Board logo

kuidas tõsta teise inimese enesehinnangut?
Leni - 11.04.2007 kell 13:12

mul on tekkinud üks sõber... või mis sõber just, aga tuttav, kes usub, et temast kunagi midagi ei tule, et ta mitte midagi ei oska ja ülepea millegagi hakkama ei saa ja et tal üldse mingit lootust ei ole. Helistab mulle kuude kaupa, kuni ma lõpuks lähen tema juurde jooma, midagi me suurt ei räägi (no ei saagi rääkida, muusika on põhjas), istun seal viis tundi, tahan hakata ära minema, siis on see, et "Paaaaaalun ära mine ära" ja pikk hala.

Mina ei tea. Ma ei oska temaga midagi peale hakata. Ära väsitab.

Samas ta on muidu huvitav, või no mitte tingimata huvitav, aga tore inimene ja aeg-ajalt suhtleks temaga hea meelega kui ei oleks neid lõputuid istumisi nii, et ära ka minna ka ei tohi, muidu solvub surmani. Ma arvan, et põhiline probleem on just see, et tal on madal enesehinnang ja siis ta klammerdub nagu jaksab. Ilmselt ei ole midagi, mida ma teha saaksin, et seda muuta: ma olen proovinud lohutada ja julgustada, ma olen proovinud p*rsse saata...

Ei teagi mida teha. Maha ei taha kanda.


sirli - 11.04.2007 kell 13:23

selliste inimeste puhul ei saagi minu kogemuste kohaselt mitte midagi teha. Mul on ka mõni selline tuttav ja ma arvan, et neil on meeletu tähelepanuvajadus, kui muud moodi tähelepanu ei saa, siis virisetakse ja räägitakse, kuidas millegagi hakkama ei saa või kuidas ollakse ise väga mõttetu inimene ja kuidas elu on veel mõttetum.
Kahju on küll, aga enne aidata ei saa, kui inimene ennast ise ei aita, sest et igasugustele lahendusvariantide puhul lihtsalt öeldakse, et see ei sobi. Mina paraku ei oska muud teha, kui lihtsalt ignoreerida ja suhelda sellise inimesega siis, kui ta on oma "probleemidest" üle saanud.


pisimimm - 11.04.2007 kell 13:26

Sirliga nõus ja lisaks veel, et sellistest tuleks eemale hoida, kuna lõpuks jääd veel sina ka süüdi, et tal nii kehvasti kõik on


bellatrix - 11.04.2007 kell 14:09

Kahjuks polegi ühegi sellisega kokku puutunud. Huvitav,miks ta selline on..seal on kindlasti mingi põhjus.
Mind hirmsasti huvitab, mis põhjus. Kingi see huvitav imeelukas mulle..

Olete te samasoolised või poiss ja tüdruk?


Lola69 - 11.04.2007 kell 14:16

Vat päris sellisega polegi kokku puutunud. Õieti küll sellisega, kes selle hala pääle veel häeste huvitav või tore tundub.

Kuniks ta end ise aidata ei taha, probleemi üles ei otsi ja lahendada ei püüa, on lootusetu midagi ära teha üritada. tema elu ja tema peab seda elama.

Aga et sa pea rääkimata tundide kaupa muusika põhjas istuda viitsid. No on kannatus.


Leni - 11.04.2007 kell 15:39

samasoolised oleme

ja miks ma viitsin istuda... ega erit ei viitsigi, aga see on nagu kerge charity case vist, et kaastundest istun ma ka ei tea

kui niisama kusagil kokku juhtume, siis ta on normaalne, aga need kaks korda kui ma olen tema juures käinud on ikka väga kurnavad olnud. Ja ma ei ütleks, et ma ei oska ära öelda, aga kui ta tõesti kuude kaupa peale käib, siis mõtled, et no mis see mulle maksab, kui ma lähen ja suhtlen inimesega.

Paraku muidugi maksab. Närvikulu, st.

Ja mulle ei anna see ju midagi. Aga imelik on ka kuu pele saata inimest, kes sellele kuu peale saatmisele reageerib umbes nii, et "Mis ma valesti olen teinud? Miks keegi mind ei armasta?" jne jne kogu see kurb lugu.

Ja ta on ka väga järjekindel, sest ma ei võtnud vahepeal vähemalt paar nädalat toru, kui ta helistas, aga see ei aidanud midagi. Helistas edasi.

Samas, nagu öeldud, vahel on ta täiesti normaalne ja iseenesest inimesena on ta ok.


freelancer - 11.04.2007 kell 17:02

Tuleb end nädal mitte pesta,mitte habet ajada,mitte riideid vahetada ja lähenedes talle ütelda-Näed näemegi ühesugused luuserid välja.
Arvan,et see peaks hästi talle mõjuma,vähemalt oleks omal huvitav ja lõbus.


Deiviidas - 11.04.2007 kell 17:30

Minagi olen enda suhtes kriitiline ja vahetevahel ilma põhjuseta. See aga ei tähenda, et ma olen saamatu. Inimene kelle füüsis võimaldab tegutseda ei saa olla oskamatu.
Kriitilisusel on ka positiivne pool. See hoiab sind ohjes ja toob mõnikord mõistuse pähe- see on minu puhul nii. Liigne kriitika ei pruugi aga olla adekvaatne.
Antud juhtumi puhul ei oska muud soovida kui kiiret mõistuse koju pöördumist. Inimene kes juua suudab on järelikult füüsiliselt terve. Seega peaks antud persoon vähem jooma ja rohkem tegutsema hakkama. Kuigi alguses tahab hirmust "tegutsemise" ees süda lausa seisma jääda, muutub peatselt siiski kõik.


