
Mis see on?
Kas kasutate seda inimsuhete klaarimisel?
Kunagi vist teadsin aga enam ei mäleta mis see on.
Kas see on see kui sularaha pihku antakse või siis on savisaar Tallinnas käte pealt maksu kehtestanud
see on lihtsalt maks ilma vahendajata ja sularahas.
aga kuidas see inimsuhteid mõjutab....? ei tea! eks keegi rõõmustab ja keegi tunneb ennast ohvrina.
Üks suur ahvatlus ja kiusatus - iseäranis veel eestlasele, kelle magustoiduks on teine eestlane.
Ise püüa vältida. Omajao saab igaüks millalgi kätte ka ilma minu otsese abita.
sest see, kes teisetele halba teeb, saab nii või teisiti ükskord oma vitsad... ja mul on selles osas kohe mõned käega katsutavad näited
olemas...
Kurioossem näide. Oli mul kunagi üks kolleeg, kes oli väga kade ja kiuslik teiste suhtes, kui neil hästi läks... näiteks lammutati kunagi üks vana
laohoone ja ma sain loa maha võtta sealt eterniitplaadid, võtsin maha oma 400 plaati, kuid see mees lasi mu plaadihunniku prügimäele viia, sest olevat
tal ees olnud...
Hiljem mõne aasta pärast kuulsin, et ta oli pimedaks jäänud...
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
see mees lasi mu plaadihunniku prügimäele viia, sest olevat tal ees olnud...Hiljem mõne aasta pärast kuulsin, et ta oli pimedaks jäänud...
![]()
Ma ei olegi kunagi nii vihane inimeste peale, et tekiks kiusatus.
Ja kui vahel saan nii vihaseks, siis see läheb ammu enne seda üle, kui ma
kättemaksu sepitsemiseni jõuan. Ja kui on üle läinud (kättemaks pidigi ju kõige magusam olema juba n.ö. külma pea ja jahtunud emotsioonidega
), igal juhul, kui esimene emotsioon on üle läinud, siis igasugune kurja soovimine või veel vähem kokku keeramine vastavale isikule on minu puhul
välistatud, sest tundub, parema sõna puudumisel, lihtsalt tobe. Asjakohatu.
Andestan. Ei unusta, aga ei maksa ka kätte ega looda mingile jumalikule sõrmele, kes minu vastu eksinud inimese paika paneks. Tegelikult minu vastu
on raske eksida ka, enamasti (lõpuks) mõistan, et miks mingitviisi käituti ja kui juba mõistad, et miks, siis ei tundu see teise inimese poolt mingi
eriline kuritegu ka.
Tegelikult veel, et mulle tundub, et kättemaks on mingi inimliku kiivuse väljendus. Enamasti viha selle pärast, et inimeselt midagi ära
võetakse, mida ta enda omaks pidas (ei pruugi olla midagi füüsilist, eks ole, aga üldiselt). Sellepärast ma ilmselt ei usu ka seda populaarset müüti,
et "küll elu karistab" jne, sest mis ühe inimese jaoks on selge kuritegu tema vastu (näiteks lüüakse üle palavalt armastatud kaaslane), see
on objektiivses reaalsuses võib-olla loomulik asi ja ma ei usu, et nn "jumalik seadus" oleks inimliku kiivusega mestis ja karistaks
vastavalt seda, kes sinult (või kasvõi minult) midagi ära võttis, mis iseenesest meile ei kuulugi (mis üldse inmesele kuulub igavikulises plaanis?).
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Hiljem mõne aasta pärast kuulsin, et ta oli pimedaks jäänud...![]()
!
Kättemaks on inimlik tunne,mida peab endale tunnistama.
Minu jaoks kättemaks ainult raskendaks mu karmakoormat.
Negatiivsed inimsuhted klaarin headusega,siirusega.See üllatab inimesi ,teeb nad relvituks.Ei osata käituda sellisel puhul.
Alles mõni päev tagasi murdsin ühe purika,lihtsalt oma heasoovliku käitumisega.Polnud vaja midagi selleks teha,kui jääda iseendaks
OT:hea,et need asbestplaadid sinna rändasid,vähemalt pole karta haigust,mida need tekitavad.Sales saab veeta oma vanadusepäevad meiega siin.
