Board logo

Kättemaks
tiivitaavi - 10.01.2008 kell 02:25

Mis see on?
Kas kasutate seda inimsuhete klaarimisel?


vaarema - 10.01.2008 kell 05:45

Kunagi vist teadsin aga enam ei mäleta mis see on.
Kas see on see kui sularaha pihku antakse või siis on savisaar Tallinnas käte pealt maksu kehtestanud


lati - 10.01.2008 kell 07:10

see on lihtsalt maks ilma vahendajata ja sularahas.
aga kuidas see inimsuhteid mõjutab....? ei tea! eks keegi rõõmustab ja keegi tunneb ennast ohvrina.


habe - 10.01.2008 kell 08:40

Üks suur ahvatlus ja kiusatus - iseäranis veel eestlasele, kelle magustoiduks on teine eestlane.
Ise püüa vältida. Omajao saab igaüks millalgi kätte ka ilma minu otsese abita.


sales - 10.01.2008 kell 09:28

sest see, kes teisetele halba teeb, saab nii või teisiti ükskord oma vitsad... ja mul on selles osas kohe mõned käega katsutavad näited olemas...

Kurioossem näide. Oli mul kunagi üks kolleeg, kes oli väga kade ja kiuslik teiste suhtes, kui neil hästi läks... näiteks lammutati kunagi üks vana laohoone ja ma sain loa maha võtta sealt eterniitplaadid, võtsin maha oma 400 plaati, kuid see mees lasi mu plaadihunniku prügimäele viia, sest olevat tal ees olnud... Hiljem mõne aasta pärast kuulsin, et ta oli pimedaks jäänud...


ullike - 10.01.2008 kell 10:47

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
see mees lasi mu plaadihunniku prügimäele viia, sest olevat tal ees olnud... Hiljem mõne aasta pärast kuulsin, et ta oli pimedaks jäänud...

Ei saa kuidagi sinu arvamusega nõustuda. Pimedaksjäämine ei tule üleöö, selle haiguse juured olid tema sees selleks ajaks ammu olemas, kui ta su plaate teisaldas.
Aga siit koorub välja hoopis teine teema - jumaliku õigluse olemasolu või mitteoemasolu.
Vabandan offtopicu pärast


Leni - 10.01.2008 kell 10:48

Ma ei olegi kunagi nii vihane inimeste peale, et tekiks kiusatus. Ja kui vahel saan nii vihaseks, siis see läheb ammu enne seda üle, kui ma kättemaksu sepitsemiseni jõuan. Ja kui on üle läinud (kättemaks pidigi ju kõige magusam olema juba n.ö. külma pea ja jahtunud emotsioonidega ), igal juhul, kui esimene emotsioon on üle läinud, siis igasugune kurja soovimine või veel vähem kokku keeramine vastavale isikule on minu puhul välistatud, sest tundub, parema sõna puudumisel, lihtsalt tobe. Asjakohatu.


Andestan. Ei unusta, aga ei maksa ka kätte ega looda mingile jumalikule sõrmele, kes minu vastu eksinud inimese paika paneks. Tegelikult minu vastu on raske eksida ka, enamasti (lõpuks) mõistan, et miks mingitviisi käituti ja kui juba mõistad, et miks, siis ei tundu see teise inimese poolt mingi eriline kuritegu ka.


Tegelikult veel, et mulle tundub, et kättemaks on mingi inimliku kiivuse väljendus. Enamasti viha selle pärast, et inimeselt midagi ära võetakse, mida ta enda omaks pidas (ei pruugi olla midagi füüsilist, eks ole, aga üldiselt). Sellepärast ma ilmselt ei usu ka seda populaarset müüti, et "küll elu karistab" jne, sest mis ühe inimese jaoks on selge kuritegu tema vastu (näiteks lüüakse üle palavalt armastatud kaaslane), see on objektiivses reaalsuses võib-olla loomulik asi ja ma ei usu, et nn "jumalik seadus" oleks inimliku kiivusega mestis ja karistaks vastavalt seda, kes sinult (või kasvõi minult) midagi ära võttis, mis iseenesest meile ei kuulugi (mis üldse inmesele kuulub igavikulises plaanis?).


officer - 10.01.2008 kell 11:18

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Hiljem mõne aasta pärast kuulsin, et ta oli pimedaks jäänud...