Leni - 11.04.2007 kell 21:07

Selle habemeajamise kohapealt, et me oleme siiski naisterahvad (palun mitte lasta ennast avatarist segadusse viia, see on mu sisemise, mitte välimise olemuse peegeldus ). Muidu väga hea soovitus

Ja välja näeb ta igapidi kena ja kammitud, lihtsalt seestpoolt on katki

Me ei joo palju, aga kuna me MUUD midagi ka ei tee, siis see "jooma minek" tundus kõige adekvaatsem kirjeldus

Ja terve enesekriitikaga on tema seisundil mu meelest vähe ühist. Ma hakkasin ise mõtlema, et võibolla tal on tõesti pigem tähelepanuvajadus ja sellepärast halab.


pisimimm - 12.04.2007 kell 08:01

Palu inimesel ise end hetkekski kõrvalt vaadata ja siis mõelda, kas tema teeks sellise haletsejaga tegemist...ilmselt mitte ja ongi, case closed.
Leni, ja ise mõtle, kas elad endale ja kulutad oma aja enda jaoks meeldivalt, või istud temaga ja kuulad ta haletsemist, vastumeelselt...ma usun, sa valid esimese variandi... tee siis seda!


Lola69 - 12.04.2007 kell 08:06

Ma kaldun arvama, et too tegelane ei pea seda üldse "haletsemiseks", "enesehaletsemiseks".
JA saab enamvähem igast lähenemisest auru juurde välja elamaks seda, et "keegi teda ei mõista".

Aga mida teha, seda ma ikka ei tea.


lati - 12.04.2007 kell 09:37

ega saagi vist sellise enesehinnangut tõsta, kui ta seda ise ei taha ja ei püüa. äh lamajat on palju kergem lüüa, materda aga!
äkki saab siis tal endal sellest ükskord villand, võtab midagi ette.


Leni - 12.04.2007 kell 10:14

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Ma kaldun arvama, et too tegelane ei pea seda üldse "haletsemiseks", "enesehaletsemiseks".
JA saab enamvähem igast lähenemisest auru juurde välja elamaks seda, et "keegi teda ei mõista".


Täpselt.


bellatrix - 12.04.2007 kell 10:21

Kas asi on siis tõega nii hull.
Sa proovi siiski teda oma koopast välja meelitada ja proovige teha midagi huvitavat. Kasvõi väike jalgrattamatk lillide pildistamisega või minge loomade varjupaika vabatahtlikuks. Siis ta ehk märkab et elus on midagi muudki peale ta enda hädade ja on ka kannatusi, mis tema omi ületavad.
Aga kui ta on tõesti huvideta inimene, kes ei suuda mingistki tegevusest kinni hakata, sest kõik on jama, siis vabanda end liigse hõivatusega välja ja lase lihtsalt jalga..


anne51 - 12.04.2007 kell 10:34

Leni, sa oled hea ja viisakas inimene, aga ära lase ennast terroriseerida. Kui sa tahad teda tõesti aidata, siis pead teda natuke paremini tundma õppima. Kõigepealt keeldu valjust muusikast, et saaks rääkida. Ütle otsesõnmu, et sul on igav kuulata tema hala. Rääkigu, mida ta soovib, mis on eesmärgid, siis saad sina teha järelduse, kas on mõtet jätkata suhtlemist. Kui on mõtet, siis võib pöörduda kasvõi eneseabiraamatute poole või kui muu ei aita, siis psühholoogi juurde.
See kannatus, mis sa kannatad, on mõttetu.


Uss - 12.04.2007 kell 10:51

Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
... kui muu ei aita, siis psühholoogi juurde.



No ma ei tea. Minu arvates peaks suisa psühhiaatri poole pöörduma ja pikem periood raviasutuses ei teeks vist ka paha.


ariita - 12.04.2007 kell 13:30

ma ei ütleks, et sellisel inimesel oleks madal enesehinnang sisemiselt, ta pakub selle pildi lihtsalt välja, sest ta vajab tähelepanu, tegelikult tahaks ta midagi sellist korda saata, et teised teda näeks ja alt üles vaatavad ja ta saaks enese üle uhke olla st, enesehinnangu vääriline olla ja ennast seejuures vabalt tunda, võrdselt teistega.Taolised inimesed tuleb lihtsalt mingisse tegavusse või projekti kaasa tõmmata ja konkreetne tegevus teostamiseks anda, nad on piisavalt auahned, et asi korda läeks, kuid neil puudub algatusvõime ja seda nad sõpradelt otsivadki.


Leni - 12.04.2007 kell 13:46

See võibolla oleks tõesti lahendus, aga ma nii charitable vist ikka ei ole, et viitskiks talle mingit projekti välja mõtlema hakata.

Kui ma oma PÄRIS sõprade lõbustamisega nii palju vaeva näeks, oleks kasulikumalt kulutatud aeg

Püüan ilmselt Anne nõuande järgi teha. Kui inimene ise ennast aidata ei taha, siis ma ei pea ka olema see hea inimene kelle külge mõõdutundetult klammerduda. Eriti kuna ma mingi äärmuslikult hea inimene hoopiski pole ja üldse aru ei saa, kuidas ma sellisesse positsiooni olen sattunud. Samas kahju on nagu...


Pebbles - 24.06.2007 kell 13:56

Mina teeks nii, et räägiks talle mingist murest, et ala temalt tahan nõu jne ( kas siis suhtega seotud või perekond, ükskõik ) ja mingi 2 päeva pärast läheks ta juurde koos lillede ja hea veiniga, et näed, et sinu nõu aitas ja mul läheb nüüd nii hästi, et küll sa ikka oled viimase peal sõber ma arvan, et sellel inimesel tõuseb enesehinnang ikka korralikult
Proovi, äkki õnnestub
Edu sulle !