Ma ei leia,et kui keegi on mulle haiget teinud,et siis parim asi on tagasi teha.
Ma leian,et kui inimene on teinud mulle nii palju haiget,et ma ei suuda andestada siis on piisav see kui ma ei tee tegemist enam selle inimesega ehk
hoian eemale ja suhtlen ainult nii palju kui vaja (minimaalselt).
Minu arvates näitab kättemaks ainult seda,et langed mõne jobuga samale tasemele.
Mõnes mõttes on õige väljend elu karistab - see inimene kaotaks ju siis minusuguse sõbra
Tegelikult loodus karistab sellega,et kui inimene ennast ei paranda siis tal jääb aina väiksemaks ja väiksemaks ringkond inimestest kes temast
hooliksid, teda aitaksid....jne... Haigused ja muu on võibolla alles siis karistuseks kui muu enam ei aita. Öeldakse,et ainult haud parandab küürakat
ehk kui inimene veel päris küürakas pole siis tal veel võib olla võimalus kuidas kergemini elutarkust omandada.

Kui keegi eksib minu vastu, hakkan mõtlema ,mis tal endal viga on?
Üldjuhul tuleb inimeste negatiivsus neis endis palju sügavamal olevatest probleemidest.Igat inimest peab analüüsima eraldi.
Vanemad inimesed teavad,et igas inimeses on midagi head,aga selleni peab kaevuma.
Koige parem kattemaks, on jatta katte maksmata
Eks see eksimise või haiget tegemise suurus on ka oluline + see kas on juba mitu korda haiget tehtud + kas inimene mõistab,et eksis või mitte.
Kõik oleneb... pole sellist ühtset mõõdupuud.
Sageli tundub,et kättemaks on rohkem seebikate teema.
Vähemal minu tutvusringkonnas kättemaksulisi inimesi ei paista olevat või siis pole kedagi nii jubedalt solvatud.
Sissy84
Väga hea,et seebikad teemasse tõid.Neid vaadates tekib tunne,kus on professionaalide(psühholoogid) silmad.Miks nad juba ammu tagajalgadele pole
tõusnud?
Kas tõesti vaatavad neid ladina seebikaid ka ise
Tsitaat:
Algne postitaja: vihmakass
Koige parem kattemaks, on jatta katte maksmata![]()
oi-oi-oi, kättemaks, see on kõigil olemas, olenematta käte värvist. Nii nagu me matkime ja "näpime" häid asju, nii me matkime ka pahesid.
Omal siis selline komme, et kui keegi liiga kaua ja liiga lähedale minu auto tagumikule sõidab, siis lülitan tagumised udu-laternad sisse. Vahest
aitab.
Vahest tuleb aeglustada ja mööduda paluda, et lahti saada tuledega pees sõitjast.
ei ole kättemaksuhimuline, küll kõrgeim võim teab kas ja kuidas kätte maksta
Tsitaat:
Algne postitaja: tiivitaavi
Mis see on?
Kas kasutate seda inimsuhete klaarimisel?
Sales, sul vedas, sest eterniit sisaldab tervisele ohtlikke aineid
Mehega, kellega ma olin sunnitud mituteist aastat ühist eluaset jagama, juhtus nii, et ta parim sõber lõi tema armukese üle. Paar aastat varem oli
tema teinud täpselt sama oma tolleaegsele parimale sõbrale. Ütle veel, et jumalikku karistust ei ole 
Tsitaat:
Algne postitaja: 2mustikas
oi-oi-oi, kättemaks, see on kõigil olemas, olenematta käte värvist. Nii nagu me matkime ja "näpime" häid asju, nii me matkime ka pahesid.
Omal siis selline komme, et kui keegi liiga kaua ja liiga lähedale minu auto tagumikule sõidab, siis lülitan tagumised udu-laternad sisse. Vahest aitab.
Vahest tuleb aeglustada ja mööduda paluda, et lahti saada tuledega pees sõitjast.
või ei
lase mitu tundi wc-sse. Kättemaksu kättemaksuga tasuda on surnud ring.
