Board logo

enesetapp
mees42 - 17.10.2010 kell 17:56

kui kaotad töö pank võtab eluaseme ja nüüd pole ka tervist! siis on ju ainus lahendus enesetapp


kommionu - 17.10.2010 kell 18:13

... Et pääseda ise enda eest? Se pole lahendus, vaid situatsioon millest omale vajalikud järeldused teha edaspidiseks.


mees42 - 17.10.2010 kell 18:19

mis järeldused?


kommionu - 17.10.2010 kell 18:27

... Järeldused sellest miks ja kuidas sellise supi sisse satuti.


mees42 - 17.10.2010 kell 18:29

tänud


Briimadonja - 17.10.2010 kell 18:30

Kui tööl käimine, katuse omamine ja ideaalne tervis olid ainsad asjad Sinu elus, mis elu elamisväärseks tegid?! Siis on muidugi nutune.
Mind teeb õnnelikuks seegi, et ma näen oma silmadega ja saan oma käega lusika pihku võtta ning kuuma suppi *luristada*. Sinna lisandub veel paljugi, olulisim millest on see, et kõigest hoolimata, mis on juba olnud on ka tõelised sõbrad alles jäänud.


kodukäija - 17.10.2010 kell 18:55

Jee, lase aga käia! Homme oleks pakutud paremat tööd, kui enne, ülehomme oleks sada milli vikingiga võitnud...Aga Sina seda ei saagi teada, kui tablette sööd, ennast üles pood, põlema paned või mida iganes.Pea alati meeles, et koolnuke enam homset ei näe.
Suhtu elusse natuke tõsisemalt,Sa ei ole ainuke selles järjekorras.oota oma kord ära.Kes kõrvale astub, selle koha hõivab järgmine.


reheline - 17.10.2010 kell 20:44

Mis siis nagu täpsemalt juhtus ja mida teha oskad?


mees42 - 17.10.2010 kell 21:10

kas pakud tööd


mees42 - 17.10.2010 kell 21:32

load peale bussi .mets pole võõras ja ka ehitust tunnen


reheline - 17.10.2010 kell 22:39

Küsimisele ei vastata küsimusele. Mida ma pakkuda oskan sedasi? Mida teised oskavad? Võhivõõrale.
Keegi pole veel sinult CV-d küsinud. Lihtsalt ava ennast väheke rohkem.


2mustikas - 17.10.2010 kell 23:20

see maailm siin ei ole ainult orjamiseks!
On taevas, päike, lapsed, naine, sõbrad, vaba aeg, sport ja palju muud.
Elu on antud elamiseks, mitte üles poomiseks!
Just käisin ja viisin ühele inimesele kes tuli diakoonia haiglast oma tahtega välja, sest ta ei taha surra ja ei taha olla koos surijatega!
Mõni võitleb ja mõni loobub....
Kõigile kes kiiresti ja melanhoolselt loobuda tahavad, soovitan ennem natuke oma organismi keemiat muuta, mis aitab kaasa parematele mõtetele.
Seda abi saab doktorite juurest, mitte siit!

Edu ja ... nagu " kivi kotti" või "käiakivi perse".
krt, elada tuleb , planeedi maa praegust soodsat ilma nautida ja seigelda, saa aru , siia ei sünnita surema!


reheline - 17.10.2010 kell 23:26

Igaühel võib elus hetk tulla, kus mingit valgust enam ei näe nägevat. Edukas olles kipume mõned seigad elu tagasilöökidest unustama. Ja muutume üleolevaks.


2mustikas - 17.10.2010 kell 23:29

Ja sellepärast tulebki meeles pidada, et elu käib sinusoidi mööda, kord on mõõn ja siis jälle tõus. Ka kõrguse kartusel, käte tundlikkusel jne. On oma rütm. kõik jamad on metsik illusioon niikaua, kuni saadakse aru sellest.


tiivitaavi - 18.10.2010 kell 09:25

Tsitaat:
Algne postitaja: mees42
kui kaotad töö pank võtab eluaseme ja nüüd pole ka tervist! siis on ju ainus lahendus enesetapp

Hoopis kabinetivaikustes võiksid praegu lasud käia.
Aga ei,protsessitakse end õigeks,isegi kui ollakse viimane suli.

