
ei karda. kardan ainult, et aeg ja jõud saab ennem otsa, kui minu plaanid realiseeritud.
Kui, siis ainult selle pärast, et tervis võib üles öelda. Et jääb üle ainult vaevelda.
Tahan vananeda loomulikult ja väärikalt,säilitada värske mõttemaailma ja rõõmsameelsuse
Ei karda vananemist, vaid hoopis seda, et õigel hetkel pole piisavalt raha Botox`i süstimiseks 
Vananemist ei karda...peaksin sel juhul iga päev hirmus elama
Aga kardan pigem haigusi, mõistuse tuhmusmist ja muud, mis elukvaliteedi nullivad.
Eks me kõik soovime, et surm võtaks siis kui enam omadega toime ei tule...paraku on surmal meiega omad plaanid ja järjekord on pikk...
Aga vananeda küll hirmus pole...vähemasti siiani pole veel hirm peale tulnud 
Naudin aja kulgu (või õigemini oma kulgu ajas)
Vananeda ei karda.Rohkem kardan, kas aeg on ikka mõistlikult ära kasutatud.
Noorena kartsin vananemist, kuid mida vanemaks, seda loomulikumalt sellesse suhtun. Praeguse vanusega küllaltki rahul. Pole enam noor, kuid pole veel ka vana.
Nõustun julianusega. Kui keegi üldse tunneb hirmu vananemise ees, siis noored, aga ma loodan, et oma tööde-tegemiste juures ei jää neil selleks aega.
vananemist ei karda, sest olen sellega leppinud. pigem mõtlen juba sellele, et mõttetult ei ela siin. peaksid ikka lapsed olema jne. mingi jälg peab
jääma. veel on surma ees hirm, aga see vast kaob ka aja jooksul 
vananemise eest ei pääse keegi
iga noor mõtleb, et see aeg on väga kaugel
igal vanuse/etapil on oma plussid ja miinused
ei karda vananemist
kui siis seda, et peaks jääma raugaeas lastele koormaks või veel hullem-hooldekodus oma maise teekonna lõpetama
Ei muretse ja loodan, et ei hakkagi kunagi muretsema selle pärast..
isiklikult pooldan teooriat, et inimene tekib maamunale vanana ja väetina ning elamise protsessi käigus nooreneb ja nooreneb, kuni muutub nähtamatuks
spermatosoidiks ning kaob olematusse.
paljud jamad jääks ära
kuigi: kujutan ette end vääääga vanana: hambutu, söön pudi ning teen häda mähkmetesse.
siis tundub, et erilist vahet nagu polekski. kui jätta arvestamata maised jäänused. kunagi.
Aastad toovad reeglina kaasa leplikuse - ja nõnda ei ole asi sugugi nii hull, kui see tundub läbi noore silmade.
Karta tuleks hoopis seda et sa ei ole oma eaks valmis - näed välja 60, oled 60, aga tahaks endiselt olla 30 ja püüadki siis käituda nagu 30 ....
nukker vaatepilt ümbritsejatele.
Mind heidutab,et pean hakkama loobuma oma tavapärasest elust.
Ka see, et head sõbrad lahkuvad ükshaaval igaveseks minu kõrvalt...,see on kõige valusam.
Lõpuks jääb vaid igapäevane iseendaga toimetulek,milleks on ka vaja kõrvalabi.
ei karda vananeda...omamoodi huvitav vaadata,kuidas koos abikaasaga vananed
Üldiselt sellele ei mõtlegi, aga kui vahel kohtad mõnd endist klassivenda või -õde ja näed kuidas nad oma keha on käest ära lasknud, siis tuleb küll
hirm peale, et kas ka mina kunagi...
Aastatel on kiirus peal...Ei ole mõelnud ,et kuhu on neil kiire. Muidugi peegel "ütleb" juba nii mõndagi aga mitte palju.
Ei karda, nagu ämblike või muud sarnast.
Aga olen segaduses
No kohe ei tea kuidas peaks käituma? Tihti tegutsen eale mitte vastavalt,pean
peeglit vist kaasas kandma hakkama
Millist käitumist ootavad näiteks viiekumnendates proualt teda ümbritsevad inimesed.Ehk mõni paneks siia kirja,
mis oleks oodatud käitumine või olemine. Paneks mõne kniffi siis kõrva taha.
