Board logo

Minu tulevik.........
li-li - 28.01.2003 kell 14:49

Päris varajases eas juba küsiti,kellex tahad saada.Ja tookordne siiras vastus ei pruugi tänasele vastataAlustades uut etappi elus.........sa näed seda vaimusilmas ka tulevikus,kuid oh ebaõnne...
Kui palju mõtled sa oma tulevikule ja palju sa asju etteplaneerid?


meryli - 28.01.2003 kell 14:52

lapsena sai möeldud mida vaid...nyyd piirdun vaid plaanidega mida peaksin suutma ellu viia ebareaalset enam mötteks tihti ei vöta


Virgin - 28.01.2003 kell 14:52

Alati vähemalt 10 sammu ees



P.S Hea et minust juuksurit ei saanud... kogu lapsepõlve olin kindel, et õpin juuksurix... praegu ei tundu see idee sugugi ahvatlev...


li-li - 28.01.2003 kell 15:01

tuleb meelde muinasjutt........üksiti,üksiti õeke
Olen see inimene kes elab päev korraga aga plaanimajandus käib mu mõtetes,et oma tegudes eriti kahetsema ei peaxEluke juba on korra selline gaootiline


kontorihiir - 28.01.2003 kell 15:13

Praegu elan päev korraga ja ootan, millal pojad kooli lõpetavad. Rohkem ei oska ma midagi ette planeerida. Kuigi suurem aur läheb laste (no mis lapsed küll enam!) peale, püüan veidi ka oma isiklikku elu sealt kõrvalt elada. Seega praegu vähemalt paar aastakest erilisi plaane küll pole. Aga kunagi ei tea ju, mida elu ette toob.


Virgin - 28.01.2003 kell 15:20

Einuh, tegelikult on sageli selliseid äkkideid, mis eriti hääd ja kohe ka teostatud saavad... kahetsema ei pea tehtud vaid tegemata tegusid
Kuid rahaasjadest paistab see eriti hästi välja, et tulevikule ka ikka mõtlen...


pisimimm - 28.01.2003 kell 15:24

Nojah, tegelikult ei planeeri suurt miskit ette, kõik tuleb siis kui tuleb või väheke hiljem - minu põhimõte. Kuigi jah, nüüd plaanin hetkel tööleminekut. SEda peab plaanima ju, sest ennem vaja ka lapsehoidja leida pisipõnnile. Samas ei uskunud kunagi, et sellise ameti peale iial lähen, lapsena tahtsin ikka õpetajaks või arstiks


tamakotchi - 28.01.2003 kell 15:24

tavaliselt elan ikka üx päev korraga ma olen tähele pannud et minu puhul nende suurte plaanide tegemine tavaliselt untsu läheb
praegune ainuke eesmärk on ülikool ära lõpetada muule mõtlen hiljem


Kayleigh´n I - 28.01.2003 kell 22:15

Minust pidi baleriin saama ..
Aga siis tuli välja, et ma ei väändu piisavalt ja liiga pikaks kah kasvasin ..
Aga minul on hetkel plaanis ainult emaks olemine .. selle võtan tuleviku plaaniks


michelle - 28.01.2003 kell 23:27

elu olen juba piisavalt raisanud, nüüd lähen ja teen õhtukoolis keska lõpuni ja hakkan edasi õppima. kaua sa ikka vanemate rahakotuil elad.
minu viga ongi see et planeerin liiga pikalt ette ja siis muudan oma huvisid ja nii ma siiani olengi hüpelnud ühe ja teise idee vahel. ainult et peale lapse sündi tuli mõistus pähe.


morten - 28.01.2003 kell 23:37

mina tahtsin polraaruurijaks saada kuid nüüd teen tavalist käsitööd ja käin koolis. heameelega õpiks lõputult, sest töö ei jookse eest aga haridus küll


Mamba - 28.01.2003 kell 23:54

Tahtsin saada emalenduriks, aga vot kus jama, olen hoopis isane ja parimal juhul saaksin ainult lenduriks

Irv......tegelikult on mõned unistused ja tuleviku plaanid aga ei räägi midagi


tiina - 29.01.2003 kell 08:35

Mingeid erilisi plaane pole. Lapsed suureks kasvatada ja ehk õnnestub kunagi ka unistus täita oma isiklikust majast aiaga. On ka palju teisi unistusi, aga need rohkem ebareaalsed