... ja sa olid jälle rõõmus!


tiivitaavi - 10.01.2008 kell 11:38

Kättemaks on inimlik tunne,mida peab endale tunnistama.
Minu jaoks kättemaks ainult raskendaks mu karmakoormat.
Negatiivsed inimsuhted klaarin headusega,siirusega.See üllatab inimesi ,teeb nad relvituks.Ei osata käituda sellisel puhul.


Alles mõni päev tagasi murdsin ühe purika,lihtsalt oma heasoovliku käitumisega.Polnud vaja midagi selleks teha,kui jääda iseendaks




OT:hea,et need asbestplaadid sinna rändasid,vähemalt pole karta haigust,mida need tekitavad.Sales saab veeta oma vanadusepäevad meiega siin.


sissy84 - 10.01.2008 kell 12:06

Ma ei leia,et kui keegi on mulle haiget teinud,et siis parim asi on tagasi teha.
Ma leian,et kui inimene on teinud mulle nii palju haiget,et ma ei suuda andestada siis on piisav see kui ma ei tee tegemist enam selle inimesega ehk hoian eemale ja suhtlen ainult nii palju kui vaja (minimaalselt).

Minu arvates näitab kättemaks ainult seda,et langed mõne jobuga samale tasemele.

Mõnes mõttes on õige väljend elu karistab - see inimene kaotaks ju siis minusuguse sõbra
Tegelikult loodus karistab sellega,et kui inimene ennast ei paranda siis tal jääb aina väiksemaks ja väiksemaks ringkond inimestest kes temast hooliksid, teda aitaksid....jne... Haigused ja muu on võibolla alles siis karistuseks kui muu enam ei aita. Öeldakse,et ainult haud parandab küürakat ehk kui inimene veel päris küürakas pole siis tal veel võib olla võimalus kuidas kergemini elutarkust omandada.


tiivitaavi - 10.01.2008 kell 12:37

Kui keegi eksib minu vastu, hakkan mõtlema ,mis tal endal viga on?

Üldjuhul tuleb inimeste negatiivsus neis endis palju sügavamal olevatest probleemidest.Igat inimest peab analüüsima eraldi.

Vanemad inimesed teavad,et igas inimeses on midagi head,aga selleni peab kaevuma.


vihmakass - 10.01.2008 kell 12:44

Koige parem kattemaks, on jatta katte maksmata


sissy84 - 10.01.2008 kell 13:26

Eks see eksimise või haiget tegemise suurus on ka oluline + see kas on juba mitu korda haiget tehtud + kas inimene mõistab,et eksis või mitte.

Kõik oleneb... pole sellist ühtset mõõdupuud.



Sageli tundub,et kättemaks on rohkem seebikate teema.
Vähemal minu tutvusringkonnas kättemaksulisi inimesi ei paista olevat või siis pole kedagi nii jubedalt solvatud.


tiivitaavi - 10.01.2008 kell 13:35

Sissy84

Väga hea,et seebikad teemasse tõid.Neid vaadates tekib tunne,kus on professionaalide(psühholoogid) silmad.Miks nad juba ammu tagajalgadele pole tõusnud?

Kas tõesti vaatavad neid ladina seebikaid ka ise


rosita - 10.01.2008 kell 14:16

Tsitaat:
Algne postitaja: vihmakass
Koige parem kattemaks, on jatta katte maksmata


Õige, vihmakass.
Ka mina olen oma elu jooksul jõudnud tõdemuseni, et kui keegi on mind sopaga loopinud ja halba soovinud, siis on see juba raisanud minu energiat.
Pole mõtet raisata oma energiat uuesti kättemaksu haudumisele ja selle elluviimisele.
Inimene , kes soovib ja teeb teisele halba, saab oma karistuse niikui nii.


