
Kas teile pakub huvi arutada tagaselja teiste pereelu, tegemisi, palganumbreid jms? Meie väikelinnas see väga levinud vaba aja veetmise vahend on.
Ükskõik kuhu ka ei läheks, kuuled ikka, et see on selle poja sohilaps ning kuidas sa seda inimest siis ei tea, tema naise vanaisa ju see tuntud arst
oli jne. Ja kas te ikka olete kuulnud, et teie õepoeg kuuldavasti eile kell 8 õhtul viibis Aia tänaval selle l*tsi naise juures, kuigi ise
abielumees.
Mina sellisest asjast ei arva üldse midagi, jube häiriv lugu. Mina hindan siiski privaatsust ning armastan olla iseenda peremees, pole teistel vaja
minu elus surkida. Ja ise ka teiste elud ei tõmba, igaühe oma asi, millist teguviisi paremaks peavad...
Noh...eks igal ühel oma hobi, kui oma elu ei ole siis elatakse teiste oma. Mind need jutud enam ei häiri. Imelik oleks kui ültse ei räägitaks, oleksn siis surnuks kuulutatud.
See jah õige et imelik kui enam ei räägitaks
Aga ex ta nii ole et inimesed kellel muud tegevust ei ole lihtsalt puhtalt millegi tegemiseks keelt
laksutavad ega noh edu neile mul ausalt öeldes täiesti üxkõik muidugi eeldusel et neid jutte ei räägi minu sõbrannad ja minust sest see oleks juba
väga valus kui usaldad oma mured sõbrannale ja järgmine päev jõuavad need ringiga sinu juurde tagasi ja veel täiendustega

Negatiivne nähtus. Ükskõik, kellest ja kui halvasti siis ka ei räägitaks, nood keelepeksjad on igatahes madalamad sellest tegelasest, keda parasjagu
klatšitakse.
Ise püüan iga hinna eest vältida!
need ei morjenda mind...välja neist ei tee...
Vot ei liigu sellises seltskonnas ja eriti kuulujuttudest ei tea midagi. Ja tegelikult mind see teiste elu ei huvita ka. Hea kui oma sõbranne oma tean
ja tema minu.
aga on selliseid inimesi keda kohe hirmsasti huvitab.
Kord kohtasin üht kunagist grupiõde, elab nüüd Soomes, juhuslikult Paides. Nu ikka räägid et kuidas läheb. Nu sai siis ka niisama lõõbitud (olin just
lahku läinud), küsimuse peale et kuda meestega siis lood on, et nu jagub teisi nagu küll..ic
See pillatud lause jõudis siis aasta pärast minuni ringiga Tallinna ja Võru sõbranne kaudu..ic. Kõvasti juurdepandult ja moonutatult. Saime ike hea
kõhutäie naerda selle Võru sõbrannega.
Nii et, üht-teist on ikka ka omal nahal kogetud.
no vot asi nii et enam ei satu sellisesse seltskonda kunagi kui veel pealinnas polnud siis oli ikka nii:
et ühes küla otsas p**r*tasid teises juba räägiti et lasid s***a
ise ei harrasta seda "hobi"
Ega eriti ei meeldi küll see tagarääkimine... No kui minust räägitakse, las siis räägivad, peaasi, et minuni ei jõua.
Ise püüan mitte klatsida, aga see oleneb ikka seltskonnast ja kui kellegist räägitakse, siis kuulan küll ära, aga juttu suureks paisutama ei hakka.
Edasi kindlasti kohe ei räägi...
Ei kannata neid rääkijaid ja ise suurt ei räägi. Õige see nüüd minu asi peaks olema, et kes, mis ja kuidas.
Kui mind räägivad ... Rääkijate oma asi. Ma tegelt enda kohta ise hoian konte vahel hambus. Nagunii ju räägivad, ega jutud rääkimata jää. Lapsepõlve
telefonimäng oli ju vahva
. Ja oi kui lahe see praegugi veel kuulata on. Nii et ... ma vahel saan ikka tõsiselt naerda, kui mokaotsa vihjest mu elu
suurim seiklus kokku keedetakse. Vürtsiga seejuures koonerdamata.
