
Uhe teise teema all kirjutab Ray: "Mina olen niivõrd inimvaenulik, et minule ei juleta naljalt küllagi tulla."
Aga kas Sa siis tegelikult tahad, et Sul käiksid külalised?
Kas teile meeldib külalisi vastu võtta ja ise külas käia?
Võtan nüüd endale au kohe vastama kah hakata
Ma ei julge seda oma IRL tuttavatele eriti välja reklaamida, aga mulle küll ei meeldi külalised
Vahel harva mõni sugulane ja korraldan ka
heameelega ema ja iseenda sünnipäevi minu kodus, aga igapäevaelus tahan ma segamatult olla omas kodus oma reeglite järgi. Minu probleemiks ei ole
see, et mul ei käi külalisi, vaid see, et ma ei tahagi külalisi. Kas see on väga imelik
Mu vennanaine ei armasta ka külalisi ja teda
kritiseeritakse suguvõsas selle eest üsna karmilt
Mida minust räägitakse, seda ma ju kahjuks ei tea
Kas inimene, kes ei kutsu endale mitu
korda nädalas külalisi, on veidrik? Või on viga selles, et mul on töö juures piisavalt palju suhtlemist?
Kui ma ise tööl käisin ja olin pidevalt müra sees ja 100 inimesega ühes ruumis, siis ei tahtnud ma küll kedagi peale tööd näha.
Nüüd kui kodune olen on asi teine. Külalised meeldivad.
Aga vahel kui liiga tihedalt ja iga päev käivad, siis hakkab veidi väsitavaks muutuma.
Aga ma eluaeg olnud külaliste sõbralik. Kui exmehega veel koos elasin, siis tema ei sallinud kah külalisi. Peletas lõpuks oma suhtumisega ka sõbranna
eemale, kes kõige kauem vastu pidas ja aeg ajalt ikka käis külas. Lõpuks olin ma kurb ja õnnetu. Sest olen niisugune inimene, kes vajab sõpru ja
tuttavaid.
Ei ole omaette konutaja tüüpi. Kuigi aeg ajalt tuleb ka mul selliseid perioode ette, kus kedagi näha ei taha ja tahaks puhata. Eriti siis, kui lapse
pärast pole pikalt korralikult magada saanud, siis tahan küll puhata. Aga mul käivad ka niisugused head külalised, et kui otse ütlen, et olen väsinud
ja ei soovi täna kedagi näha, siis saavad nad sellest kenasti aru ja ei solvu. Sugulastega ma ei suhtle eriti...nende poolt vaikne ja eriti külla ei
kipu.
Ainult mehe sugulased käivad paar korda aastas ja neid võtan küll rõõmuga vastu
Vastavalt tujule ka külalised. Võin kutsuda ja kutsutute vastu ebaviisakas olla. Võin etteteatamata külalistele kell 12 pühapäeval pahaselt öelda, et kella ja päeva ei tunne....jne...
külaliste vastu pole iseenesest miskit, ent kui asi hakkab muutuma läbisõiduhooviks, et koraks tuleme ja kaks sõna juttu ja siis edasi vat see mulle
ei meeldi
- kui on ikka ainult kaks sõna öelda siis võiks ju helistada ja öelda selleks pole vajadust ukse taga koutada ja kella lasta
Mul ei käi tihti külalisi. Kui käib siis on need mu head sõbrad keda võtan hea meelega vastu.
ee, meil siis niiviisi, et ise käime kord või kaks nädalas, muidu saame väljas kokku, näiteks söömas. aga ega ma külalistesõbralik pole, ma ikka oma
kodus tahan mõnusalt vedeleda ja olla nagu hing ihkab. ja siis veel jah, need külalised on eriti hullud, kes ei teata isegi, et nad tulevad, kusjuures
kõigil on telefonid olemas
Mnjah, mul on alati külaliste üle ülimalt hea meel, kui neid ainult tihemini käix... kuna mul halbu sõpru/tuttavaid pole, siis on nad oodatud iga kell
Võix lausa võõrastemaja teha
Kuna meest pole, siis ei saa kellegiga isegi vestelda & maailma asju arutada/paika panna... muidugi on hetki millal tahan üxi olla & puhata, aga neid
väga tihti ette ei tule...