2mustikas - 10.01.2008 kell 14:29

oi-oi-oi, kättemaks, see on kõigil olemas, olenematta käte värvist. Nii nagu me matkime ja "näpime" häid asju, nii me matkime ka pahesid.
Omal siis selline komme, et kui keegi liiga kaua ja liiga lähedale minu auto tagumikule sõidab, siis lülitan tagumised udu-laternad sisse. Vahest aitab.
Vahest tuleb aeglustada ja mööduda paluda, et lahti saada tuledega pees sõitjast.


pointer - 10.01.2008 kell 14:29

ei ole kättemaksuhimuline, küll kõrgeim võim teab kas ja kuidas kätte maksta


arminägu - 10.01.2008 kell 14:34

Tsitaat:
Algne postitaja: tiivitaavi
Mis see on?
Kas kasutate seda inimsuhete klaarimisel?


Ikka tuleb ette teinekord, sest ma pole kristlane, ning võlgasid ei tohi olla. Pisasjad võib ju alla neelata, aga suuremad käkid tuleb klaarida, ning võib-olla polegi igakord tegu otseselt kättemaksuga, aga lõppresultaat võib selline välja näha küll.
Energiat kulutame me elamisele niikuinii, et see energia liigkulutamine kättemaksule on möga minu silmis.


delilah - 10.01.2008 kell 14:34

Sales, sul vedas, sest eterniit sisaldab tervisele ohtlikke aineid

Mehega, kellega ma olin sunnitud mituteist aastat ühist eluaset jagama, juhtus nii, et ta parim sõber lõi tema armukese üle. Paar aastat varem oli tema teinud täpselt sama oma tolleaegsele parimale sõbrale. Ütle veel, et jumalikku karistust ei ole


sissy84 - 10.01.2008 kell 14:40

Tsitaat:
Algne postitaja: 2mustikas
oi-oi-oi, kättemaks, see on kõigil olemas, olenematta käte värvist. Nii nagu me matkime ja "näpime" häid asju, nii me matkime ka pahesid.
Omal siis selline komme, et kui keegi liiga kaua ja liiga lähedale minu auto tagumikule sõidab, siis lülitan tagumised udu-laternad sisse. Vahest aitab.
Vahest tuleb aeglustada ja mööduda paluda, et lahti saada tuledega pees sõitjast.



Kättemaks pole see kui tahad märku anda,et ta pikivahet ikka hoiaks. Kättemaks on see kui aeglustad meelega sõitu linnas 50 km/h 25 km/h peale või siis lased ta mööda ja hakkad tal taga sõitma pea olematu vaheta.

Selliseid kes pikivahet ei hoia annab ka hoiatada nii,et vibreerid natuke pidurit rohkem või vajutad järsku pidurit nii,et teine ehmatab....alati on ka võimalus,et tagumine tuleb selga aga süüdi jääb see kes pikivahet ei hoia

Hoiatamine on midagi muud tõesti.Kättemaks on nt. laste seas levinud. Nt: vend võttis kommi mult äta, järgmine kord võtan ma talt jäätise või ei lase mitu tundi wc-sse.
Näide: Keegi häbistas mind mu sõprade ees seega ma otsin kättemaksuks temast tehtud võikad pildid ja avaldan koos julma jutuga SL Õhtulehes, ala rikud teise inimese eluära nii,et ta kaotab töö, naise, väärikuse.


tiivitaavi - 10.01.2008 kell 14:48

Kättemaksu kättemaksuga tasuda on surnud ring.


(SRy,kuidagi filosoofiliseks kipun minema,
Hea,et sissy84 eluliste näidetega illustreerib)


sissy84 - 10.01.2008 kell 15:18

Näited elust enesest on ju NII toredad
Minu arvamus siis seega:
Tahtlik ja teadlik , tagasi tegemine millegi eest (käru keeramine) on kättemaks.


Andrew - 10.01.2008 kell 15:25

Ei ole kasutanud. Aga arvan, et kui peaks sattuma teatavasse olukorda, siis kasutaksin küll. Aga midagi head see kellelegi ei tooks. Loodan, et sellised olukorrad lähevad minust mööda.


susanna - 10.01.2008 kell 15:53

kättemaks pidi teadupärast magus olema, aga mida see mulle annaks, kui halvale halvaga tasun.
eks nooremana sai kindlasti vastu antud, aga head enesetunnet see ei taastanud.
üritan mitte välja teha ja oma elu edasi elada.


arminägu - 10.01.2008 kell 17:25

Lugenud seniseid kommentaare, on mul nii meeliülendav tõdeda, et keskmine kodutu on väga armastusväärne inimene, ning küllap siis ka keskmine eestlane.
Mis mind pisut häirib on see, et hiljuti püstitatud pollis on eestlase põhiomadusena domineerima pandud kadedus....
A'ma edasi arendada ei viitsi...


