
Aastaid tagasi kui olin üksik inimene lubasin oma korteri kaugelt sugulasele pärandada."Sugulane" kardab töenäoselt pärandist ilmajäämist ja on ka minu söbrad-tuttavad kaasa haaranud. Viimane otsus oli, et olen halb inimene. Kirjutage, mida arvate asjast.
vastus lihtne
sinu eraelu-sinu korter,ning pole teiste karvaste ja suleliste asi mis sa selle korteriga peale hakkad. kas müüd maha või keedad seebiks
Kas oled juba selles eas, et peaks juba pärandamise peale mõtlema? Siis sul on õigus iga kell ümber mõelda ja ütleda, et asjalood on muutunud. Mis
seal imelikku on? Ja miks sa pead mehele selle pärandama, ikka oma lastele ja kui oma lapsi pole, siis oma suguvõsa liini pidi, võid ka mehele
pärandada, kui mees nii tubli on
Kui aga oled noor ja inimene ütleb, et tead, ma pärandan sulle, siis seda ju normaalne inimene ei võta tõsiselt, sest noor inimene saab tavaliselt
lapsi, kellele pärand liigub.
Mu arust kummaline lubadus noorelt inimeselt ja kummaline tõsiseltvõtmine. Ma koputaks teile mõlemale lahtise käega lagipähe, nii nagu Benny Hillis
ikka kiilakale plaks-plaks-plaks.
Mitte ükski inimene ei peaks oma testamendi pärast muret tundma. Sest kui sa ükskord ära sured, siis päranduse jagamine sind otseselt ei puuduta, ainult matused.
Kõik pärandiasjad tuleb kindlasti ajada korda enne surma.Muidugi kui pole midagi erilist pärandada siis pole sellel mõtet.Kõik peab olema juriidiliselt korras.Elu on näidanud et suulised kokkulepped ja lahkunu soovid ei ole mitte mingisugune garantii.
Milleks üldse sellised lubadused?
Ok minu vanaema lubas ka korteri mulle pärandada aga esialgu on korter minu ema nimel. Mina olen selle kohta alati öelnud,et seni kuni korter pole
minu nimel, seni ei pea ma ka seda enda omaks. Elan sees kui oma pere korteris ja kõik remondile tehtud kulutused olen kirja pannud. Kunagi ei tea kas
keegi mõtleb taolistes asjades ringi või ei. Milleks arvestada asjadega mida sul veel ei ole ja miski ei garanteeri ka,et sa need saad. Nõme suhtumine
ja tobe kui selliseid lubadusi pillutakse. Ma ei saa seda seostada kasuahnusega. Ma arvan,et lubadusi ei maksa anda kui sa pole 101% kindel,et nii ka
teed. Lubadusi ei tohi mitte kellegile anda. Milleks tekitada selliseid probleeme ja jamasid?
Huvitav oleks teada kui vana teemaalgataja on kuna siis saaks teha omad järeldused järglaste ja kõige muu osas ka.
Kui vanus on suur siis võib
päranduse asja kaaluda. Ei pea mehele abielu tõttu pärandama ja võib ka siis nö lubadust pidada või pärandada ala mingi summa siis kaugele sugulasele.
maryanna: pole vajagi loota, et alati kõik kõiki mõistavad. Nüüd on elu muutunud ja ma loodan, et sa ei mõtle veel nii peagi päranduse jagamisele. Sa pole halb, kui sa otsustad teha nii nagu sinu jaoks hetkel õige. Sinu vara ju!
Tänan teid möistvate nöuannete eest. Olen täiesti sama meelt, et ei pea üldse mingeid lubadusi andma.
Kui ajalugu vaadata, siis on 99 % sõdadest alanud pärandi jagamise põhjusel, üle 50 % kohtuasjadest USA-s on seotud pärandi jagamisega, ma lõksin oma tädidega pärandi jagamisel nii tülli, et nad mu kohta sohilapse kuulduse levida lasksid, et siis pole imestada, aga seda küll, et keegi ei saa piirata kellegi pärandamise õigust v.a. 3 erandjuhtu pärimisseaduses...
Ei ole vaja nii kergekäeiselt lubada.
Teiseks on see siiski sinu korter ja sinu otsus teha sellega, mida tahad. Kui sa just testamenti ei tee, läheb korter päranduse järgi niikuinii sinu
mehele.
Sugulase koha pealt veider selliseid asju üldse taga ajada. Ses mõttes, et elu on ettearvamatu, ikka juhtub asju ja vanad lubadused võidakse seetõttu
tagasi võtta.
