
Arvatakse, et see on üks meie instinkte - olla omanik. Teisalt arvatakse, et omanikutunne tekib mitme põlve jooksul kui geneetiline kaasaanne.
Mõnikord öeldakse, et omanikuks kasvatatakse kodus...
Samas tean inimesi, kellel pole kohe mingit tõmmet omanikuks saada... ja on inimesi, kes omandit vihkavad
Enda kohta arvan, et ju olen saanud selle vajaduse talupidajatelt - esivanematelt, et peab olema oma maatükk, kus käsi kevadeti mullaseks teha... ja
oma katus pea kohal...
Kuidas teil selle omandiga suhe on?
Täpsustuseks: omand on see asi, mille kasutamisel on võimalik luua lisaväärtust (kinnistu, seadmed jne. näiteks), muu vara peetakse isikliku tarbe
esemeteks...
Liigne omand on ikka koormav. Ei taha olla kellelegi/millelegi sitt peremees. Riputa lollile maakera kaela ja läheb hukka koos oma keraga.
Omanik olla tähendab ka elementaarset vastutust.
Mul on omanikuinstink täiesti olemas. Tahan omada OMA asju ja nende üle kontrolli hoida (jutt on asjadest, mitte inimestest) ja nõuan respekti nende
suhtes.
Mul ei ole palju vaja.
omaniku instnkt on täiesti olemas, mis on ikka minu, seda kergelt käest ei anna, kuid omadega olen piskut alati nõus jagama
Kindlasti on olemas antud instinkt, kommunist ei ole. Kui inimene ei pea midagi omaks, maad, maja, jms. siis ta ka tihti ei väärtusta seda. Heaks näiteks seegi et eramajadel on vähem graffitit seintel kui magalarajoonides.
asju kui selliseid ei oma. koormaks kaelas. aga voibolla ka asi mustlase eluviisis.
omandiinstinkt tekib monede inimeste puhul. ka siinkohal yritan end parandada.
mul on oma asjad, mida hoian kiivalt.
ja on ikka kole kahju, kui nad ära rikutakse kellegi teise poolt
kõik väärtuslik on mul alati kaasas
Tsitaat:
Algne postitaja: bellatrix
Kindlasti on olemas antud instinkt, kommunist ei ole. Kui inimene ei pea midagi omaks, maad, maja, jms. siis ta ka tihti ei väärtusta seda. Heaks näiteks seegi et eramajadel on vähem graffitit seintel kui magalarajoonides.
, mida meie kodumaised kommunistid ju ka ilmekalt erastamise
ajal ilmutasid ärastades kõik, mis ametiseisud võimaldas
Samas - ega nad kõik selle omandiga eriti hästi osanud ka ümber käia
Praeguseks ju ainult käputäis neist omanikuks jäänud, enamus laristas selle maha
Tsitaat:Nagu meil kõigil, aga see ei tähenda, et kinnisvara ei võiks olla.
Algne postitaja: vaarema
kõik väärtuslik on mul alati kaasas![]()
Kui vaadata ajalooliselt ja filosoofiliselt, mis see omand on, siis:
- ordurüütlil ei tohtinud olla omandit, kuid mõõk, piik jm. relvad, raudrüü ja hobused võisid olla - neid loeti tarbeesemeteks;
- nõukaajal ei tohtinud inimesel olla eraomandit, kuid olid isikliku tarbe esemes - ihupesust kuni ilma maata majani, kuigi ka maal oli maja vaid
kolhoosipere ühisomand, mida ei saanud pärandada ega kinkida ega müüa.
Miks ma sellest? Aga sellepärast, et iga inimesel olev asi polegi omand
Laias laastus loetakse omandiks seda, mis võimaldab kasutamisel luua lisaväärtust
Näidake mulle ühte inimest, kellel ei ole omanikutunnet. Ma ei usu, et sellist on olemas.
isegi, kui maatüki omamist niiväga ei soovi või kinnisvara, siis see ei tähenda ju, et raha vastu ei tunne omanikutunnet.
Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Tsitaat:Nagu meil kõigil, aga see ei tähenda, et kinnisvara ei võiks olla.
