
Millal muutub inimese viha nii suureks, et peaks seda kontrolli all hoidma arsti abiga?
Kui tihti ise vihastad, nii et näost sinine ja kui tühiste asjade peale?
Kui naabrimees oma nõmeda käru pargib minu kohale, ja ma siis vihastan ja lähen talle ukse taha sõimama on halb? Teise kohta parkides pean ju mitu
sammu rohkem oma ukseni astuma
(mina pargiksin mujale ja ei teeks väljagi)
Või kui bussis pikka maad sõites istub mul ees natuke napsine meesterahvas, kes tüütab kõiki ja norib tüli, kas siis on ilus lõpp-peatuses bussist
väljudes talle kena laks vastu nina tõmmata, nii et veri lahti? Sellisel inimesel (lööjal)oleks abi vaja juba?
viha palju jõudu annab.
seega soovitaks suunata viha millegi kasuliku tegemisele.
samas peaks ka iseendas urgitsema - miks seda viha ikka nii palju on?
olmeliselt tasandilt teevad viha inimesed, kes kõrval, all ja üleval pidevalt (E-P) drelliga onaneerivad. tegelikult ei tee isegi viha, vaid tekitavad
uudishimu. olen ammu tahtnud minna vaatama, missugune näeb välja kodu, kus mnaabrimehed 10 aastat järjest drelliga jõristavad.
Tsitaat:
Algne postitaja: sossuke
missugune näeb välja kodu, kus naabrimehed 10 aastat järjest drelliga jõristavad.
ma olen sama mõelnud, sest see kestab ja kestab... viha puhul on kaks võimalust: võitle või põgene elu eest (kandade välkudes)
vastasel juhul tekitab viha frustratsiooni ja masendust.
olen õppinud viha armastama, sest siis saavad tehtud asjad, mis muul juhul on tegemata.
kuna ammu pole vihastanud, on enamus olulisi asju tegemata
küllap olen muutunud pragmaatiliseks küünikuks.
Viha nõrgestab, ta takistab kaalutletud käitumist ja teeb su seeläbi kergemini haavatavaks. Negatiivne emotsioon, mida püüan endast eemal
hoida.
jah,eks ikka ise tuleb sellega(rohkem või vähem abstraktne viha) toime tulla,üldjuhul aitab tasakaalukus ja analüüsivõime
Eriti lööb see tasakaalukus ja analüüsivõeime välja mõne ajuhiiglase toodetud teemade puhul.
issanda loomaaed on sama piiritu kui teemasse vastajate arv
viha võib suunata elututele objektidele pärast mille purustamist võiks kurbusepisraid nutta. näiteks abikaasa lemmikmänguasjad.
pärast seda võib leppimismänge mängida.
Kas vibraatorilt hammustada ots maha või määrida vietnami salviga
kas nii suur viha on ka olemas
sellisel juhul spordikreem oleks parim.
tule taevas appi,jätke vibraatorid mängust välja 
Tsitaat:
Algne postitaja: tiivitaavi
tule taevas appi,jätke vibraatorid mängust välja![]()
ei või ikka küll
see oleks liig,mis liig 
Milleks üldse vihastada.
Pole midagi paremat kui kainelt kalkuleeritud ja põhjalikult viimistletud kättemaks.
teemasse tagasi: kas ma peaksin lõõma nina verele suvalisel tondil, kes mind vihale ajab või kodus kellelgi?
isiklikult valin koduse variandi, kuna see on tõele lähemal.
ja kui kodus polegi kedagi, siis peaks naabrimees oma saama
meenus aastatetagune viha: kartulikotid oli poisikesed minu käes. pole just jurakam inimene
võib võtta ka kodulooma,hea oleks kul tasl poleks harjumust hammustada-
jeesus, aga kui koduloom on suvaline hüpikhiir? see nüüd küll inimeselooma viha üle ei ela.
tegelikult on hädalistele olemas vihakoolitus. kus ja kuidas, pole uurinud.