Ütle talle, et pärandusena korterit vastu võttes peab ta vastu võtma ka kõikvõimalikud võlad (mitte et ma ütlen, et sul võlgasid võib olla). Võib
juhtuda, et selleks ajaks on korteri väärtus väiksem, kui võlad
Usu mind, see ehmatab teda veidi 
Olen nõus, et selliseid lubadusi või üldse lubadusi ei anta kergekäeliselt.
Samas oleneb olukorras. Kui terve see aeg on selles korteris elanud see sugulane, siis saan tema pahameelest aru...
Kui aga mitte, siis on tegemist tõesti kasuahne inimesega ja ma ütleks ka et rumala.... sest kui lubaja on terve ja vähemalt pool elu kui mitte rohkem
veel ees, siis on ikka laus lollus oodata mingit pärandust, kui ei ole sellesgi kindel, et järsku sured ise enne maha kui pärandaja midagi pärandada
jõuaks 
Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
Ütle talle, et pärandusena korterit vastu võttes peab ta vastu võtma ka kõikvõimalikud võlad (mitte et ma ütlen, et sul võlgasid võib olla). Võib juhtuda, et selleks ajaks on korteri väärtus väiksem, kui võladUsu mind, see ehmatab teda veidi
![]()
no neid vabandusi muidugi ei pea otsima
sinu vara , enda asi mis teed
aga ma saan ka ilmajääjast aru, eriti veel kui oli kindel lubadus , eks tal kahju jah ole
oh mis meelde tuli, suulised kokkulepped/lepingud omavad ka alust
aga sul olukord muutunud, eks sellest ka uued tuuled ja suunad asjas
Vat selle suulise kokkuleppega on täpselt nii nagu ta on.Alustuseks oleks mõnus vaadata teemat kus räägitakse sõnapidamisest ja siis kohta kus me elame.Isiklikult olen selle suulise leppega väga valusad vitsad kätte saanud ja teatud numbrist edasi pooldan ka ise kirjalikke lepinguid.
Selliseid kokkuleppeid võib teha vaid oma väljamõeldava Puskiniga
Siirus pole maailmast kadunud kuid ausus on olemas kuid kas lihtslat lubamise eest
saada pärandust ning välja nõuda oleks alatu! Kas sa oled ikka selle päranduse vääriline armas teemaalustaja!
Päris isiklikke saladusi ei alga avaldama. Sellest ei oleks ka mingit kasu. Aga köige öigem on sellel kirjutajal, kes ütleb, et asjast peab ausalt rääkima. Ma tahtsin lihtsalt kuulda, milline on enamiku arvamus. Siin oli see paha inimese küsimus.
suuline kokkulepe on arvestatav kokkulepe
mul polnud küll vara jagada, aga ütleme, et mina teatud asjas võitlema ei hakanud ja maksin oma trahvi ära
no oli kah, et rääkisime ja ma ka lubasin, teatud aja pärast pidime veel rääkima jne. samas allkirjade ja paberini me ei jõudnud. ah pikk jutt
ütlen ausalt, ei hakanud advokaatidega sebima, maksin oma valuraha ära ja sain õppetunni kätte. kuigi oleks jah võinud ja oleks selle protsessiga üle
riigiliselt tuntuks ennast lennutanud. teisest küljest mul on vaja ka edaspidi tööd teha ja elada.
aga loo moraal on, et hoia suu kinni ja kui kuskil midagi lubad, kirjuta kohe paber. paberile kirjutad sisse agad, et olukordade muutudes on sul
võimalus oma lubadusest taganeda. elu on õpetanud, et ka sugulastega tuleb seda teha. no mul sugulasi pole, aga küla pealt kuulen , mis üksteisele
tehakse
Nüüd pead loobuma,ei ole siin midagi.Lubasid,siis pead seda ka täitma.
Kujutan ette,kuidas su süda verd tilgub,aga ära ole nukker.See oli õppetund.
Vot seda ma tahaks näha kuidas sellest loobutakse olgugi et lubati.

hea inimene annab lihtsalt ära
mitte nii hea inimene maksab ainult valuraha
halb inimene jätab kõik endale
Jään ka huviga ootama kasutaja maryanna postitust kus ta ütleks et annab korteri ära sest tahab hea inimene olla.
Kui inimesel on niipalju vara käes,mida esialgselt sugulastele võib lubada,tulevikule mõtlemata,siis milleks nüüd peab tagasikäigu tegema.