Vahel on küll väga kurb vaadata ja kuulata
Ja kui veel mõni juurdepanija vahel on .. oi, mis sealt kõik tuleb
Kuid pean kahetsusega nentima, et on sellist asja ka minu suust tulnud
Aga enda lohutuseks nii palju, et üritan endast seda välja juurutada ja see on ka tulemusi andnud 
Kustmaalt jookseb piir tavavestluse ja klatsi vahel....
No näiteks saavad kaks sõpra kokku ja jutustavad maast ja ilmast ja loomulikult räägitakse ka ühistest tuttavatest, et keda näind ja kellest pole
kaua miskit kuulnud ja kle et aga no see või teine oli ju teda näind.... kas selline vestlus ka liigitada siis klatsi alla... tegelikult nad ju
räägivad tagaselja teistest inimestest...
Või saavad kaks sõbrannat kokku ja üks ütleb teisele, et oi tead ma nägin eile seda kolmandat ja ta just tuli juuksurist ja oli omal uue soengu
lasknud teha ja täitsa äge nägi välja... Nu nad ju ka räägivad kolmandast, keda pole parajasti läheduses... see ju samuti on liigitatav klatsi
alla...
Sellisel juhul ju pole meist keegi sellest patust päris prii
Või väidab keski, et ta pole kunagi kellestki teisest rääkind, vaid ikka ainult iseendast. Aga siis ju selline inimene enesekeskseks nimetatakse
kohe... et teda ainult ta ise huvitab.
Kustmaalt siis jookseb ikkagist see piir, et saaksime ennast klatsivabaks kuulutada...
Pirkal väga hea tähelepanek. Ega kõike ei saa klatiks ka nimetada. Aga kui kellegist kolmandast ikka pahatahtlikult räägitakse ja mis veel
hullem, asju juurde lisatakse, siis see on minu jaoks juba klat.
Ja on hulk inimesi kellel see pakub tõelist naudingut ja mõnu.
Isiklikult suhtun sellesse taunivalt. Kui miski kedagi häirib või huvitab tulgu ja küsigu minu käest, mitte ärgu tekitagu mõttetuid jutte.
Ikka saab räägitud ühistest tuttavatest...aga kas see just tagarääkimine on? Loomulikult ei räägi ma ainult iseendast...ikka tulevad ka teised
inimesed kõneaineks, kui tuttavatega koos olen. Ma ei saa ju õhtu otsa ainult iseendast vaterdada. Pahatahtlikult eriti kellegist ei räägi, kui see
inimene pole just ise mulle selleks selget põhjust andnud. Ikka jutt üldisem ja ei kipu teiste elu arvustama.
See mis minust räägitakse...täiesti suva. Räägivad põhiliselt need...mõtlen kuulujutu tasemel... kes minu elust tegelikult mitte midagi ei tea.
Mõnulegu ja rääkigu...ei häiri. Kui ma ise oma eluga rahul, siis teiste arvamus, kuidas mina elan ja kuidas nemad elaksid...mulle korda ei lähe.
just ipsuga sai klätsitud,et kas tiina ja mada ei saa teineteise seljast maha,kuna meie seltskonnas on nad harva hakanud liikuma


Hmm, me oleme ka tuttavatega arutanud teiste tuttavate elu/olu, kuid kas nüüd halvustavalt, taga rääkides
Vist mitte.. Kuigi, ei saa eitada,
et teinekord olen ikka mõelnud/öelnud, et ise oleks antud olukorras teisiti käitunud, et kuidas ta küll nii tegi... Aga lõppkokkuvõtteks, mis see minu
asi on, igaüks elab oma elu nii nagu oskab ja ise õigeks peab...
Juurde ''uudistele'' panna küll ei ürita, milleks, vale tuleb
niikuinii välja ju...
Ei taha üldse kellegi kohta pahasti rääkida (vähemalt püüan). Ammugi selja taga. Ja kuuldud uudistele juurde ka ei pane.
Selle tagarääkimise mõttes meeldis mulle Tallinnas elada küll - mitte kedagi su isik ei huvitanud. Eks saab nüüd näha, millised jutud praeguses
pisikeses kohas liikuma hakkavad.
