Board logo

Kas suudad alati säilitada oma enesevalitsuse?
Virgin - 23.01.2003 kell 09:26

Või on olukordi, kus kaotad enesevalitsuse ning elad oma närvilisuse/ärritatuse teiste inimeste peal välja? Või jääd alati rahulikux?


ipsu - 23.01.2003 kell 09:32

Kui olin noor siis läksin väga kergesti endast välja....kord nägin ennast peeglist sellisel momendil ja see pilt oli jube. Selle pärast nüüd püüangi ennast talitseda.


Venom - 23.01.2003 kell 09:35

vahest võtab ikka *tsensuur* keema küll ja siis ma vannun lõugan jne
õnnex pole selliseid olukordi tihti kus mind niivõrd välja vihastatakse


murdjamees - 23.01.2003 kell 09:37

Ka minuga juhtub seda vahel-Ja olen sellises seiusundis teinud ka asju mida hiljem olen kibedalt kahetsenud.
Tahaks loota et midagi sellist juhtub haruharva!

tänan!


li-li - 23.01.2003 kell 10:18

Õnnex olen ma veel üsna õpivõimeline ja see kehtib ka enesekontrolli valdamis kunstisOlen õppinud end talitsema ja paljuski on mu töökogemus mulle abix olnudaga jaah........ega ta vist ilus pilt ei ole kui ma tigedat emalõvi mängima hakkan


tiina - 23.01.2003 kell 10:22

No niisuguseid inimesi küll väga vähe on...või pole neid üldse, kes poleks kunagi enesevalitsust kaotanud.

Loomulikult on juhtunud ja juhtub seda ka minuga.

Aga kui need korrad lähevad väga tihedaks...peaks mõtlema kas pole miskit lahti ja päris halvasti.

Nagu Li-li siin mainis, peab õppima ennast valitsema ja seda teen ka mina...ikka püüan säilitada rahu.


ullike - 23.01.2003 kell 10:26

Mõnikord ei saa ma isegi aru, miks äkki nii kergelt ärritun. Lihtsalt olen kuidagi "paigast ära" ja ei leia üles oma sisemist rahu. Kui sellal juhtub ette mingi põhjus, mille peale oma ärritus välja valada, siis imestan pärast isegi, miks ma niiviis probleemi tekitasin. Miks ma olen mõnikord nii närviline??? Miks ei suuda ma alati ennast valitseda, kuigi tahaksin? Teisel korral ei tekita samasugune situatsioon mitte mingit ärritust...


penelope - 23.01.2003 kell 10:35

ma olen küll ärritunud ja valanud oma viha välja, eks kõige rohkem on saanud seda oma mees tunda aga ma ikka viisakas ka, pärast vabandan ja räägin põhjuse ära


kontorihiir - 23.01.2003 kell 11:21

Olen elu jooksul õppinud end taltsutama. Aga kui hästi järgi mõelda, siis eriti polegi nagu endast välja läinud. Paar korda hästi ammu kui poisid sõna ei kuulanud, siis viskas küll kopsu üle maksa.
Ahjaa, ükskord olen ka teinud siukest tegu et kui mehega sõnelesime ja ta üritas mulle hakata kätega selgeks tegema kui õigus ikka tal on, siis tema suutsin maha rahustada nii, et viskasin purgitäie peent pipart talle silmevahele. Kohe rahunes maha. Samas mõtlen et hea et nii ikka läks, mul oli käepärast ka kuum kastmepann.
Aga see on ka kõik. Sest ajast peale olen marurahulik. Samas mõtlen, et kas mul tõesti enam närve polegi? No isegi lollid kliendid ei suuda mind endast välja viia.


Lola69 - 23.01.2003 kell 11:23

Väljapool kodu tuleb küll nüüd haruharva ette. Kodus ... on tulnud. Aga eks elu ole õpetand end talitsema.