Mäx - 10.01.2008 kell 17:46

Kättemaks on magus neile, kellele meeldib õiglus. Nii kuidas küla koerale nõnda koer külale. Mulle on õiglus üks tähtsamaid asju maailmas. Kui ma näen ebaõiglust, siis ma tihti mõtlen et ebaõigluse tegija väärib kannatajalt kättemaksu, aga need mõtted tulevad pähe ainult siis kui ma olen vihane.

Kaine peaga mõeldes ma ei poolda kättemaksu. Nagu siin eelnevalt mainitud kättemaks võib tekkitada suletud ringi kuna vähesed inimesed tunnistavad, et nad on kellegile midagi halba teinud eriti veel siis, kui nad ise tunnevad et neile on ülekohut tetud. Tihti peale on kättemaks hullem kui see tegu millest kogu asi alguse sai (Siin on võrreldud plaatide mingite mõttetute plaatide kaotamist pimedaks jäämisega. No see on liig mis liig!) seega ebaõiglust võib tulla juurdegi.. Ma leian et isegi selline "hoiatus" autojuhile kes praktiliselt sõidab sinu auto küljes on vastutustundetu. Teadlased on uurinud välja et äkkilised pidurdused ja manöövrid võivad põhjustada ummiku. Seega sinu hoiatuse tõttu kannatavad sajad inimesed, kes on teel tööle või kes lamavad kiirabiautos teel haiglasse. Igal teol on tagajärjed ning sina pead olema võimeline nende eest vastutama.

Mina ise oma eraelus ei kasuta kättemaksu kuna ma olen liiga mugav inimene. Ma parem tegelen inimestega keda ma armastan kui nendega keda ma vihkan. Pealegi üldiselt viha kaob kiiresti.


sossuke - 10.01.2008 kell 19:12

küll issand näeb ja kelmi karistab.
kui mitte täna, siis kunagi kindlasti.

üldiselt puuduvad minu tutvusringkonnas sellised inimesed, kellele peaksin kättemaksu hauduma.

parim võimalik viis oleks ignoreerimine. seda olen kasutanud küll. väga tervendav.


LadyButterfly - 10.01.2008 kell 19:38

Kui lüüakse, siis teist põske ette ei keera, kui ollakse ülbed, väldin, ignoreerin, saadan persse kuid püüan jääda viisakaks.
Kui tunnen, et on väga ülekohut tehtud, sajatan ja haun mõttes kättemaksuplaane aga mõtteks need ka jäävad.


freelancer - 10.01.2008 kell 20:19

Tsitaat:
Algne postitaja: tiivitaavi
Mis see on?
Kas kasutate seda inimsuhete klaarimisel?



Kättemaks on nagu prantsuse konjak.Lased tal mõnusalt laagerdada.Teed korraliku ettevalmistuse ja voilaa.....Kättemaks on nagu teadus.Uisapäisa sellsise asjaga tegeleda pole mõtet.Kui juba siis peab see ka mingisugust naudingut pakkuma.


sales - 10.01.2008 kell 20:37

Tsitaat:
Algne postitaja: officer
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Hiljem mõne aasta pärast kuulsin, et ta oli pimedaks jäänud...