Aga parafraseerides prantslasi - hea, kui midagigi räägitakse, sest kui enam ei räägita, oled juba väga-väga kaua surnud olnud 
Tsitaat:
Algne postitaja: pirka
Kustmaalt jookseb piir tavavestluse ja klatsi vahel
Tegelikult mind need tagarääkimised ei häiri,sest mind eriti ei kõiguta see,mida teised arvavad...a vahest on olnud naljakas kuulata kyll
Hästi haige kui inimeste endi elu nii igav ja siis vaja teise elud enda omadeks teha. Meil kah naabrimutt teab täpselt kes millal ja mis värvi autoga
meil käis. Suht nõme.. ei saa üldse elada rahulikult. Õue ei taha minna kui se mammi seal on, hakkab seletama ja pärima. Siis jälle endal selline halb
tunne nn ebaviisakas olla ja minema tormata.
Seep, nagu mu mees ütleb
minu sõprade ringis käib asi nii et kui räägitaxe kellestki siis räägitaxe kas sellest mis temas toredat on või toredast sündmusest mis temaga seotud
on jne või kui kõnealusel juhtus ntx midagi halba, siis umbes nii et kahju et tal nii läx, järgmine kord kui näen teda, teen talle suure-suure
kalli
ebameeldivatest halbadest inimestest ei räägi, sest kuna nad mulle ei meeldi siis ei käi nendega ka läbi ja kui nendega läbi ei käi ja nad
mulle ei meeldi, siis ei huvita mind ka nende elu
ning klatsijate-tagarääkijate seltskond on äärmiselt tüütu, nii et kui mingitel müstilistel põhjustel sinna satun (nt vanaema juurde) siis teen
võimalikult kähku jehhat sealt.
Suht nõme kui keegi tahab taga rääkida siis ärgu rääkigu taga öelgu otse näkku
nuh, seda ikka juhtub, et räägitakse, ainult endast ei saa ju ka tõesti rääkida, aga üldiselt ikka positiivseid asju räägitakse või siis selliseid asju, mida ma julgen ka muidu selle inimesega rääkida, juhul kui teda ei juhtu parasjagu kohal olema, aga sellist asja nagu minu vanaemal on seal külas, kus ta elab, et igaüks teab kõigist kõike, kes on joodik, kes on pätt, kes kellega 50 aastat tagasi lakas magas jne sellist asja ma loodan et ei hakka minu elus never-ever eksisteerima ja seal pigem halbu asju räägitakse üksteisest kui häid, lähen alati närvi, kui vanaema hakkab oma külarahvast taga rääkima.
Ega eriti ei meeldi, see on ka põhjus miks ma oma kodualeviku inimestega absoluutselt ei suhtle või kui siis minimaalselt...
kui maal elasime, siis kogu seal elatud aja jooksul muud ei kuulnud, et see, teine, kolmas......tegi seda ja teist, käis sellega , pettis, kes kelle
laps on ja nii hommikust õhtuni
mõningad isikud käisid mööda aiamaade servasid ja arutasid, kuidas ta küll nii laisk on, miks ei rohi- no, aga kes jõudis siis igat liblet passida või
hommikul juba kaheksast seal platsis olla
see, et ma nendega eriti ei suhelnud, tegi asja loomulikumalt hullemaks
kõike teati, rahakoti numbrist rääkimata
saan aru, et neil oli igav, aga see ei anna õigust teiste kallal võtta nagu jaksavad
süütu arutelu pole tagarääkimine ja ka siis mitte, kui sa teisele sellega kahju ei tee, aga kui juba asi ületab need piirid, siis ollakse teiste
privaatsust juba häiritud ja nii need jutud tulevad, kui keegi on loba -palli veerema lasknud
Eks ikka räägitakse teisi taga, aga ma ei pane suurt neid tähele, kes räägivad. Muidugi kui on kuulujutt mõne mu sõbra kohta, siis kuulan küll ära ja ütlen, kuidas asjad tegelikult on. Ise nende levitaja ei ole ja keelan lähedastelgi inimestel nii madalale laskuda, et kiita kedagi takka, kes teist taga räägib.
Minule selline asi ei meeldi.Ma lausa vihkan seda.Las ikka iga inimese elu jääda tema teada.
Tsitaat:
Algne postitaja: susanna
mõningad isikud käisid mööda aiamaade servasid ja arutasid, kuidas ta küll nii laisk on, miks ei rohi- no, aga kes jõudis siis igat liblet passida või hommikul juba kaheksast seal platsis olla
kogu selle klat¹i pärast ootan ma pikkisilmi, millal avaneb võimalus oma kodukolkast ära kolida 
Kui mul on midagi inimesele öelda, siis ütlen ma talle seda otse ja teiste isiklik elu pole minu asi. Töö juures tuleb vahel ikka ette seda va
tagaselja rääkimist, aga see on puht tööalane.