Õnnelik inime, Virgin
Kui veel üksi sai elatud, siis mu kodu küll tihti meenutaski külalistemaja
Ja see ka meeldis mulle.
Kuid nüüd pereemana, käib see tuju hooti. vahel tekib mingi tihedam külaliste periood ja see ka meeldiv. Kuid siis jällegi tahaks nagu rahu ja kõik
natu kaugemale peletan.
Kuid etteteatamata külalised siiski ei meeldi enam. On ju pea kõigil telefonid ja võimalik enne uurida, et kas saab ja sobib. On ju ka omad plaanid,
mis võivad mitte kattuda külaliste tulekuga. Ja see ka külalistele ebamugav, kui tunnevad, et segajaks on nad hetkel.
Kuid kui teatatakse ette, siis võimalik ka plaane sättida ja siis on külalised ka teretulnud minu kodus
mina olen külaliste sõbralik, tulgu või 101 korraga, mida rohkem seda uhkem
aga mulle ei saa külla tulla
sest ämm ei luba ühtegi võõrast
üle ukseläve

Külalised mulle meeldivad, aga enamasti küll ainult siis kui nad enda tulekust ka ennem märku annavad. Eriti ei meeldi sellised üllatusvisiidid. Ja
kui helistatakse vana-aasta õhtul ja teatatakse , et me nüüd tuleme.
Ja aasta tagasi oli periood kus ei tahtnud lõpuks enam ühtegi külalist näha.A see läks õnneks üle.

Ma olen klienditeenindaja .. ja kui ikka terve päev
ja
ja
ja veel igasugused edasi-tagasi voorivad, siis ei taha küll enam kedagi näha
...
Aga mulle meeldib külas käia .. ja kui vaba päev, siis külla ka kutsuda ..
Mulle inimesed meeldivad ..
Aga vahel on rahu ka vaja 
Vot päris ootamatud külalised ka mulle ebameeldivust valmistavad. Eriti sellised, kes kaugemalt tulevad ja ka öömaja soovivad. Siis vaja ju sööta ja magamisase leida. Kõike annab planeerida, kui ette teatatakse, aga niisugused äkk küllasõitjad päris ei meeldi...endal ebamugav ja ega siis külalisel kah eriti mõnus pole vist.
Mulle meeldivad külalised irmsasti. Kui neid vaid käiks
Aga elukoht selline pärapõrgu tagumine ots, siia lihtsalt ei tulda, ettekäändeks et kaugel
on.
Aga kui kellegil on soovi, siis tulgu kasvõi kampas. Alati avatud!
Kuid korralikult kostitada saamise huvides tuleks ette teatada jah.
Kui mina olen külas käinud, siis olen alati olnud nagu jõuluvana. Kui katsikul, siis alati asjalik külakost ja kink, kui sünnipäeval, jälle samalugu
(ja 99,9% on kõige kallim, ka asjaosalise jõukad lähisugulased pole selliseid kinke jne. teinud!). Samas kui minule tullakse külla, siis pugitakse
kurguni ennast täis ja vahel on hõbelusikas ka kadunud. Ma ei tähtsusta asjade kui lihtsalt esemete rolli üle, aga kui tean, et inimene elab minust
hulga jõukamalt ja terve elu mängib teadlikult ja kavatsetult koid, näole annab vaid siis kui midagi vaja: ei! Kadugu ja kasvõi terveks eluks. Ongi
parem.
Sugulastega on ka just see saamahimu probleem. Ise (enamik neist) elavad vägagi hästi ning julgevad veel plõksuda. Siis sai mööt täis ja enam keegi
külla ei tule naljalt, kui mõni on tulnud ja minu käratamise peale vihaga lahkunud - siis juba poole aasta möödudes jälle midagi vaja. On vaid
paar-kolm inimest, keda ma kannatan välja. Kellega suhtlen harva, aga häda korral aitame üksteist kõigi võimalustega. Samuti ei mängi väiklast, kui on
mingisuguseid materiaalseid tehinguid, kingitusi vms.
Lisaks mina suhtun enda kodusse kui kindlusesse: kui ma pole kutsunud, ära roni minu majja, isegi õuele. Ja olgu kiire kadumine!!!