Algne postitaja: vaarema
kõik väärtuslik on mul alati kaasas![]()
![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly
Mul on omanikuinstink täiesti olemas. Tahan omada OMA asju ja nende üle kontrolli hoida (jutt on asjadest, mitte inimestest) ja nõuan respekti nende suhtes.
Mul ei ole palju vaja.
... ja kompensatsiooniks on uus maatükk
... no kuule, free, et oled siis ka maadevahetusega rinda pistnud
Kindlasti olemas. Oman asju mitte inimesi kuna ei meeldi et, mind omataks.
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
... ja kompensatsiooniks on uus maatükk... no kuule, free, et oled siis ka maadevahetusega rinda pistnud
![]()

mul on omanikuinstinkt
usun, et see on mingi geneetiline tarve
olen omanik, sest nii on parem elada
olen omanik, sest nii on mind kasvatatud
ei ole omanik, sest vihkan omandit
jätsin välja 2 vastusevarianti. kõik ülejäänud ei ole vist vastukäivad väited ja sobivad mulle küll.
Olen omanik.
IGAS MÕTTES!!!
(s.t. oman seisukohti, ning ei loovuta neid--kõik muu on tühine.)

ikka omanik ja teisiti ei tahakski.
ikka oma teritoorium on kõige tähtsam, asjad seal peal tunduvalt vähem olulised.
ei ole mingi suur omanik, aga instinkt on olemas ju see on emapiimaga kaasa tulnud. mulle meeldib teada, mis on minu. see ei pea tingimatta jagamatu olema, aga jagada ei saa ka asja, mis ei ole minu oma
minu vanemad tahtsid minust küll 100%omanikku kasvatada,kui me alles enda maja ehitasime,siis selle omaniku jutuga läksin magama ja hommikul
tõusin...mulle tehti selgeks,et kortermajas elamispind pole see õige ja täisväärtuslik
Omanikutunne ongi see, kui sa pead omandit pühaks - tunned kohustust teda kaitsta ja suurendada
teisel poolusel on need, kellel küll see omand
olla võib, aga nad peavad seda privileegiks...
Ka usukaanonites on erinevaid lähenemisviise... ja selles osas oleme Eestis ka jälle piiri peal: ühelt poolt Rooma eraõiguslik, kinnistul põhinev
isikliku omandi pühadus ja teisalt - Bütsantsi nn. riigiomandi kultus - maa kuulub valitsejale ja alamad saavad seda teenete eest
privileegina...
olen omanik
oman materjaalseid asju, mille saamiseks olen palju vaeva näinud, neid käiakse vaatamas siit ja sealt
olen siiralt rõõmus ja uhke oma asjade üle.
samas ei ole mul suure ekraaniga telerit, viimast automudelit ega uhket häärberit....
Tsitaat:Jah, nii arvasin ka mina. Mis on väärtuslik ja kogu aeg kaasas? Arvasin, et teadmised, oskused.
Algne postitaja: Pipilota
Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Tsitaat:Nagu meil kõigil, aga see ei tähenda, et kinnisvara ei võiks olla.
Algne postitaja: vaarema
kõik väärtuslik on mul alati kaasas![]()
![]()
anne, usun, et vaarema mottel oli rohk sonal VAARTUSLIK.
Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Tsitaat:Nagu meil kõigil, aga see ei tähenda, et kinnisvara ei võiks olla.
