
Öeldakse et rasked ajad toovad välja inimese tõelise olemuse. Ja omast kogemusest ütlen et toob küll ja nii mõnigi nn sõber on kaduma läinud.kuda teil
Jah pole midagi uut siin päikese all, ja lihtsalt sellisel ajal nagu praegu, paistab see rohkem välja, kuna neid, kes kaotavad, sõpru ja perekondi on
rohkem.
Eriti kurb olen ma sellepärast, kui selleks osutuvad sinu lähedased, perekond. Sest loogiliselt võttes on just nemad, kes ei tohiks sind hätta jätta,
ja kellele võid toetuda.
Vahel tunne, et loomad ka hoolitsevad rohkem oma karja eest, kui inimesed.
pole seda hirmu ka mitte! minu sõbrasuhted ei põhine ammenduvatel ressurssidel.
Aga võib olla pole ka sa sellises olukorras olnud, kus neid testida oleksid saanud? Sest, kui pole olnud põhjas, ja lootusetus olukorras, ei tea
miskit ju. Ise olen olnud, välja tulnud ainult tänu perekonna toele, kaotanud kõik need nn. sõbrad, ja uusi pole soetanud.
Kaks korda ei sooviks mitte ühte ämbrisse astuda, vat nii on lood.
Kõik sellised kadusid juba enne MASU saabumist.
Niipalju jama on olnud, et üks sugulane, kes varem oli usaldusväärne olnud alati, laenas keskmises suurusjärgus summa ja pärast polnud võimeline
tagasi maksma. Nüüd väldib. Varem saime hästi läbi küll, aga nüüd enam suurt ei viitsi ise ka kontakti otsida, kui ikka jänes nii kergelt püksi tuleb.
no ma küll ei tea kas seda otseselt masuga(mis nüüdseks on juba täpu-staadiumisse jõudnud
)seostada, aga mina jäin küll sõbrannast ilma nii ,et
laenasin talle eelmise aasta lõpus no minu kohta ikka väga suure summa( varem oli ta kord juba laenanud ja ausalt ära maksnud) aga tookord oli mul
seda raha juba enne maksetähtaega tagasi vaja ja ma tegin südame külmaks ega lasknud end häirida teadmisel, et ta mees kaotas just töö ja et lapsed
jne. No olin egoist, olin ja mis siis
aga ma usun, et minu olukorras oleks enamus inimesi nii toiminud.
sõbranna maksis küll raha ära, kuid sellest hetkest alates olin ma saanud endale vihavaenlase

ei,minu sõbrad ei kao kuhugi ja mina ka mitte
Mul ka pole sõpru, kes olid haakunud mu rahakoti külge, kuigi ega rahakott pole ka kõhnemaks jäänud, ent siiski... lihtsalt pole selliseid sõpru, kes või keda ainult hea elu baasil pidada...
olen kaotanud äripartneri, sõber keda usaldasin on nüüd mu konkurent ja mustaja
pole pidanud pettuma.
Masu siin masu seal enam muud ei kuule. Masu minust suure kaarega mööda läinud.
Aga mis sõpradesse puutub siis polnud neid ennem palju ega ole neid juurde saanud ega ka kaodanud. kokku saame vähem kuna kõik rabelevad TÖÖD teha et
ära elada.
Tsitaat:
Algne postitaja: Myrk
Aga võib olla pole ka sa sellises olukorras olnud, kus neid testida oleksid saanud?
Aga võib olla ongi nii, ei oska elada, armastada, ja sõpru omada. Kõik oleneb endast, ja sellest kuidas elad oma elu. Mõnel pole kunagi olnud juhust,
et esitada endale küsimus, olla või mitte olla. Tema tõusud ja mõõnad on loodusega kooskõlas. Teisel lihtsalt on anne, kukkuda supi sisse. Kaua sinu
sõpradel ikka seda head tahet peaks jätkuma, sind supist välja aidata, kui ise õppust ei võta.
Mul tuleb sõpru aina juurde. Käsi pikal ja aina tuleb.
Mis masul viga
Masu ei ole mõjutanud sõprust halvas suunas, pigem ikka rohkem hoiame kokku ja aitame hädast välja kui raske 