Board logo

Kasuahnus
maryanna - 29.12.2010 kell 14:14

Aastaid tagasi kui olin üksik inimene lubasin oma korteri kaugelt sugulasele pärandada."Sugulane" kardab töenäoselt pärandist ilmajäämist ja on ka minu söbrad-tuttavad kaasa haaranud. Viimane otsus oli, et olen halb inimene. Kirjutage, mida arvate asjast.


kerberos - 29.12.2010 kell 14:17

vastus lihtne
sinu eraelu-sinu korter,ning pole teiste karvaste ja suleliste asi mis sa selle korteriga peale hakkad. kas müüd maha või keedad seebiks


iir - 29.12.2010 kell 14:23

Kas oled juba selles eas, et peaks juba pärandamise peale mõtlema? Siis sul on õigus iga kell ümber mõelda ja ütleda, et asjalood on muutunud. Mis seal imelikku on? Ja miks sa pead mehele selle pärandama, ikka oma lastele ja kui oma lapsi pole, siis oma suguvõsa liini pidi, võid ka mehele pärandada, kui mees nii tubli on
Kui aga oled noor ja inimene ütleb, et tead, ma pärandan sulle, siis seda ju normaalne inimene ei võta tõsiselt, sest noor inimene saab tavaliselt lapsi, kellele pärand liigub.
Mu arust kummaline lubadus noorelt inimeselt ja kummaline tõsiseltvõtmine. Ma koputaks teile mõlemale lahtise käega lagipähe, nii nagu Benny Hillis ikka kiilakale plaks-plaks-plaks.


cc - 29.12.2010 kell 17:35

Mitte ükski inimene ei peaks oma testamendi pärast muret tundma. Sest kui sa ükskord ära sured, siis päranduse jagamine sind otseselt ei puuduta, ainult matused.


freelancer - 29.12.2010 kell 21:35

Kõik pärandiasjad tuleb kindlasti ajada korda enne surma.Muidugi kui pole midagi erilist pärandada siis pole sellel mõtet.Kõik peab olema juriidiliselt korras.Elu on näidanud et suulised kokkulepped ja lahkunu soovid ei ole mitte mingisugune garantii.


sissy84 - 30.12.2010 kell 11:37

Milleks üldse sellised lubadused?
Ok minu vanaema lubas ka korteri mulle pärandada aga esialgu on korter minu ema nimel. Mina olen selle kohta alati öelnud,et seni kuni korter pole minu nimel, seni ei pea ma ka seda enda omaks. Elan sees kui oma pere korteris ja kõik remondile tehtud kulutused olen kirja pannud. Kunagi ei tea kas keegi mõtleb taolistes asjades ringi või ei. Milleks arvestada asjadega mida sul veel ei ole ja miski ei garanteeri ka,et sa need saad. Nõme suhtumine ja tobe kui selliseid lubadusi pillutakse. Ma ei saa seda seostada kasuahnusega. Ma arvan,et lubadusi ei maksa anda kui sa pole 101% kindel,et nii ka teed. Lubadusi ei tohi mitte kellegile anda. Milleks tekitada selliseid probleeme ja jamasid?

Huvitav oleks teada kui vana teemaalgataja on kuna siis saaks teha omad järeldused järglaste ja kõige muu osas ka. Kui vanus on suur siis võib päranduse asja kaaluda. Ei pea mehele abielu tõttu pärandama ja võib ka siis nö lubadust pidada või pärandada ala mingi summa siis kaugele sugulasele.


tuulene - 30.12.2010 kell 14:12

maryanna: pole vajagi loota, et alati kõik kõiki mõistavad. Nüüd on elu muutunud ja ma loodan, et sa ei mõtle veel nii peagi päranduse jagamisele. Sa pole halb, kui sa otsustad teha nii nagu sinu jaoks hetkel õige. Sinu vara ju!


maryanna - 30.12.2010 kell 14:16

Tänan teid möistvate nöuannete eest. Olen täiesti sama meelt, et ei pea üldse mingeid lubadusi andma.


sales - 30.12.2010 kell 15:34

Kui ajalugu vaadata, siis on 99 % sõdadest alanud pärandi jagamise põhjusel, üle 50 % kohtuasjadest USA-s on seotud pärandi jagamisega, ma lõksin oma tädidega pärandi jagamisel nii tülli, et nad mu kohta sohilapse kuulduse levida lasksid, et siis pole imestada, aga seda küll, et keegi ei saa piirata kellegi pärandamise õigust v.a. 3 erandjuhtu pärimisseaduses...