Virgin - 23.01.2003 kell 11:24

Aga kuidas käituda kui oled sattunud sellex väljaelamise objektix või on keegi seda Sinu lähedastest? Kui näed, et selgelt kellelegi ülekohut tehakse ja end tema peal välja elatakse... oeh, mis moodi ära seletada ja inimestele mõistus pähe panna? Ja kui üx kord paistab olevat see õnnestunud, avastad ikka jälle korduvalt, et miski tegelikult muutunud pole...


penelope - 23.01.2003 kell 11:29

tglt on nii et ega keegi teine saagi ju kaitsta, ikka peab ise olema see, kes vastu hakkab ja püüab selgitada ja hoida rahulikuna inimest. mu ema üritab senimaani mulle pähe astuda ja oma viha vahel esineda aga ma len suureks saanud ja julgen juba ise välja astuda, vanasti ikka vanavanemad kaitsesid.
aga midagi muuta, see suht võimatu, inimene peab ikka ise tahtma muutuda...


li-li - 23.01.2003 kell 11:33

Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Aga kuidas käituda kui oled sattunud sellex väljaelamise objektix või on keegi seda Sinu lähedastest? Kui näed, et selgelt kellelegi ülekohut tehakse ja end tema peal välja elatakse... oeh, mis moodi ära seletada ja inimestele mõistus pähe panna? Ja kui üx kord paistab olevat see õnnestunud, avastad ikka jälle korduvalt, et miski tegelikult muutunud pole...

niih......võta see inimene nüüd silmitsi ja küsi otse,mis tal südamel.Soovitav olex ka veidi ajax disdanseeruda.....äkki on see inimene ise nii ummikus,et ei näe oma probleemidest kaugemale ja elab sinu najal välja.


Virgin - 23.01.2003 kell 11:33

Tsitaat:
Algne postitaja: penelope
tglt on nii et ega keegi teine saagi ju kaitsta, ikka peab ise olema see, kes vastu hakkab ja püüab selgitada ja hoida rahulikuna inimest.
/.../
Aga kui see isik on niivõrd noor, et ei suuda end ise veel kaitsta ning vastu hakata...?


li-li - 23.01.2003 kell 11:42

ahaaa.....siin on sõda tulekulsoovitav olex ju muidugi targemat mängida aga hetkel on asi ju nõrgemas ,keda kaitsma peadSiin nüüd konkreetne jutt abiks, kui ikka jutt aitab.......aaaga,tegelt vaheta õhkonda, ära jäta surkiale pinda kelle või mille peale end välja valada........olgu korra omaette


meryli - 23.01.2003 kell 11:43

Tavaliselt suudan aga just eile kaotasin selle totaalselt ära ja ei ole siiani veel yles leidnud
andsin alla...


tamakotchi - 23.01.2003 kell 13:28

Endal ka ikka ette tuleb et päris endast välja lähen, me emaga mõlemad siuksed parajad pähklid ja kumbki järgi ka ei anna ja nii me siis vahest võime terve päeva lõuata kuigi taganjärele mõeldes tundub see kõik naljakas ja mõttetu,üx päev oli vaidlus näiteks saapalukku pärast kuna mina pidavat kõik saapalukkud mis majapidamises on katki tegema ja ega ma ka saand siis alla jääda ju
aga selliseid väga suuri riide nüüd on vähem ette tulnud ja viimasel ajal ma püüan karjumise asemel vaikselt oma tuppa kaduda


tiina - 23.01.2003 kell 13:37

Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Tsitaat:
Algne postitaja: penelope
tglt on nii et ega keegi teine saagi ju kaitsta, ikka peab ise olema see, kes vastu hakkab ja püüab selgitada ja hoida rahulikuna inimest.
/.../
Aga kui see isik on niivõrd noor, et ei suuda end ise veel kaitsta ning vastu hakata...?
Siis pead midagi väga muutma ja astuma otsustavad sammud. Sellist asja ei tohi lasta juhtuda...see jätab sellele nõrgemale ja väiksemale eluks ajaks jäljed. Mõtle hoolikalt järgi...vaata üle oma võimalused ja katsu lihtsalt välja astuda sellest olukorrast. Arvan, et sul on koht kuhu minna...võta see väike ja mine. Elatakse ka väga viletsates tingimustes, aga rahus. Ja usu mind...see nõrgem ja pisem on tänulik selle eest....teda ei huvita see, et ümbritsev esialgu viletsam on...teda huvitab hool ja armastus ja ümbritsevate inimeste käitumine.

Miskit pole teha...pead otsustama...mina muud varianti ei näe.


Lola69 - 23.01.2003 kell 18:59

Kui mul vähegi võimalik on, siis mina astun sellistest situatsioonidest lihtsalt ära. Ka kui tahaks midagi veel öelda. Loen 10-ni, keeran selja ja lahkun. Vahel jääb lahkumine veidi hiljaks, aga erand kinnitab reegli.
Enesevalitsuse kaotus on vahel võigas kõrvalt vaadata küll.


