
Eile juhtusin vaatama saadet " Meie".Eriti ei vaata seda saadet.Suht masendav on see Aunaste ja need teemad.Kuid siiski.
Viimasel ajal olen hakkanud haiglaselt palju suitsetama.Jubedad peavalud on ka sellest tingitud.Saate teemaks oli söltuvused.
Ja siis võtis sõna " imetohter nöeltega" mis vötab ära söltuvuse.Kui aus olla siis ma ei teagi kas seda annab uskuda vöi ei.Olen proovinud
neid imeplaastreid aga mis siin salata.Suitsu isu küll polnud kuid see eest läbi plaastri sai organism oma nikotiini koguse kätte.Mäletan seda tunnet
kui vöörutus tekkis.See juhtus 3 päeva peale seda kui olin plaastri pannud ja suitsuta olnud.Jube paha oli olla ..pea valutas ja ajas öökima.
Ma ei usu tugevasse iseloomu päeva pealt maha jätta.räägitakse küll ,et kui tahad siis saad ilma abivahendita.Mina sellesse ei usu.
Mida arvate teie?! Kas usute ,et nöelraviga saab sõltuvustest loobuda.Kas see on vajalik kas vöi esimeseks sammuks loobuda?
Need kes maha on jätnud räägige mis valemiga??
Igatahes mina kavatsen loobuda ja astun vöitlusesse söltuvusega!
valem oli lihtne. ei ühtki abivahendit.
proovisin hoiduda suitsetavast seltskonnast ja enda le sisendasin, et neli päeva peab vastu pidama, siis juba nädal ja lõpuks kuu. siis oli juba
lihtne, kuigi teatud tahtmist esines ikka terve aasta jooksul. isegi hiljem.
ise ei suitseta aga mu mees kahjuks küll...on temagi üritanud maha jätta seda hobi...3 päeva käis ja paukus, torises ja urises ja siis hakkas ikkagi
suitsu tõmbama
oleneb ikkagi inimese psühholoogilisest tugevusest ja visadusest...kes annab kergesti järele ja kes mitte...kindlasti on abi
nõelravist, see ju vana ravimisviis...kui sõltuvusest lahti tahad saada siis tasub ju proovida
11 aastat suitsetasin pidevalt. Lubasin endale, et jätan maha, kui üks (või mõlemad) kahest etteantud tingimusest täitub. Juhtus nii, et üks tingimus
täitus ning jätsin päeva pealt maha. Pole probleeme.
Vahel harva suitsetan ka praegu. Enamasti küll piipu, aga vahel ka sigarette. Näiteks autoroolis vahel või mõnel saunapeol või Viljandi Folgil. Aga
kunagi ei ole ka sellist vastupandamatut isu suitsu järele, et kui ei saa, siis hakkan värisema ja asju lõhkuma.
Mina suitsetasin küll ainult 2 aastat aga samuti jätsin päeva pealt maha .. Tegevus muutus miskipärast mõttetuks ja ei pakkunud enam midagi ..
Nüüd juba pea 2 kuud ei tõmba ja ei taha kah .. Isegi suitsuhais hakkab vastu ..
Üks tuttav tõmbas suitsu mingi 10 aastat pidevalt ja mõtles, et aitab .. Käis nõelravis ja teda aitas küll .. Ainult, et peale mahajätmist olid tal
pidevalt peavalud aga see kadus paari kuuga ..
Jätsin päevapealt maha 2 aastat ja 10 kuud tagasi. Selle aja jooksul olen pool sigaretti teinud, vastik oli, tuli hästi meelde, miks maha jätsin.
See 3 päev oligi minuarust mäletatavasti kõige hullem. umbes kuu pärast hakkab järgi andma. Jookse, tee trenni, otsi mingi asendustegevus (mitte söömine).
Tsitaat:Ma küll ei tea suurt midagi sõltuvustest vabanemisest, aga arvan, et see põhinebki iseloomul ja tahtmisel. Kui puudub usk... Plaastrid ja nõelad toetavad sind, aga ilma usuta oma jõusse ei tee sa midagi. Nii ma arvan.
Algne postitaja: SinineLiblikas
Ma ei usu tugevasse iseloomu päeva pealt maha jätta.räägitakse küll ,et kui tahad siis saad ilma abivahendita.Mina sellesse ei usu.
Mida arvate teie?! Kas usute ,et nöelraviga saab sõltuvustest loobuda
Peab olema tahtejõudu ja tuleb endale selgeks teha, mis kahju teeb tubakas organismile. Kui esimene kord ei õnnestu maha jätta, siis tuleb uuesti proovida, niikaua kui õnnestub. Ise ka loobusin umbes 7a. tagasi,seniajani olen vastu pidanud, kuigi alguses oli väga raske.