Kayleigh´n I - 30.12.2010 kell 17:37

Ei ole vaja nii kergekäeiselt lubada.

Teiseks on see siiski sinu korter ja sinu otsus teha sellega, mida tahad. Kui sa just testamenti ei tee, läheb korter päranduse järgi niikuinii sinu mehele.

Sugulase koha pealt veider selliseid asju üldse taga ajada. Ses mõttes, et elu on ettearvamatu, ikka juhtub asju ja vanad lubadused võidakse seetõttu tagasi võtta.
Ütle talle, et pärandusena korterit vastu võttes peab ta vastu võtma ka kõikvõimalikud võlad (mitte et ma ütlen, et sul võlgasid võib olla). Võib juhtuda, et selleks ajaks on korteri väärtus väiksem, kui võlad Usu mind, see ehmatab teda veidi


v2ikel6vi - 30.12.2010 kell 17:44

Olen nõus, et selliseid lubadusi või üldse lubadusi ei anta kergekäeliselt.
Samas oleneb olukorras. Kui terve see aeg on selles korteris elanud see sugulane, siis saan tema pahameelest aru...
Kui aga mitte, siis on tegemist tõesti kasuahne inimesega ja ma ütleks ka et rumala.... sest kui lubaja on terve ja vähemalt pool elu kui mitte rohkem veel ees, siis on ikka laus lollus oodata mingit pärandust, kui ei ole sellesgi kindel, et järsku sured ise enne maha kui pärandaja midagi pärandada jõuaks


freelancer - 30.12.2010 kell 22:22

Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
Ütle talle, et pärandusena korterit vastu võttes peab ta vastu võtma ka kõikvõimalikud võlad (mitte et ma ütlen, et sul võlgasid võib olla). Võib juhtuda, et selleks ajaks on korteri väärtus väiksem, kui võlad Usu mind, see ehmatab teda veidi


Huvitav küll ,miks peab alati mingisguseid põhjendusi ja õigustusi välja mõtlema.Selle asemel et öelda konkreetselt ei kukutakse välja mõtlema igasuguseid põhjendusi ainult selleks et teise silmis paremaks end teha ja jumala pärast mitte teist solvata.Elus tule ka vajadusel osata resuluutselt ei öelda ilma mingisuguste perselakkumiste ja pugejalike õigustusteta.


ohakas - 30.12.2010 kell 22:46

no neid vabandusi muidugi ei pea otsima
sinu vara , enda asi mis teed
aga ma saan ka ilmajääjast aru, eriti veel kui oli kindel lubadus , eks tal kahju jah ole

oh mis meelde tuli, suulised kokkulepped/lepingud omavad ka alust
aga sul olukord muutunud, eks sellest ka uued tuuled ja suunad asjas


freelancer - 30.12.2010 kell 23:09

Vat selle suulise kokkuleppega on täpselt nii nagu ta on.Alustuseks oleks mõnus vaadata teemat kus räägitakse sõnapidamisest ja siis kohta kus me elame.Isiklikult olen selle suulise leppega väga valusad vitsad kätte saanud ja teatud numbrist edasi pooldan ka ise kirjalikke lepinguid.


skingirl - 30.12.2010 kell 23:30

Selliseid kokkuleppeid võib teha vaid oma väljamõeldava Puskiniga Siirus pole maailmast kadunud kuid ausus on olemas kuid kas lihtslat lubamise eest saada pärandust ning välja nõuda oleks alatu! Kas sa oled ikka selle päranduse vääriline armas teemaalustaja!


maryanna - 31.12.2010 kell 06:21

Päris isiklikke saladusi ei alga avaldama. Sellest ei oleks ka mingit kasu. Aga köige öigem on sellel kirjutajal, kes ütleb, et asjast peab ausalt rääkima. Ma tahtsin lihtsalt kuulda, milline on enamiku arvamus. Siin oli see paha inimese küsimus.