Mamba - 23.01.2003 kell 19:19

Tähendab kui ma vihastan siis võib väga kiiresti kontroll kaduda, tavaliselt võttan asja rahulikult, mingit naljategemist ma enda kulul ei salli, kui esimesest hoiatusest aru ei saa tuleb lihtsalt asi füüsiliselt selgeks teha.
Aga kriisiolukordades ei ole veel kordagi enesekontrolli kaotanud.


Kayleigh´n I - 23.01.2003 kell 20:12

Pean häbiga tunnistama, et olen suhteliselt ruttu ärrituv inimene .. mõningates olukordades.
Vahel ei suuda miski mind vihale ajada, kuid kui ema platsis .. oi-oi .. siis on sõda lahti..
Teiste peal üritan võimalikult vähe välja elada .. kõige rohkem on mees selle osaliseks saanud, kui ma lihtsalt murdun ja muud peale nutmise võimeline tegema ei ole


Barbar - 23.01.2003 kell 20:27

Mind on väga raske kõvasti kõigutada, ei mäletagi millal see viimati oli, aga ilmselt kuskil tumedas lapsepõlves, kuid tasakaal on taastatud jällegist silmapilkselt, mis tuul ikka müürile teeb


arvutihiir - 23.01.2003 kell 20:52

Olen täielik kolleerik. Ägestun kergesti. Minu vihapursked ei tundu kaasinimestele ohtlikena. Küll aga teen ennast naeruväärseks


mada - 23.01.2003 kell 21:26

Ärritun küll vahel, aga teiste peal välja elan seda harva, üldjuhul suudan enda sisemuses ikka asjad ära klaarida.

Ega ma õigeks ka pea seda, et teiste peal oma halb kõik välja elada, asju ka inimese kombel annaks ju lahendada.


Marla - 23.01.2003 kell 21:29

Lugu selline, et niikaua kui asi ikka täiesti fucked up ei ole, on kõik kenasti....
aga kui punased piirid on ületatud,
siis miks peaksin ma end tagasi hoidma?
pealegi, kui end kohe wälja elada,
saab wihast pettumusest wms lahti.
see ei kogune nii inimese sisse.

hahhaaaa.


olend82 - 23.01.2003 kell 22:31

ma ise suht rahulik inimene, teinepoolgi ütleb aegajalt, et liiga rahulik. mind suht raske väliselt endast välja ajada, sisu võib möllata.... aga vahest, omaette, leiab miskit poksikotisarnast.... sõjaväes, kui kopp ette juhtus, oli ka poksikott hea kaaslane...no mõtted saab eemale. heh, aga muidu poksikotti ei puutu, veelvähem inimest.


saskia - 23.01.2003 kell 23:12

Üldiselt olen rahumeelne, aga samas jällegi väga impulsiivne... Kui ikka mind endast välja viiakse, siis on raske päris rahulik olla ja siis saavad kõik ja kõige eest... Aga sellisesse staadiumisse jõudmine võtab aega...
Püüan ikka rahulikult asju ajada ja klaarida...


joosu - 24.01.2003 kell 21:36

Mind suhteliselt raske endast välja viia. Võin üsna kaua igasugu jama kannatada, a kui ikka piir kätte jõuab saab asi kuri olema.
A töö on õpetanud oma tunnete ja meeleoludega vaikselt hakkama saama.
Ja kahjuks mõnikord siiski ka asjasse mittepuutuvad inimesed kannatada saavad.


drops - 24.01.2003 kell 21:53

vahete vahel lihtsalt viskab mõni asi ära ja siis olen vist päris jube (eriti kui mõni jobu tln liikluses keskmist näppu vibutaba aga tegelikkuses ise süüdi)

aga üldiselt ma rahulik inimene


SimonSimpson - 25.01.2003 kell 23:34

w00t, ma olen rahu ise ju!


pirka - 25.01.2003 kell 23:57

Oman sellist tilkuva vee efektil olevat kannatust. See peab pikalt vastu. Vett muudkui tilgub ja tilgub... Ja ühel hetkel saab anum täis. Ning see viimane piisk võib olla ka imepisike, kuid ta on see viimane, mis vee üleääre ajama pani...
Sellele järgneb tavaliselt tugev torm...
Siis täielik rahu... ja anuma täitmine algab otsast peale...