... ja sa olid jälle rõõmus! [/tsitaat

Kui ausalt, siis ei olnud võibolla mõni, nõiteks see, kes tulemist rääkis isegi oli... miks ta´s muidu tuli mulle rääkima


SinineLiblikas - 11.01.2008 kell 01:25

mina elan selle järgi ,et köige parem kättemaks on mitte samale tasandile langeda kui vaenlane.
Kui inimesed ei klapi siis ei ole ka möistlik sellise inimesega tegemist teha ...köik neg,mis ta oma käitumisega sulle teeb tekitab viha ja vihast tuleb ka stress


arminägu - 11.01.2008 kell 01:34

Ega sa ei peagi temaga samale tasandile langema, lp.siniliblikas!
Sa lihtsalt tallud ta laiaks, seega oled tunduvalt kõrgemal, kui tema tol hetkel


anne51 - 11.01.2008 kell 13:45

Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Kättemaks on nagu teadus.Uisapäisa sellsise asjaga tegeleda pole mõtet.Kui juba siis peab see ka mingisugust naudingut pakkuma.
Ma arvan ka, et see on peen värk, milleks minul puudub kannatus - enne läheb viha üle.


tiivitaavi - 11.01.2008 kell 14:06

Aga minul vahest*kihvatab*

Aga ma talle näitan alles,kas teil pole siis nii


LadyButterfly - 11.01.2008 kell 23:26

Muidugi kihvatab Õelate pead ei lihtsalt silita aga mingi konkreetse seatembu peale ei viitsi ikka võimlema hakata küll, et miskit kättemaksu välja mõelda. Tümitan mõttes. Tunnen ehk kahjurõõmu kui "sai oma palga" aga ausõna - parastama kah ei lähe.


officer - 11.01.2008 kell 23:33

Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly
saadan persse kuid püüan jääda viisakaks.



...nii armas!


LadyButterfly - 12.01.2008 kell 22:03

Jah, seda Deilah´i "palun, siirdu istmikku", on võimalik isegi ämma puhul kasutada, ilma, et endal pärast kripeldama jääks


ariita - 12.01.2008 kell 22:33

Tsitaat:
Algne postitaja: tiivitaavi
Mis see on?
Kas kasutate seda inimsuhete klaarimisel?


ei kasuta
ju ta selline enda pahateo tagasipõrkumine on


2mustikas - 18.01.2008 kell 22:20

Tsitaat:
Algne postitaja: sissy84
Näited elust enesest on ju NII toredad
Minu arvamus siis seega:
Tahtlik ja teadlik , tagasi tegemine millegi eest (käru keeramine) on kättemaks.

Kätemaksu iha lähtub olendi sisemaailma arengutasemest, kus enesesse vaatlust veel ei toimu.
see oli hüpotees.


Rashnu - 18.01.2008 kell 23:39

Ma ei ole kättemaksuhimuline inimene, küll aga väga pika vihaga. Teine inimene võib selle intsidendi (nt solvangu) olla unustanud, kuid mina pean selle alati meeles, sageli kronoloogilise täpsusega. Ei koosta mingisuguseid kahtlase väärtusega "vaenlaste" katalooge, aga ei andesta samuti. Kui mind rünnatakse, siis ründan alati vastu, tavaliselt piisab mõnest mahlakamast sõnast ja inimesel on suu lukus. Mis juhtub edasi? Tõenäoliselt jätkan selle inimesega suhtlemist, kuid ebameeldivad emotsioonid hakkavad mängima rolli teatud otsuste langetamisel, mis tema heaolu mõjutavad. Lisaks loomulikult see, et võimaluse korral, kui saan midagi teravamat öelda, siis keelt hammaste taga ei hoia. Vihaperioodil vaikimisega pole mul samuti probleeme - oma vanaisaga ei rääkinud lapsepõlves ühel hetkel 3 aastat, ühe väga lähedase sõbraga 5 kuud. Mõlemaga puutusin igapäevaselt kokku.


2mustikas - 19.01.2008 kell 01:50

jah, maist mina ja egot lahustada ei ole kerge.
Kui aga mõelda ennast hetke, kui me siit ilmast lahkume , siis meenutame kindlasti, mida head me oleme teinud...
maailmale hinde andmine ?...


tiivitaavi - 19.01.2008 kell 01:53

Iga mõte on tegu!

On keegi kuskil kunagi öelnud.


delilah - 19.01.2008 kell 01:53

Väga raske võib olla viha kogu aeg kaasas kanda. Mul kipub pigem vastupidi olema - mingil hetkel olen kohutavalt vihane, ja teen suuri plaane, et olen veel väga kaua vihane. Aga sellest ei tule tavaliselt midagi välja. Ja siis olen jälle vihane enda peale, et ei suuda vihane olla
Korra olen nädalase vaikimisstreigi teinud, kui minuga ülekohtuselt käituti.