Lisaks: on meeletu hulk inimesi, kellega pole mul midagi rääkida. Peamisteks teemadeks on seks ja raha, kes keda .... ja kes millise auto (maja vms.)
ostis. Mind see ei huvita. Mina tahan (püüan) suhelda endast targemate või vähemasti endasarnaste inimestega. Muidu on see pläägutamine ajaraisk.
Naabritega on mul neutraalne jahe viisakussuhe, nemad ei torgi mind, mina ei torgi neid (kuigi vahel oleks alust). See ka selleks, et kui juhtub
õnnetus või ruttu abi vaja, siis oleme omavahel olemas.
See siis oli minu arvamus külalistest ja tegelastest, kes minu kodupinnale kipuvad
No nüüd näete, kui kuri ja paha ma olen 
Meeldib külalisi vastu võtta...ju neid sellepärast käib ka nii palju. Aga eks ma olen ka inimene ja vahepeal tüdinen sellest, mis parata, siis tõmbun kerra ja tahan olla vaid oma perega. Kuid jah, kui on küss, kas läheme ise või kutsume meile, valin meelsasti viimase variandi, eriti kui jõuab ka miskit maitsvat hamba alla neile valmistada. Kui tööl käisin, siis eelistasin nädalavahetusi, kuna muidu õhtu niigi lühike, mis sa seal teed või oled. Kuid nüüd, kodusena - tulgu millas tahes. Minu probleem aga see, et kui tullakse etteteatamata (mille vastu mul tegelikult ka miskit pole), olen õnnetu, kuna alati pole suurt miskit valmis, et neile pakkuda. Kuid, eks nad siis tavaliselt arvesta ka sellega ja võtavad ise üht-teist kaasa... Kohvi-teed ikka kodus on....ja sõbralik õhkkond ka. Palun külla !!!
/me ei taha külalisi ja käib ka ise vähe külas aga väljas võib pidu panna küll
aga jah on ka päevi kus tuleb külaline vastu võtta 
Tsitaat:
Algne postitaja: ullike
Võtan nüüd endale au kohe vastama kah hakata![]()
Ma ei julge seda oma IRL tuttavatele eriti välja reklaamida, aga mulle küll ei meeldi külalisedVahel harva mõni sugulane ja korraldan ka heameelega ema ja iseenda sünnipäevi minu kodus, aga igapäevaelus tahan ma segamatult olla omas kodus oma reeglite järgi. Minu probleemiks ei ole see, et mul ei käi külalisi, vaid see, et ma ei tahagi külalisi. Kas see on väga imelik
Mu vennanaine ei armasta ka külalisi ja teda kritiseeritakse suguvõsas selle eest üsna karmilt
Mida minust räägitakse, seda ma ju kahjuks ei tea
Kas inimene, kes ei kutsu endale mitu korda nädalas külalisi, on veidrik? Või on viga selles, et mul on töö juures piisavalt palju suhtlemist?
Mulle meeldivad väga külalised. Paraku korteriremont ammusest ajast tegemata. Nagu ei julgeks kedagi külla kutsuda. Ainult kõige lähemaid...
Remontimata korter mind küll kusagilt otsast ei takista. Kui ma selle taha kutsudes pidama jääks, siis tuleks mul külasid väga kaua oodata. Ma tahan
aga kohe praegu ja palju rahvast. Kuigi jah, kes on harjund laminaatparketi, tolmuvaba maailma ja gyprocist seinte ja lagedega, see end hästi ei
tunne.
Peamised on inimesed. Et oleks lahke pererahvas. Ja pea alati on võimalik midagi lauale ka nuputada.
Parimad külalised on äraläinud külalised...
Kui päris aus olla...siis mulle ei meeldi külalised. Kui nad tulevad ootamatult, hea küll, aga oodata mulle neid ei meeldi. See ei tähenda muidugi, et
ma külalislahke poleks, ikka olen...
Head sõbrad on alati teretulnud, kui nad kutsutud on või kui nad enda tulekusoovist eelnevalt selgesõnaliselt teada annavad
Ei meeldi mulle külalised, kuradi tüütud eriti sellised kellega millegist rääkida ei ole, kutsumatta külalised on need kõige hullemad, kui on vaja
tulla siis on selle jaoks ju ka vastav tehnika välja mõeldud et saaks ette teatada, niisama tolgendamas siin ei käida, kui asja pole kaob välja kohe,
põhimõtteliselt on mul sama arusaam külalistest ja kodust kui Rayl. Aga sõbrad, nemad on alati teretulnud, minu kindlus on ka nende kindlus ja
vastupidi
Kõik oleneb sellest, KES külla tuleb... Ootamatud külalised ei meeldi. Tahaks ikka teada, kui keegi tulemas.