ma olen naerukoolitusel käinud, järsku sama mis vihakoolitus.
susanna, vaata kui hea, et meelde tuletasid. seda naerukoolitust.
mitte ükski asi pole mind ammu nii vihale ajanud kui see nn "naerukoolitus". äärmiselt ebahügieeniline ja labane õhu müümine. see on minu
arvamus.
lisan juurde, et mulle ka ei meeldinud.nõmeduse tipp ja ajaraiskamine.
kusjuures tegi vihaseks hoopis
, sest väärtuslik aeg raisati ära.
Vihasatmine ja "arstiabi" sel puhul. tead oleneb täitsa vihastamise põhjusest. Mulle hakkab vaikselt näiteks tunduma, et ma ei suuda
vihastades kaksikute meeletuste peale ennast enam ise valitseda, sel puhul näiteks oleks arstiabi vältimatu. No kui sinust hakkab tunduma, et tahaksid
oma viha ombjekti kohates haarata jahipyssi, siis vast oleks arstist abi
Kellel on aega vihaseks olemise peale aega raisata?
Viha tektiab viha ka seal kus seda pole.
See on nagu nakksuhaigus mis levib nagu gripp, kui ollakse levis.
Ühesõnaga hoidke eemale vihastest nagu pidalitõbistest.
Kõik variandid mis ei tekita soovi kellelgi kaele kahekorra keerata võib lugeda lihtsalt meelehärmiks ja ei ole oluline neile oma energiat ja tähelepanu pöörata.Meid ümbritseb pidevalt tuju rikkuvaid nähtusi,inimesi.Ega siis selle pärast tasu sellele tähelepanu pöörata.Maailmas valitseb loodusseaduste kohaselt tasakaal ja kuskil tuleb millegiga kompenseerida ja luua tasakaal normaalsete ja meeldivatele nähtustele.Kui eesel sind jalaga lööb siis pole mõtet talle ette hakata lugema käitumisõpetuse raamatut.Ta niikuinii ei mõista seda
Kuna enamik haigusi on inimesel närvidest. Siis viha on oma olemuselt inimkehas negatiivseid protsesse tekitav emotsioon. Nagu ka kadedus, väiklus,
kitsarinnalisus jne. Haigustes ongi inimesed ise süüdi, sest nad närveldavad või siis vale kasvatuse-sõprade-lastetoa-hariduse jmt tulemusena ei oska
hinnata elus tekkivaid situatsioone õigesti.
Kui meenutada seda, et sündides inimene on puhas leht, siis mõelge enda peale ja kas teis on säilinud see, mis väiksel beebil?
Lisaks pakun veel mehhanismi, millega saab ümbritsevat ilma närvitsemata võtta. 1. kui teis hakkab tekkima negatiivne emotsioon, siis minge mõttes
selle emotsiooni juurteni. Toon näite....vihastades selle peale, et kortermaja ees on keegi väljakujunenud parkimiskoha ära võtnud, räägib sellest, et
inimesel on üle võlli kõrge enesehinnang.
2. püüdke kehastude vastaspooleks ja küsige MIKS....kui midagi on toimunud teile ebameeldivas suunas, siis
ärge kohe hakake sildistama, vaid püüdke mõista ja küsida miks.
IIr
Kas suudaksid samamoodi pärssida oma üle võlli kõrget enesehinnangut kui talvel hiljem koju jõudes märkas et grupp tundmatuid seltsimehi on ilusti oma
autod püarkinud su maja sissesõidutee kohale(reeglina hoiad selle liiklemiseks korralikult puhtana)Istud vaikselt oma autos ,juurdled põhjuste üle ja
ootad kannatlikult kuni saad koju minna ja ei pea hakkama kuskil linna parklas kohta otsima.
Telli auto,mis minema veab ja arve sellele,kes autot otsima hakkab.Kas sellis pretsedenti ei saa siis luua.