Tsitaat:
Algne postitaja: SinineLiblikas
Ma ei usu tugevasse iseloomu päeva pealt maha jätta.räägitakse küll ,et kui tahad siis saad ilma abivahendita.Mina sellesse ei usu.
Mul oli loobumiseks väga hea, aga kahjuks liiga radikaalne vahend.
Jäin rasedaks 
Vähem radikaalne on võtta omale mittesuitsetajast mees või siis mõtle oma hammaste peale.Juba kuu aega hiljem on need palju ilusamad ja valgemad...
Mul sõltuvust ei ole, mul pole piisavalt motivatsiooni, et maha jätta.
Olen samas endale seadnud eesmärgid, mis ajast edasi ei tohi tõmmata aga hetkel lükkan edasi.
mul pole ka sõltuvust va siis kui ma joon
päeval ma ei suitseta, aint peale 7-et see on mu kodukord ja nv on lubatud igal ajal, mulle meeldib distispliin ja sellest kinni pidamine, ma naudin
seda, kole mõelda mis see kopsudega teeb
Jah. Ega kodututes nikotiinisõltlasi peale Liblika olegi. Ülejäänud, kes suitsevad, on lihtsalt ... suitsusõbrad.
Kreisiraadios oli kunagi mõttetera veinisõpradele - ega see, kes pudeli veini üksi ära joob, ei ole mitte veinisõber, vaid joodik.
Mu teinepool jättis maha pärast 20-aastast suitsumehe staa¾i, mis tähendas min 2 pakki päevas.
Lisaks psüühilisele sõltuvusele oli tal ka füüsiline (põsed hakkasid seestpoolt sügelema, kui suitsu ei teinud), kuid ka nendest sai üle. Jah, olgem
ausad, nätsude ja plaastrite abil, kuid eesmärk pühitseb siinkohal abinõud.
Nüüdseks on ta 3 aastat suitsuvaba olnud. Psüühiline vajadus pidi ikka veel aeg-ajalt välja lööma.
Tsitaat:
Algne postitaja: Uss
Jah. Ega kodututes nikotiinisõltlasi peale Liblika olegi. Ülejäänud, kes suitsevad, on lihtsalt ... suitsusõbrad.![]()
Kreisiraadios oli kunagi mõttetera veinisõpradele - ega see, kes pudeli veini üksi ära joob, ei ole mitte veinisõber, vaid joodik.![]()
Oleks neid joodikuid rohkem,kes selliseid nalju teevad...
Nii minu sõltuvuslugu siis selline, et olin 8-9 aastat tubli suitsetaja, isegi ni tubli ei viimasel aastal läks kenasti vähemalt pakk päevas. Üritasin
ka korduvalt maha jätta, aga tulutult, kui palju ma ka ei püüdnud, ikka andsin kiusatusele järele. U aasta aega tagasi oli minu elus üks väga olulise
tähendusega päev, lihtsalt keset päeva ühel hetkel suits enam ei meeldinud, seda emotsiooni ma täpselt ei mäleta, aga tean kindlalt, et ei meeldinud.
Tol hetkel poolik olnud pakk on mul siiani kapis, ükskord alkoholi tarbinuna sõbraga ühe suitsu ka tegin, aga ikka ei meeldinud. Isu on vahest siiani,
just see psüühiline isu aga suitsu otseselt ei taha, see on nagu isu millegi milleiganes järele, selle aitab kustutada ka nt. lonks vett. Huvitav
samas on see, et suitsetamise idee mulle iseenesest meeldib ja millegipärast arvan, et hakkan kunagi uuesti suitsetama, siis kui peaks jälle meeldima
hakkama 
Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
Tsitaat:
Algne postitaja: Uss
Jah. Ega kodututes nikotiinisõltlasi peale Liblika olegi. Ülejäänud, kes suitsevad, on lihtsalt ... suitsusõbrad.![]()
Kreisiraadios oli kunagi mõttetera veinisõpradele - ega see, kes pudeli veini üksi ära joob, ei ole mitte veinisõber, vaid joodik.![]()
No aga kuidas sa siis nimetaksid inimest, kes ainult seltskonnas suitsetab ja nt üksi kodus olles sellele üldse ei mõtle?
Tsitaat:
Kreisiraadio on joodikute naljad, sealt mõtteteri ei tasuks küll meelde jätta.