Üldiselt külalislahke ja sõbralik. Alati ei pea ju ise midagi vaaritama, võib paluda külalisel midagi kaasa osta, lisandiks.
Mulle meeldivad oodatud külalised, kes on toredad inimesed. Reeglina ise külalisi ei kutsu ja ainuke külaline pikema aja peale on olnud üks ema hea
sõbranna, kes elab Tallinnas ja kui siia tuleb, siis ööbib meil. Aga tema on praktiliselt pereliige, nii et teda vist arvestada ei saa.
Kui aus olla, siis ega ei viitsi eriti külalistega jamada küll. Välja arvatud hea tuttava puhul, sest talle ei pea kõike kandikul ette tooma ja ta
käib ise külmkapi kallal, kui kõht tühjaks läheb ja pole ka mingit probleemi vahepeal ära käia, kui probleeme tekib ja kallis külaline omaette
toimetama järtta.
kui on minu sõbrad ja meil külas, siis mulle väga meeldib. Kallite inimestega ikka tore törts juttu puhuda ja kui valida, et kas keegi tuleb meile või lähen mina kusagile, siis eelistan esimest varianti. Aga mulle ei meeldi sellised pikalt etteplaneeritud külastused, nt. sünnipäevad, kus ma päev otsa koristan ja kokkan ja siis õhtul keegi lõpuks tuleb, mulle tegelikult ei meeldi see kah, kui väga palju rahvast koos on, ma lähen närvi selle peale, miskipärast. Aga kui niisama paar sõpsi aeg-ajalt läbi astuvad, siis on tore.
/me nüüd laaalalab
"hea sõbra jaox on valla mu uxed ja mu hing....."hea meelega võtan vastu külalisi ja kui on võimalus siis kostitan
Muidugi meeldib...
ma lähen kohe Killale kyll vaatame kas võtab vastu
meil käib pidevalt igasugu inimesi...jumala närvi ajab ... niigi suur pere nii et ei meeldi kylalised, kui just ise ei kutsu.
tavaliselt on teada, kui keegi tuleb, siis saan ootamatusteks valmis olla
meeldib küll, kui külas ollakse, aga siin see konks ongi, et hea, kui tean, kasvõi tunnikese ette
endal meeldib ka teisi külastada
Mina elan elu lus külalised suht haruldane nähtus.Miks?Kindlasti ka minu süü aga ka see et elan korteris mis tugevalt üle rahvastatud.Erinevatel
tasanditel energi kehasid niigi palju kui veel mõni lisanduks siis hõrde jõud teeks oma töö.
See pärast kängi enamasti väljas kohtumas ja kui võimalik siis lemmikutele teen ka välja.Mulle meeldib suhelda erinevate inimestega aga kuna olen ka
see tüüp kes suudab veel ka teiste huve arvestada siis ootamatuid visiite ei tee ise ja kui mõni juhtub seda mulle tegema siis olgu valmis ka vastu
võtuks mis ei pruugi just meelt mööda olla.Ma ei saa ju kogu eag elada nii et olen valmis iga hetk kedagi lambist vastu võtma.Vahel tahan lihtsalt
üksi olla.


vahel on tõesti tore kui külalised tulevad....tavaliselt istume tüdrukutega voodi peal ja arutame naiste asju või lakime üksteisel küüsi.....kuid
eriti vihale ajab see, kui ise oled midagi tegemas(ntx koristamas) ja siis sõbranna marsib sisse ilma koputamata ja vallutab mu arvuti 2-3 tunniks
ning siis jälle lihtsalt minema marsib-paneb kahtlem kas ta tuleb minu juurde või hoopis arvutit külastama.... aga külas meeldib käia
vahest teeme
tüdrukuteõhtuid....istume sõbranna juures, tuppa üõrandale teeme ühe suure laia voodi, kuhu neljakesi ära mahume ningi siis vaatame filme ja ikka
hommikuni üleval

Mul on külaliste vastu rohi, lukus vära ja rotweiler selle taga, keegi ei taha külla tulla või siis helistatakse mitu nädalat ette.