Free, ma ei suuda sisse elada taolisesse situatsiooni, sest ilmas pole olemas nii lolli autojuhti, kes pargiks eramaja värava ette
Free, sa oled
ikka blont...
Jaga parem kogemusi, kas sa melonit ja arbuusi oled kasvatanud, kas õnnestus....jne.
Olen Iir suht üllatunud et sa ei oska antud situatsiooni enesele ette kujutada.Vähe sellest et sa ei suuda seda ette kujutada võiksid teada et
sellisied nn autojuhte on küllalt.
Melonit ja arbuusi olen kasvatanud.Kasvasid ja andsid saaki ,olid söödavad,kuid üllatavalt väikesed.Arbuus ca 15 cm ja melon kuskil 10 ringis.
Eelmise suve rekordarbuus kaalus ca 7 kg.
Mis aga vihastamisse puutub, siis olen õppinud endale teadvustama, et vihastamisega teen liiga ainult iseendale, viha objektil enamasti ei ole
sellest sooja ega külma. Nii et ma lahendan probleemid kirvega, kui kuidagi muidu ei saa
Puuriit kasvab
Jah, ka mina saan tegelikult aru, et vihastamisega teen vaid endale liiga, kuid kuid ikkagi vahel lendavad taldrikud
mitte kellegi pihta...vaid
lihtsalt ja kergem hakkab
Vajadusel elan emotsioone mere ääres lutsu loopides välja, hakkab ka kergem ning viga ei saa keegi. Hiljem on hinges vaikus ja rahu.
Kui metsloom elab üle tugevaid emotsioone (hirm, rõõm), siis ta jookseb või hüppab, kasutab lihaseid. Inimene ju kah loomariigist pärit, ainult
emotsioone on rohkem ja erinevamaid.
Nii et tegelikult ei ole ju vahet, kas lendavad taldrikukillud või lõhutud puuhalud - mõlema tekitamiseks on vaja oma lihasjõudu rakendada. Igal juhul
maandab füüsiline tegevus viha väga hästi. Käsitsi pesupesemine kuulub samuti selle hulka
Selle lutsuviskamise-variandi panen samuti kõrvataha 
hea et sain abiks olla uue ideega! 
Pooldan seda Ullikese varianti rohkem.Kuidagi ohutum kaaselanike suhtes.Pealegi saad selle vihamaandamise rituaali läbi viia kodus-ühindades meeldiva
kasulikuga.
Lutsu variant tuleb arutuse alla juhul kui meri loksub vastu majaseina.Ei pea ,silmad verd täis valgunult sõitma autoga teise linna otsa mere äärde et
end rahustada.Kaasliiklejaid ohtu seada pole samuti eetiline.
Inimene ongi imetaja ja loomariigi liige.Ainus ,mis pidi teda loomadest eraldama on mõtlemisvõime.Meie riigis osadel juhtudel asendab esimese
puudumisel seda isikutunnistus.
hmm, punased silmad ja liiklusohtlikkus? kust sa seda välja lugesid? nojah, mõne puhul võib-olla tõesti nii ongi, et meri pole käepärast....aga
üldjuhul on võimalik ka täiesti selge silmanägemise ning korraliku liiklejana ilma teisi kodanikke ohtu panemata mereni jõuda 
Mõne puhul võibolla tõesti see ;;verd täis valgunud silmad;; kehtib.Minu arust piisab mõnest sellisest ,et (või annad 100 protsendilise garantii et
selline ei istu roolis kui su koolilapsest poeg/tütar jalakäigurajal teed ületab).Erand kinnitab reeglit.
See on muidugi ainult oletus
Samas loodan kogu hingest et mul pole õigus ja kõik inimesed maailmas oskavad oma viha niipalju taltsutada,et jõuavad mere äärde lutsu viskama.
jah, eks inimesi ole maailmas igasuguseid, kahjuks. Seega jah, igaühele minu võtet tõesti ei soovita 