(SRy,kuidagi filosoofiliseks kipun minema,
Hea,et sissy84 eluliste näidetega illustreerib
)
Näited elust enesest on ju NII toredad
Minu arvamus siis seega:
Tahtlik ja teadlik , tagasi tegemine millegi eest (käru keeramine) on kättemaks.
Ei ole kasutanud. Aga arvan, et kui peaks sattuma teatavasse olukorda, siis kasutaksin küll. Aga midagi head see kellelegi ei tooks. Loodan, et sellised olukorrad lähevad minust mööda.
kättemaks pidi teadupärast magus olema, aga mida see mulle annaks, kui halvale halvaga tasun.
eks nooremana sai kindlasti vastu antud, aga head enesetunnet see ei taastanud.
üritan mitte välja teha ja oma elu edasi elada.
Lugenud seniseid kommentaare, on mul nii meeliülendav tõdeda, et keskmine kodutu on väga armastusväärne inimene, ning küllap siis ka keskmine
eestlane.
Mis mind pisut häirib on see, et hiljuti püstitatud pollis on eestlase põhiomadusena domineerima pandud kadedus....
A'ma edasi arendada ei viitsi...

Kättemaks on magus neile, kellele meeldib õiglus. Nii kuidas küla koerale nõnda koer külale. Mulle on õiglus üks tähtsamaid asju maailmas. Kui ma näen
ebaõiglust, siis ma tihti mõtlen et ebaõigluse tegija väärib kannatajalt kättemaksu, aga need mõtted tulevad pähe ainult siis kui ma olen vihane.
Kaine peaga mõeldes ma ei poolda kättemaksu. Nagu siin eelnevalt mainitud kättemaks võib tekkitada suletud ringi kuna vähesed inimesed tunnistavad, et
nad on kellegile midagi halba teinud eriti veel siis, kui nad ise tunnevad et neile on ülekohut tetud. Tihti peale on kättemaks hullem kui see tegu
millest kogu asi alguse sai (Siin on võrreldud plaatide mingite mõttetute plaatide kaotamist pimedaks jäämisega. No see on liig mis liig!) seega
ebaõiglust võib tulla juurdegi.
. Ma leian et isegi selline "hoiatus" autojuhile kes praktiliselt sõidab sinu auto küljes on
vastutustundetu. Teadlased on uurinud välja et äkkilised pidurdused ja manöövrid võivad põhjustada ummiku. Seega sinu hoiatuse tõttu kannatavad sajad
inimesed, kes on teel tööle või kes lamavad kiirabiautos teel haiglasse. Igal teol on tagajärjed ning sina pead olema võimeline nende eest
vastutama.
Mina ise oma eraelus ei kasuta kättemaksu kuna ma olen liiga mugav inimene. Ma parem tegelen inimestega keda ma armastan kui nendega keda ma vihkan.
Pealegi üldiselt viha kaob kiiresti.
küll issand näeb ja kelmi karistab.
kui mitte täna, siis kunagi kindlasti.
üldiselt puuduvad minu tutvusringkonnas sellised inimesed, kellele peaksin kättemaksu hauduma.
parim võimalik viis oleks ignoreerimine. seda olen kasutanud küll. väga tervendav.
Kui lüüakse, siis teist põske ette ei keera, kui ollakse ülbed, väldin, ignoreerin, saadan persse kuid püüan jääda viisakaks.
Kui tunnen, et on väga ülekohut tehtud, sajatan ja haun mõttes kättemaksuplaane aga mõtteks need ka jäävad.
Tsitaat:
Algne postitaja: tiivitaavi
Mis see on?
Kas kasutate seda inimsuhete klaarimisel?
Tsitaat:
Algne postitaja: officer
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Hiljem mõne aasta pärast kuulsin, et ta oli pimedaks jäänud...![]()
... ja sa olid jälle rõõmus! [/tsitaat
Kui ausalt, siis ei olnudvõibolla mõni, nõiteks see, kes tulemist rääkis isegi oli... miks ta´s muidu tuli mulle rääkima
![]()
SinineLiblikas - 11.01.2008 kell 01:25mina elan selle järgi ,et köige parem kättemaks on mitte samale tasandile langeda kui vaenlane.