muhhin - 09.11.2004 kell 12:24

Kui tegemist on kodanikuga, keda kohtan esimest-teist korda, siis suudan kindlasti rahulikuks jääda ja loodan lihtsalt, et ei pea temaga eriti thti suhtlema.
Kui aga mind ärritab tegelane, kes on minu silmis juba mõnda aega järjest vastumeelsemaks muutunud ja ta sõltumatta vihjetele sellest aru kah ei saa, siis olen suuteline ennast mitte just eriti peenetundeliselt selgeks tegema


Epukas - 09.11.2004 kell 12:28

Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Või on olukordi, kus kaotad enesevalitsuse ning elad oma närvilisuse/ärritatuse teiste inimeste peal välja? Või jääd alati rahulikux?



On olukordi, kus suudan rahulikuks jääda.. kuid ka selliseid, kus ei suuda.. eks see olene sellest, kui tihedalt see olukord minu endaga seotud on. proovin võimalikult vähe valede inimeste peale oma viha ja pahameelt välja valda.. vahel ikka juhtub..

vot minu mees on kyll selline, et mina olen teda vaid yhe korra karjumas näinud... ja see kestis ka 5 sekundit.. siis tõmbus tagasi ja rahunes maha. tal oli väägagi hea põhjus ärritumiseks.. asi sai siiski suht rahumeelselt lahendatud


siljaline - 09.11.2004 kell 12:36

Ma selline närvipundar, et elan end ikka välja kui miskit on. Karjun, röögin, valan pisaraid ja kui maha rahunen, siis mõtlen, et milleks ma seda kõike tegin


Lycette - 09.11.2004 kell 12:52

Kõige rohkem ma vihastan enda peale ja siis lendavad küll asjad.
Teiste suhtes olen suht rahulik, aga kui piir saaab ületatud siis tuleb üks sõna- sõda küll.


marliin - 09.11.2004 kell 13:35

Ei suuda kahjuks. Klienditeenindajana kohtan ikka igasuguseid frukte. Aga ega ma loomulikult kliendile välja ei näita, et kannatus katkemas, vaid olen ikka viks ja viisakas edasi. Aegajalt üritab mõni meesklient hakata mingit mesijuttu ajama, siis teen sellise kurja tädi näo pähe ja enamus teist korda enam ei proovi.


boomkat - 09.11.2004 kell 15:22

Ma ei suuda kuna ma olen üsna keevaloomuline ja kui mul paha tuju on ja keegi veel midagi ütleb...siis soovitan eemale hoida...


Hera - 09.11.2004 kell 18:21

Kaotan küll vahel enesevalitsuse. Lõppude-lõpuks pole ma robot, et oma emotsioone alati alla suruma peaksin. Kui ikka mõni inimene mulle tahtlikult ja teadlikult ajude peale käib, siis lõpuks saab ta selle, mida otsinud on. Siis ütlen suu puhtaks - mida ma temast ja tema käitumisest arvan. Suvaliste inimeste peale ei hakka energiat raiskama, saavad ikka vaid need, kes on selle välja teeninud.


Phantom - 09.11.2004 kell 18:52

Mind on ikka väga raske endast välja viia. Praktiliselt võimatu. Kuigi mõned inimesed on seda suutnud.. .aga neid kordi võib vist ühe käe sõrmedel üles lugeda. Kui ikka mingit väga tõsist põhjust pole, siis endast õue ka ei lähe.


pisimimm - 09.11.2004 kell 19:06

Ei ole ma ka kivist, et suudaks alati rahulikuks jäädes asju lahendada...Paar korda elus olen ka endast välja läinud, et oleksin inimesele kätega kallale läinud, aga see selleks... Reeglina aga peab selleks päris mõjuv põhjus olema, et ma kole-koledasti ärrituks


lendajapoiss - 09.11.2004 kell 20:38

Jahh suudan! ..... võibolla ainult siis,kui üksinda olen, luban endale emotsiooni väljaelamist.


pungel - 09.11.2004 kell 20:44

sõltub kas ärritaja teeb seda sihilikult?


marii - 09.11.2004 kell 22:39

ei, mitte alati. ja juhtub isegi liiga tihti, et ma ei suuda end vaos hoida. ma ei ole selle üle üldsegi õnnelik, aga ei oska end selle külje pealt kuidagi parandada kah...oehh, ega elu ei olegi nii kerge, kui paistab esmapilgul.....


salliise - 09.11.2004 kell 23:10

Lapsena olin sageli endast väljas, teismelisena keerasin pidurid peale ja jätsin kõik omateada, nüüd harjutan, ütlemist, et asi ei meeldi enne, kui kurjaks saan.


bijoubi - 10.11.2004 kell 15:51

Olen väga rahulik inimene ja väga harva kaotan enese üle kontrolli. Siiski seda tuleb ette ja sel puhul ikka ka tiba tuld purskan , mida hiljem mõistagi kahetsen .