Kunagi lapsena tahtsin hirmsasti õpetajaks saada


ipsu - 29.01.2003 kell 09:43

Viimasel ajal ei plaani midagi. Pole enam plaanida midagi. Elu on jõudnud sellesse staadiumi.


murdjamees - 29.01.2003 kell 09:55

Tahtsin saada kelleks tahtsin aga vene sõjavägi lõi minu elu segi. 87-89 ära olla ei olnud hea aeg. Oleksin olnud sel ajal kodus oleks elu hoopis teisiti läinud.Nüüd aga peame sõpradega alatasa mainima, et oleme kas paar aastat vara või paar aastat hilja sündinud. Aga tulevikuunistus on selline, et vanaduspõlve veedan soojal maal palmi all memuaare kirjutades ja äkki õnnestub ka Eesti esimene Nobel kätte veel elusana saada. Seega teie tibukesed andke aga ainest millest kirjutada ja kunagi ma panen teid laulu sisse...!

Tänan!


Lola69 - 29.01.2003 kell 20:07

Unistasin kunagi sellest, et saan vene keele ja matemaatika õpetajaks. Või lasteaiakasvatajaks.
Sain keele peale küll, aa veidi teise nurga alt.
Unistasin lastest. Kaua unistasin. Sain.

Unistan ... jõuluõhtust omas majas ja laste ja lastelaste külaskäigust ... No äkki lähebki nii.

Plaane pean veidi. Mingid märgid tuleb teatud asjadeks maha panna. Muidu ikka päeva haaval.


PrettyLizi - 29.01.2003 kell 21:10

Mina tahtsin saada keemiaõpetajaks. Kahjuks armastuse tõttu jäi see saavutamata. Siis tuli uus armastus ja uued tuuled hakkasid puhuma. Nüüd õpin kaht eriala korraga.
Edasised plaanid on: abielluda, kaks last, maja, norm.töökoht jne.


kamme - 30.01.2003 kell 17:08

mina olen see tüüp, kes ei oska hästi tänases päevas elada Kogueag mõtlen tulevikust. Mul on isegi exceli tabel, mil nimeks "tulevik"
Aga usun, et see minu planeerimine on meile kasuks ka tulnud - oleme vähese ajaga meie jaoks tähtsaid asju saavutanud.
Kuid kardan, et kunagi kui kõik saavutatud on, ei oska seda nautida.
Tegelt olen ka sellele ajale mõelnud - tegevust peaks jätkuma...


yller - 30.01.2003 kell 17:13

kõüige parem
elada 1 päev korraga
mitte teha mingeid plaane jne
vot


moggy - 01.02.2003 kell 13:18

Mina umbes 12aastast alates teadsin kelleks tahan saada... siis keskkooli ajal hakati mulle seda nii peale suruma... et kui sa tahad selleks saada siis pead seda ikka rohkem oskama... ja siis see teine on kaa väga hea kui sul see selge.... see ajas nii närvi mind... nüüd suur muudatus... reaal ainete pealt tahaks hoopis suunduda humanitaar ainetle... kuid jah raskesk teeb see, et keskkool juba lõpetatud kuid mitte just kõige paremini ja siis ka raskem edasi õppida


lota_kalla - 01.02.2003 kell 18:49

ma mõtlen pidevalt tulevikule...mul nagu aega tegtutseda veel ja hetke plaanidegatahax siisi korravalvurix saada...samas vo mulle ei meeldi ja ei sobigi see...kõike tuleb proovida ja katsetada...jaelada päev korraga...muidu on jama kui ei lähegi nii nagu plaaninud oled...


pirka - 02.02.2003 kell 11:33

Tüüpiline on minu puhul see, et kui miskit väga planeerin ja aretan, siis kipub üldse untsu minema.
Pigem etteplaanimata asjad õnnestuvad enam.
Aga no sellised veidi paika pandud sihid, et kuhu suunas liikuda, need kindlasti peavad olema. Muidu võib teelt eksida kui pole sihtiees. Päris üks päev korraga elada ka ei saa. Aga need on tõesti vaid suunasihid. Konkreetne tee kujuneb mineku käigus.
Ehh...ja pealegi arvestades teatud asju ... tuleks mul olla iga õhtu tänulik, et see üks päev veel mulle anti


