
Kas paneksite oma lähedase inimese hooldekodusse? Kas olete kindel,et tal on seal parem,kui oma kodus? Või ta eest hoolitsetakse seal paremini,kui
kodus.Paluks arvamusi.
Mina ei paneks. Kui kuidagi ei saa,siis kuidagi ikka saab. Aga vanal inimesel on kodu alati kõige kallim. On ka erandeid,kes tahaksid oma viimaseid
elupäevi hooldekodus veeta,aga neid on siiski vähe.
Ei paneks, s.t. omal initsiatiivil kindlasti mitte. tunneksin ennast nartsuna. ilmelt ka mitte lähedase initsiatiivil, kuna tema soov on raudselt
silmakirjalik. muide, kui ta selle soovini tuli, siis on värk ikka päris putsis ja teemaalgataja võiks vaadata üle oma suhtumise tollesse lähedasesse,
kui ta juba isegi hooldekodusse soovib... 
jah ma olin endaga täitsa putsis, et oli aeg kus panin oma lähedase hooldekodusse
mul oli oma elutee töökarjääri alustamisel teine töökoht hooldekodus, omasin teatud pabereid ja nii see läks
ma võiksin sellel teemal pikalt rääkida, aga no keda huvitab
Ohakas,mind huvitab.
Ja teemaalgataja alustas ainult teemat.Ja ütles,et ei paneks oma lähedast hooldekodusse. Ja teemaalgataja ainuke lähedane on ema,kes on alati
öelnud,et tema läheb oma kodust ainult "jalad ees". Ehk siis tema soov on seaduseks ja kui ükskord mu emps nii vana on,et ta enam ksi ei
saaks,siis ei pandaks teda hooldekoju vaid keegi pereliikmetest läheks tema juurde elama. Votttt.
Teema huvitab sellepärast,et mul on mitu tuttavat,kes oma lähedased,nagu vanaks läinud sokid,kuskile hooldekoju viiakse.Vanainimesele räägitakse,kui
üldse,kui hea tal seal on jne. Minu arvates on see vale. Hea on ainult oma kodus.
Valla hoodekodu järelvalvekogu liikmena paneksin kohe praegu vallas kümmekond vanainimest sinna, kes praegu üksinda jahedas maamajas külmetavad, kelle
lapsed ilma mööda laiali, aga kõigi jaoks pole kohti ja kõigil pole selleks raha... ja valla selles osas kohitsetud eelarvest ka lisa ei ole
loota...
Samas ei tasu olla ka silmakirjalik ja variser, et see on üks võimalus, kui ikka lapsed kaugel või neil pole võimalik...
Aga ma olen ka sellele mõelnud, et kui ma enam talu pidada ei jõuaks, siis müüks talu ja läheks tõesti hooldekodusse...ilma ahastuseta.
mina olen oma lastele ära öelnud, et kui ma jään vanaks, väetiks ja hakkan lolli juttu ajama siis viige mind hooldekodusse
Mina riputasin püssi poisi tuppa nagisse ja käskisin end maha lasta kui lolli ajama hakkan või riiki pisarsilmi kiitma
mis teha, mu lastest poleks laskjat, seepärast soovitan neile julgemalt teist võimalust
ja kui ise olen juba nii loll siis ei saa ma ju aru, et peaks teise ilma minema
ma loodan, et jagub veel nii palju selgeid hetki, et ise ära minna - parem õudne lõpp, kui lõputu õudus
eks me ikka loodame
Minu ainus tädi pandi juunis hooldekodusse.Tädi oli vana juba ja rääkis ka aeg-ajalt segast juttu.Hooldekodusse viidi ta vastu tahtmist ja öeldi talle,et pannakse haiglasse. Käisime teda nädalas korra vaatamas ja see oli masendav.Prouast,kes oli alati soengus ja hoolitsetud välimusega sai kiiresti rahusteid täis topitud patsient. Hooldekodu ise oli ilus ja puhas.Aga töötajad ei teadnud isegi seda,milline haigus tädil on. Ehtne liinitöö.Kolm korda päevas viidi süüa ja see oli kogu hooldus. Need seinaäärseid lonkivad,kurvad vanainimesed...see oli väga kurb. Tädi muidugi kordas ainult,kuidas ta nüüd enam elada ei taha ja kahe kuu pärast ta soov täituski. Ma ise arvan,et see kaks kuud oleks vabalt võinud tädi juures elada ta tütar ja kõik oleks rahul olnud.
Aga kui sul nii kahju oli siis miks sa teda enda juurde ei võtnud.
Minuga seda teemat ei arutatud. Tütar ja tütretütar otsustasid nii. Ma saan ainult oma arvamust öelda,kui seda küsitakse.
teinud siis ise ettepanek kui sul temast ikka tõesti nii kahju oli nagu väidad.Imelik et sa seda ei teinud
Kuule,kuidas sa seda teed?
Pöörata jutt nii,et saaks vaielda.
Ma ei saa kõiki teiste lollusi heaks teha. Küll saan konkreetselt oma lähedase (ema),eest tulevikus ise hoolitseda,kui selleks vajadus tekib.
Mis mõttega sa provotseerid?
Teema tegid ju Sina
Mind huvitab ka näiteks. 
Kuidas ma provotseerin
Ma lihtsalt tahtsin teada miks sa ei teinud seda mida sa hukka mõistad.
Ja vaidlusest on asi ikka väga kaugel.Selleks et vaielda peab olema kaks osapoolt.Sul aga pole isegi argumenteeritud vastuseid mu küsimustele.
Mina sain tädi ära päästa vanadekodust kuhu ta nagu kalts visati,sest ma hoolisin temast olgugi et ta ei olnud mu ligidane sugulane juriidilises
mõttes.
Et miks ma enda juurde ei võtnud? Kujutad sa ette olukorda,kus tädil on tütar ja poeg.Nad otsustavad,et on õige ema hooldekoju panna. Ja siis lähen mina ja löön korra maija.Nii või? See ei tähenda,et ma oma hinges nende otsuse heaks kiidaksin. Või kui keegi küsiks,siis ütleksin,et oh,õige tegu. Äkki oleks pidanud ennetavalt hoopis püssi nagisse riputama?