Kuid püüan väga, et seda harva juhtuks


unistaja - 10.11.2004 kell 18:58

Alati ei suuda. Kui ikka teine läheb isiklikuks, siis ei lase endale enam sitasti öelda. Nii et jah, mina ei suuda alati säilitada oma enesevalitsust.


spunk - 12.11.2004 kell 12:55

üldiselt suudan säilitada, kuid kui pidevalt ikka peale surutakse siis ükskord peab ju plahvatama... ja see vaatepilt ei ole ilus...


maritv - 12.11.2004 kell 15:15

alati kohe päris kindlasti mitte. aga päris kindlalt ma ka ei karju inimeste peale, vaid torisen endamisi või hakkan nutma.


Renka - 12.11.2004 kell 16:27

No kui ikka inimene aru ei saa või ei taha kuulata , siis viskab korralikult koppa ette .
JA võin teha midagi mida pärast kahetsen või öelda . See seimene varjant on väga harva juhtunud


ratatosk - 12.11.2004 kell 19:17

Mulle meeldib arvata, et suudan ennast kontrollida, aga enda arust liigagi tihti oma ärritusel välja lasen paista.

Aga kui enda ümber vaadata, siis on lausa masendav, kuidas inimesed ei suuda oma emotsioone kontrolli all hoida ja sellega nii iseendale kui ka teistele ainult halba teevad.


anahid - 26.01.2005 kell 11:24

Alles täna hommikul kaotasin enesevalitsuse, ei tea, mispärast see mõnedel küll nii kergesti peab käima.


Tommyz - 26.01.2005 kell 11:42

Kui noor olin ärrutusin tihti ja ilma asjata, nüüd sellist asja nagu enesevalitsus minu jaoks ei olegi, see lihtsalt kuidagi loomulikuks saanud ja ei pea sellele üldse mõtlema, pigem kui näen, et teine inimene hakkab ärrituma aitan kohe sellele kaasa, endal kohe palju lõbusam vaadata. Millegi pärast olen kujunenud selliseks, miks? ei tea. Aga ärritumine teistes paneb mõtte veel kiiremini tööle kuidas teda veel rohkem piinata Ja olen rahul sellega!!!



Edit: Arvata võib Anahid


anahid - 26.01.2005 kell 11:51

Väga ärritav faktor iseenesest


Pipilota - 26.01.2005 kell 16:43

ei suuda! ja enamasti kaotan enesevalitsemise inimeste lolluste voi jaarapaisuse peale erinevalt paljudest eelnevalt postitanud kodututest suutsin varem rohkem enesekontrolli omada, viimasel ajal aga on asjad hullemaks lainud... igapaevane stress, mis teha


Lii001 - 26.01.2005 kell 17:45

Yliemotsionaalne <---- Mu ema ytleb nii....

Olen kahjuks selline inimene, kes elab ennast tihti välja seal, kus pole vaja


kuriKass - 26.01.2005 kell 17:50

Tahaks öelda, et suudan.
Tegelikkus on siiski teistsugune, piisava ärrituse puhul heidan kontrolli kõrvale


missdarkness - 26.01.2005 kell 18:32

mõnikord ärritab mind isegi kõige pisem asi...ntx kõhuvalu


liisbeth - 26.01.2005 kell 19:33

on ette tulnud kombinatsioon sess+haigus+perekondlikud üritused. ning see on vist ainus kord, kus ma tõsiselt endast välja olen läinud. igal juhul tekkis koju jõudes ülisuur tüli poest valesti valitud juustusordi üle. siiani naerame ja meenutame kolme aasta tagust paarinädalast pilt-on-häält-ei-ole aega, kui "meie suurt juustusõda" aga jah, siis tõstsin tõesti häält ning hüsteeritsesin...