Andrew - 28.07.2006 kell 10:38

Kuidas minu unistus ei täitunud.
Kui ma olin oktoobrilaps, küsis õpetaja, et "Andrew, kelleks sa suureks saades tahad saada?" Mina, et kosmonaudiks. "Oi, kui tubli poiss!", hüüatas õpetaja ja silitas pead.
Pioneerijuht küsis ka minu tulevikuunistuse kohta. Mina olin ikka omale kindel ja ütlesin tallegi, et kosmonaudiks. "No tubli, kuid sa kaalu teisi elukutseid ka, eks?" arvas too.
Kutsevalikukomisjoni ees küsiti jälle, et kelleks. Mul oli kerge vastata, sest siht kogu aeg silme ees. Ütlesin, et kosmonaudiks. Esimees võttis prillid eest, silmitses mind ja arvas, et nii küpsel inimesel oleks sünnis elu tõsisemalt võtta.
Minu esimene pruut. Suudlesime hämaras pargipingil ja temake sosistas mulle kõrva "Kallis, kellena sina tahad tulevikus töödata?" MIna ikka, et kosmonaudina. Peale seda pole ma teda rohkem juhtunud nägema.
Sõjaväes ütlesin kah, et kosmonaudiks. Peale seda sain omale hüüdnimeks Laika.
Jäi minu unistus täitmata. Liiga palju pandi jalgu taha.


anne51 - 28.07.2006 kell 11:00

Andrew, sinust oleks võinud saada kirjanik - ladusalt jutustad.
Mina tahtsin saada lapsena näitlejaks. Kui nägin "Vanemuises" Hermaküla, armusin temasse ja soov süvenes veelgi. Siis, millalgi 60-ndatel, tuli Hermaküla meile kooli külla ja minu otsus sai valmis. Astal 1969 tegin teise otsuse ja ma isegi ei mäleta, miks.


Andrew - 28.07.2006 kell 11:02

Ehin ennast veidi võõraste sulgedega, nagu tarbimislaenu võtja. Tegelikult proovisin ümber jutustada Korzetsilt kuuldud jutukest.


Sybill - 28.07.2006 kell 11:12

Mina tahtsin saada baleriiniks. Balletitantsijat minust ei saanud, küll aga viis armas ema mu käekõrval tantsutrenni. Võistlustantsuga sai tegeldud pea üheksa aastat. Ehh...oleks ma vaid tln-s sündinud kasvanud siis oleks mu unistus ehk täitunudki. Tantsupisik minu sees aga elab edasi ja päris haigeks pole ma jäänud ainuüksi seetõttu, et tegelen funky ja latiino aeroobikaga


Andrew - 28.07.2006 kell 11:17

Mina tahtsin saada põllumeheks juhtival kohal ja sain ka. Kuid siis tuli EV ja tegi minuga omad korrektuurid. Nii et unistus täitunud ja kaotatud.


exactly - 28.07.2006 kell 11:44

mina tahtsin tuletõrjujaks saada,kuna meie naabrimehest Viljandi tuletõrje ülem alati rääkis kõva häälega,kui minu ema läheduses viibis,et tuletõrje auto peab alati nii puhtusest läikima,et kui autole peale vaatad,ajab kõvaks(ja naistel ilmselt märjaks)!


sauza - 28.07.2006 kell 12:06

Et siis hoopis lennundus ravis sind ereka probleemidest


rebaxwulf - 29.07.2006 kell 21:57

mul alati väga deitailne vähemalt 5aasta plaan ees-kuid millegi pärast tuleb alati nii välja ,et pole plaani ligidalgi


jeena - 29.07.2006 kell 22:10

väiksena tahtsin karjatalitajaks saada,enam mitte.nüüd tahan oma tarbe- ja iluaeda


pisihiir - 30.07.2006 kell 08:41

päris varajast iga ei mäleta, aga keskkoolis tahtsin sekretäriks saada. Siis ei pea tööd tegema, vastad telefonile ja jood kohvi.(omal ajal sekretäridel polnud ju korralikke töökohustusi). Saigi see unistus teoks ja päris korralikus asutuses.
Niimoodi kellast kellani istudes kohvi juues ning unistades, tuli teine soov, saaks palju reisida..aga see on juba teine teema.


reheline - 30.07.2006 kell 08:43

Mina planeerin kuni 5min. oma tegemisi ette. Ja ikka mõni asi ebaõnnestub.