Ma ei üritaks kunagi käituda, nagu mu iga ette näeb.
Ja selliseid kriteeriume pole minu meelest olemaski.
Või on? Viidake mõnele sellekohasele EU direktiivile siis..
Myrk, minu arust pole käitumisel tähtsust nii väga. Kui hing noor, siis tuleb ka nii käituda. Miks on tekkiinud inimestes arusaam, et a´la 60 aastane
peab just nii käituma nagu kõik tema elaised jne. :O
Mina leian küll, et kui olen 50-60 ja tuleb isu rockida siis lihtsalt lähen ja rokin, kui tuleb isu laulda siis laulan, kui tuleb isu tsikliga sõita,
siis lähen ja sõidangi
ja mul suht savi, mis teised arvavad...see on siiski minu elu...hüppan palju tahan, naeran palju tahan, möllan palju tahan

Mnjaa olen isegi arvanud nii, nagu eelkõnelejad, aga lugedes siin seda foorumit on mulle jäänud selline mulje,et eale mittevastav käitumine on nagu taunitav. Eale mittevastav käitumine on väega mõrralik või ... . Nats kardan seda aega, kui tuleb kesta ja sisu kuidagi koostööd tegema panna. Kuidas teil, kes pole enam esimeses nooruses see on õnnestunud ?
siiani mitte olen ju alles 22.räägitakse küll ,et naine saab oma esimesed kortsud 20selt mul pole siiani mitte ainsatki

deem, siniliblika mottetera pani mind lausa sisse logima ja postitama....
esimesed kortsud 20-selt???????? kesse raagib?????
monel areneb selleks ajaks esimene ajukurd valja, kui sedagi.

Mis tast ikka karta. Ei mõtle sellele eriti. Ei kujutagi end ette näiteks 50-aastasena.. mida ma siis teeks úldse...
võid ette kujutada küll...ma olen 50,aga pole kuskil ühtegi kortsu,selg on sirgu ja kuulmine/nägemine korras...nii,et äää pelga midagi
Ei karda,pigem naudin....
,kui karta,siis ainult seda,et muutun ...(piikz)... sarnaseks
!
ei muretse nii pikalt ette iial ei või teada mis homme juhtub.vahet pole kas üks korts või kakskümmend.
Ei karda vananemist, miks peaksin?
Keegi küsis kunagi, et kas ma kardan surma. Vananemine ja surm on minu jaoks üks ja seesama asi. St vananenud olen ma siis, kui mõistus enam ei võta
ja keha enam ei jaksa.
Ma loodan, et seda aega ma ei näe.
Tsitaat:
Algne postitaja: kranz
võid ette kujutada küll...ma olen 50,aga pole kuskil ühtegi kortsu,selg on sirgu ja kuulmine/nägemine korras...nii,et äää pelga midagi![]()
ega ei karda mitte, igal sünnipäeval on hea meel, et jälle põhjust veidi pidutseda
ei karda vananemist.
kardan hoopis paksuks minna.
vanana tahaks olla selline käbe mutt
Vananemist ei karda, kuid kardan seda, et olen vanana väetike, põdur ning nõdrameelne ja jään teistele n.ö jalgu...
ei mõtle sellele eriti, vara veel põdeda, elu alles ees 
Sama otstarbekas oleks karta nt seda, et ka sel aastal on talve oodata.
Andke andeks, aga vaat mitte ei suuda mõista, miks peaks kartma midagi, mis tuleb niiehkteisiti. Kas kartmine paneb loodus- jm seadused ümberpöördult
toimuma?
Ei...vananemisele pole järjekorda...me jõuame sinna kõik......
Pole mõtet karta seda, mida ei saa vältida. Iseasi, kas keegi selle üle ka rõõmustab...
Tsitaat:
Algne postitaja: madu
Sama otstarbekas oleks karta nt seda, et ka sel aastal on talve oodata.
Andke andeks, aga vaat mitte ei suuda mõista, miks peaks kartma midagi, mis tuleb niiehkteisiti. Kas kartmine paneb loodus- jm seadused ümberpöördult toimuma?