Aga see tagarääkimine on nii iga päevane asi...Mind need rääkijad küll ei häiri...lasku aga keeltel käia...
Eks selle asjaga ole nii, et kui endast midagi räägitakse, siis ei meeldi ja oled meeletult vihane keelepeksijate peale.. aga siis kui ise kellesti
taga räägid, siis lase tunded valla ja muud midagi
Tuleb tunnistada, et vahest on kohe selline vajadus kellestki midagi rääkida..
Ja kui juba rääkimiseks läheb, siis saab ikka kõik välja öeldud
kah 
Kui aus olla, siis mina ei oskagi vahet teha klat¹imisel (tagarääkimisel) ning niisama vestlusel, kus vahetevahel tuleb paratamatult ka kõrvalistest
isikutest juttu
Pahatahtlikul ja lihtsalt tagarääkimise eesmärgil küll ei räägi teistest. Vähemalt üritan seda vältida.
meie tutvusringis selliseid nagu pole ... või käivad nad mujal vatramas.
Tsitaat:
Algne postitaja: kodukiisu
Ega eriti ei meeldi, see on ka põhjus miks ma oma kodualeviku inimestega absoluutselt ei suhtle või kui siis minimaalselt...
tagarääkida isegi vahel meeldib, kui on kellest/millest rääkida aga valitud seltskonnas. aga muidu klatsimoorid ei meeldi, neil nagu polekski oma
elu...

Kõikidest halbadest harjumustest vihkan tagarääkimist kõige rohkem, kui inimene ei julge otse näkku öelda, siis ärgu öelgu üldse. Ma ei suhtle nendega, kelle puhul olen avastanud omaduse tuttavaid ja mitte nii tuttavaid pahatahtlikult taga rääkida.
aga siin jääb küll avastamata, keda või mida U2U-s klat¹itakse
Ainuke isik, keda mina taga räägin, olen ma ise.
Oma sõbrannade asju ikka arutame..........aga ülejäänute sohilapsed jne ei lähe väga korda. Ja palgad ja rahanumbrid on üldse vastuvõetamatu teema. Ei huvita, kui palju teisel raha on!!!!!
Me kuttidega klat¹ime ikka naisi, arutame nende isiklikke asju. Aga tegelt klat¹i käigus välja tulnud asjadel ja tõel peab ikka vahet tegema.
No mitte ei salli sellist seljataga susimist (hehe, algriim
)!
Kui on midagi öelda, öeldagu näkku.
Eriti õel on rääkida halba kellestki, keda ei ole kohal, et ennast kaitsta.
Samuti ei taha ma teada, mida minust minu seljataga räägitakse.
kus kolm ininest koos jutustavad toimib kindlasti mitte kohalolija kohta arutelu ja ma kuulan ikka huviga, aga mingil põhjusel vajub kuuldu kõrvade
vahelt läbi, ei oska ma niimoodi teiste asju meelde jätta, et edasi rääkida ja hea ka - pole kunagi pahandusi olnud oma suu pärast.
kuuldust teen muidugi omad järeldused enda tarbeks ja olen rahul, et teada sain, selliste teadmistega laiama ei lähe
Huvitav ja naljakas on kuulda kui minu kohta midagi räägitud on, eriti valet. Harilikult kiidan mõnuga takka sellisel puhul, las rõõmustavad
Ise ei viitsi rääkida,aga kuulata meeldib küll.Jube nalja teeb,kui kellegist,keda hästi tunnen,mingit kämarajura aetakse.Naeran just neid rääkijaid,kui lollid ja õhinas nad sealjuures on.
mulle meeldib küll
mitte paha pärast, aga lihtsalt.
