tähtis on see,et elu edasi läheb.


Marchrabbit - 22.06.2008 kell 10:20

Inimene,kes näeb elu mõtet ainult kallistes asjades ja suures rahas on parandamatult haige ja õnnetu. Palju koledam on,kui sul pole sõpru ega lähedasi. Need kes ainult raha või positsiooni pärast tahavad sõbrad olla pole küll sittagi väärt. Üks suurimaid väärtusi on minu arust perekond. Samas on see ka suurim vastutus,mida ei saa rahas mõõta. Sellepärast ei saa ka oma peret maha jätta ja siit ilmast lihtsalt minema jalutada.


confidence - 22.06.2008 kell 13:22

Huvitaval kombel pole mul ei suurt raha ega ka sõpru ja lähedasi. Ja see on kole, teil pole aimugi. Ainult oletate.


guttamax - 22.06.2008 kell 14:52

http://www.youtube.com/watch?v=_eXw47qb4U0


Myrk - 17.08.2009 kell 18:52

Tsitaat:
Algne postitaja: ohakas
Olen olnud olukorras kus mees tuli
istus mu töö juures
nägin, et tal on mure, käisin, rääkisin temaga
aega polnud suuremat juttu teha
töö kiirustas ja palju oli teha
tema aga istus, selge ahastav mure näos
ja siis mitme tunni pärast tõusis ja läks
paar päeva hiljem leiti
km eemal kuurist pooduna
ja nüüd aastaid hiljem
on mul endal nii palju agasid,
et kui oleksin , et kui ....



Jah, mõtlen siin kuidas elada selle tundega, et oled mõnes olukorras täiesti võimetu. Sa lihtsalt vaatad pealt ja kõik...
Oleme inimesed, mitte ülivõimetega jumalad...
Ei saa ju lihtsalt trampida teise inimese ellu, mis siis, et on mingid märgid, mis vihjavad millelegi...
Ka meditsiin ei suuda aidata... oli kunagi juhus, kui keegi soovis endalt korduvalt elu võtta, ja teda hoiti, ja päästeti..., ja lõpuks ta ikka jalutas haiglast välja, ja leiti tiigist uppunult...
Päästa saab ehk neid hingi, kes pole veel kindlalt otsustanud, ja kõiguvad kahevahel?


cc - 17.08.2009 kell 19:04

Milleks päästa.
Ma arvan, et see on igaühe enese asi, mida ta oma eluga peale hakkab ja tõesti on nõme, kui keegi teine õpetama tuleb.
Muidugi enesetapjad on nõrgad võib-olla, aga mis siis. Las olla siis.


Jajahhh - 17.08.2009 kell 19:12

Ma pean sinuga nõustuma, on minu meelest ka nõrga, krt kasvõi hambad risti ja kõige kiuste saan hakkama, alla vanduda - pole minu stiil.
Ei pea ka eriti lugu inimestest, kes mütsiga löövad - elu pole ema hellad käed


Myrk - 17.08.2009 kell 19:14

Sõna päästma mulle üldse ei meeldi siin. Jah mõtlen ka, kui keegi kuskil, no ja siis. To:cc aga kui see on sulle lähedane inimene, või pereliige, kas ütledki nii...? Ja vaatadki pealt, ja lausud need sõnad, mis eelnevas postituses..?


skingirl - 17.08.2009 kell 19:18

Minu jaoks on enesetapp suurim patt ning siinse elutarkuse tühistamine sellest hetkest.
Need kes seda teevad on tugevad ning veendunud, et on vaja uuesti alustada sellest hetkest uuesti kuid kes ebaõnnestuvad on nõrgad ja väärivad karistust, seda siis siinse elu näol.


Myrk - 17.08.2009 kell 19:25

Nii, nii kuidas seda sinu lauset nüüd lahti mõtestada? Esimese lausega täitsa nõus, aga see teine lause... Kas mina, kes siin elab, on siis karistuse ära teeninud? Karistuse elada?


skingirl - 17.08.2009 kell 19:28

Just Sina suudad oma karistust kanda ja sellest ka õppida, kui sa pole muidugi parandamatu kurjategija.


cc - 17.08.2009 kell 19:34

Tsitaat:
Algne postitaja: Myrk
To:cc aga kui see on sulle lähedane inimene, või pereliige, kas ütledki nii...? Ja vaatadki pealt, ja lausud need sõnad, mis eelnevas postituses..?


Mul ei ole nii lähedasi inimesi eriti. Ja eeldan, et need, kes oma elu kallale lähevad on selle otsuse eelnevalt põhjalikult läbi kaalunud ja teadvustavad endale, mida nad teevad. Seega pole nagu minu asi selle otsuse õigsust hinnata.