Pole vaja nii halb olla,pärast mitu sugupõlve meenutab veel.Õudne,millise mälestuse sa endast jätad.
Jutt oli pärandamisest, mitte mingist äraandmisest. Ja jumala veskid jahvatavad aeglaselt aga öiglaselt.
Hea vöi halb,köik on vastastikune. Me teame,et tasuta löunaid ei ole.Ja üleüldse liiga head on ainult poolearulised.
Hakkab juba looma.
kõik õige maryanna sul ongi õigus käsutada oma vara
suulist kokkulepet on väga raske tõestada, aga see pole oluline
ma saan täitsa aru, et sitas olukorras oled ( oh vanal aastal võib ju ropendada)
et hinges ehk tahaksidki pärandada, aga mõistus keeldub
kle ütle vähemalt, kui vana sa oled, no nii kümnendi täpsusega
ma pole teinud saladust, et olen neljandas kümnes
Tsitaat:
Algne postitaja: tiivitaavi
Hakkab juba looma.
......tegelikult nagu ei tahaks
Vaata,need eluruumi kasutajad on ka nagu heausksed kasutajad olnud.Pole nad ise midagi nii väga trüginud.Muidu oleks kinkelepingu vormistanud.
Olen endiselt sugulaste poole peal.
Tsitaat:
Algne postitaja: maryanna
Jutt oli pärandamisest, mitte mingist äraandmisest. Ja jumala veskid jahvatavad aeglaselt aga öiglaselt.
Hea vöi halb,köik on vastastikune. Me teame,et tasuta löunaid ei ole.Ja üleüldse liiga head on ainult poolearulised.
Pole ma mingi pooleaaruline,loomulikult tean,et kohtud jahvatavad neid seadusi,mis mustvalgel kirjas on.
Olen ka omal ajal loobunud maatükist sugulasele,praeguse seisuga elan tööl käies tema ulualuses.
Tiivitaavile. Saan aru,et Sind see küsimus puudutas isiklikult. Oled sa siis rahul, et sa nii tegid?Mönikord loobutakse ka mingitel kaalukatel pöhjustel. Mina ei ole loobunud oma lubadusest, aeg vaid ei ole küps ja mind häirib, et minu lubadust mulle kogu aeg nina peale höörutakse. Ka minule tuli abieluga kaas mehe poeg, kes ei suuda elus ise hakkama saada.Tema elu ja olemisega peab ka tulevikus arvestama.Ma lihtsalt mötlen ja vaagin asju ja tahan kellegiga suhelda.
no mul on ka asi selge
ma saan aru, et oled jätkuvalt sitas olukorras
ja ma saan ka väga hästi su sugulastest aru
ja su mees ja mehe poeg ja...
korter päranduseks saada on päris vägev , eriti kui see veel linnas on
Tsitaat:
Algne postitaja: maryanna
Tiivitaavile. Saan aru,et Sind see küsimus puudutas isiklikult. Oled sa siis rahul, et sa nii tegid?Mönikord loobutakse ka mingitel kaalukatel pöhjustel. Mina ei ole loobunud oma lubadusest, aeg vaid ei ole küps ja mind häirib, et minu lubadust mulle kogu aeg nina peale höörutakse. Ka minule tuli abieluga kaas mehe poeg, kes ei suuda elus ise hakkama saada.Tema elu ja olemisega peab ka tulevikus arvestama.Ma lihtsalt mötlen ja vaagin asju ja tahan kellegiga suhelda.
mis siin ikka, eks tee südametunnistuse järele
vaata kas oma sugulusveri on paksem
no kui ei ole siis jäta mehe pojale
kogu dela
oot, aga mehe poeg ei suuda elus hakkama saada? mida ta siis selle korteriga teeb?
Kogu see jama oleks jäänud olemata kui kergekäeliselt ei lubataks midas iganes.Küsimus pole mitte ei majas korteris ega ka milleski mis iganes vidinas.Küsimus on hoopis lihtsamas.Pole mõtet solvud kui keegi kuskil ütleb-Sinu sõna ei maksa ju mitte midagi.Ja äärmiselt kurb on kui selle pärast jääb midagi tegemata mille kõrval korter tundub mingi mõttetu jurana nii kinnisvarana kui ka rahana.
Tsitaat:
Algne postitaja: maryanna
Jutt oli pärandamisest, mitte mingist äraandmisest. Ja jumala veskid jahvatavad aeglaselt aga öiglaselt.
Hea vöi halb,köik on vastastikune. Me teame,et tasuta löunaid ei ole.Ja üleüldse liiga head on ainult poolearulised.