Wet, miks kohe nii kõvasti et 'peaks korra majja lööma'. Ettepanekuid aruteluks saab ka vähe rahulikumalt teha. Loomulikult ei kuulata arvamust, kui sellega nö nelja jalaga selga lennata. Free küsimus oli selles, et miks sa neile sellist ettepanekut üldse ei teinudki.
Kuna saan aru nii, et ruumikitsikusest juttu pole, siis võinuksid teha lihtsalt ettepaneku, a'la ma võtan ta enda poole
Loomulikult võis olla ka võimalua, et Sa ei saanud-polnud võimalik, aga teema arendasid niikaugele siiski Sina....ahhjaaküll, head ööd 
Suuremal osal on pojad ja tütred.See oli nende otsus ja milleks siis nende otsust hukka mõista kui ise pole sammugi astunud selleks et see poleks nii
päädinud.
Või nagu Gutta ütles..ise sa lasid vaimu lahti oma teemaga.
Hooldekodusid on väga erinevaid, Hageris on päris korralik asutus, on ka kolmetoalisi sviite. Kui oleks võimalik broneeriks endalegi seal koha.
Ma ei ole mingi maailmaparandaja. Mõte oli selles,et oma lähedast (ema,isa,venda,õde),ei paneks hooldekoju. Kui mul oleks kümme lähedast tädi ja onu-
no ei pea nende hooldekoju panemist õigeks,kui nendel on olemas omakorda tütred-pojad,kes nende eest hoolitseda võiks. Ma ei saaks neid kõiki ka enda
koju elama võtta. Aga kindlasti on ka nendes lausetes teie jaoks,kallid nunnud,midagi,mille kallal veel omakorda järada saate
Vormige seda
positust,kuidast tahate,mina arvan nii,nagu arvan


Kõige tähtsam ongi see-mida inimene mõtleb.
Järgnevad teod lihtsalt kinnitavad tema poolt valitud suunda.
![]()
Wet sa oled oma arvamuses väga kramplikult kinni, vaata laiemalt, kui su sugulane on ratastoolis, kui palju on tal võimalusi ringi liikuda, kui peres on ka lapsed kes võtavad oma aja jne. ma ei propageeri hooldekodusid, aga on tõesti ka inimlike kohti, kus on ujulad, külaliste vastuvõtmise hallid, kus tihti esinevad üle maailma kõikvõimalikud tegelased, ma olen sinuga nõus, et kodus on kindlasti kõige parem olla, aga osad vanainimesed vajavad igapäevast igakülgset abi, kas oleksid selleks valmis ja kas ka sinu pere oleks selleks valmis. Sellepärast tulebki kui selline olukord tekib vaadata kas leiab sellise koha kuhu lähedane tahab minna ja ega korralikud kohad ka eriti odavad ole, alates 600 eur~1000eur/kuu.
aga äkki ta tütrel olid ka probleemid, millest sul pole õrna aimugi. hästi lihtne on hukkamõista, aga katsu mõista
mul tekib ka küsimus, et su ainuke tädi ja sa ei teinud midagi tema heaks, kuigi võinuksid.
ja hooldekodus oli kurb miljöö, võtnud siis kitarre kätte ja läinud teinud üks lõbus lugu
või krabanud mõnel käest kinni ja tantsinud labajalavalssi
viimasel ajal räägitakse jubedalt abistamisest, toetamisest, ühiskondlikust tööst. mulle on elu näidanud, et kes kõige rohkem sellel teemal kaaksub
sel on endal tegelikult küüned sissekasvanud ja iga sent arvel.
sõnades oleme jube tegusad ja hoolivad, aga tegudes ei ole paljudel mitte essugi ette näidata
miks mina oma lähedase hooldekodusse panin? oli vaja panna ja kogu lugu.
Õnneks on minu lapsed suured kui minu ema nii vana on,et see küsimus päevakorda tuleb (meil on 19 aastat vanusevahe). Ja kasuisa on ka mu emast 6
aastat noorem, seega temagi pärast ei pea veel muretsema. Siiski kui mu ema sooviks surra kodus Saaremaal, keset metsa ja kui mul oleks Tallinna
lähedal töökoht, siis ma ei usu,et ma kõik jätaksin ja sinna elama asuksin. Jätan mehe ja kodu ja elan seal ehk 3 aastat??? Kunagi ei tea kui kaua
keegi maa ja taeva piiril vireleb. Jah kui mu kodu pole nii suur,et mahutada oma ema ning maksta hooldajale, siis tõesti ma mõtleksin ka hooldekodu
peale. Teeksin kõik,et saaks hea hooldekodu kus viiakse õue ja tehakse kõik,et inimesel oleks hea. Tõesti hooldekodusid on erinevaid. Seniks kuni ma
ei tea mis siis toimub ei saa ma seisukohta selles teemas võtta. Raske on ennustada midagi mis toimub 50 aasta pärast. Võibolla suren ma üldse enne
oma ema, sedagi ei tea - vanusevahe on liialt väike.
Isa osas on mul ükskõik, minu pärast kraapigu omale auk ise valmis. Ta pole kunagi isa olnud ja seetõttu ei vaevaks mind karva võrdki südametunnistus.
Võin vabalt öelda,et on võõras inimene.
Wet: Ei maksa tormata lüpsik sarvis oma jäiga arvamusega. Asjad on alati mitmetahulised ja kunagi ei tea mis siis on kui selline olukord on käes.
Võibolla on sellel ajal su ema voodihaige ja vajab pidevat hoolt. Kes teab, kas saad siis töökoha ja perekonna maha jätta aastateks,et kolida ema
juurde elama... Võta asja rahulikumalt, lahendusi on ju erinevaid. 
Tsitaat:Ma küll propageerin. Kui jätkub noorte inimeste lahkumine Eestist, siis peab riik hakkama mõtlema hooldekodude kohtade arvu suurendamisele. Pealegi ei tahaks ma olla koormaks lastele. Olen ise hooldanud oma vanaema pärast insulti ja see oli ränk. Lapsed olid väikesed, mina tööl ja vanaema kiuslik. Lõpuks pöördusin tädi poole, et aidaku, kuna tema oli üksi ja töövõimeline. Ei tajtnud, aga allus survele. Mitte kauaks, sest vanaemaga ei tahtnud keegi kaua koos olla. Sokutas vanainimese oma poja juurde. Poja naine väsis varsti ja siis panime ta mõneks kuuks hooldekodusse, et kõik puhata saaksid. Hiljem käis vanaema külakorda edasi, oli ka poja juures. Sealt pidi ta ära viima, enne kui poeg ta maha oleks löönud. Surm saabus, kui muti tütre juures elas ja too hingas kergendatult.