Andrew - 26.01.2005 kell 20:04

Tsingis khaani õpetas ema:
Kui vihastad, siis enne vastamist hakka ükshaaval mõlema käe sõrmi pikku painutama. Kui oled jõudnud kümneni, siis käib mõistus juba tunnetest üle. Siis on aeg otsustada.


apocalyptica - 05.02.2005 kell 14:01

Tavaliselt ei suuda.Suht tihti l2hen n2rvi.Hakkan ropendama ja s6imama.
Aga tavaliselt on p6just ka.


susanna - 06.02.2005 kell 11:16

endast välja ajavad igasugu tühised inimesed oma nõmedusega, aga nii, et ma nüüd keset tänavat karjuma hakkaksin või kätega kallale läheks, see peab olema üks suur probleem siis
olen lihtsalt nn. hambad ristis olnud ja ära kannatanud ja omaette siis pobisenud ja auru välja lasknud, et mitte vihast lõhki minna
aga kõige lihtsam variant- lähen võimaluse korral jalutama, et maha jahtuda


laur - 06.02.2005 kell 20:03

Enamasti säilitan siiski kontrolli.


stirts - 07.02.2005 kell 11:53

Mõnikord ärritun minagi , kuid enesevalitsust enamasti ei kaota (tegelikult ei meenugi ühtegi korda... ).
Aga ärritunud olekus olen selline "natuke torisejat sorti"...


maipõrnikas - 12.04.2005 kell 12:10

Tsitaat:
Algne postitaja: ullike
Mõnikord ei saa ma isegi aru, miks äkki nii kergelt ärritun. Lihtsalt olen kuidagi "paigast ära" ja ei leia üles oma sisemist rahu. Kui sellal juhtub ette mingi põhjus, mille peale oma ärritus välja valada, siis imestan pärast isegi, miks ma niiviis probleemi tekitasin. Miks ma olen mõnikord nii närviline??? Miks ei suuda ma alati ennast valitseda, kuigi tahaksin? Teisel korral ei tekita samasugune situatsioon mitte mingit ärritust...


sama siin


habe - 12.04.2005 kell 13:14

Tööl on mu enesevalitsemine garanteeritud, seda haavatavam olen siis, kui end koduses miljöös lõdvaks lasen. Ega enesevalitsemine ka siis kuhugi ei kao, ma lihtsalt räägin vahel valjemini!


epp - 12.04.2005 kell 13:52

Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Või on olukordi, kus kaotad enesevalitsuse ning elad oma närvilisuse/ärritatuse teiste inimeste peal välja? Või jääd alati rahulikux?



Arvan, et jään rahulikuks. Vahest tahaks röökida/karjuda/kisada.. kuid.. elu on näitand et ma ei tee seda, olen parem vait.. või lähenen probleemile mõnest muust küljest kui usin ärritumine.


pessimist - 13.04.2005 kell 00:38

Kahjuks väga harva suudan ennast valitseda...raske


kiaara - 13.04.2005 kell 21:32

ma p2ris emotsionaalne inimene ...kui ikka vihastan k6vasti siis elan selle ka v2lja ...ma 2kk-vihaga kah...kahjuks v6i 6nneks ..kui olen 6nnelik elan selle ka v2lja ...kui kurb siis nutan .....mis m6tet on emotsioone varjata ...parem jagada teistega


vantark - 13.04.2005 kell 21:50

muidugi ei suuda


Andrew - 13.04.2005 kell 22:01

jouh, krt. Teiste peale välja elama ei lähe, kuid enesevalitsuse säilitamine mis tahes olukorras tahab suisa õppimist. Õpime ja edeneme.


lihtsaltnööp - 13.04.2005 kell 22:54

nööp on päris emotsionaalne..tihti kaob eneskontroll, ni heas kui halvas mõttes...tegelt kui vääga vaja suudan end valitseda ka kätega kallale ma ei lähe


hannes63 - 14.04.2005 kell 19:48

Noorena olin temperamentsem aga nüüd suudan säilitada enesevalitsemist pea igas olukorras.


ariita - 01.02.2008 kell 21:32

võõrastega suheldes on see senini õnnestunud aga laste peale olen ikka röögatanud kui nad lollustega hakkama on saanud


Pipilota - 01.02.2008 kell 21:38

just hetk tagasi kaotasin enesekontrolli, kui ühte absurdset emaili lugesin!
hea. et on olemas kodutud.com kuhu saab kohe oma emotsioonid valja elada.


vaarema - 01.02.2008 kell 21:47

Omateada ei kaota enesevalitsust. Viimati ärritusin vist ca 1,5a tagasi aga see oli ka pikaajalise järjekindla pindakäimise tulemus.


nudol - 02.02.2008 kell 10:06

Juhtub mõnikord.


moonlight - 02.02.2008 kell 10:09

Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Või on olukordi, kus kaotad enesevalitsuse ning elad oma närvilisuse/ärritatuse teiste inimeste peal välja? Või jääd alati rahulikux?