Saan aru,see on kontrollküsimus,et kuidas käituksid sellises olukorras sina.Vastaksin.Olen selleks liiga ettevaatlik,et elu laialt ette võtta.
Peavarju ei saa ma iial ühelegi pangale tagatiseks anda,see on mulle kingitud ja pean selle edasi andma järgmistele põlvedele,nende elu alustamiseks.Plink-plink asjad pole mind kunagi huvitanud ega ma harakas ole!Huvitav,kas mu enestunne oleks tunduvalt parem,kui mul oleks kõik need asjad,mida süda ihkab?Vaevalt.Mind painaks rohkem see,kuidas ma suudan need välja osta.Vähe sellest sellese protsessi lülituksid ka mu kaaskondlased,milles nemad süüdi on.

Jah,tore on omada kõiki neid asju nüüd ja kohe,aga siiski eelistan tasakesi tiksuda või loobuda.Vähemalt ei pea mõtlema hulluks minemisele või enesetapule.

Võiks ju veel arutleda,mõtteid on,aga üldise olen ära öelnud.


sales - 18.10.2010 kell 20:33

Tsitaat:
Algne postitaja: kodukäija
Jee, lase aga käia! Homme oleks pakutud paremat tööd, kui enne, ülehomme oleks sada milli vikingiga võitnud...Aga Sina seda ei saagi teada, kui tablette sööd, ennast üles pood, põlema paned või mida iganes.Pea alati meeles, et koolnuke enam homset ei näe.


Mulle see mõte istub, ei kujuta ette õnnetust, mis tingiks soovi vabatahtlikult tekitada olukord, kus ma enam homset ei näe... ja kõike seda, mis mind täna ümbritses


2mustikas - 18.10.2010 kell 23:39

mees42 arvab et see ongi kõige hullem mure.
Näiteks ettevõtjad, kes omale enne masu, jalgu alla ei saanud, rabelevad praegu oma nahast välja, et palka ja maksusid ära maksta. Ja polegi aega " viimast lipsu" otsima minna....


Myrk - 19.10.2010 kell 01:58

Lihtne on meestel targutada, kes pole mdagi sellist oma nahal üle elanud, ja mõnel arvata, et ilusate asjade jaht on viinud inimese sellisesse seisu.
Olen olnud kohutavas augus, sealt välja tulnud. Tagasi vaadates on hea meel et polnud selliseid "häid inimesi" kes mul oleks soovitanud lips kaela tõmmata või muud moodi targutanud a'la noo minuga ei saaks kunagi midagi sellist juhtuda, ma olen nii tark, ja nii ettenägelik.... Ehk ei juhtugi, kuid tagantjärgi tarkus ei aita siin kedagi. Kui on juhtunud, siis on juhtunud, lihtsalt hakkad asju otsast harutama, kas lähedaste, või kriisiabi kaudu..., ja ei mingit allaandmist, kuigi hetkel võib tunduda, et oled tupikus. Igast olukorrast on väljapääs, see mis oli jäägu sinna, endiseks ei muutu midagi, vaid tee hetkeolukorras seda mis on võimalik. Seda "kooki" tuleb süüa väikeste suutäite kaupa, mitte ahmida kogu kooki tervelt suhu.

Lisatud: Ja muideks käik kirikusse oleks ka abiks, ehk vestlus mõne asjaliku pühaisaga, ehk seegi aitab, et mõelda milleks me siin maamunal üldse sekendame.
To Reheline, sa oled inimlik inimene.


tiivitaavi - 19.10.2010 kell 13:31

Selleks ,et ettenägelik olla võib ka teiste kogemustest õppida.
Minu üleolevus on tingitud sellest,et olen elus omad kriisid läbi teinud ja lähen vastu uutele.See on tingitud neist kogemustest,mis elu õppetunnid mulle on andnud.Selleks,et nüüd ellu jääda,olen enda ümber koondanud meeskonna,kes ei lase mul ära uppuda ja vastupidi.Need on inimesed,kes on jäänud mu kõrvale ka siis,kui mul pole nagu põhjust olnud enam elada. Üksteist peab rohkem hoidma,et vajadusel saame raskel hetkel toetuda.
Teisi täiskasvanuid inimesi aidata ei tohi,kui ta ise küsima ei tule,inimene on juba kord selline.