Kui inimesed ei klapi siis ei ole ka möistlik sellise inimesega tegemist teha ...köik neg,mis ta oma käitumisega sulle teeb tekitab viha ja vihast tuleb ka stress
arminägu - 11.01.2008 kell 01:34Ega sa ei peagi temaga samale tasandile langema, lp.siniliblikas!
Sa lihtsalt tallud ta laiaks, seega oled tunduvalt kõrgemal, kui tema tol hetkel
anne51 - 11.01.2008 kell 13:45Tsitaat:Ma arvan ka, et see on peen värk, milleks minul puudub kannatus - enne läheb viha üle.
Algne postitaja: freelancer
Kättemaks on nagu teadus.Uisapäisa sellsise asjaga tegeleda pole mõtet.Kui juba siis peab see ka mingisugust naudingut pakkuma.![]()
tiivitaavi - 11.01.2008 kell 14:06Aga minul vahest*kihvatab*
![]()
Aga ma talle näitan alles,kas teil pole siis nii
LadyButterfly - 11.01.2008 kell 23:26Muidugi kihvatab
Õelate pead ei lihtsalt silita aga mingi konkreetse seatembu peale ei viitsi ikka võimlema hakata küll, et miskit kättemaksu välja mõelda. Tümitan mõttes. Tunnen ehk kahjurõõmu kui "sai oma palga" aga ausõna - parastama kah ei lähe.
officer - 11.01.2008 kell 23:33Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly
saadan persse kuid püüan jääda viisakaks.
...nii armas!
LadyButterfly - 12.01.2008 kell 22:03Jah, seda Deilah´i "palun, siirdu istmikku", on võimalik isegi ämma puhul kasutada, ilma, et endal pärast kripeldama jääks
ariita - 12.01.2008 kell 22:33Tsitaat:
Algne postitaja: tiivitaavi
Mis see on?
Kas kasutate seda inimsuhete klaarimisel?
ei kasuta![]()
ju ta selline enda pahateo tagasipõrkumine on![]()
2mustikas - 18.01.2008 kell 22:20Tsitaat:
Algne postitaja: sissy84
Näited elust enesest on ju NII toredad![]()
Minu arvamus siis seega:
Tahtlik ja teadlik , tagasi tegemine millegi eest (käru keeramine) on kättemaks.![]()
Kätemaksu iha lähtub olendi sisemaailma arengutasemest, kus enesesse vaatlust veel ei toimu.
see oli hüpotees.![]()
Rashnu - 18.01.2008 kell 23:39Ma ei ole kättemaksuhimuline inimene, küll aga väga pika vihaga. Teine inimene võib selle intsidendi (nt solvangu) olla unustanud, kuid mina pean selle alati meeles, sageli kronoloogilise täpsusega. Ei koosta mingisuguseid kahtlase väärtusega "vaenlaste" katalooge, aga ei andesta samuti. Kui mind rünnatakse, siis ründan alati vastu, tavaliselt piisab mõnest mahlakamast sõnast ja inimesel on suu lukus. Mis juhtub edasi? Tõenäoliselt jätkan selle inimesega suhtlemist, kuid ebameeldivad emotsioonid hakkavad mängima rolli teatud otsuste langetamisel, mis tema heaolu mõjutavad. Lisaks loomulikult see, et võimaluse korral, kui saan midagi teravamat öelda, siis keelt hammaste taga ei hoia. Vihaperioodil vaikimisega pole mul samuti probleeme - oma vanaisaga ei rääkinud lapsepõlves ühel hetkel 3 aastat, ühe väga lähedase sõbraga 5 kuud. Mõlemaga puutusin igapäevaselt kokku.
2mustikas - 19.01.2008 kell 01:50jah, maist mina ja egot lahustada ei ole kerge.
Kui aga mõelda ennast hetke, kui me siit ilmast lahkume , siis meenutame kindlasti, mida head me oleme teinud...
maailmale hinde andmine ?...
tiivitaavi - 19.01.2008 kell 01:53Iga mõte on tegu!