Algne postitaja: arablane1ma ei propageeri hooldekodusid,
Ohakas,kas see kitarrijutt oli täitsa tore. Päris naerma ajab.
Äkki mul ei oleks ka olnud reaalne tädi enda juurde võtta. Äkki minu juures
oleks ta olnud veel õnnetum.Oma tütre juures,ei usu,et tal oleks halb olnud. Ole hea-loe see lause-kerge hukka mõista uuesti läbi
Ma mõtlesin selle
peale,et ta enda juurde viia,aga ...ei saanud-kogu lugu.
Sissy-Ka voodihaigele on võimalus hooldaja palgata.Maal elades tean kindlalt,et tuleks odavam,kui maksta hooldekodu eest. Ikkagi oleks vanainimene oma
kodus. On ju tore ja ilus jutt sellest,et otsid hea hooldekodu,kus ta eest hoolitsetakse jne. Ma olen ühes sellises asutuses ajutiselt töötanud.Andsin
puhkust. See,mida räägitakse omaksetele ja see,mis on päriselt,on kaks väga eri asja.Jälle-ma ei üldista.Kindlalt ongi väga häid hooldekodusi,kus
hoolitsetakse hästi inimese eest ja tingimused on head. Aga mul ei oleks võimalust sellise hooldekodu eest maksta.
Ju ma ei oska ennast piisavalt hästi väljendada.Ma rääkisin ainult sellest,et mina oma lähedast ei paneks hooldekoju. Arvan,et vanemad on minu eest
hoolitsenud terve elu ja see väike aeg,kus temal hoolitsust vaja oleks,pole palju tahetud.Ja jah-mõistan hukka neid poegasi-tütreid,kes sõidavad
kalliste autodega,elavad suurtes ermajades jne. ja oma ema või isa,nagu vana sokipaari kuskile hoiule viivad.
Sissy,muide-maailmas on veel nii palju asju,mis mulle ei meeldi.Ja mida ma ei aktsepteeri. Kas see foorum pole mitte selle jaoks,et oma mõtetest
rääkida?
Minu ema tavatseb hoolekodu teemaga manipuleerida.
Vahel heas mõttes, ise tahtes (ta ise alustab teemat) et seal on mugavused, kõik tehakse ette-taha ära, siis jälle teisalt, et kinnisvara läheb valla
bilanssi ja ise läheb hooldekoju - sedasi nagu süüdistaval toonil, ja nagu hr.Free ütles, vaidlemiseks on vaja kahte osapoolt jne. minu ema puhul
võtab aega, kui ära tabada see õige hetk, millal ta on, heas tujus, soovis teist inimest ära kuulama, ja siis ka no, tema tuju pöördub sõrmenipsust,
ning siis "vaidlemine" kui selline - argumenteeritud asi - seda on palju loota. Aga tahaks ju et korralikul kombel oleks selge sott, mitte
laveerimine tujude baasil. Vaat , tea´gi kohe, mis tulevikus saab, kui vanainimesed väetiks jäävad.
Ta on praegu hea tervisega, isa on kõrval ka terve, saavad hoolitsetud maja ja enda eest täies elujõus.
Ei soovita lastel lähedasi kodus põetada!Te ilmselt ei kujuta ette,kui raske see vaimselt ja füüsiliselt on.
Olen selle poolt,et inimene saab elulõpuni oma kodus olla,aga selleks palgake professionaalne inimene,kes on tegelenud vanuritega.Ka see on
oluline.Kui see pole võimalik,siis...
Rääkige need asjad enne selgeks,kui märgid näitavad ja totaalne allakäik algab.Inimene peab nõus olema minema ise vabatahtlikult,loobuma ja leppima
olukorraga ning eelnevalt külastanud hooldusasutust,kuhu ta läheb.
vaata wet sa ei saa otsustada teiste elu üle enda nägemusest. sa ütled , et tädil oleks olnud tütre juures hea. Oled sa üldse selle tütre käest
põhjuseid küsinud, et miks nii otsustati.
tore on see, et sul endal asi selge, sina oma vanemaid hakkad ise hooldama ja olenemata olukorrast. kuidagi ikka saab
Ma arvan, et seda hooldekodu asja suudab mõista see kes on pidanud ise vanainimese eest hoolt kandma. Sa pead olema hea psühholoog, meditsiiniliste
teadmistega, füüsiliselt väga tugev ja ei tohi unustada, et sul endal on ka pere kes sind vajab. Minul oli vaja valida oma laste ja vanainimese
hooldekodusse viimise vahel, ma valisin oma lapsed, sest nad vajasid mind. Dementne, alzheimik, suhkruhaige ( keda mitu korda päevas süstima pidi) ja
inimene kes pidas ennast minu lapseks. Paar aastat punnisin siis andsin alla
Võib jah öelda, et viisin selle vanainimese jalust ära, sest ma ei suutnud hakkama saada. Professionaali aga ma sel jal enda piirkonnast ei leidnud,
vähemalt sellist, kes oleks nõus olnud 24/7 juures olema ja kel oleks mingitki kogemust hooldamise osas olnud
ja mis puutub meie hooldekodude viletsat olukorda siis ma ei öelnud valesti. on võimalik vabatahtlikuna teha seal tööd ja teha nii, et saaks parem. ja
ärge hakake ütlema, et aega pole, on ikka küll. vaadake oma päevaplaanid üle. selle asemel, et kritiseerida tehkem midagi. oo jaa me ju teeme, me
kirume riiki ja ansipit. loll oleks loota, et tema aitab. vt see ongi mul enda põhimõte, et loodan ainult iseendale ja kui miski ei meeldi siis püüan
midagi teha, sest nüüd on mul enda lapsed suured. lapsed pealegi suudavad ise hakkama saada. kas ma midagi korda saadan kellegi hüvanguks siis see ei
ole koht siin arutamiseks. ei pea vajalikuks hakata ennast upitama ja kõlavalt hüüdma, et tegin, olin. elan vabalt ka ilma paguniteta
ja kui hoolimatud lapsed oma vanainimesi kui sokke minema pilluvad siis leian, et hooldekodus on neil parem, sest kodus ju neist ka keegi ei hooli
ja sa ütled, et olid ise hooldekodus tööl, oli siis hoolimatust või?