Siin veel ka mäluturgutuseks mõned teemad suitsetamisest: Seoses kreisiraadio naljadega meenusid mulle hoopis Erki Kõlu libauudised, kus teatati, et politsei on Tartu linnas kindlaks teinud kaks kohta kus
salaviina ei müüda, Tamme staadion ja Tammelinna alajaam, mujal igalpool müüakse. See oli küll juba 90ndatel, aga meenus praegu see
sry offtopicu pärast
mina ise pole kunagi suitsetaja olnud, mu rekord on 12.kl lõpupeol kambavaimust kaasa läinuna õhtu jooksul mingi 3 suitsu tõmmata..ühe sõõmu tõmbasin
kopsu ka ja ajas läkastama, rohkem pole proovinud
Aga mu mees on ilmekas tõestus, et on võimalik päeva pealt ja ilma võõrutusnähtudeta maha jätta. Ta on seda teinud viimase 7a jooksul mitmeid kordi,
enamasti on sellised pausid tal kestnud aasta umbes ja siis kuskil seltskonnas paar korda tõmmanud jälle ning peale seda jälle mitte, praegu on tal
pikim paus olnud, kuskil 2a pole ühtegi suitsu teinud. Ma ei tea, kuidas ta seda teeb ja selleks võimeline on, aga on. Ja suitsetama hakkas
teismelisena ning järjest suitsetas u. 15a enne seda.
Jah, millegi nii tõsisega nagu kaalulangetamine või suitsetamisest loobumine saavad hakkama vaid tugevad isiksused, nõrgad libastuvad jälle ja
hakkavad hädaldama, et veel rohkem kaalu või suitse päevas tuleb juurde pärast loobumist, parem mitte proovidagi 
Tsitaat:
Algne postitaja: Uss
Jah. Ega kodututes nikotiinisõltlasi peale Liblika olegi. Ülejäänud, kes suitsevad, on lihtsalt ... suitsusõbrad.![]()
Kreisiraadios oli kunagi mõttetera veinisõpradele - ega see, kes pudeli veini üksi ära joob, ei ole mitte veinisõber, vaid joodik.![]()
skin, sa pole üksi
astun seltskonda
Seni edutult, aga puudnud olen. Raagitakse, et koige toimekam on suitsetamisest koheselt loobumine. See tahtaegade seadmine / manipuleerimine rohkem enesepett.
Tsitaat:
Algne postitaja: skingirl
Tsitaat:
Algne postitaja: Uss
Jah. Ega kodututes nikotiinisõltlasi peale Liblika olegi. Ülejäänud, kes suitsevad, on lihtsalt ... suitsusõbrad.![]()
Kreisiraadios oli kunagi mõttetera veinisõpradele - ega see, kes pudeli veini üksi ära joob, ei ole mitte veinisõber, vaid joodik.![]()
ma joon terve pudeli ära, ehee ma olen joodik![]()
, siis läheb suitsu pisut rohkem... Dovlatov ka utles, et suitsetab vaid siis kui joob, joi aga kogu aeg.
olen vist suitsetand mingi 25 aastat....noh nagu mahajätmise vajadust ei tunne tegelikult.aga arvan et ega selleks ka mingeid erilisi imenippe ka vaja poleks.täiestikättevõtmise asi.Kui ei siis ei ja kõik-milleks mingid imearstid,nõelravid ja mis iganes.Hullematestki sõltuvustest üle saadud ju
nüüd 6 aastat ja 2 kuud ilma olnud. teil läheb järjest raskemaks seda järele teha. aeg lendab 
Suitsetamise maha jätmine on 100% peas kinni, see on ikkagi harjumus midagi ajaviiteks, närviderahustamiseks või milleks iganes tegevuseks. Ma tahaks
näha seda inimest kes oleks tänu plaastritele täiesti loobunud suitsetamisest, kui siis mingi aeg ja jälle on tarvis endale vabandused leida, milleks
alustada uuesti suitsetamist.
Siin on vaja ikka tugevat soovi ja tahtejõudu, et lõplikult loobuda, eriti kui oled seda aastaid teinud. NII, et kes tahab see ka suudab.
Olin sõjaväes ühe tegelasega. Ta minuga samas jaos. Sõjaväkke tulles oli suitsetaja. Kui tavaliselt hakatakse sõjaväes suitsetama, siis tema ühel
päeal lihtsalt ütles, et enam ei suitseta ja ei suitsetanudki terve sõjave jooksul rohkem. Räägin seda, kuna nägin asja oma silmaga. Sellega teenis
minu respekti 
Kolmandal katsel sai maha j'etud.Aastaid tagasi juba. See eest olen sunnitud taluma passiivse suitsetaja staatust.Mis on iseenesest veelgi
jamam...