Minu taktika on loobumine.

Enim,mis inimesele haiget teeb on inimsuhete sasipundar,selle kõiges materiaalsuses,mille ta kaotab.


Kayleigh´n I - 19.10.2010 kell 17:56

Teeks äkki nimekirja kriteeriumitest, mille järgi oleks lihtne otsustada, kellel on õigus kurta, et elu raske ja tunnistada, et enesetapumõtted kummitavad.
Üks kriteerium oleks, et kas aafrika lastel on hullem.
Teine : kas leiame kellegi, kes on olnud sarnases olukorras ja sellest eluga välja tulnud. Kui on, siis olgu aga heaga see nuriseja vait, sest näed, teine sai hakkama.
Kolmas: kui palju on murega inimene ise panustanud oma probleemide tekkesse - laenude võtmise tõttu nüüd suur maksukoormus, suitsetamise tõttu halb tervis, ringitõmbamise tõttu palju lapsi, kelle pärast alimente maksta.
Neljas .. aitate ehk mind järgmistega?


reheline - 19.10.2010 kell 18:07

Mis vahet sel neljandal olekski, kui mõni pole oma sinusoidi (mis sõnavärd kasutusel:lol põhja veel kätte saanud ja arvab, et inimesed ongi lollid, kes raskustesse satuvad. Ei pruugi kõik olla ennast pangalaenu najal luksusega ümbritsenud. Lihtsa väikeettevõtlusega jäädakse samamoodi hätta. Ja mitte kõiki riske ei osata ette näha, mitte kõike ei saa teistelt õppida. Ka tavalisel sitaviskajal võib elu näruse pöörde võtta. Harva küll (sellepärast nad foorumites ilguvadki), aga juhtub neilgi


officer - 19.10.2010 kell 18:22

...noh näitex see, et palju ringitõmmanud aga vähe lapsi


Myrk - 19.10.2010 kell 18:41

Tsitaat:
Algne postitaja: tiivitaavi
Selleks ,et ettenägelik olla võib ka teiste kogemustest õppida.
Minu üleolevus on tingitud sellest,et olen elus omad kriisid läbi teinud ja lähen vastu uutele.See on tingitud neist kogemustest,mis elu õppetunnid mulle on andnud.
Minu taktika on loobumine.



Minu taktika on võitlus, iga ilmaga. no ei meeldi vaadata kuidas elu minust mööda kulgeb...
See kogemuse peale rajatud teooria ajab mind muigama, sest kõik need enne minu aega pe*** läinud kooselud peaks küll olema arvestatavad, et mitte enam teha valesid valikuid..., see teoorias, aga praktikas...? Ei ole sajandid teiste kogemusi selles vallas midagi muutnud...


alar - 19.10.2010 kell 19:21

suhteliselt nõrk valik on kasutada enesetappu oma probleemide lahendamiseks, eriti veel selliste materiaalsete...


Andrew - 20.10.2010 kell 09:31

Lase aga käia, see on palju õiglasem, kui et mõned süütud kurikaga pähe saavad. Looduslik valik las ruulib.


iir - 20.10.2010 kell 09:47

Enesetapp on nii isiklik asi, et siin ei ole õigust kellelgi hukka mõista. Inimene on ilmas üksik ja mõni saab hakkama ja mõni mitte, kui inimene tunneb, et on nii võrd katki, et pole mõtet, siis peaks tal õigus olema minna vabasurma. Kuigi see on väga suur patt jne. Ma isegi ei nimetaks seda enesetapuks, vaid lihtsalt masin tõmbas pistiku välja ja ongi kõik.
Apteegis peaksid vastavad ained olema käsimüügis.