Kohe kindalsti ei ole ma hooldekodu suhtes kindal arvamusel, et sinna vanurit paigutada ei tohiks. Kõik ikka oleneb olukorrast. Kui kodus ei ole võimalik vanurit hooldada (põhjuseid võib olla mitmeid), siis pole mõtet vireleda kahel inimesel, vaid sättida elu nii, et mõlemil oleks elu elamist väärt.
Mina pooldan hooldekodu varianti nii enda kui ka lähedaste sugulaste puhul. Miks?
Olen näinud, kuidas mulle lähedast inimest hooldati 1,5 aastat: toideti, pesti, koju muretseti hingamisaparaat, spets.voodi,
isegi hingeabi anti vähiliidu poolt, aga... ma ei soovitaks sellist elu (?) isegi vaenlasele mitte.
Ei, mitte haige vaatevinklist, vaid hooldaja poolt vaadatuna, kes oli kalli haige päralt 24/7, ise öid magamata.
Ja mis oli tulemus - hea põetuse tulemusena saabus lõpp arvatust tunduvalt hiljem, st haige, kes polnud enam adekvaatne,
vegeteeris vaikselt ja põetaja püsis rohtude najal. Kusjuures normaalsesse unerütmi pole ta suutnud ka täna, ca 2 aastat hiljem naasta.
Peab ikka tugev tervis olema, et aastaid ööpäevaringselt, oma elu ohvriks tuues, haiget hooldada.
Mul on kaks sugulast,üks kes juba on hooldekodus ja käib suvel kodus.Tema müüs oma maalapikesi ja finantseerib end ise.
Teine on andnud oma nõusoleku,aga saab veel ise hakkama.
Iseennast ei kujuta ette,et lapsed mu pamperseid vahetaks või segadusehoogudest traumasid saaks.Olen ka öelnud,et kui aeg ja vajadus selleks on,siis
andke minna.Ainult enne tuleb lahendada need finantsküsimused,kust tuleb see raha,mille eest tasuda.
Ideaalvariandis soov ikka ise omad kulutused kinni maksta.
Ohakas,ei küsinud. Me siin foorumis oleme võõrad omavahel ja ma olen suutnud teid kurjaks ajada,et nii arvan. Mis siis veel oma sugulastest rääkida
Loomulikult läheksid ka nemad kurjaks,eksju
Ja konkreetselt seal asutuses,kus mina töötasin,oli ikka väga palju ...inetust. Ilusast vanaduspäevade veetmisest oli asi ikka väga kaugel.
ja vat ei kujutagi, tõenäoliselt saaks lapsed sellega hakkama
kui nüüd isegi sellele ajale tagantjärele mõtlen siis mina oma lastele sellist põrgut ei taha.
kuigi musta huumorit selle hullu asja juures ju oli
minul pole küll vahet kes neid pampareid vahetab, saaks sooja toa, söögi ette ja kogu dela
Sellepärast tulebki oma lapsi võimalikult palju aidata, et nad sulle vanaduspõlves korraliku hooldekodu valiks 
Wet,
nüüd väljendun täpsemalt.
Ükski laps ei tohi oma vanemaid põetada!Usu,seda ei taha ka kõige egoistlikum ema või isa.
Wet,
tegelikult me kaitseme Sind.
no vat jenni nii ongi, et tuleb teha õiged panused ja siis pole probleemi kes ja kas keegi maksab
no wet nüüd sa paned küll mööda, vat kui sa lähed lööd jalaga ukse lahti, et te kõik olete lollakad siis küll
aga kui rahulikult asja võtta siis ei tohiks probleemi olla. võibolla oleks see tütar ka tänulik selle eest, et leiduks võimalus neist asjust
kellegiga rääkida. rahulikult ilma süüdistamata.
mis siin kurjaks saada, asi polegi ju selles vaid elu on suht karm.
ja hoolimatud lapsed oleme ise suureks kasvatanud
ma täitsa siiralt ise mõtlen nii
minu meelest lapsed ei kasva ise, vanemate roll selles on ikkagi märkimisväärne
ah jaa, minul oli selles asutuses töötades hoolimine olemas, see kolm aastat andis mulle jube hea elukooli
Nonii, nüüd tuleb loeng.
Just täna sain kätte oma tööraamatu ühest sellisest asutusest, töötasin 5 aastat, enne kui läbi põlesin.Selle aja jooksul ei näinud küll kordagi
hoolimatust, pigem jooksime iga häälekese peale ja eks seda ikka kasutati kõvasti ära, aga iial ei tea ju, kas hädakisa on asja pärast või igavuse
leevendamiseks.Selliseid summasid, kui teie siin kohamaksuks pakkusite... no siis me oleks rikkurid...Sellegipoolest tegime kõik, mis suutsime ja pole
palju kiidelda, et kuna väike koht- olime nagu üks pere.
Meil aga üks eripära- enamus hoolealustest voodihaiged. Seega ei ole mõtetki rääkida väärikast vanaduspäevade veetmisest, hea, kui killuke mõistust
alles, mitu alzhaimerit ka hulgas. Enamus halvatud, kelle liigesed konksus ja paindumatud. Paljud tulenevalt tervisehäiretest väga kiuslikud ja
pahurad. Miks ma sellest räägin- sest ükski laps ei peaks nägema selliseid asju, mida meie siin näeme.See käib eriti alzhaimerite kohta, see on ikka
väga masendav vaatepilt, ning nad ei väsi- 24/7 võivad ringi sehkendada, millestki aru ei saa, aga enamasti on riiakad. Või need voodihaiged- meil on
väga vanu inimesi, kes on pikki aastaid voodisse aheldatud, kas peaks laps oma ema konte sirgeks murdma, et teda kirstu panna? Meile, võhivõõrastele
on see ränk katsumus. Teine kategooria on ennast seniilseks joonud keskealised parmud. Mälu ei ole grammigi, aga õigust ja nõudmisi alati
ülejäägiga.Ise ei oska oma tagumentigi kasida. Kas peaks seda tegema lapsed? Kui sellised haiged oleks kodus, oleks töölkäimine mõeldamatu.