Suitsetasin 7 aastat.Vahepeal jätsin päeva pealt aastaks maha aga kuna elukaaslane hakkas suitsetama siis mõtlesin,et hakkan kiusu pärast ka. Viimati
suitsetasin aasta ja 1 kuu tagasi,jätsin teist korda päeva pealt suitsetamise maha seekord igaveseks . Isegi siis kui elukaaslane kavatseb hakata
uuesti suitsetama pidude ajal ei lähe ma sellega kaasa.
Tunnistan,et ma enam ei kannata üldse suitsuhaisu
´
Vesipiipu oleme kord kuus sõpradega ikka teinud,vesipiibul tossul on meeldiv aroom-mitte hais

Pidin juba maha jätma, sest suitsud on kõik vastikud, aga avastasin uue intrigeeriva margi, mis imelikul kombel ei ole isegi vastik (ebamoraalset
reklaami ei tee, seega mark jääb saladuseks, aga need on näuksed natuke nagu ufokate või jaapanlaste sigaretid) ja tõmban edasi. Need on õnneks oma
suuruse kohta liiga kallid ja neid ei müüda ka eriti kusagil, seega padusuitsetamist (stiilis "pakk päevas" ) enam ei tee ja pole nagu
vajadustki.
Plaan on, et aina vähem. Juba kaldun tagasi "pühapäeva suitsetajaks", mis minu meelest on edusamm.
Minu jaoks eksisteerib siin maailmas vaid üks sigaretimark ja see on filtrita Lucky Strike.
Aga kuna eestis seda ei müüda, siis ma ka suurt ei suitseta.
Nii et kui kuskil keegi seda mulle pakub või ise ostma satun, siis suitsetan lausa mõnuga.
Nii-nii. Lahendus käes(?) e-sigarett: link
Arvamused? Saaks rahus igal pool suitsetada kedagi kahjustamata (isegi ennast kahjustamata, nikotiinisõltuvus välja arvatud) .... võib-olla esialgu
oleks imelik, aga kümne aasta pärast ilmselt tavaline asi. Või ...?
Välimuse kirjeldus kõlas minu jaoks natuke tobedalt, et mis hõõguv ots, milleks ... nagu elektrikamin või kunstlilled. Aga muidu kaval.
10 aastat tagasi jätsin maha, nüüd alustasin uuesti mis saab edasi ....ei tea.
Aga mis ajendas Sind taasalustama???
Mul suitsuvaba juba 20 aastat, ehk peaks ka asja üle vaatama???
Ega laps pole süüdi, aeg on selline.
Olen nüüd juba mitu aastat juba suitsuvaba. Enne proovisin aastaid maha jätta aga kui nüüd tagantjärele vaatan, siis põhjust mahajätmiseks oli küll
aga tõelist tahet vist nagu mitte.
Kuidas mul siis õnnestus maha jätta? Ühel hetkel tahtsin seda väga ja jätsingi. Lisaks kasutasin esimesed kaks nädalat ka nicorette närimiskumme.
Vähemalt harjumusliku käitumise poole pealt olid need abiks...noh, et oli pärast söömist midagi käekotist otsida, pakist välja võtta ja suhu panna
Jõudu mahajätjatele!!!
Oeh , eile õhtul sai ka maha jäetud . Praeg on suht hea olla . Muidu oleks 19 aprillil saanud aasta täis mu suitsetamisest , aga noo proovin enne maha jätta . E i teakas suudan , aga proovin ;D
Tsitaat:
Algne postitaja: susanna
aga näide elust, abikaasa oli suitsetaja 16 eluaastast.
33 aastaselt jättis päevapealt maha, ei mingeid võõrutusnähte(ei suitseta varsti 8 aastat)
kõik on peas kinni,
off
tahad vist kakelda
minuga.
mina ei tea kus see mõte kinni on, nii nad räägivad, et mõtlemises on asi.
Ma pole kindel, kas oligi sõltuvus, aga maha jätsin päevapealt. Vist mingi nädal aega oli selline imelik olla, küllap harjumus on ikkagi harjumus ja
selle kadumine tekitas augu päeva, aga ... Võib-olla see ongi loobumise juures raske, et oled harjunud.
Nüüd siis aeg-ajalt natuke vesipiibutan, aga see on ka kõik
ma arvan et ma hakkan vahest ikka vessarit ja ka tavalist suitsu tegema