ohakas - 31.12.2010 kell 08:30

suuline kokkulepe on arvestatav kokkulepe
mul polnud küll vara jagada, aga ütleme, et mina teatud asjas võitlema ei hakanud ja maksin oma trahvi ära
no oli kah, et rääkisime ja ma ka lubasin, teatud aja pärast pidime veel rääkima jne. samas allkirjade ja paberini me ei jõudnud. ah pikk jutt
ütlen ausalt, ei hakanud advokaatidega sebima, maksin oma valuraha ära ja sain õppetunni kätte. kuigi oleks jah võinud ja oleks selle protsessiga üle riigiliselt tuntuks ennast lennutanud. teisest küljest mul on vaja ka edaspidi tööd teha ja elada.

aga loo moraal on, et hoia suu kinni ja kui kuskil midagi lubad, kirjuta kohe paber. paberile kirjutad sisse agad, et olukordade muutudes on sul võimalus oma lubadusest taganeda. elu on õpetanud, et ka sugulastega tuleb seda teha. no mul sugulasi pole, aga küla pealt kuulen , mis üksteisele tehakse


tiivitaavi - 31.12.2010 kell 14:30

Nüüd pead loobuma,ei ole siin midagi.Lubasid,siis pead seda ka täitma.

Kujutan ette,kuidas su süda verd tilgub,aga ära ole nukker.See oli õppetund.


freelancer - 31.12.2010 kell 16:18

Vot seda ma tahaks näha kuidas sellest loobutakse olgugi et lubati.


ohakas - 31.12.2010 kell 17:17

hea inimene annab lihtsalt ära
mitte nii hea inimene maksab ainult valuraha
halb inimene jätab kõik endale


freelancer - 31.12.2010 kell 17:22

Jään ka huviga ootama kasutaja maryanna postitust kus ta ütleks et annab korteri ära sest tahab hea inimene olla.


tiivitaavi - 31.12.2010 kell 17:24

Kui inimesel on niipalju vara käes,mida esialgselt sugulastele võib lubada,tulevikule mõtlemata,siis milleks nüüd peab tagasikäigu tegema.
Pole vaja nii halb olla,pärast mitu sugupõlve meenutab veel.Õudne,millise mälestuse sa endast jätad.


maryanna - 31.12.2010 kell 17:33

Jutt oli pärandamisest, mitte mingist äraandmisest. Ja jumala veskid jahvatavad aeglaselt aga öiglaselt.
Hea vöi halb,köik on vastastikune. Me teame,et tasuta löunaid ei ole.Ja üleüldse liiga head on ainult poolearulised.


tiivitaavi - 31.12.2010 kell 17:39

Hakkab juba looma.


ohakas - 31.12.2010 kell 17:40

kõik õige maryanna sul ongi õigus käsutada oma vara
suulist kokkulepet on väga raske tõestada, aga see pole oluline
ma saan täitsa aru, et sitas olukorras oled ( oh vanal aastal võib ju ropendada)
et hinges ehk tahaksidki pärandada, aga mõistus keeldub
kle ütle vähemalt, kui vana sa oled, no nii kümnendi täpsusega
ma pole teinud saladust, et olen neljandas kümnes


freelancer - 31.12.2010 kell 17:57

Tsitaat:
Algne postitaja: tiivitaavi
Hakkab juba looma.


Ka minul hakkas juba asja vastu huvi tekkima.Vahepeal juba tekkis tunne et pole võimalik-normaalne eestlane vaevalt annab-Nüüd on hinges rahu.

Kas see tasuta lõunaid pole olemas tähendab seda,et oi ma olin loll ja lubasin-nüüd pean ausa ja korrasliku ja sõnapidaja inimesena ära andma.... ......tegelikult nagu ei tahaks


tiivitaavi - 31.12.2010 kell 18:01

Vaata,need eluruumi kasutajad on ka nagu heausksed kasutajad olnud.Pole nad ise midagi nii väga trüginud.Muidu oleks kinkelepingu vormistanud.