Einoh, see oli asja mustem külg.Tegelikult me ikka vedasime neid kogu aeg õue ja tervemad valvasid haigemaid ja rumalukesi ja saime ikka väga hästi
hakkama.Peale selle on meil superhead kokad ja hiigelsuured söögiportsud.Nagu öeldud, joostakse iga viiksu peale ja täidetakse kõik kapriisid. Saavad
telekat käia vaatamas ja arvutit näppida. Korralik raamatukogu on.Aga rohkemat meie nadi eelarve ei võimalda.
Asja moraal- kui ikka inimene jääb voodihaigeks, veel enam, kui arukene ka metsa läheb, siis on hooldekodu ainuõige variant.Ta ikka saab kolm korda
päevas oma sooja söögi, kellapealt rohud, korralikult pestud ja pampersid vahetatud. Töötavate lähedaste puhul ei ole see mõeldav.
Olen sellel teemal palju vestelnud ja hoolealused ise räägivad, et esialgu on muidugi raske harjuda.Igatsus ja solvumine ja kõik muu.Aga ajapikku
harjutakse, kui on hooliv personal, leitakse peagi , kellega oma südamemuresid arutada. Meil, maakohas, on ikka igaühel mõni tuttav või sõber ees. On
meilgi neid, kellel siiatulek on ette planeeritud.Üks memm elab juba 15 aastat ja on väga rahul, et oma toimetulemise pärast muretsema ei pea.
Minu arvates aga on hooldekodu peamine eelis see, et lapsed ei pea nägema, kuidas nende vanemad surevad, eriti, kui see on pikk, raske ja inetu
periood.Ja oleme ausad, hooldekodusse nad tulevadki ju surema. Nimetage teie seda, kuidas tahate, aga see maja on koht, kust nad lahkuvad ainult jalad
ees.See võib riivata õrnahingelise kodaniku südant, aga see on nii, nimetage seda siis kuidas tahate. Meie asi on teha see lahkumine võimalikult
kergeks ja ilusaks. Ega ma ilmaaegu siin ei propageeri, et surm võib ka ilus olla. Kui inimene ikka lahkub naeratus näol ja rahu südames, siis ma olen
oma ülesande 100% täitnud ja ka hooldekodu kui selline.
Aga see ajajärk on minu jaoks nüüd läbi.Hing ei võtnud rohkem vastu ja rahakott igatses enamat. Ja jutt sai ka otsa.
Kodukäija-jutt mõistlik ja õige. Tore,et iga viiksu peale jooksid.Vanainimene,kes on voodihaige,tahab kindlasti vahel ka juttu rääkida.Paljast lobi
ette tassimisest ja mähkmete vahetusest ei piisa. Ja see,et vanainimesed surema sinna viiakse,olen täiesti nõus. Enamus sureb seal ahastusest ära ehk
siis surija õnn. Aga kui ise ütled,et üks memm elab juba viisteist aastat seal- isegi mina ei tahaks nii pikalt surma oodata.Ja vaenlasele seda ka ei
sooviks. No kui isegi sellisel puhul pole sokipaari näide õigel kohal,siis.....
Mis ma oskan öelda- loodan,et teile kõigile tulevikus oleks olemas vanaduspõlveks üks voodikoht kuskil hooldekodus.

Lootma peab, et tervis võimaldab iseseisvat hakkamasaamist. Noored peaksid tõesti mõtlema sellele, et tervislikult elada. Mul on maakodunaabrid ligi 90-sed kanged mutid - lasevad kui värtnad ringi. Pojad käivad kord nädalas Tartust. Kui nii saaks elada, oleks küll tore.
Tsitaat:
Algne postitaja: Wet
Mis ma oskan öelda- loodan,et teile kõigile tulevikus oleks olemas vanaduspõlveks üks voodikoht kuskil hooldekodus.
![]()
, minul sellist probleemi ei teki juba kasvõi seepärast, et ma ei vananegi
ela
kiirelt-sure noorelt...
seda, et Guta iginooreks jääb ma üldse ei kahtle
aga wet sa ei jaga pointi, jäägu sulle su arvamus, saad vanemaks küll mõistma hakkad
kui esimese vanainimese nädala hooldamist ära tundma saad siis näeb kas prõõkad samamoodi
ja võiks seda nii pealt kolmekümneselt teha kui endal lapsed väikesed
aga mis mina nüüd, mina olin see jubedik kes oma lähedase minema viis
pergale tegelt, karjuda tahaks
et teen parem minekut kui inetult ütlema hakkan
Ohakas,kui sind solvasin,siis palun vabandust.
Ütlesin ainult oma arvamust.Kui tahad pröögata ja sitasti öelda,ütle.Elan üle.
rsk. veel üks guti, ja ma võin ka inetuks muutuda 
Tsitaat:
Algne postitaja: Wet
Kas paneksite oma lähedase inimese hooldekodusse? Kas olete kindel,et tal on seal parem,kui oma kodus? Või ta eest hoolitsetakse seal paremini,kui kodus.Paluks arvamusi.
Mina ei paneks. Kui kuidagi ei saa,siis kuidagi ikka saab. Aga vanal inimesel on kodu alati kõige kallim. On ka erandeid,kes tahaksid oma viimaseid elupäevi hooldekodus veeta,aga neid on siiski vähe.
seda Guta viha ma ei elaks üle, et siis parandasin heaga ära
ja kes teab millal ise ravi vajan, praegu on nii palju oidu veel, tean, et ei maksa raviarsti solvata 
Ära üle forsseeri, Umbrohi
Mürgile vastuseks siis niipalju, et mina halastaks vähihaigele, siis ravimatul puhul, eutanaasiaga, ning ise sooviksin ka sama saatust.
Aheldatuna voodisse kümneks aastaks, ümbritsemas õekesed, mõtetes koduprobladest ja sellest, et see raibe tahab liiga tihti parti v kateedrit...ahh
minge persse
Tulid siin inimese hinge nägijad välja
, ja vanainimese soojuseotsingute üle mina isiklikult ei irvita. punkt.
P.S. Ei kindlusta omale tagalat 
Eutanaasia.Oleksin ka selle poolt. Kui nagunii tead,et on diagnoos on- lootusetu
,siis ...