On keegi kuskil kunagi öelnud.
delilah - 19.01.2008 kell 01:53Väga raske võib olla viha kogu aeg kaasas kanda. Mul kipub pigem vastupidi olema - mingil hetkel olen kohutavalt vihane, ja teen suuri plaane, et olen veel väga kaua vihane. Aga sellest ei tule tavaliselt midagi välja. Ja siis olen jälle vihane enda peale, et ei suuda vihane olla
![]()
Korra olen nädalase vaikimisstreigi teinud, kui minuga ülekohtuselt käituti.
Noh, naiste värk - andestad, aga ei unusta.
Rashnu - 19.01.2008 kell 01:56Mina kipun end uuesti ja uuesti üles kütma. Teinekord lausa tunnen vajadust vihastada, kohe hakkab kergem ja parem olla. Elan kogu situatsiooni mõttes läbi ja jälle vihaleek põleb võimsa leegiga.
tiivitaavi - 19.01.2008 kell 01:58Mina ei viitsi enam end ses mõttes kütta,et kellegi peale korduvalt vihastada.
Nooruse küll olin õigluse jalule seadja ja kaitsesin end rohkem.
Nüüd vabandan,kui midagi on ebaselgeks jäänud ja läheme sõbralikult lahku.Iseasi muidugi, kas ma tahan veel selle inimesega ka edaspidi suhelda.
Siin tuleb mängu juba eneseväärikus.
Rashnu - 19.01.2008 kell 02:02Kui ma tunnen, et hakkan maha rahunema, siis kütan end üles, niisama 15 aasta taguseid juhtumeid ei hakka tõesti meenutama.
Üldiselt sõltub sellest, kui vihaseks mind on aetud. Kui piisavalt sügavalt, siis on sellele inimesele kõik uksed suletud. Ma võin temaga edaspidi viisakalt suhelda, aga negatiivne vari jääb teda alatiseks saatma.
Õigluse jalule seadmine on keerulisem. On olukordi, kus seda tasub teha, teinekord aga parem lüüa käega.
tiivitaavi - 19.01.2008 kell 02:03Rashnu,
äkki sa lihtsalt jonnid nagu suur laps,mõtle?
Rashnu - 19.01.2008 kell 02:07Ma ei väsi kordamast ütlust: "Ma pean meeles kõik komplimendid, mis mulle öeldud, aga ma ei unusta mitte kunagi ühtegi solvangut."
Pikk viha on meie suguvõsa meesliini tundemärk.Ärritun kergesti, vihastun harva. Aga kui ma seda teen, siis tõsiselt ja jäädavalt. Siis ei lenda nõud, vaid selle inimese jaoks keeran end lukku.
2mustikas - 19.01.2008 kell 02:10Kui leian endas vastuolu, siis küsin endalt, miks ma olen väitega vastuolus. Et kas see, mis mina õigeks pean on absoluutne tõde või suhteline nagu pannkook , peale praadimist ja enne söömist.
Armastuse atmosfäär on mitukümmend korda parem kui oma enda tõde.
Isegi kui atmosfäär koosneb erinevatest tõdedest.
susanna - 19.01.2008 kell 15:42Tsitaat:
Algne postitaja: Rashnu
Mina kipun end uuesti ja uuesti üles kütma.
või õigemini raske on unustada, kui oled ülekohtuselt haiget saanud.
esmalt muidugi keed vihast ja jõuetusest sisemiselt ja purskad välja ka sõnu, mis teisele haiget teevad(mis nagu olekski kättemaks vist ), siis lased asjadel kulgeda.
aga on hetki, kui kõik jälle meenub ja siis vahutad omaette.
üldiselt jään ikkagi selle juurde, et kui hakata oma energiat raiskama kättemaksuks iga halva sõna ja teo peale, mis meile elus osaks saab, siis pole ju millelgi mõtet.