Ei karda vananemist,kuigi kohati käib pinda küll kui küsitakse, et kas lapsi ka on-ja kui eitavalt vastan,siis tehakse suured silmad,umbes et nagu
oleks juba vaja või mis siis sinul viga on,aga mina pole üldsegi kindel kas laps/lapsed on just see,mida vältimatult omama peaksin.
Igaks juhuks aga mätsin ennast küll igasuguste kreemikestega sisse 
to night: kas need on rasestumisvastased kreemikesed
?
off sina peaksid juba trimmivaid kreeme kasutama, isegi mina juba määrin endale võid peale, et ma väga kortsus ei oleks ja krohvi viskan kaa labidaga peale, muidugi ma kardan vanaks jääda, siis ma pean vanamehi keppima!
vananemist ei karda , pigem hädiseks ja teiste toimetada jäämist ei tahaks.
"...muidugi ma kardan vanaks jääda, siis ma pean vanamehi keppima!..." - usu , vanamehed on selleasjapeale maiad ja saavad hakkama , lisaks
on neil kogemused 
Tsitaat:
Algne postitaja: skingirl
... siis ma pean vanamehi keppima!
Vananemist küll poleks tarvis karta. Peaks ikka optimistlikult mõtlema, sest igas eas omad rõõmud. Kui ikka sünnivad juba lapsed ja kellel lapselapsed. Kas siis see elu polegi enam huvitav?
Elu võib endiselt huvitav olla aga paljud rongid on juba möödunud.... mis tagasi enam IIALGI ei tule
Üksvahe tundsin end jube vanana.
Alati, kui olin väsinud,argielu mattis enda alla või muu põhjuse pärast lõid lained pea kohal kokku,mõtlesin- olen nagu 101a vanune.
Nüüd suhtlen palju noortega ja elujanu on tagasi tulnud.
to:LadyButterfly
Eks terve elu ongi valikute tegemine ja selge see,et teeme vahepeal ka valesid valikuid.See ei tähenda muidugi seda, et peaksime seda kogu elu
kahetsema. Järgmine kord proovime lihtsalt paremini valida.
Siin öeldi ilusti,et ole vaja karta seda,mis tuleb niiehknii!Selleks tuleb lihtsalt valmis olla ja mitte muutuda paranoiliseks.
Vananemine on nii mõnegi peas kinni!Olge edasi sellised optimistlikud ja rõõmsameelsed särasilmad ja ükskord 50-neselt avastate isegi,et uskumatu-hing
on ikka sama noor kui 25-eselt,aga halli on juustesse tulnud....
P.S.-ise võin öelda,et olen 50-
Tsitaat:
Algne postitaja: skingirl
off sina peaksid juba trimmivaid kreeme kasutama,
ja ma ei pea sinna vahele krohvi viskama
Tsitaat:
Algne postitaja: Phantom
Mis tast ikka karta. Ei mõtle sellele eriti. Ei kujutagi end ette näiteks 50-aastasena.. mida ma siis teeks úldse...
Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly
Tsitaat:
Algne postitaja: skingirl
... siis ma pean vanamehi keppima!
Õige, jah, see jubedus läks mul meelest![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly
See tuleb küll niiehknii aga palju asjad tulevad niiehk nii ja ikka kardetakse - olgu see sünnitus või surm või siis, minugipoolest, vananemine.
kardan vananemise juures seda, et kui seda peab üksi tegema
Ma ei saa üldse aru noortest alla 30stest naistest, kes iga lisandunud aasta pärast halavad. Karta on, et neljakümneselt on nad tõelised mutid!
ei karda, plaanin jäädagi nooreks 
Tsitaat:50-aastasena rabad endiselt tööd. Elama saad hakata, kui pensionile jääd.
Algne postitaja: Phantom
Mis tast ikka karta. Ei mõtle sellele eriti. Ei kujutagi end ette näiteks 50-aastasena.. mida ma siis teeks úldse...
Mõned vanad kriimsilmad on maru atraktiivsed.
Edu vananemises, see polegi äkki nii kole asi. 
Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
plaanin jäädagi nooreks![]()
Kui vaadata praegust hetke, siis hing kolab seal kusagil 18-20 aastate manu...siit järeldades, et 20 aasta pärast, mil olen üle 50'ne...peaksin
olema hingelt nii a'la 30'ne - piisavalt noor ju, et elu nautida 
mulle meeldiks, kui hing jääks 30-40 juurde püsima