Algne postitaja: vaarema
kõik väärtuslik on mul alati kaasas![]()
![]()
Kui mul ei oleks seda ainuket kinnisvara, ei oleks mu perel ka kodu. Kas see siis on ikka kõige mõttetum
... aga ainult siis LadyButterfly oleks sa täisväärtuslik kodutu ehk ilma koduta
Vaatame probleemile sellisest seisukohast - On üks konkreetne territoorium mis on kenasti sellel territooriumil elavate inimeste vahel ära jagatud
(müüdud-ostetud). Miskipärast kodanikud sigivad ja inimesi tekib juurde. Need tulnukad sooviksid ka mingisugusel maalapikesel kanna maha panna aga
täiesti juhuslikult ei soovi antud momendil keegi omanikest mitte killukestki edasi müüa ega ka ühtki tulnukat oma maalapil näha. Siis ei jäägi neil
muud üle kui omanik kinnistult minema peksta või siis oma omandi rüppe sängitada ja end ise omanikuks kuulutada. Siis on muidugi mõneks ajaks kõik
jälle rõõmsad ja rahul
Paistab nii jah 
Tsitaat:
Algne postitaja: vaarema
Vaatame probleemile sellisest seisukohast - On üks konkreetne territoorium mis on kenasti sellel territooriumil elavate inimeste vahel ära jagatud (müüdud-ostetud). Miskipärast kodanikud sigivad ja inimesi tekib juurde. Need tulnukad sooviksid ka mingisugusel maalapikesel kanna maha panna aga täiesti juhuslikult ei soovi antud momendil keegi omanikest mitte killukestki edasi müüa ega ka ühtki tulnukat oma maalapil näha. Siis ei jäägi neil muud üle kui omanik kinnistult minema peksta või siis oma omandi rüppe sängitada ja end ise omanikuks kuulutada. Siis on muidugi mõneks ajaks kõik jälle rõõmsad ja rahul![]()
Juriidilidelt polegi veel oma kodu omanik, jagan seda staatust pangaga.Aga sellegipoolest ei takista see pisiasi mind käitumast omanikuna.
Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Mina võrdleks seda polüvernikute sissetungina sõbraliku nõuka ajast.
Enne seda veel sakslased, rootslased, poolakad ja võibolla veel keegi.
Tsitaat:
Algne postitaja: rosita
Juriidilidelt polegi veel oma kodu omanik, jagan seda staatust pangaga.Aga sellegipoolest ei takista see pisiasi mind käitumast omanikuna.
Tsitaat:
Algne postitaja: vaarema
Tõenäoliselt oli ka neil kinnisvara. Peaks äkki tagastama![]()
Tsitaat:Rõõmust ja rahulolust oli asi kaugel. Venelane tuli ja ei soovinud isegi mitte osta, vaid võttis väevõimuga. Aga meie ... kohanesime.
Algne postitaja: vaarema
Vaatame probleemile sellisest seisukohast - On üks konkreetne territoorium mis on kenasti sellel territooriumil elavate inimeste vahel ära jagatud (müüdud-ostetud). Miskipärast kodanikud sigivad ja inimesi tekib juurde. Need tulnukad sooviksid ka mingisugusel maalapikesel kanna maha panna aga täiesti juhuslikult ei soovi antud momendil keegi omanikest mitte killukestki edasi müüa ega ka ühtki tulnukat oma maalapil näha. Siis ei jäägi neil muud üle kui omanik kinnistult minema peksta või siis oma omandi rüppe sängitada ja end ise omanikuks kuulutada. Siis on muidugi mõneks ajaks kõik jälle rõõmsad ja rahul![]()
Tsitaat:Kui juhtub, siis kohaneme jälle, sest aastasadade vältel on toimunud evolutsioon, mille käigus on eestlaste domineeriv geen kohanemisgeen.
Algne postitaja: anne51
)....
olles külaühiskonnas maaomanik, tean ma täpselt mis minu, mis naabri. see teadmine, et siin on piir ja siit hakkab naabri heinamaa, ei lase mul ka jala ilma mõjuva põhjuseta naabri heinamaale astuda. see ei ole lihtsalt ilus. see ju ei kuulu mulle seal põhjuseta käimine on sama kui teise õuel jalutada ja ringi kaeda ilma luba küsimata. ruumi vargus!
Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Tsitaat:
Algne postitaja: vaarema
Tõenäoliselt oli ka neil kinnisvara. Peaks äkki tagastama![]()
Niipalju kui mina mõistan ja tuginedes foorumi mõtteeliidi seisukohale koosnes nende omand sellestsamast seljakotist(ilmselt töökohast varastatud ja hiljem arvelt maga kantud)ja muidugi vene keelest.(kahjuks samuti virutatud mongoli-tatarlastelt)
Selgitus.