Noh, naiste värk - andestad, aga ei unusta.


Rashnu - 19.01.2008 kell 01:56

Mina kipun end uuesti ja uuesti üles kütma. Teinekord lausa tunnen vajadust vihastada, kohe hakkab kergem ja parem olla. Elan kogu situatsiooni mõttes läbi ja jälle vihaleek põleb võimsa leegiga.


tiivitaavi - 19.01.2008 kell 01:58

Mina ei viitsi enam end ses mõttes kütta,et kellegi peale korduvalt vihastada.
Nooruse küll olin õigluse jalule seadja ja kaitsesin end rohkem.

Nüüd vabandan,kui midagi on ebaselgeks jäänud ja läheme sõbralikult lahku.Iseasi muidugi, kas ma tahan veel selle inimesega ka edaspidi suhelda.
Siin tuleb mängu juba eneseväärikus.


Rashnu - 19.01.2008 kell 02:02

Kui ma tunnen, et hakkan maha rahunema, siis kütan end üles, niisama 15 aasta taguseid juhtumeid ei hakka tõesti meenutama.
Üldiselt sõltub sellest, kui vihaseks mind on aetud. Kui piisavalt sügavalt, siis on sellele inimesele kõik uksed suletud. Ma võin temaga edaspidi viisakalt suhelda, aga negatiivne vari jääb teda alatiseks saatma.
Õigluse jalule seadmine on keerulisem. On olukordi, kus seda tasub teha, teinekord aga parem lüüa käega.


tiivitaavi - 19.01.2008 kell 02:03

Rashnu,
äkki sa lihtsalt jonnid nagu suur laps,mõtle?


Rashnu - 19.01.2008 kell 02:07

Ma ei väsi kordamast ütlust: "Ma pean meeles kõik komplimendid, mis mulle öeldud, aga ma ei unusta mitte kunagi ühtegi solvangut."

Pikk viha on meie suguvõsa meesliini tundemärk. Ärritun kergesti, vihastun harva. Aga kui ma seda teen, siis tõsiselt ja jäädavalt. Siis ei lenda nõud, vaid selle inimese jaoks keeran end lukku.


2mustikas - 19.01.2008 kell 02:10

Kui leian endas vastuolu, siis küsin endalt, miks ma olen väitega vastuolus. Et kas see, mis mina õigeks pean on absoluutne tõde või suhteline nagu pannkook , peale praadimist ja enne söömist.
Armastuse atmosfäär on mitukümmend korda parem kui oma enda tõde.
Isegi kui atmosfäär koosneb erinevatest tõdedest.


susanna - 19.01.2008 kell 15:42

Tsitaat:
Algne postitaja: Rashnu
Mina kipun end uuesti ja uuesti üles kütma.



või õigemini raske on unustada, kui oled ülekohtuselt haiget saanud.
esmalt muidugi keed vihast ja jõuetusest sisemiselt ja purskad välja ka sõnu, mis teisele haiget teevad(mis nagu olekski kättemaks vist ), siis lased asjadel kulgeda.
aga on hetki, kui kõik jälle meenub ja siis vahutad omaette.
üldiselt jään ikkagi selle juurde, et kui hakata oma energiat raiskama kättemaksuks iga halva sõna ja teo peale, mis meile elus osaks saab, siis pole ju millelgi mõtet.