Murakaraba - 20.10.2010 kell 11:10

Halb lugu kui enesetapumõtetega korra mängima oled hakanud - need hakkavad kummitama. Hoolitse oma emotsionaalse intelligentsuse eest! Muidugi hirmutab, kui tervis käest ja kardad et läheb ainult hullemaks. Mul pole suuri krahhe elus juhtunud, ometi oli periood, kus enesehaletsus muutus justkui pealetükkivaks aga kerglaseks naabriks. Seetõttu on mu postitus ka natuke kergekaaluline, arvestades et ma ei tea ju kui raskes olukorras oled (mu arust Reheline ja Myrk on juba andnud siin tuge ainuüksi oma kirjadega). Üks aforism siin, mulle see ei mõjunud eriti aga äkki sulle sobib.
Mees ja Jumal kõndisid vaikides liivarannal. Mees oli sügavas mõttes, pea norus, ühtäkki ta virgus ja vaatas seljataha ning nägi vaid ühte paari jalajälgi. Mees ohkas "Miks Sa, Jumal, ei olnud mu kõrval kui mul oli kõige raskem?" Jumal vastas "Sel ajal kandsin Sind kätel."
Mina lõpetasin oma mõtisklused enesetapust, kui olin lugenud Gabriel Garcia Marquez
raamatut "Kaksteist kummalist palverändurit", üks lugu tõi mõistuse pähe, ilmselt ei olnud osanud ma ise selle peale tulla. Teema umbes oli selline et mees nägi oma matust unes. Sõbrad olid kohal, kõik oli pidulik aga mitte kurblik. Lõbus oli, nad naersid ja naljatasid koos, siis hakkasid sõbrad minema. Mees seadis ka sammud nende järgi, siis üks seisatas ja tõrjus ta käega eemale, öeldes: ei, sina jääd siia, me ei kohtu enam! Mees muutus sellest nii kurvaks, kahetses kõike ja hing nuttis sees et sõbrad lähevad oma teed ja enam kunagi ei saa kogeda seda rõõmu jällenägemisest.


Murakaraba - 20.10.2010 kell 13:53

Tsitaat:
Algne postitaja: iir
Apteegis peaksid vastavad ained olema käsimüügis.


Kindlasti saavad ka pärandustega seotud asjatoimetused uue hoo ja uue nägemuse


iir - 20.10.2010 kell 17:09

Kas või nii, ellu jääb tugevam ja kui ei suuda, pill sisse ja lina pähe ja kalmistu poole ajama, siin pole midagi arutadagi.


freelancer - 20.10.2010 kell 17:13

Enne enesetappu soovitaks kindlasti teha järgmist

Koguda raha mis kulub kadunukese hävitamiseks.

Juhul kui omatakse materjaalseid väärtusi-teha testament

Organiseerida oma surm nii et keegi ei kannaks mõttetuid kulutusi-soovitavalt jääda igavesti kadunuks.


rama - 21.10.2010 kell 16:27

Mida mõeldakse ütluse all:
Olen (olnud) kohutavas augus,

jäin valel ajal käima peale, sõitsin auto sodiks, võtsin valel ajal laenu ja olin purgis, äri läks põhja.
Võtsin 10 kg juurde, jäin töötuks, partner pettis, päris hulgi sigineb neid ahastusi.
Pluss veel kombinatsioonid.
Et mida keegi peab auguks, oma tarkusest ei oska midagi välja mõelda, kuigi juba pikalt elatud ja ühte kui teist juhtunud.