Pigem see variant,kui surma oodata.
Gutta
Kindlasti ei tule selle vanaderkodu ja muu hooldusvärgi keissi puhul unustada sellist ilusat asja nagu testament.Seda võib muuta kuni
surmahetkeni.Kõik muidugi sõltub selle testamendi paberi tugevusest.
selle võiks kirjutada mõnele klantspaberile, seda ei võta tuli ka
Nu, Free, kui asjale nii vaadata, siis testamendijärgselt võib ka Arseenile helistada, et ole hea ja too mulle mu saadaolev papp
Teine võimalus
oleks õdedele plönnida, et raibe kaua ei piinleks seal vanadekodus.

otsast otsani arvamusi.
relvaluba sai kunagi plaanitud sama mõtteringi pärast, ei ma taha end täis sittuda ega oodata, kui keegi viitsib mind puhtaks kasida..
Krt eutanaasia võikis küll seadustada.
siis tuleks süstijaid välja õpetama hakata
aga milles probleem? riigil ka nagu mõte sees, ei pea pensi pärast higistama.
jh. ja pensigi võiks suunata sujuvalt halastajaõdede pisikesepalga fondi v tõstaks ilvese palka v teeks midagigi riigile kasulikku, eksole 
teate mis ma ütlen , hakkab juba looma, ideid tuleb nagu vändrast saelaudu
nii saab töötusele piiri panna, mulle juba meeldib
ma olen ammu öelnud: pensioninärile SAAB maksta ministri palga ulatuses pensioni. Pensionile jäämise iga tuleb tõsta ainult 95 näiteks.
teine variant oleks ministri palka langetada pensioniülemmäärani ja pensione tõsta ministripalgani ja penskarid raisad enne penssi maha lüüa. saaks
kaks kärbest- penssi maksma ei pea ja saaks paar pensionifondi luua, pannes sinna stelmachi v kellegi ruulima, sest nii saaks venemaalt miljonäre
importida, kes penssi ei vajagi. Ja üleüldse tuleks kõik penskarid enne penssi juba magama panna! Maailm oleks palju ilusam! Sellist Eeestit me küll
ei tahtnud!!! Krt. JOOMA AJAB!!! TRA RSK 
avandi/sepa teema-paketid oleks bro:
"Pensionipõlv Hawaii'l" (düsgraaf nuh)
"Igavesti noor" jms
see ve:
http://www.youtube.com/watch?v=2adV6PkgFNA
Ansip näib siin küll minust noorem.
Võimalik, et igavesti.
, ei see:
http://www.youtube.com/watch?v=Cl92gHcLZHY&feature=related
Jh. see on parem. Vana, siis magama! 


Gutta Sa räägid küll jummala õiget juttu ning ma olen ka eutanaasia poolt kahe käega ning veel rohkem selle poolt, et inimene ise peaks õigel ajal
omama oidu teha dokument, et ei luba ennast elustada. Kõige raskemad variandid ongi need, kui inimene ise on juba liikumatu voodihaige ja peab arstide
määratud saatust kandma ja surma ootama, kui loomulikul teel oleks ta juba ammu taevastel jahimaadel.
Aga eutanaasia...Kes oleks see inimene, kellel oleks õigus teise inimese elu üle otsustada?Võtta vastu otsus oma lähedane tappa. Mõtle ikka järele!
Selle otsuse teeks vaid inimene, kes on pärandusejahil, tunnen minagi selliseid.
Ning kolmas variant- mina nii vanaks ei saagi ja võtan ise endalt elu, kui nii peaks minema.Tead, mees, ära aja naerma. Ma kuulsin selliseid jutte
päevast päeva. See on see liivahunnik, kuhu jaanalind pea topib ja tagumiku välja jätab ja elu muudkui keerab taha...
Mis aga puutub memmekesse, kes meil nii kaua elab (on teisigi staazikaid), siis tema tuli omal tahtel ja naudib seda elu.Hiilib uste taga, salakuulab
ja pärast jutustab teistele suuri uudiseid.Tal on "poissõber", kellega maailma asju arutada. Peale selle armastavad sugulased, kes iga nädal
käivad ning head -paremat tassivad. Mutt elab täisväärtuslikku elu ja ei ole mingi vana sokk.
Üleüldse ei ütleks ma nii seni, kui inimesel mõistus alles on.Meil on päris voodiinimesi, kes elavad täisväärtuslikku elu, suhtlevad, loevad, käivad
pidupäevadel kodus...Need süümekad on enamasti sugulaste endi väljamõeldis, enamus vanainimesi saab mõne kuu jooksul aru, et kodus oleks neil palju
raskem ja ka laste elu häiritud.
Muidugi on erandeid.Mõni asi on ikka väga ränk ja sellest ma rääkima ei hakka.
Aga et hooldekodudes vaid äravisatud inimesed on ja oma saatust ootavad- jätke see jutt! Elu läheb edasi.Ka siin. Kindlasti on kohti, kus ei ole nii
kena, mina väldiksin suuri hooldekodusid, kus inimesed on nagu kartulid konveieril. Ning usun, et meil siin lõuna pool ongi paremad ja hoolivamad
inimesed- vähem rahvast, kõik märkavad üksteist.Aga kõik on suhteline ja ärge tehke selliseid otsuseid hinnakirja põhjal.Käige ikka kohapeal ära ja
ärge kuulake lubadusi, vaid vaadake inimesi, kuidas nad riides on, kuidas omavahel suhtlevad...see räägib kõige rohkem elust antud asutuses.
Maal metsa sees elavale emale hooldaja. See tähendaks 24/7 hooldajat. Vaevalt,et palk on alla 600 euro kuus. Ma arvan,et kui hooldaja peaks maal maja
kütma talviti, tegema süüa, koristama + hooldajana tööd tegema oleks tema palk 1000 eurot kuus. Kui mu ema oleks seniilne, siis vaevalt ta arugi saaks
kas on kodus või mujal. Ainult kainemõistusega vanurile on see kodus olek oluline. Olen Kodukäija mõtte poolt,et hooldekodu ei ole koht mida me
pelgama peaks.
Lihtsalt inimesed võiksid enne uurida tagasisidet hooldekodude kohta, mitte piirduda vaid rahanäljase omaniku info jagamisega.