Binq - 19.01.2008 kell 19:27

Olen isegi vahest kättemaksust mõelnud Aga kui suurem viha lahtub unustan... Ära tee teisele seda, mida ei taha et sinule tehtaks. Millegipärast usun, et igal oinal tuleb kord mihklipäev


sales - 19.01.2008 kell 23:00

Ise olen ka sedavõrd fatalist, uskumaks, et ükski halb tegu ei jää tasumata

Ka heategu mitte!


tiivitaavi - 19.01.2008 kell 23:13

Kui sama teoga vastata,mis minule tehti? On see kättemaks?


freelancer - 19.01.2008 kell 23:22

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Ise olen ka sedavõrd fatalist, uskumaks, et ükski halb tegu ei jää tasumata




Olen seda ka alati ütelnud sellele ,kes sita kokku keeras.


ariita - 19.01.2008 kell 23:37

neljapäeval kiristasin "pühas vihas" vaikselt hambaid, kui siis oleks millekagi tasuda olnud, oi kuidas oleks tasunud, tänaseni tasumata... ju vist jääbki, niipalju siis kättemaksust


moonlight - 19.01.2008 kell 23:53

Siililegi selge---maksa kaardiga.
Teinekord priva mulle, kallis kaaslinlane, mul on täiesti mõistliku protsendiga....


susanna - 20.01.2008 kell 01:12

Veel ei rebene igavik
Kuigi on rohtunud rajad
See mis meid tagasi kutsub
On isade vere kaja

Veel ei roosteta igemed
Hoidvad mis irevil hambaid
Veel ei unustus varjuta
Silmi kus hingelõõm ergab

Veel ei rahune inimhing
Ihudes muistseid teri
See mis neil mõõkadel mustab
On ammu voolanud veri

Võib-olla lahinguis kohtume veel
Endiste aegade säras
Reetureilt südamed õgime seest
Iidsete irvete pärast

Seilame kättemaksude merd
Tallame tahtlikult tapluste teid
Seni kui soontes meil voolab veel verd
Võõraste surmad toetavad meid

...see ongi kättemaks.


moonlight - 20.01.2008 kell 01:18

Tjahh..
Arvan, et kättemaks on meile kõigile eranditult( kuni me veel enesest hoolime) igiomane
Lihtsalt keegi jätab selle elusaatuse korraldada ja naudib kahjurõõmu, teine haarab härjal sarvist...
Ma ei pea vist seletama, kumb minu silmis austust väärt on, sest siirus on minu silmis see, mis inimese väärtust tõstab.


sales - 20.01.2008 kell 10:50

Tsitaat:
Algne postitaja: tiivitaavi
Kui sama teoga vastata,mis minule tehti? On see kättemaks?


Selle kohta öeldakse ka - tagasitegemine! Selle peale tahaks meenutada freelanceri, Ilvese ja Marcus Aureliuse tunnuslauset


tiivitaavi - 20.01.2008 kell 11:41

Sales,
see seletab ka kõik,miks mul peale seda tagasitegemist selline ebamäärase haisva massiga ülevalgumise tunne oli


whisper - 20.01.2008 kell 17:20

Mida külvad,seda lõikad...seega ei tee tagasi ega maksa kätte.


sossuke - 04.06.2008 kell 18:08

leidsin teema ja seega tekkis huvi:
1. oled kätemaksuhimuline? mida oled teinud? mis on sind selleni viinud?

2. on sulle kunagi tagasi tehtud ja kuidas? miks?


Pipilota - 04.06.2008 kell 18:14

hetkel yritan ennast jubedalt kontrollida, et mitte monele jobule katte hakata maksma. kuigi pohjust oleks ja vahendeid rohkem kui vaja. tahtmine on ka kole suur, aga tahaks ju ikka ka selline intelligentne inimene valja paista.


sossuke - 04.06.2008 kell 18:21

valelikud peavad karistatud saama.
ma lihtsalt ei suutnud oodata, millal jumal isiklikult karistab, tegin paari liigutuséga ise

ma pole kahtlemata jumal, aga valelikkust ei kannata


Pipilota - 04.06.2008 kell 18:30

ma tahaks ka hetkel kangesti jumalikku katt mangida. yks inimene, kes mulle on sellist sitta keeranud, vajaks riigist valjasaatmist vaike telefonikone ja ta laheks lausa vangi mitmeks aastaks usa valitsuse petmise eest.


kerberos - 04.06.2008 kell 19:12

ka mulle on keeratud,mängitud tunnetega. ja ma maksan kätte olen selline juba kord,et võlgu ma ei jää.


nudol - 04.06.2008 kell 19:55

Olen ka kätte maksnud ja väga julmalt, ainult et pärast on olnud millegipärast väga sant tunne.