
Teatavasti on need kaks teineteisele vastandlikku aistingut, kuidas reageerite erinevatel juhtudel neile?
Kas on ka juhuseid kui ise kutsute esile selliseid tundeid või lasete kutsuda, st. teha endala valu 
Valu ja mõnu haistingud lõõvad välja alati siis kui on midagi seksuaalset ja erutavat, mulle meeldib kui mind hammustatkse õrnalt siis ma hakkan
urisema aga mitte nii, et veri väljas ja laks peab ka olema laks mitte peks.
kui on avanenud võimalust siis kõnnin killustikul eesmärgiga töödelda jalatallal olevaid en. punkte, see on organismile igati hea: esimestel kordadel
oli ainult valus(oi,oi) aga nüüd aastatega on juba valus ja mõnus ka
ehh, valu ei armasta. see blokeerib mul igasugused tunded ja asjad. kui keegi on füüsiliselt haiget teinud siis ei saa edasi ka seksida...käib klõps ja kõik. seega tõesti valu ja mõnu minu puhul kohe kindlasti ei sulandu!
1)Sama lugu nagu Skin räägib õrn hammustamine ja mõnus laks pepu peale vahekorra ajal on MÕNU.
2)Tatoveerimine õla taha oli samuti mõnu.
3)Küüntega selja kratsimine on mõnu.
Needid mis mul olid(kulmuneet ja nabaneet),nende panek ei olnud mõnu.
Kindlasti on veel midagi...hmm

mul meenus üks küünistamise juhtum kui on küüned liiga pikad ja partner liiga hea

Armukest ärge küünistage kui ta on abielus<elutõde
Erh absoluutselt ei meeldi partnerite kui selliste olevuste valu tegemine mulle.
Kannikaid,selga ja kaela olen teistel vaid kogemata lõhkunud.
See tähendab ka seda et ma miskit otseselt tähele ei pane ja olen hajevil.
Kui valu teise valuga enda poolt summutada siis see on mõnu/rahuldust kui sellist pakunud küll(ei pea neete silmas).
Olen hästi tundlik...ja valu üldiselt mõnus pole...
ikka hellust vaja
Mõnus on siis,kui mehel on pohmakast tugev peavalu....mõtlen,et said nüüd-paras,laku veel...
Kui ma ei eksi, siis on valul ja mõnul, ka kõdil, ühed ja samad retseptorid, ehk siis on antud juhul tegemist ühe aistingu erinevate
tasanditega
Ära siis imesta midagi skin...
Öeldakse veel, et retseptorite ja üldse aistingu tundlikkus pideval ärritamisel väheneb ja sama aistingu tajumiseks vajatakse järjest jõulisemat
mõjutust
Aga võib ka luuleliselt õhata, et ah kui kirglik ma olen... tee mulle natuke haiget ka
Teatud olukordades on hammustada saamine ja vastu hammustamine üsnagi mõnus
Ja lihaste valu peale kõva trenni või töö tegemist on ka üsna mõnus.
minule ei meedli haiget tegemine ,,,mõmõõ ei lase endale teha ja ise ka ei tee...
olen väga valutundlik ja hingevalu on lausa talumatu...
Valu ja mõnu saab täiesti ühendada, eriti kui sa armastad seda, kes sulle siis "haiget" teeb...
Hammustused, küünistused seljal, käte kinni hoidmine ja toorejõu kasutamine... võivad olla suhteliselt erutavad ja seega aluseks ka naudingule.
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Kui ma ei eksi, siis on valul ja mõnul, ka kõdil, ühed ja samad retseptorid, ehk siis on antud juhul tegemist ühe aistingu erinevate tasanditega![]()
Vahel piinan ma ennast vist küll tsipa liiga palju... Aga samas, teatud mõtteid lihtsalt ei saa vältida...
Mõnus on kui valu üle läheb
.
Vanasti arvasin, et valus on lihtsalt üks paha tunne ja mõnus siis alati hea. Sünnituse eel, kui kärsitult oma laualesaamise järjekorda ootasin, ütles
ämmaemand: "Te valutate juba nii kenasti..." ja siis hiljem, kui valud õnnelikult möödas ja kohe unustatud olid : "See on valu, mille
eest midagi saad ...elus on palju sellist valu, mille eest midagi vastu ei saa..." Tark naine!
Valu saab taluda ja nautida, erinevaid nüansse...lubada seda ainult kehal teha või puudutada ka hinge...kuni see on enda teha
Mulle isegi meeldib,
kui keegi natuke haiget teeb...tähendab, ta oskab mulle nahavahele pugeda
...niiet pigem teeb haiget liiga hea kui liiga halb...hingele 