Cassini - 30.07.2006 kell 17:21

ainult tulevikule mõtlengi
ja ei planeeri midagi, muudkui unistan


sheridan - 03.08.2006 kell 14:59

Tsitaat:
Algne postitaja: li-li
Kui palju mõtled sa oma tulevikule ja palju sa asju etteplaneerid?


ei planeeri palju ega mõtle tulevikule liiast. selle põhjenduseks on korduvalt kinnitust leidnud vanasõna: Inimene planeerib, Jumal juhatab!. paar päeva ette ja valmis! pereta inimestel on selles suhtes kergem jeh.


Vamp O Drama - 03.08.2006 kell 17:55

ei mõtle, ei planeeri.

lapsena ei tahtnud ka kellekski saada, ja kui küsiti, siis valetasin. sest kõik tahtsid ja niipalju tarkust oli mul küll, et minu absoluutne ükskõiksus sel teemal pole päris normaalne.


ariita - 03.08.2006 kell 18:07

lapsena ronisin kaevu kaanepealt hobuse selga, (õnneks oli madal "saarlane" asisin lakast kinni ja kolasin kus juhtus, kõigile teatasin, kui suureks saan hakkan tallimeheks(ju vist tallinaiseks), keska ealisena tahtsin arstiks kuid sain agronomiks, kuid see karjäär lõppes koos nõuka Eestiga,nüüd teen vajalikku riigi palgatööd millest riik midagi ei arva ja tulevikus korralikku "pinssi" ka ei maksa, vat mõtlengi kuidas kuiva nahaga sellest olukorrast kaldale ujuda


susanna - 03.08.2006 kell 19:32

lapsena sai küll arsti ja kooli mängitud
kas just unistasin nendest elukutsetest, aga läks nii, et põnnidele kasvataja olin küll mingi aja
eluliselt ei armasta unistada ja pikalt ette planeerida
siis kisub ikka viltu, alati tuleb midagi vahele


Marchrabbit - 03.08.2006 kell 21:02

Päris alguses tahtsin autojuhiks saada.Põhikooli lõpus äürimeheks,nüüd olen viimased kuus aastat müünud ja ostnud ning kliente teenindanud.Lähitulevikus tahaks tegeleda eneseanalüüsiga,et selgitada välja kõige õigem elukutse enda jaoks.Praegu tunnen,et suurem osa minu võimetest jääb kasutamata ja sellega ei saa mitte rahul olla.


Marla - 10.08.2006 kell 10:03

Tsitaat:
Algne postitaja: li-li
Päris varajases eas juba küsiti,kellex tahad saada.Ja tookordne siiras vastus ei pruugi tänasele vastataAlustades uut etappi elus.........sa näed seda vaimusilmas ka tulevikus,kuid oh ebaõnne...
Kui palju mõtled sa oma tulevikule ja palju sa asju etteplaneerid?


Kunagi mõtlesin tohutult tulevikule. Ja vist isegi elasin selles oma mõtetes. Et kuidas ja mis ikka võiks juhtuda ning kuhu võiks viia tee. Kuid mida aeg edasi, seda rohkem olen hakanud elama tänases päevas. Viimastel aegadel ongi minu valikud olnud tohutult erinevad sellest, mida kunagi oma tulevikuks mõtlesin. Kasvõi ülikooli valiku poolest. Ei oleks iial unistand, et ütlen vabatahtlikult ära koolile, millesse sissesaamisest unistasin pea 3 aastat.