Mina arvan,et mina tulevikus ei taha oma laste kaela jääda. Mina ei usu,et see, et ma oma lapsed üles kasvatan tähendab seda,et ma pean nende kodus
elama ja et nemad peavad mind pesema ning minu eest hoolitsema. Beebit või väikelast on pesta tunduvalt kergem. Ma arvan,et sellest piisab kui inimene
oma elu ajal laste eest hoolitseb, seniilsed või voodihaiged vanurid, surnuaialapi hooldamised jms on lihtsalt liiast. Need kes tunnevad südames,et
siis on nad oma panuse andnud ja on erilisemad kui teised palun väga. Aga teatud asjade nimel ei ohverdaks ma oma elu. Samas ei taha,et seda teeksid
ka kunagi mu enda lapsed.
Ma teen oma testamendigi vanana nii,et kui mingi hetk soovin siis mu eluase läheb müüki ning mina ise valin omale hooldekodu. Kui mees elab minust
kauem siis vastupidi või lähme koos hooldekodusse. Tänapäeval võttes 30 aastaks laen, on see täpselt parajas eas makstud.
Siis on aega 10 aastat
krematooriumi raha koguda. 
Kodukäija,
ütlen Sulle aitäh,kallistan ja teen pai.
Töötasin kunagi sellises asutuses. Üks toodi sinna ja varsti ta poos ennast üles. Teine tuli sinna ise ja hakkas otsima kohe mehi no ja leidis ka. Aga
kolmas suunati sealt haiglasse, kuid tagasi ta sealt ei tulnudki. Leidis endale tibi, või leidis tibi tema, aga igal juhul viibis ta hooldekodus väga
lühikest aega.
Aitäh, Tiivi! Ma tegelt kartsin, et selle sõnavõtu peale tekib vastasseis, sest enamasti ei taha inimesed sellist tõde kuulda.
süümekaid ja süüdistamist tekitatakse kõrvalistelt isikutelt, kel endal pole halli aimugi teemast
aga neile võib andeks anda, sest nad ju ei tea
kui elu neile midagi säärast ette toob, eks nad siis hakkavad ka mõistma. hindavad ehk oma arusaamad üle
eutanaasia on tore ja kuuli saamine veel toredam, aga no me ju kõik mõistame, et tehakse ainult musta huumorit
Ohakas,rahune maha ükskord. See,et sina ennast nii puudutatuna tundsid-sinu probleem. Sa tegid enda jaoks õige otsuse ja keegi pole seda otsust
kritiseerinud. Ütlesin ainult,mis ma asjast arvan.
Sissy,sina kasva veel.Naudi oma pereelu niikaua,kui see nauditav on veel ja ära seekord lahutama mine,kui mees test naist peaks suudlema. Sa oled
küll ilus,tark ja tore,aga ..... jah. 
wet ära nüüd ennast nii suureks ka pea, et sa mind puudutada suudaksid
kodukäija pigem olgu tõde ja seda sa oskasid ka välja tuua
meil seisab see maja pooltühjana kus hooldekodu oli, omanik nõudis tagasi. omanikud elavad ise ¹veitsis, et siis omamoodi ole ta ju kasutuses, aga
suveresidentsina. no käiakse siin korra aastas kui sedagi, omanikud väga vanad ka juba.
viimase aja uudis on see, et maja tahetakse müüa, aga pole ostjat
mul vahel mõte tekkinud, et milleks oli vaja tagasi nõuda, kui sellega ei olnud midagi peale hakata
Wet
Kas sa oled põetanud vanat inimest kuni tema surmani oma kodus.
Ei ole põetanud ühtegi vanainimest surmani oma kodus.
Aga seda tean,et oma ema põetan,kui selleks vajadus tekib. Ja ei ole vaja hakata targutama,et ma ei tea,millest ma räägin. Või et mul pole halli
aimugi. On ju võimalik,et mõni ei arva nii,nagu teie. Või siis ei ole õigeid või valesi otsuseid vaid on igaühe jaoks sobilikud otsused.
Minul on kogemus olemas ja ma ütleks et see polnud meelakkumine-karm on.
Kindlat on karm.Pole kunagi arvanud,et see kerge oleks. Võtab igas mõttes läbi. Varem või hiljem see saab otsa. Lihtsalt.
Tsitaat:
Algne postitaja: Wet
Ohakas,rahune maha ükskord. See,et sina ennast nii puudutatuna tundsid-sinu probleem. Sa tegid enda jaoks õige otsuse ja keegi pole seda otsust kritiseerinud. Ütlesin ainult,mis ma asjast arvan.
Sissy,sina kasva veel.Naudi oma pereelu niikaua,kui see nauditav on veel ja ära seekord lahutama mine,kui mees test naist peaks suudlema. Sa oled küll ilus,tark ja tore,aga ..... jah.![]()
Lisan veel,et lahutatud ei ole ma
olnud, kuna olen oma esimeses abielus.
Kes siin kohustustest rääkinud on? Ole nüüd.See puhtalt sisetunde küsimus,kuidas tulevikus oma vanemate eest hoolt kannad.Või lased kellegil hoolt kanda. Igaüks ise otsustab ja valib. Kuidas keegi tunneb.Ja mina just nii,nagu eelpool kirjutasin.
Tsitaat:
Algne postitaja: Wet
Arvan,et vanemad on minu eest hoolitsenud terve elu ja see väike aeg,kus temal hoolitsust vaja oleks,pole palju tahetud.
Ei,seda lauset võib võtta küll nii,aga see on ainult minu mõte
Need jutud läheksid liiga pikaks,kui püüad vääritimõistmise hirmus kõikvõimalikud variandid,kuidas lauset tõlgendada on võimalik,lahti seletada.
Wet,see lähedase põetamine on vamiselt ja füüsiliselt raske,kas oled nii tugev,et suudad loobuda eraelust ja elada inimese päevakava järgi,tooma ohvrit.Isiklikult meenutad Sa mind,kuid ma ei kujutanud ette,kalli inimese kodus põetamine,võib hinge nii ribadeks kiskuda.
Tiivi,kui oma lapsi kasvatad,siis loobud ka eraelust.Ja sätid oma elu laste järgi. Vanainimesega on sama. Mis on selles mõttes,et ma ei paneks oma lähedast hooldekodusse,nii vale teie jaoks? Või siis äkki silmakirjalikku?