Binq - 19.01.2008 kell 19:27Olen isegi vahest kättemaksust mõelnud
Aga kui suurem viha lahtub unustan... Ära tee teisele seda, mida ei taha et sinule tehtaks. Millegipärast usun, et igal oinal tuleb kord mihklipäev
sales - 19.01.2008 kell 23:00Ise olen ka sedavõrd fatalist, uskumaks, et ükski halb tegu ei jää tasumata
![]()
Ka heategu mitte!
tiivitaavi - 19.01.2008 kell 23:13Kui sama teoga vastata,mis minule tehti? On see kättemaks?
freelancer - 19.01.2008 kell 23:22Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Ise olen ka sedavõrd fatalist, uskumaks, et ükski halb tegu ei jää tasumata![]()
Olen seda ka alati ütelnud sellele ,kes sita kokku keeras.
ariita - 19.01.2008 kell 23:37neljapäeval kiristasin "pühas vihas" vaikselt hambaid, kui siis oleks millekagi tasuda olnud, oi kuidas oleks tasunud, tänaseni tasumata... ju vist jääbki, niipalju siis kättemaksust
moonlight - 19.01.2008 kell 23:53Siililegi selge---maksa kaardiga.
Teinekord priva mulle, kallis kaaslinlane, mul on täiesti mõistliku protsendiga....
![]()
susanna - 20.01.2008 kell 01:12Veel ei rebene igavik
Kuigi on rohtunud rajad
See mis meid tagasi kutsub
On isade vere kaja
Veel ei roosteta igemed
Hoidvad mis irevil hambaid
Veel ei unustus varjuta
Silmi kus hingelõõm ergab
Veel ei rahune inimhing
Ihudes muistseid teri
See mis neil mõõkadel mustab
On ammu voolanud veri
Võib-olla lahinguis kohtume veel
Endiste aegade säras
Reetureilt südamed õgime seest
Iidsete irvete pärast
Seilame kättemaksude merd
Tallame tahtlikult tapluste teid
Seni kui soontes meil voolab veel verd
Võõraste surmad toetavad meid
...see ongi kättemaks.
moonlight - 20.01.2008 kell 01:18Tjahh..
![]()
Arvan, et kättemaks on meile kõigile eranditult( kuni me veel enesest hoolime) igiomane![]()
Lihtsalt keegi jätab selle elusaatuse korraldada ja naudib kahjurõõmu, teine haarab härjal sarvist...
Ma ei pea vist seletama, kumb minu silmis austust väärt on, sest siirus on minu silmis see, mis inimese väärtust tõstab.
sales - 20.01.2008 kell 10:50Tsitaat:
Algne postitaja: tiivitaavi
Kui sama teoga vastata,mis minule tehti? On see kättemaks?
Selle kohta öeldakse ka - tagasitegemine! Selle peale tahaks meenutada freelanceri, Ilvese ja Marcus Aureliuse tunnuslauset![]()
tiivitaavi - 20.01.2008 kell 11:41Sales,
see seletab ka kõik,miks mul peale seda tagasitegemist selline ebamäärase haisva massiga ülevalgumise tunne oli
whisper - 20.01.2008 kell 17:20Mida külvad,seda lõikad...seega ei tee tagasi ega maksa kätte.
sossuke - 04.06.2008 kell 18:08leidsin teema ja seega tekkis huvi:
1. oled kätemaksuhimuline? mida oled teinud? mis on sind selleni viinud?
2. on sulle kunagi tagasi tehtud ja kuidas? miks?
Pipilota - 04.06.2008 kell 18:14hetkel yritan ennast jubedalt kontrollida, et mitte monele jobule katte hakata maksma. kuigi pohjust oleks ja vahendeid rohkem kui vaja. tahtmine on ka kole suur, aga tahaks ju ikka ka selline intelligentne inimene valja paista.
sossuke - 04.06.2008 kell 18:21valelikud peavad karistatud saama.
ma lihtsalt ei suutnud oodata, millal jumal isiklikult karistab, tegin paari liigutuséga ise![]()
ma pole kahtlemata jumal, aga valelikkust ei kannata
Pipilota - 04.06.2008 kell 18:30ma tahaks ka hetkel kangesti jumalikku katt mangida. yks inimene, kes mulle on sellist sitta keeranud, vajaks riigist valjasaatmist
vaike telefonikone ja ta laheks lausa vangi mitmeks aastaks usa valitsuse petmise eest.
kerberos - 04.06.2008 kell 19:12ka mulle on keeratud,mängitud tunnetega.
ja ma maksan kätte olen selline juba kord,et võlgu ma ei jää.
nudol - 04.06.2008 kell 19:55Olen ka kätte maksnud ja väga julmalt, ainult et pärast on olnud millegipärast väga sant tunne.