Ja...
Vahepeal aitas partorg, nüüd jälle kirik, kas tõesti aitab või lohutab? Need on ikka kaks väga eri asja.


kodukäija - 22.10.2010 kell 05:42

Veel natuke neist "kohutavateat aukudest" ja enesekiituseks)), et kui inimene on tõepoolest põrgust läbi käinud ja sellest ka õppinud, siis ta ei jahu enam, et oi, kui raske mu elu on olnud.Siis on ta surmast suurem.
Just eile õhtul käisin oma teed kõrvuti surmaga, saatsin inimest selle pika tee väravateni ,hoidsin kätt ,pärast pesin ja riietasin.Noor mees oli...
Teie, kes te mõtlete vabasurma peale ja ülistate seda, mida te teate surmast?Eimidagi. See on vaid mõte, millega hea end lohutada- kui enam ei jõua, siis...Päästerõngas raskel hetkel.Ei tasu uskuda, õlekõrs ei hoia kedagi pinnal.
Parem võtke asja nii, et tänane päev võib jääda viimaseks.Mõtelge, mis on tegemata, mis ütlemata.Nii saab iga päev väärtuse ja üleüldse, surnud olla saame me kaua...


Andrew - 22.10.2010 kell 08:07

Tsitaat:
Algne postitaja: rama
Mida mõeldakse ütluse all:
Olen (olnud) kohutavas augus,

jäin valel ajal käima peale, sõitsin auto sodiks, võtsin valel ajal laenu ja olin purgis, äri läks põhja.
Võtsin 10 kg juurde, jäin töötuks, partner pettis, päris hulgi sigineb neid ahastusi.
Pluss veel kombinatsioonid.
Et mida keegi peab auguks, oma tarkusest ei oska midagi välja mõelda, kuigi juba pikalt elatud ja ühte kui teist juhtunud.

Ja...
Vahepeal aitas partorg, nüüd jälle kirik, kas tõesti aitab või lohutab? Need on ikka kaks väga eri asja.


Kusjuures üks probleem on tekitanud teise ja siis lastakse neid tekkida pikk katkematu jada. Kõik saab alguse inimese peast.
Mulle meeldib filmis Matrix programm Merovingi ütlus, et "on põhjus ja on tagajärg".


iir - 22.10.2010 kell 08:31

Mitte ainult mõtlemises vaid inimese füsioloogilisest eripärast st stressitaluvus on füsioloogias ja psühholoogias kinni. Kelle jaoks on sügav auk autoga üle pea sõita, kelle jaoks on sügav auk koondatud saada.
Seepärast polegi õigust võtta end mõõdupuuks ja hakata kõigile võrdselt mõõtma. See lihtsalt ei tööta. Mind isiklikult lohutab väga teadmine, et kui ma enam ei jaksa, saan teha nii, et mind enam ei ole. See teadmine on vabastav.


mmunk - 22.10.2010 kell 09:30

Tsitaat:
Algne postitaja: kodukäija
Veel natuke neist "kohutavateat aukudest" ja enesekiituseks)), et kui inimene on tõepoolest põrgust läbi käinud ja sellest ka õppinud, siis ta ei jahu enam, et oi, kui raske mu elu on olnud.Siis on ta surmast suurem.
/---/
Parem võtke asja nii, et tänane päev võib jääda viimaseks.Mõtelge, mis on tegemata, mis ütlemata.Nii saab iga päev väärtuse ja üleüldse, surnud olla saame me kaua...


mis on see ainumas asi, mida ei tasu teha siis, kui oled kõrist saati sitas? lasta pead norgu

jah, surm(ateadlikkus) annab elule kvaliteedi ning kannatused väärtuse!


tiivitaavi - 22.10.2010 kell 19:59

Tsitaat:
Algne postitaja: mees42
kui kaotad töö pank võtab eluaseme ja nüüd pole ka tervist! siis on ju ainus lahendus enesetapp

vaata korraks siia,kui sellest abi on
http://www.restart.okas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=67&;amp;Itemid=86
und
http://www.volanoustaja.ee/


sossuke - 22.10.2010 kell 20:10

me võime siin arutleda ja võimalikke variante pakkuda.

mitte miski ei teki niisama ja tühjalt kohalt. eks ise peab asjale kaasa aitama.

ehk mida ma tahan sellega öelda.....inimese enda valikud ja leplikkus....otsustab ja määrab tema OTSUSE.

jutt sai segane, aga antud teemas olengi segane.
kahjuks.