Paluks mitte siduda käsitletud objekte vene rahvusega,mis minu silmis on hoopis midagi muud.Oman häid tuttavaid vene rahvuse esindajate hulgas ja nad teevad oma rahvusele suurt au.
Julgen teemat ka vene rahvusega siduda
Minu arust on vene rahvas omaniku seisukohalt õnnetus seisus ja lootusetult hiljaks jäänud kolme
"K" - kogukond, kolhoos, kommunism - müüri tagant väljatulekuga... sellepärast on omand nende laiale massile ikka veel kui "na
¹ai" saadud privileeg
ja enamus Venemaa rikkureid on jätkuvalt juudid, kellele kuldvasika kultus juba "Vana testamendi"
aegadest veres
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Free... sa oled ikka sitalt kohanemisvõimeline tüüp... nagu üks õige eestlane... kuhu vaja kniks... ja kui otse ohtu pole, siis jalaga, aga siiski ka kohe kniks... igaks juhuks...![]()
Ei, free... kui ma räägin vene rahvusest, siis ma ei räägi neist valikuliselt, nagu sina, vaid üldistavalt ja keskmisest
Seda esiteks. Ja teiseks
- kui ma räägin üksikust venelasest, siis ma ta rahvust üldse ei puuduta, siis ma räägin temast, kui inimesest
ja siin on neil nagu ka
eestlastel lai diapasoon - seinast seina...
Ja üldse on siin teema - omanik!
Aga kui sa soovid rossi ees pugeda, nagu ma märganud olen, siis tee eraldi teema
ei ole omanik ja ei thaollagi,niipalju kohustusi,talvel kõnnitee puhas hoida ja suvel muru niita.
Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Rõõmust ja rahulolust oli asi kaugel. Venelane tuli ja ei soovinud isegi mitte osta, vaid võttis väevõimuga. Aga meie ... kohanesime.
Loodame, et midagi taolist enam ei juhtu. Kui juhtub, siis kohaneme jälle, sest aastasadade vältel on toimunud evolutsioon, mille käigus on eestlaste domineeriv geen kohanemisgeen.
Omanik olla tähendab minu jaoks kohustusi omandi suhtes. Aga ma ei salli kohustusi.
hetkel olen kui varatu vaeslaps, ses mõttes et ei ole mul maatükki, maja ega korterit, rääkimata autost. ei olegi nagu millegi suure omanik. mnjah,
oma ostetud riiete omanik - pigem kandja olen küll
tulevikus loodan et ehk olen miski väikse maatüki omanik, millel pisemat sorti peavari peal. siis ei tahaks enam ula peal elada.
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Täpsustuseks: omand on see asi, mille kasutamisel on võimalik luua lisaväärtust (kinnistu, seadmed jne. näiteks), muu vara peetakse isikliku tarbe esemeteks...
Omamine on hea kui ainult suudad endale selgeks teha mida on mõtet omada ja mida mitte.Üleliigne omand on kurnav.
"Inimese kõige loomulikumaks vajaduseks, hinge püüdluseks on saada oma töö tulemina rohkem kui igapäevaselt vaja... et jääks midagi homseks,
tulevikku, järglastele. Just sellele ürgsele püüdlusele omandi järele võlgneme tänu oma progressi eest... kui sellised püüdlused ei oleks loomuomased
inimesele ta ei oleks leiutaja, maadeavastaja, teadlane ega kunstnik, ei oleks looja..."
Alfred Rosenberg, "XX sajandi müüt"
Alfred Rosenberg, kes iganes ta ka oli, oli igatahes lollpea.
ohhh.. puutun igapäevases töös (maa)omandihullusega kokku. inimesed ei saa väga mitmest elementaarsest asjast aru.
esiteks nt sellest, mida vist andrew juba eespool mainis - omanik olemine ei tähenda ainult õigusi, vaid ka õigustega praktiliselt võrdses
koguses kohustusi. sealhulgas nt huvi tundmine selle vastu, kuidas on käsitletud või kavatsetakse käsitleda tema maaomandit omavalitsuse
strateegilistes dokumentides (üldplaneering, teemaplaneeringud, arengukavad) ja millised on naabermaaomanike avalikkust puudutavad (äri)huvid seoses
oma omandiga (detailplaneeringud).