ja kuulata ka kõiki külauudiseid
Tsitaat:
Algne postitaja: sirli
Tsitaat:
Algne postitaja: susanna
mõningad isikud käisid mööda aiamaade servasid ja arutasid, kuidas ta küll nii laisk on, miks ei rohi- no, aga kes jõudis siis igat liblet passida või hommikul juba kaheksast seal platsis olla
Uhh... täielikult minu vanaema lemmikteema, ma kuulen iga päev 3 korda, kellel maal on aiamaa haritud ja kellel mitte ja kes oma aiamaasaadusi ka teistele jagab ja kes peab need paremaks endale jätta ja kui ma midagi selle kohta mainingi, et see ei peaks nagu väga minu ja tema asi olema, siis olen ma rumal linnalaps, kes maaasjadest mitte midagi ei tea, nii et targem on oma suu kinni hoida![]()
Teatud piirini on see normaalne ja inimlik huvi teiste inimeste tegemiste vastu. Pahatihti muutub see aga haiglaseks vajaduseks urgitseda absoluutselt
kõigi inimeste eraeludes, neid halvustades jne. Ka meie väikelinnas liiguvad jutud nii kiirasti, et vaevalt jõuab hajuda minu ühes linnaotsas lastud
kärakas peeru, kui teises juba teatakse rääkida et ma olla ennast täis pasandanud. 
anne! ega ma kindlalt ei väida, aga see nii inimlik, et arutatakse, tuttavamad omavahel uusi jne. klat¹ on sellekohta vale sõna ja ega see mind ei
heidutaks, täiesti normaalne nähtus, klat¹ - siis kui halba seljataga räägitakse, ja kui on mida rääkida, mis siis ikka, keegi pole ju tühi koht
minu isa on tark mees, lasi ikka ise enda kohta jutud lahti ja ootas ringiga tagasi
vähemalt oli autor teada
ja veel: inimesed, olgem õnnelikud, kui teist räägitakse.
ei räägita neist, kes mitte kellelegi huvi ei paku
Nii kaua, kui laus lollusi välja ei mõelda on kõik korras .
meil jälle seltskonnas teiste tagarääkimine ja teiste elu arutamine käibki - läbi huumorivinlki muidugi, ei midagi tõsist ja põhimõtteliselt on kõik
"saladused" avalikud
nojah, eks mingi hetkeni on nali nali nali, aga samas mingi hetk selline soss sosss salatsemine ja teiste saladuste kuulmine vaikselt närvialged
võbisema võtab - "kui on saladus siis ole vait ja ära klatsi"
õnneks mul saladusi pole
, sest mina olengi ju nii tore(või siis mitte) ja parema meelega ei tahaks ka teiste omasid teada, aga see va
informatsioonivool on kohutav, et eks vahel midagi kripeldab, aga eks peab püüdma paremaks saada

Olen minagi tagarääkimiste objektiks olnud ja mitte vähe. Kõige tüüpilisem on ju see, et kui neiu läheb kodunt ära noormehe juurde elama, siis on
kõigil "selge" et kohe peab rase olema, egas muidu nii ei teeks
Ma veel kiitsin takka, et jajah, paari kuu pärast näete veel
Selline vastik õeluskott olen. Aga teisi ei klat¹i. Kui räägin, siis ei valeta ega räägi teise eraasju, mida ta ei taha, et teised teaksid. See jäägu
tema asjaks sellest rääkida 
kui ei räägita see tähendab oled juba surnud
kunagi oli levinud vanasõna- las koerad hauguvad, karavan liigub ikka edasi. suhtun klatshi suhteliselt külmalt, vahel isegi "söödan" nimelt
klatshimooridele jututeemasid ette-surevad veel vaesekesed igavuse kätte ära muidu
arvan, et ilma kuulujuttudeta oleks mõnikord isegi igav. ise olen enamasti selline nö heatahtlik klatshija, kes valet teiste kohta ei räägi, saladusi
ka ei reeda,aga eraelu jms üle arutlen küll sõprade ringis
skin, kas sina oled kaa minu isa laps

Ei meeldi klatsimine...pole minu rida!!
Ennast ei huvita teiste inimeste elu intiimsemad ja vähemintiimsemad seigad. Väiksematele kohtadele on taoline susserdamine vägagi omane
. Ja võib
vist öelda ka ,et kui taoline asi ikka väga pinda käib ( näiteks ise säherduse pahatahtliku uudishimu ohvriks on langetud) , tuleb ette võtta kolimine
kas totaalselt paksu metsa sisse või siis nö suurlinna.
On selline ütlemine: suuri laevu saadab ikka kajakate kisa ja ega ilmarahva suud keegi sulgeda suuda...
Eks nii mõnigi kord tuleb küll sõprade-tuttavatega vesteldes jutuaineks ka mingi seik kellegi elust, kuid see jääb olukorra kirjelduse ja neutraalsete
oletuste tasemele (näiteks, kuidas ise oleks kirjeldatud olukorda sattudes toiminud).