zip - 27.10.2010 kell 17:11

Mul tekkis kogu seda juttu lugedes hoopis küsimus, kas enesetappu teeb hingelt tugev või nõrk inimene?
Ma kahtlen mõlemas, sest peab ikka piisavalt tugev olema, et soovida mitte näha seda, kuidas vikingiga mill tuleb ja piisavlt nõrk, et milli mitte ette näha ja elu lõpetada just nüüd ja praegu.


cc - 27.10.2010 kell 17:23

Mitte ükski enesetapust mõtlev inimene ei otsusta põhinedes loto võidunumbritele.


zip - 27.10.2010 kell 17:27

Usun, see oli vaid üks loll näide.
Aga ikkagi, kas siis on tugev või nõrk inimene?


cc - 27.10.2010 kell 17:30

Nõrk, selle pärast et ta ei saa eluga hakkama.


Leni - 27.10.2010 kell 17:31

Tsitaat:
Algne postitaja: cc
Mitte ükski enesetapust mõtlev inimene ei otsusta põhinedes loto võidunumbritele.
See on nii intrigeerivalt enesekindel väide, cc, et ma tahaks kohe vaielda.
(Ühe) oma lemmikluuletusega (vt E. A. Robinson, "Richard Cory" ) või siis isikliku kogemuse pealt, et see enesetapu-valmiduse punkt on just selline äärmuslikult ükskõikne seisund, kus vahet pole, kas sa elad või sured, - just selline punkt, kus mistahes tühine detail võib olla õlekõrs, mis murdis kaameli selja.

Kuni on huvi, on elu. Ma arvan.


cc - 27.10.2010 kell 19:17

Mis sa ikka seinaga vaidled. Ma ei mäleta küll, et oleks kunagi enesetapumõtetega viking loto piletit ostma tõtanud. Kindlasti inimesi on mitmesuguseid.


zip - 27.10.2010 kell 19:23

Õnneks pole minul kunagi enesetapumõtteid pähe tulnud, samas lotomill on küll


tiivitaavi - 27.10.2010 kell 20:31

Mul on kogemusi,kus inimesed on juba arvestanud selle milliga,aga oh seda kurbust ja raevu kui lotomasin ei mängi neile seda õiget muusikat.Kahju muidugi inimesest.


Leni - 27.10.2010 kell 20:38

Mul on ka niisuguseid kogemusi
(endaga ka - vt pokker)


guttamax - 28.10.2010 kell 00:39

Nujh, enesetapp on loomulikult parim ja ainuvõimalik tee probleemide lahendamiseks
Edu.


Leni - 29.10.2010 kell 00:04

Et kui nüüd lapsed loevad vms, siis tegelt pole

Me oleme siin jauranud sel teemal mu meelest pikemalt kusagil mujal juba - mõttetu on näha vaeva enda tapmisega, kui kivi võib sulle pähe kukkuda ju nagunii. Elu on väljakutse ja põnev: isegi kui vahel ei näe lahendusi, siis aeg natuke maha võtta ja lahendused ära oodata - enda sees. Nõu võib ka küsida, kui on sõpru ja värke ja kui ei ole, siis internet, eks ole.

Üks päev korraga, kas või.


guttamax - 29.10.2010 kell 00:14

Nu netis ma siiski ei küsiks, et tea kas peaksin end üles pooma
Enesehaletsus väidetavalt...


Leni - 29.10.2010 kell 06:08

Ma ei mõelnud küsimiseks, ma mõtlesin enda lõbustamiseks (vt mina nt - päriselu elada ei viitsi, siis istun facebookis ja vaheldumisi postitan ja kahetsen )


Andrew - 29.10.2010 kell 14:59

Võin mürki võtta, et teemaalgataja on elus ja elab veel kõrge eani.


kodukäija - 29.10.2010 kell 18:14

Ära iial ütle "iial".
Mitte keegi ei hakka sellist postitust tegma, kui ta tõesti abi ei vaja.Kõik senised vastused olid suunitletud inimese toetamiseks.Ma väga vabandan, aga nii ei tohi öelda, see on provokatiivne avaldus.