Loomulikult mitte
Mis kuradi tuim kala ma Sinu meelest siis olema peaksin?
Emotsioonid on selleks, et neid välja elada, sest muidu ma läheks hulluks( ja need, kes neid endasse sulevad ongi juba hullud.)


vaarema - 02.02.2008 kell 11:35

Emotsioone ei pea endasse sulgema vaid negatiivsetel emotsioonidel pole vaja lasta tekkida.
Sõltub millise pilguga ebameeldivatele või ärritavatele situatsioonidele vaadata, enamasti leidub neis niipalju koomilisi elemente, et päris raske on naeru tagasi hoida. Naeru tagasi hoida on aga ainult sellepärast tarvis, et mitte situatsiooni veel koomilisemaks ajada kuna see võib teised osapooled täielikult endast välja viia


moonlight - 02.02.2008 kell 12:14

Momeeli rääkisd sama mida mina, lihtsalt klaverit toksisid rohkem

(või tahtsid ehk öelda, et Sina ei kogegi neg. emokaid? )


julianus - 02.02.2008 kell 12:19

Tavaliselt olen rahulik tüüp. Igas olukorras rahulikuks jäämine oleks küll väga vale. Leian, et laip on kõigega rahul.


Myrk - 02.02.2008 kell 20:11

Pole läbinud salaagendi koolitust, kes igas olukorras säilitaks külma närvi. Juhtub, ikka juhtub.


sales - 02.02.2008 kell 20:39

hiinlasest oraakel nimetas mind "yang huo" (põletav tuli) - keevaline, kompromissitu ja soe ühekorraga, kuis oled just ära teeninud - saad pehmeima pai, aga võid ka hammastest ilma jääda


officer - 02.02.2008 kell 20:50

Ikka säilitan seda,kuna omaarust pean endast niipalju lugu küll,et saan endaga heasti läbi,soovimata olla keegi teine


Lola69 - 03.02.2008 kell 00:18

Suudan küll. Need on väga harvad korrad, kui sisemine katel kipub kaant kergitama. Ja ka siis on võimalik end koos hoida. Õnnestub küll.


niceassu - 03.02.2008 kell 07:38

Võõaste kui selliste suhtes suudan jääda rahulikuks.Tutavatega ka.Neil ei ole midagi öelda mis peaks mind endast välja viima.
Ainuke kelle peal ma ennast välja elan ja ei huvitu mis emotsioonid mul välja tulevad on minu ema.Keda ma ei respecteeri.


kranz - 03.02.2008 kell 17:43

Suudan küll...ma ei taha kellegile seda rõõmu valmistada,et ta arvab,nagu suudaks mu endast välja viia-see alandaks mind ta ees.


moonlight - 03.02.2008 kell 17:49

Hmm, eks ta nii vist olegi, et enamik inimesi ei kaota ja mina siis koondan selle kõik endasse ja kaotan nende eest.
Ma olen juba peris kindel, et minu kodu on kaameraid-lutikaid ka täis....


kranz - 03.02.2008 kell 18:02

Tsitaat:
Algne postitaja: moonlight
Ma olen juba peris kindel, et minu kodu on kaameraid-lutikaid ka täis....


See viitab juba mingile haigusele....


Andrew - 03.02.2008 kell 20:32

Kas sa suudad enne vihastamist lugeda kümneni?


Pipilota - 03.02.2008 kell 20:53

kui ikka vihastan, siis pole mingit lugemist! lugeda voin parast reaktsiooni... jamasid kokku


sales - 03.02.2008 kell 21:20

Tsitaat:
Algne postitaja: Andrew
Kas sa suudad enne vihastamist lugeda kümneni?


10-ni lugemine on mõnikord liiga pikk intervall... kui kahtlen käitumisviisi valikus, siis aitab 3-ni lugemisest


Eeva - 03.02.2008 kell 22:52

Ei mina suuda


ohakas - 03.02.2008 kell 23:03

EI, igakord küll mitte.
Vahel harva küll kahetsen tagajärgi, aga midagi pole teha
emotsioon on lendu lastud