Klat¹ kui selline on aga mulle absoluutselt vastuvõetamatu, see ei kuulu minu harrastuste hulka.
Tagarääkimine on julm pahe, ehkki pealtnäha ta nii ei tundu. Käies tööl suures naistekollektiivis, on klatshimist tihti ja ka selle kuulamine ei ole
välditav. Üldiselt on mul keskkonnaga vedanud, on toredad naised, saame ilusasti läbi.
Inimesi on alati klatsh ja kõmu huvitanud, seda juba maailma loomise ajal, pigem pärast pattulangemist. Jumal tegi seadused, et inimesed oleksid
õnnelikud, aga inimesed otsustasid sellele vilistada ja ajada oma rida. Saalomon ütleb Õpetussõnades targasti: salakaval mees tõstab riidu,
keelepeksja lahutab sõbrad. See on paraku tõsi. Kui sa räägid kedagi taga, on ilmselge, et kunagi tuleb ring sinu juurde tagasi. Inimloomus on
kummaline, lihtsam on vaadata teiste eksimusi ja osatada nende tehtud vigadele kui vaadata enese sisse ja muuta oma ellusuhtumist. Pole ju mingi
saladus, et miks sopalehed nii edukad ja populaarsed on. On hea tööl rääkida mõnest prominentsest isikust, tema tehtud ämbritest, mitu naist tal on
olnud, kui palju lapsi tal üldse kokku on jne. jne. Tuleb ju tuttav ette? 
Klatsimooride jutt on ,kui kärbeste sumin minu kõrvade jaoks. No ei huvita see mind.
tagarääkimisega võib ainult pahandused kaela tirida, ei harrasta sellist seltskondlikku tegevust eriti aga kuulan ikka huviga mida räägitakse, nii
uudishimulik olen küll
mind ei huvita teiste elud ja kollane ajakirjandus, mul omal elu piisavalt huvitav ja kollast ajakirjandust vääriv
Taga räägivad need inimesed "sõbrad/ sõbrannad" kellel oma elu pole piisavalt põnev ehk...
Isegi olen mitu korda saanud kõrvetada
aga kõige targem on sellistest inimestest lahti öelda, milleks endale stressi ja närvitsemist?!
Live your life to the fullest
ei taha ise taga rääkida ja kus räägitakse, sealt tulen tulema, ei armasta klatshi
Taga(taha?)rääkimine on üks ajupuudega inimese iseenda üks väheseid väljaelamise protseduure
Tsitaat:
Algne postitaja: knut
Aga teisi ei klat¹i. Kui räägin, siis ei valeta ega räägi teise eraasju, mida ta ei taha, et teised teaksid.
mulle ei meeldi üldse tagarääkimine jube tegevus ju.Ölead ja kibedad keeled ..milleks? kadedus ,õelus..ohjah..väga vastik ja embameeldiv.<Tean inimesi kelle lemmik tegevuseks see on ...sellistega on raske koos olla kuna teiste elud ja halvad asjad mulle korda ei lähe.
võib rääkida ka ilusti ja toredasti taga
Ei peagi taga rääkima-võib ka ees rääkida...
Mulle meeldib,kui minust räägitakse,saan ise ka midagi uut endast teada ja siis kogu südamest ka naerda.
jube nõme on avastada, et keegi räägib sinust taga. eriti nõme aga see kui usaldatud inimene seda teeb. ega see ilus ju ei ole. samas kui ma kõike
hinge võtaks siis vist elada oleks väga raske, raske koorem mul kanda....
Eks lobajuttu olen isegi rääkinud. Parastamist, paha rääkida aga teistest ei taha - ei ole ilus ja ei taha et ka minust endast taga räägitakse.
Töökeskkond sellise hea leviga.. kõrtsis räägitakse, hotelli jõuab hiljemalt hommikuks ja vastupidi. Nuta või naera.
alati ei räägita ju halba, ka kiitvaid hinnanguid saab räägitud kui "peaosalist" kohal pole.
Elan väikses kohas, harjunud juba sellega, aga ei meeldi
Ise võib-olla midagi tuttavatega juhtunut räägin vahel ka edasi..aga hinnanguid teiste elule ja tegemistele ei anna.