Jajahhh - 17.08.2009 kell 19:37

Ma olen täiesti kindel, et ükskõik mida ma oleks talle öelnud poleks muutnud tema otsust endale ots peale teha. Ma ei tunne ennast süüdi mitte üks raas. Teist saab aidata täpselt nii palju kui ta laseb.


Myrk - 17.08.2009 kell 20:03

Jah just, saab aidata niipalju, kui laseb. Kuid seda ei saa nii võtta, et ta on selle otsuse vastu võtnud...
See ei ole maja ost, või teise kooli minemine... Inimese stress, ja kõik sinna juurde kuuluv, ei vasta selgele peale,ja adekvaatsele, ja kaalutletud otsusvõimele.


eerik2 - 17.08.2009 kell 23:28


2mustikas - 18.08.2009 kell 00:00

Me ei tohiks unustada, et siin, "maapealses katsebaasis" on kõik võimalik.
vaevalt kõik suitsiididikud nõrgad on, pigem kuidagi või millegi pärast- rikkis.


bellatrix - 18.08.2009 kell 02:47

Rikkis on paljud, vaid mõnedel jätkub julgust ära minna sealt, kus neile ei meeldi, ülejäänud jukerdavad edasi ja on õnnetuseks ja nuhtluseks kogu sellesinatsele maailmale.


Myrk - 18.08.2009 kell 07:53

Kas sa pead seda normaalseks, siit ära minemist? Ja kiidad julgeid, kes seda teevad? Sest sina ei tea, kas nad saavad minema? Nad võivad ka seal jääda oma probleemide vangiks, omamata küll ehk maist keha... On võimalus, põrgu, paradiis või jäädagi kahe maailma vahele vangi... Tuleb oma elukarikas lõpuni juua, kannatada oma kannatusi, ja karastada oma hinge. Tulles igast halvast välja veel tugevamana, kui enne.


kindelasi - 18.08.2009 kell 08:51

Eks sellel teemal ole väga raske midagi arukat öelda. Eks see ikka hirm ja loobumine ole mis enesetapule lõpuks viib ja julgusega siin tegemist eriti ei ole. Kui püüda elada hetkes ja mitte nii kurvastada mineviku või muretseda tuleviku pärast siis pressib ehk ka rasketest aegadest läbi.


Myrk - 18.08.2009 kell 08:54

kindelasi ma pean sinuga nõustuma.


Myrk - 18.08.2009 kell 08:54

kindelasi ma pean sinuga nõustuma.


freelancer - 18.08.2009 kell 08:55

Tsitaat:
Algne postitaja: bellatrix
Rikkis on paljud, vaid mõnedel jätkub julgust ära minna sealt, kus neile ei meeldi, ülejäänud jukerdavad edasi ja on õnnetuseks ja nuhtluseks kogu sellesinatsele maailmale.


Ja kõige julgemad ei viitsi nagu üksi ka eriti ära minna vaid hiilivad vaikselt laste tuppa ja notivad need ka enesele teelemineku seltsiks maha.Muidu jääksid lollikesed niisama maailmale tõugata ja tirida.


Myrk - 18.08.2009 kell 08:56

Jah free, paneb mõtlema tõesti, mis ütlesid.


freelancer - 18.08.2009 kell 08:57

Keegi peab ju foorumis olema,kes tuju rikuks.


Myrk - 18.08.2009 kell 09:00

Sa ei riku tuju, vaid tood mõne isendi maapeale, et mõtleks enne, kui hakkab kiidulaulu ja tunnustus jagama neile, kellel on juhe kokku jooksnud.


nudol - 18.08.2009 kell 09:18

Ma pole palunud endale elu anda, aga kui ma juba korra elan, siis omaenda vabast tahtest. Veel on huvitav, aga kui enam ei ole, siis otsustan ainult mina ise ja mul kama mida minust peale surma mõeldakse.


freelancer - 18.08.2009 kell 09:21

Kas oled nii kõva mees ,et enne surma teed kõik toimingud ja asjaajamised ära,mis muidu teistele risuks kaela jäävad.


nudol - 18.08.2009 kell 09:26

Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Kas oled nii kõva mees ,et enne surma teed kõik toimingud ja asjaajamised ära,mis muidu teistele risuks kaela jäävad.


Ma pole kül sellele mõelnud, aga arvan et teeksin.


freelancer - 18.08.2009 kell 09:29

Paneksid matuseraha kõrvale,koostaksid testamendi,kindlustaksid lapsele tuleviku nii materjaalse kui muud hüved,annaksid ausõna ,et ei käi kummitamas,lepiksid sellega ,et keegi hakkab su naist kargutama ,hoolitseksid,et su omaksed ei peaks käima su hauda rohimas ja kastmas.ja muud miljon asja.

Kui need asjad on korda aetud siis võiksid ju teoreetiliselt minna.Iseasi kas enam viitsiksid.


nudol - 18.08.2009 kell 09:32

Jutt jumala õige.