Ja ma tõesti ei oska öelda, milline võiks olla kõige sobivam tee mulle. Segadus on peas. Ikka veel. Praegu loodan vaid, et oleks huvitav ja kui võimalik, siis palun mitte kontoris istumist, vaid pigem ringirändamist ja hästi hästi vaheldusrikast tööd ja suhtlemist + edasiarenemist pidevalt.
Natuke ebatraditsioonilist elu tahaks. Või noh, et ei oleks 9-17'ni kusagil konutamist. Ja niisama nö tühja loba ajamist. Vaid ikka tööd ja kohe sellist, mille tegemisest tunnen, et ma endast olen kusagile andnud ja sellest ka miskit (hingele) saanud.


LadyButterfly - 10.08.2006 kell 23:05

Mina mõtlen kogu aeg tulevikule. Ma just otseselt ei planeeri midagi - lihtsalt tean millist elu ma tahan ja iga päev sinna poole ka pürgida üritan.
Ma mõtlen peaaegu iga sammu juures, et kuidas see või too tegu minu või mu pere järgnevaid päevi mõjutab.
See millest ma lapsepõlves unistasin erineb ikka tänasest väga (välja arvatud ehk laste arv).


Pipilota - 11.08.2006 kell 22:57

minu tulevikule motlemise viisaastaplaanist on saanud viiekuuplaan! umbes poole aasta jagu planeerin ette ja suhteliselt detailselt. muud moodi ei tuleks elust ju midagi valja.

aga jah abstraktsed unistused ja plaanid nagu mehele minek ja laste saamine ning mone organisatsiooni asepresidendiks hakkamine vilksatavad kah peast labi blondiini asi ju!


Chess - 14.08.2006 kell 13:26

Tulevik. Nii kauge ja pime. Kuigi see on kohe järgmine hetk.
Ei planeeri midagi, kuna asjadel on komme täpselt vastupidises suunas minna!
Unistan vaid ehk.


niceassu - 15.08.2006 kell 10:59

Ütleme nii et tulevikule mõtlemine on üsna nullilähedane.Mul on küll mõteid olemas aga ma ei püüdle nende poole nii pingsalt ja pühendatuna


ariita - 03.04.2012 kell 15:38

Wauu! Vahva oleks stjuuardina mööda maailma ringi kimada


Tigergirl - 03.04.2012 kell 16:32

mereröövliks tahtsin saada pole õnnestunud


skingirl - 04.04.2012 kell 13:29

Tahtsin saada pianistiks, nüüd olengi klaverimängija ja kuntsnik


shalala - 04.04.2012 kell 15:53

Ei unista enam, täitumata jäävad unistused teevad haiget. Erilisi plaane ei tee, kuid syllekukkuvatest võimalustest haaran julgelt kinni ja tegutsen.


mmunk - 11.06.2012 kell 19:31

väiksena soovisin saada metsavahiks. kui sirgusin piisavalt suureks, oli see ametikoht juba ära kaotatud. aga kummalisel kombel valisin siiski elukutse, mis 80% vastab kutsumusele.

ma ei planeeri oma elu kuigivõrd ette, aga jälgin tähelepanelikult vihjeid selle kohta igapäevaelu mustrites, unenägudes vms. vahepeal kippusin seoses järelkasvuga liialt keskenduma tulevikule (ette muretsema majandusliku heaolu pärast jms) ja see maksis kätte, kuna olevikust hakkas kaduma tähelepanu, rahulolu, lähedus. tulen tasapisi olevikku tagasi.


sales - 11.06.2012 kell 20:07

Poistena mängisime aiva sõda, koolis oli mu hüüdnimeks - Laidoner Aga mitte kunagi ma ei unistanud saada sõjaväelaseks vaid hoopis loomaarstiks.
Keskas, sügaval veneajal, pidime kirjutama kirjandi teemal, kes oleksin, kui oleksin 20 aastat vanem või noorem. Kirjutasin siis ausalt, et kui vanem, siis oleksin metsavennana surma saanud, aga kui noorem, siis saaks Eesti presidendiks. Kirjandi eest sain 3-me, kuid õpetaja jättis selle igaks juhuks oma kätte.
Läks nii, et sain juristiks, aga lõpuks ikka sõjaväelaseks, ülem kirjutas eelmisel aastal iseloomustusse: "vaimult sõjaväelane, hingelt kaitseliitlane"...
Ei planeeri midagi ette, aga äraootava rahvuslasena hoian teadmised haljad...