Kõik oleneb külalistest. Sõbrad võtan alati ülima heameelega vastu ja nad võivad jääda nii kauaks kui soovivad
Sugulaste ja tuttavatega on aga nii, et kui tuju on ikka nullis, siis nendega eriti suhelda ei viitsi, sest nad küsivad alati väga palju ja tahavad
kõiki mu tegemisi teada. Alguses pole nagu midagi, kuid pikapeale muutub selline asi vägagi tüütavaks.
Oleneb külalisest, minu tujust ja ka sellest, mis kodus toimub ning ka sellest, mida külaline minust ootab...
Aga üks on kindel... Oma sõbrannal laseks enda juures olla hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni... Nii hea, kui kellegiga rääkida... Mitte ainult
netis trükkida... Vanematega ei viitsi ju palju rääkida ja õega ka mitte... 
head sõbrad võivad külla tulla küll kui tahavad. Kui aega ja tuju on siis ikka võtan vastu. Liiga tihti ( iga päev) muutub tüütuks.
Külalised meeldivad, aga ainult kutsutud, või etteteatanud. Külad, kes korraks läbi astuvad ja 5-6 tundi kiirel ajal molutavad ei meeldi üldse mitte.
Ja need, kes tulevad, kui tegelen mingi sodise asjaga ja pool kööki on mulda täis või elutuba õmblemise kraami, või lammas pooleldi pügatud. Ja see ei
meeldi, kui külalised sünnipäevale palju varem tulevad.
Sel juhul saadan tuttavamad tuppa ise aega ilusaks settima ja võõramad saadan kuskile mujale aega parajaks tegema.
Nii, et helistage ette, kui külla tulete.
Lisan veel, et sõbrad pole külad ja neile on veidi enam lubatud ja ega ma tegelikult nii kuri ka ei ole.
Külalised meeldivad vaid siis, kui nad harva käivad. Ka mulle endale ei meeldi eriti külas käia. Mõnikord ju võib ja on meeldivgi, kuid mitte liiga tihti. Sünnipäevad ja aastavahetus on erandid, mille puhul külalised alati teretulnud on, kuid tavapäevadel tahaks külalistest rahu saada. Kui mõni tuttav niisama momendiks läbi astub, siis selle vastu pole mul midagi. Päriskülalised nõuavad aga rohkemat sebimist ja ettevalmistamist ning alati pole selleks ei tuju ega tahtmistki. Minu peale on isegi solvutud, kuid leian, et minu probleem see pole. Kui küllatahtjad ise aru ei saa, et nad hetkel soovitud pole, siis pole midagi parata. Pikka viha ei ole siiski keegi pidama jäänud - ju saavad aru, et minusugust ringi ei muuda.
mulle eriti kooskõlastamata külastused ei meeldi. samuti eelistan kohtuda neutraalsel pinnal
Külalised on alati teretulnud. Õnneks on neil tekkinud harjumus enda tulekust ette teatada
Mulle meeldib üks vana ütlemine: külaline on hea, kui ta tuleb ja kui ta läheb.
Anne, vaidlen vastu..
Kas sa siis ei naudi seda aega, mil inimene sul külas on...vestlust, uudiseid, sööki-jooki... Vb ma kummaline, aga mulle
meeldivad külalised
ja nendega veedetud aeg... Aga nagu eelnevalt ka mainisin, tahan ette teada tunnikesegi, et keegi tuleb, teab miskit kiirelt
ahju visata...
Lisatud: kusjuures külas käia mulle eriti ei meeldi, seal oled nagu kammitsetud ja piiratud...ja peab mingi aja pärast minema hakkama...
Loodan, et mu oma külalised sama ei tunne meie juures
, palun küll kõigil end võimalikult mugavalt tunda...
lähimatele sõpradele on maja uksed alati avatud, kuid reeglina kohtume pubides/kohvikutes jne.
pisimimm- ära võta tõsiselt
mul üx lähisugulane ikka poolnaljaga ütleb: "tore, et tulite, veel parem, et ära lähete" ja keegi ei solvu..