Olen endiselt sugulaste poole peal.


ohakas - 31.12.2010 kell 18:15

Tsitaat:
Algne postitaja: maryanna
Jutt oli pärandamisest, mitte mingist äraandmisest. Ja jumala veskid jahvatavad aeglaselt aga öiglaselt.
Hea vöi halb,köik on vastastikune. Me teame,et tasuta löunaid ei ole.Ja üleüldse liiga head on ainult poolearulised.

mis see tasuta lõunad tähendab, kas ta oli sinu hooldaja või? krt kaugelt sugulane ei hakka ikka nii julmalt nõudma....vabanda maryanna, aga mul tekib küsimusi
ah tegelikult vahet pole, sa oled nagunii otsuse teinud


tiivitaavi - 31.12.2010 kell 18:42

Pole ma mingi pooleaaruline,loomulikult tean,et kohtud jahvatavad neid seadusi,mis mustvalgel kirjas on.

Olen ka omal ajal loobunud maatükist sugulasele,praeguse seisuga elan tööl käies tema ulualuses.


maryanna - 31.12.2010 kell 19:09

Tiivitaavile. Saan aru,et Sind see küsimus puudutas isiklikult. Oled sa siis rahul, et sa nii tegid?Mönikord loobutakse ka mingitel kaalukatel pöhjustel. Mina ei ole loobunud oma lubadusest, aeg vaid ei ole küps ja mind häirib, et minu lubadust mulle kogu aeg nina peale höörutakse. Ka minule tuli abieluga kaas mehe poeg, kes ei suuda elus ise hakkama saada.Tema elu ja olemisega peab ka tulevikus arvestama.Ma lihtsalt mötlen ja vaagin asju ja tahan kellegiga suhelda.


ohakas - 31.12.2010 kell 19:11

no mul on ka asi selge
ma saan aru, et oled jätkuvalt sitas olukorras
ja ma saan ka väga hästi su sugulastest aru
ja su mees ja mehe poeg ja...
korter päranduseks saada on päris vägev , eriti kui see veel linnas on


tiivitaavi - 31.12.2010 kell 19:35

Tsitaat:
Algne postitaja: maryanna
Tiivitaavile. Saan aru,et Sind see küsimus puudutas isiklikult. Oled sa siis rahul, et sa nii tegid?Mönikord loobutakse ka mingitel kaalukatel pöhjustel. Mina ei ole loobunud oma lubadusest, aeg vaid ei ole küps ja mind häirib, et minu lubadust mulle kogu aeg nina peale höörutakse. Ka minule tuli abieluga kaas mehe poeg, kes ei suuda elus ise hakkama saada.Tema elu ja olemisega peab ka tulevikus arvestama.Ma lihtsalt mötlen ja vaagin asju ja tahan kellegiga suhelda.


Tol korral tundus see suuremeelse teona.Aga kuna me lävime tihedalt,ka minust järgmine põlvkond on ninapidi koos kasvanud,siis ma ei usaldanud seda kirvest mängu tuua.Milleks lõhkuda sidemeid,kellele see kasulik on?
Mingeid uusi tehinguid pole tehtud ja kinnisvara seisab kindlates kätes.Müüa saab ainult üks kord.


ohakas - 31.12.2010 kell 20:33

mis siin ikka, eks tee südametunnistuse järele
vaata kas oma sugulusveri on paksem
no kui ei ole siis jäta mehe pojale
kogu dela

oot, aga mehe poeg ei suuda elus hakkama saada? mida ta siis selle korteriga teeb?


freelancer - 31.12.2010 kell 20:39

Kogu see jama oleks jäänud olemata kui kergekäeliselt ei lubataks midas iganes.Küsimus pole mitte ei majas korteris ega ka milleski mis iganes vidinas.Küsimus on hoopis lihtsamas.Pole mõtet solvud kui keegi kuskil ütleb-Sinu sõna ei maksa ju mitte midagi.Ja äärmiselt kurb on kui selle pärast jääb midagi tegemata mille kõrval korter tundub mingi mõttetu jurana nii kinnisvarana kui ka rahana.


2mustikas - 31.12.2010 kell 22:14

Tsitaat:
Algne postitaja: maryanna
Jutt oli pärandamisest, mitte mingist äraandmisest. Ja jumala veskid jahvatavad aeglaselt aga öiglaselt.
Hea vöi halb,köik on vastastikune. Me teame,et tasuta löunaid ei ole.Ja üleüldse liiga head on ainult poolearulised.

just kuulsin telekast, et savisaarel ja linnal võlgu ei ole ja läheb hästi, lehest lugesin aga midagi muud......