Ei mõista hukka,aga tahame Sind säästa.Kindlasti saad hakkama,aga mis on selle hind.
Oled vist kange saare naine,sry see oli huumor.
Nali väga hea,aga saarelt pole. Kange olen küll ja selle olen oma emalt pärinud. Säästa mind pole vaja,mul lihtsalt on nii haruldane ema,kes on
sünnitanud 12 last. Selliseid naisi hoitakse lõpuni,nagu silmaterasi
Tsitaat:
Algne postitaja: Wet
Tiivi,kui oma lapsi kasvatad,siis loobud ka eraelust.Ja sätid oma elu laste järgi. Vanainimesega on sama. Mis on selles mõttes,et ma ei paneks oma lähedast hooldekodusse,nii vale teie jaoks? Või siis äkki silmakirjalikku?
Wet
Siis vähemalt ei ole üksi,on keegi,kes on nõu ja jõuga sinuga ühenduses.Minu kogemus,et seda tegin üksi(tasuda memme vaeva) ja abi paluma ei
läinud,ongi halb kogemus.
, elu on nii-ja naasugune. Oma esimest meest ma põetasin kodus 6 aastat, ta oli õnnetuse järel halvatud, ainult käsi sai liigutada. Needsin maa
põhja kirurgi, kes ütles- talle oleks parem, kui ta sureks.Alles aasta peale mehe matmist hakkasin aru saama, kui õigus sel kirurgil oli.Jah, ma olen
väga tugev, aga seda, mida ma läbi tegin, ei peaks keegi teadma ega iial ka teada saama.Ka sellepärast olen ma väga hooldekodude poolt.
Ma olen näinud hooldamistest dokumentaalfilme ja minu jaoks on imekspandav, et kodus teeb selle tõstmise ja pööramise töö üks lähedana ära. Lõtvunud
vanainimese keha kes pole just luukere on päris raske.
Olen proovinud põrandale kukkunud vanainimest tõsta. Vähe sellest,et ta on selline pehme, siis pole ka kuskilt tõstmiseks justkui haarata: nahk on
õrn, lihased pole need mis noorel jms... Kui võtsin seljatagant kahe käega nii rindade ja kaenlaaluse alt, siis hakkas hädakisa,et siit ja sealt on
valus. Suutsin ainult natukene tõsta kui pidin alla vanduma. Lõpuks mu vanaema pööras ennast käpuli, käputas voodini ja sai ise püsti. Päris masendav
olukord oli. Olen näinud,et hooldekodudes on liigutamiste ajal abiks 2 inimest. Ei tea kas ka Eestis aga muul juhul on see päris julm ja ma ei imesta
kui pärast on see terve ja tugev inimene kergelt invaliid.
Igapäevane tõstmine ja aastaid seda teha.
Mõtlen,et kui inimene on veel seniilne ja vehib, siis täisinimese mis siis,et pensionäri käehoop on ikka päris julm. Laps paneb plaksu titena aga
saada suurema käega nö kogemata. Või tegeleda viskleva inimesega. Ma kujutan ette nii piltlikult,et ausalt kogeda sellist asja 6 kuudki ei tahaks,
rääkimata siis nt.6 aastat. See rikuks sellise ajaga kogu elu ära: pereelu, tööelu, elurõõmugi tapaks ära.
Minu jaoks on see sama,et matustel võiks kirst kinni olla kuna inimest tahaks mäletada positiivsena ja sellisena millisena ta elas ning rõõmus oli.
Selline teise inimese hooldamine annab ka vaimselt korraliku põntsu.
11 õde -venda! see selgitab nii mõndagi mina olin üksi ja ma olen oma elus ka liiga palju matused teinud
peale ema minekut hooldasin ja koolitasin venda
terve rivi keda enam pole juba aastaid
ja kõige hullem oli see... ma vist olen siin kunagi ka sellest rääkinud,
st kõige rohkem millest ma puudust tundsin oli see, et polnud ühtegi veresugulast, kes oleks minuga sama tundnud
ärge saage valesti aru, sõbranna ja naabrieit tunnevad sulle küll kaasa, aga see pole see
ei kiida hooldekodusid vaid inimene satub olukorda kus ei ole väljapääsu ja siis tuleb teha otsuseid
ja ma leian, et minu otsus oli õige, minus ei olnud jõudu
aga ma pole ka kõige tugevam inimene, ma kardan üksi metsagi minna
Ohakas, rahune...
see asi on juhtunud ja las ta olla..., aga WET pole maininud, nii lähedast inimest, kui oma laps, kes kohe-kohe ellu astumas...? Ja tahaks sellisel
juhul tema arvamust saada... ema on see kes elimineeriib halvad ütlused.. aga WET, tõepoolest tahaks su arvamust ka selleises olukoras?
tahan öelda, et ma ei kõhkleks ka, kui oma ema seda vajab...
Ohakas on jummalast rahulik tegelikult
Tsitaat:
Algne postitaja: tiivitaavi
Wet,see lähedase põetamine on vamiselt ja füüsiliselt raske,kas oled nii tugev,et suudad loobuda eraelust ja elada inimese päevakava järgi,tooma ohvrit.Isiklikult meenutad Sa mind,kuid ma ei kujutanud ette,kalli inimese kodus põetamine,võib hinge nii ribadeks kiskuda.
vbl aastaid.. ma ei tea, aga oma emaga ma käituks
sootuks teisiti.
ei taha olla sentimentaalne, mäletades oma ema, tahaks olla tema sarnane. Teatud probleemidesse sattudes palus ta endale otsida korralik hooldekodu, sai käidud vägaerinevates kohtades, enne kui leidsime koha, mis talle meeldis, siis sai rahaks tehtud Meie lapsepõlvekodu (et õieti mõistetaks, see oli pelgalt 3 toaline korter Nõmmel) - sellega oli garanteeritud tema hooldus. Selles teemas on läbi käinud mõte, mis on ka väga õige, lapsed tuleb üleskasvatada ja samas tuleb ka ise elus hakkama saada.
Just nimelt, oma lapsed tuleb üles kasvatada JA OMA elu elatud.. Endal oleks vist ääretult kahju, kui mind oma kodust ära aetakse aastate pärast ( et mine kusagile vanadekodussse) ... Aga samas mõistan..