teiseks ei kipu maaomanikud aru saama sellest, et (põhi)seadusega on kaitstud ainult omand, mitte äriidee. kui sinu omanduses on maatulundusmaa
sihtotstarbega kinnistu, siis tuleks kompenseerida see, kui keegi (nt omavalitsus) keelab omanikul seal vilja, metsa vms kasvatada. mitte seda, kui
kinnisvarahindaja, või hoitagu selle eest kui omanik suisa omaenese tarkusest, hindab kinnistu väärtust elamumaana n krooni vääriliseks ning
omavalitsus seab sellele piiranguid. see on äriidee.
kolmandaks ei suudeta aru saada maakorraldustoimingu (nt kinnistu jagamine väiksemateks maaüksusteks) ning ehitusõiguse erinevustest. sellest ei suuda
ka mõned omavalitsusametnikud aru saada. kedagi ei saa takistada oma kinnistu jagamisel suuremateks kui 30 m2 katastriüksusteks (iseäranis kui sellele
leitakse põhjendus nt maakorraldusseaduse paragr 2 lg 3 või paragr 5 alt). küll aga saab omavalitsus seada piiranguid (sh maaüksuse miinimum suuruse
nõue) ehitusõiguse andmisel.
neljandaks unustatakse ära minevik. palju tuuakse eeskujuks nn esimest eesti aega, mille maakasutuslik ja/või ehituslik pale on paljudes kohtades
miljööväärtuseks tunnistatud. aga kui võtta ette 1930-ndate aastate ehitusseadus, siis selgub, et kinnisvaraarendus kui selline oli toona täiesti
mõeldamatu. nt omades 39 m linnatänava äärset maad võis loota ainult sellele, et mõni kinnistunaaber selle ära ostab. sinna polnud võimalik ehitada.
ja nt mereääres reeglina kellelgi päris oma maad polnudki- olid ühiskarja- ja heinamaad, millele oli enesestmõistetavalt ligipääs kõigile ning selle
kaudu ka ligipääs merele. praegu seisame silmitsi olukorraga, kus nt saaremaal saavad meie lapsed ainult kolmes kohas mere äärde- kui ma ei eksi, siis
kuressaares, mändjalas ja tagalahe ääres. neist kahel viimasel ulatub riigimets veekogu piirini. küsimus suurele ringile- kui me peame esimese eesti
aja maakasutust väga armsaks ja väärtuslikuks, siis miks mitte võtta kasutusele tolle aja reeglid?
võiksingi jahuma jääda
Jah- jah!
See "lollpea" - Tallinna Reaalkooli 1909 kiitusega lõpetanud, Oxfordi, Pariisi, Berliini jne. ülikoolide audoktor - lasti
tõesti nende poolt, kes lillegi liigutamata mammonat koguvad, Nürbergi protsessil maha
SMS-laenude jagajate kiituseks vist
Veel üks tsitaat temalt, kirja pandud 1924.a.:
"Kahtlemata eksisteerib veel teine omandi liik... mitte loomingulise töö vili... saadud börsitehingutes, rahakursi erinevusi kasutades,
liigkasuvüõtmisest, rahvusvahelise laenukapitaliga manipuleerimisest, spekulatsioonist...mille riik rahvuse huvides peaks konfiskeerima või võtma ära
maksudena...!
Väga tänapäevane, kas pole?
Kavatsen-kavatsen... Tean, et see on mõnes mõttes abstraktne, kuid mina tahan seda illusiooni oma ellu, et mul on neli kindlat seina, kuhu minu tütar
saab tulla, kui on piisavalt suureks kasvanud. Isiklikud kogemused on näidanud, et kui on kasvõi pisikene kinnisvara, mis on minu oma, siis pole mina
see, kes astuma peab hakkama. 
Mul ongi kulakuhing...Ma vist ei viitsikski midagi teha, kui tehtava suhtes omanikutunnet ei oleks. Õigustuseks on see, et oskan kergesti lahti lasta selle nn. omandi.