aga ex terake tõtt ju ole- kui ikka külalised ei märka ära minna, muutuvat tüütux, siis ka kuri karjas.. (meenus mingi Tõnu Aava teleshow, kus ta
sellist tõelist küllakutsuja õudusunenägu mängis- puges lausa pererahva voodisse kahevahele
)
Maiu, ma olen nii ülbe küll, et kui öösel külalistest ära väsin, siis lähen ise magama
vaadaku siis, kuidas hakkama saavad
Aga siiani pole
õnneks ühtegi nii tüütut inimest tulnud, kes üldse ära ei taha minna 
Ei möödu pea ühtki nädalavahetust, kui meil külalisi ei käiks...kaugemad külalised jäävad öösekski. Ette teatamine on soovitatav. Üldjuhul naudin
külaliste kostitamist...kui aga juhtub päev, mil ma seda teha ei taha/viitsi/jõua, siis on mul julgust ka seda öelda. Hääd sõbrad saavad aru 
just- hääd sõbrad saavad aru!
ka sellest, et kui võõrustaja ära kukub, magama läheb, ei lase nad sellest ennast häirida, vaid panevad enda järel ise uxe lukku
mõni peseb nõusid kaa..
ise eelistan pigem külalisi vastu võtta kui ise vastuvõetav olla
Õnneks ei käi külas sellist rahvast, kes tüütult pikaks ajaks passima jäävad ja kui lähebki pikemalt, siis üldjuhul on see planeeritud niimoodi.
Üldjuhul jätan külalised uksetaha
Tänapäeval on palju muid kohti kus kokku saada, kodu on nüüd küll viimane koht kuhu ma nendega tuleksin - see ju mu ainuke kindlus
pisimimm, ma ilmselt võtan seda külalistevärki liiga tõsiselt. Muretsen hirmsasti, et kuidas laud saab kaetud, sest ma olen väga kehv kokk. Hea on,
kui keegi ootamatult tuleb ja tassi kohvi taga saab lobiseda.
Mulle külalised meelidvad. Samuti meeldib ise külas käia. Mulle meeldib lihtsalt teistega koos istuda ja maast ja ilmast rääkida
Minule meeldib ise eriti külas käia, sest kodus on igav. Pidevalt kipub nii olema, et seal on ikka kõige halvem kus sa parasjagu oled.
Kui lähen, siis alati viin külakosti midagi ja siis toimub alati mingi istumine. Saab süüa, juua ja loba ajada.
Tore on kui tulevad -veel parem kui lähevad!
Mulle meeldivad külalised,kes end minu juures hästi tunnevad. Kui külaline võõrastab, siis pole mul temaga midagi peale hakata.
Kallimad inimesed võivad ka etteteatamata tulla, aga enamasti nad ikka ei tule. Viisakas on ju kokku leppida, kuna olen liikuv inimene ja mind ei
pruugi sugugi koduski olla.
Olen ise "minu kodu on mu kindlus" tüüpi tegelane ja üldiselt tahan kodus rahu saada. Ootamatud külalised ei meeldi, ise ka keelgi juurde
niisama sisse ei saja.
Muidu sõprade juures külas käia meeldib. 
Minule meeldivad külalised. Enamus neist. Tavaliselt kutsun ma neid ise, aga vahel astuvad kutsumata sisse. Vahel hoian ust lukus. Siis külalisi ei tule. Nii et külalised on lahedad.
tavaliselt ütlen ma külalistele, et mind pole kodus. Või kui külalisi näha tahan, lähen ise külla 
minu "kodu" asub niivord mugava koha peal, et pidevalt kaib sisse-valja voorimine ja ooseks jaamine.
tuleb vist aarelinna kolida, et natuke rahu saada 
Mulle meeldib rohkem külas käia kui võõrustada. Võtta igasugu niksi-näksi kaasa ja ...
Samas on mulle öeldud, et minu juures tuntakse end hubaselt, kuigi oma nurgake on praktiliselt olematu 
meeldivad. külalised nimelt. sest siis saan kodus olla nii nagu ise tahan.
külas peab viisakas olema ja ei tohi jalgupidi diivanile ronida. kodus tohib.
nii ja naa, üldiselt meeldivad ja käin ise ka, aga need rohkem lihtvisiidid vastastikku, kindlad sõbrannad ja tuttavad
Tsitaat:
Algne postitaja: Nevermind
Tore on kui tulevad -veel parem kui lähevad!
endale meeldib rohkem külas käia,seepärast enda juures ma pean kogu aeg hommikul läbu koristama 
Tsitaat:
Algne postitaja: ullike
Uhe teise teema all kirjutab Ray: "Mina olen niivõrd inimvaenulik, et minule ei juleta naljalt küllagi tulla."
Aga kas Sa siis tegelikult tahad, et Sul käiksid külalised?
Kas teile meeldib külalisi vastu võtta ja ise külas käia?
Mulle meeldib enda kodus võõrustada lähedasi sõpru samapalju kui mulle meeldib oma lähedastel sõpradel külas käia. Külaskäigud on meeldivad ettevõtmised ja aitavad aega sisukalt mööda saata.
Külalised mulle üldiselt meeldivad, kuid mitte sellised külalised, kes lagastavad mu elamise totaalselt ära...ega ole ses suhtes viisakad.
Endale külaskäimine üldiselt meeldib.
Eelistan külalisi kes nats ette teatavad et tulevad, siis tean arvestada snäkside ja muuga.
Tsitaat:
Algne postitaja: sossuke
meeldivad. külalised nimelt. sest siis saan kodus olla nii nagu ise tahan.
külas peab viisakas olema ja ei tohi jalgupidi diivanile ronida. kodus tohib.
Õigus küll! Miks mina selle peale tulnud pole?!
jessas kuidas te nende snäksidega end vaevate
hea külaline ei käi nagunii ainult sööma pärast vaid ikka sinu..
Piisab kui kohvi on.
Ikka meeldib. Tore aega kohvi juua ja lobiseda igasugustest asjadest. Aga siiski on jah inimesi, kellele külalised ei meeldi
mulle meeldib väga külalisi vastu võtta
Rõõmustan alati külaliste üle...püüan neile külaskäigu igati mugavaks ja meeldejäävaks teha.
Mul käib see külaliste võõrustamine kuidagi hooti - mingil perioodil on ülepäeviti keegi külas ja siis jälle on perioode, kus ei käi ise külas ega kutsu ka teisi. Iseenesest head sõprade vastu pole mul midagi, tulgu millal tahavad, sõprade jaoks olen ma ikka olemas. Kui on sellised tavapärased külaskäigud (st. ei ole sünnipäev vms.) siis ma väga ei pinguta selle laua katmisega ka. Hea vein, viinamarjad ja juust on täiesti mõnusad kaaslased meeldivale vestlusele külalisega.
minul eriti keegi külas ei käi ja ma vahest ei tahagi,olles viis päeva tööl kära ja müra sees siis nädalavahetusel naudin vaikust.Aga kui keegi ikka
sisse sajab siis võtan kuninglikult vastu ja samas kui olen ise külla läinud siis ikka midagi kaasas,kui peres on väiksed lapsed siis nende jaoks
mõni kompvek tagi taskus alati
kui oleks oma kodu, kus kõike saaks oma käe järgi panna jne, siis võtaksin meeleldi külalisi vastu. kahjuks pean praegu leppima teiste
tüütamisega
Meeldib nii üks kui teine võimalus, kuid külas käia ikka natuke rohkem
Tsitaat:
Algne postitaja: ullike
Uhe teise teema all kirjutab Ray: "Mina olen niivõrd inimvaenulik, et minule ei juleta naljalt küllagi tulla."
Aga kas Sa siis tegelikult tahad, et Sul käiksid külalised?
Kas teile meeldib külalisi vastu võtta ja ise külas käia?
Armastan külalisi,neid võiks tihemini käia.Etteteatamine on super,aga ka üllatuskülalised saavad kohvi ja kooki
Mulle ei meeldi eriti külas käia.Aga külalisi vastu võtta?
Vahel on olnud nii,et kutsun omale külalise,aga mingil ajal tekib tunne,et ma ei
tahagi teda külla.See oleneb tujust ja sellest,millised suhted selle külalisega on.Kui on selle külla kutsutavaga tekkinud mingid arusaamatused või
probleemid,siis ma ei tahagi teda nii väga näha.
Aga üldiselt,mulle ikka meeldivad toredad külalised.
Külas käimine meeldib ikka rohkem - saab süüa ja juua... ja pole omal vaja vaeva näha
Eriti meeldib mulle õhtuvisiite teha naisterahvastele, kui on
lootust ka öömajale jääda
eelnevaga samad sõnad ,mis seal ikka häbeneda