
Kuidas saada üle lennuhirmust? Mida soovitate? Kui sõidaksin üksi,siis tarbiks ilmselt hirmu peletamiseks kanget alkoholi,aga lastega koos jääb see
variant ära.
Viimane reis raputas lennukit nii hullusti,et oli tahtmine vahemaandumist paluda
Rahustid 
Võta ette viimased lennuõnnetused.
Vaata kindlasti selleteemalisi filme.Oma hirmuga tuleb silmitsi seista ja ära harjuda.Ma käin näiteks vägisi ujumas kuna vesi on mu suurim õudus
Vaatan sukeldujaid.Ma olen isegi sukeldund
See veel jubedam asi.
Sama on kõrgustega, ronin kõrgetesse kohtadesse jne.
Lõpuks harjudki ära.
Lennukiga on niitore lennata, mida rohkem raputab seda kiftim

Neid raputusi põhjustab turbulents või ootamatud tuulesuuna muutused. Need on nii tavalised nähtused, et on lausa ime, kui suudad lennata ilma neid kogemata. Igatahes, lennukite struktuurid on ehitatud nii et nad kannataksid mitmeid kordi suuremaid koormusi kui vaja kõige katastroofilisemates ilmatingimustes. Kõik modernsed lennukid suudavad veel lennata konditsioonis, kus üks mootor on töökõlbmatu, kui on näiteks kaks mootorit. Kui mõlemad mootorid peaks järsku õhku lendama, siis võid end ikkagi rahulikult tunda, sest mootorid on tiibadest piisava vahekaugusega ehitatud, nii et ülejäänud struktuurile see viga ei tee. Ilma tõukejõuta võib lennuk standartselt sõidukõrguselt (11-12km) veel sadu kilomeetreid hõljuda ning seejärel rahulikult maanduda. Lennuõnnetustest suur osa juhtub seetõttu, et mingisugune drastiliselt erinev uus tehnoloogia või lennukidisaini osa ei ole hästi läbimõeldud. Need lennukid, mis aga näiteks Estonian Airil lennus on, on aga juba aastaid lennanud ja on ühed enamkasutatavad lennukid üldse. Kokkuvõttes - ei maksa karta ja tunne end nagu lind.
tegelikult on päris lahe tunne, kui lennuk oma lennutrajektoorile keerab
ja need raputused pole ka pahad, mis neist karta
Suure lennuki raputused on nohu väikelennuki raputuste kõrval.
Lendasin aastaid Saaremaa vahet lennukiga (natuke üle 30 koha lennukis, nagu
väikebuss) ja ülimõnus tunne oli kui tundsid kuidas tool pepu alt ära kaob ning mingi hetk nö tagasi tuleb.
Mina naudin aga kord pimedas lennates
oli minugi mees vähe hirmunud ja vaikne.
Minagi kardan kõrgust aga siiski pooldan hirmule vastu astumist. Selles osas olen Skiniga nõus.
Käisin isegi paraplaaniga lendamas. Kõhe oli aga
samal ajal oli lahe!
Soovitan palderjani tablette ja siis nt. meeldivat meelelahutust. Päris vahva on õhus olles mängida kaarte, vaadata multikaid (tummfilmina). Kui on
üks laps siis saab pisikesi nööpe(kõrvaklappe) laenata/jagada. Igasugu paigaslistumisega seotud mänge mängida: sõnamängud jms...
Ei oska aidata. Mulle meeldib lennata. Hirmu tunneksin vaid siis, kui piloot oleks keegi mu patsientidest
Aga üldiselt võib surra ka kodus, kalli naise seljas, et tuleb mis tuleb 
Ma arvan, et lennuhirm on täiesti loomulik, puudub ju kindel maapind jalge all. Samas on lendamine siiski üks ohutumaid transpordiliike ja mõistusega
võttes pole juba sellepärast vaja põdeda, et kui sa juba selle masina peale oled juba roninud siis sinust ei sõltu rohkem enam midagi, tuleb mis
tuleb. Pikematel lendudel on mul hakanud tekkima lennutüdimus, mitte niivõrd lennuhirm. See on nagu autosõidugagi - kui oled juba tunde sõitnud siis
tahaks välja ronida ja jalgu sirutada, lennukid aga reeglina puhkepeatust ja suitsupausi ei tee
Lendamine on inimesele loomuvastane. Mis te ronite sinna.
Käige jala või sõudke paadiga.
Veel mõned aastad tagasi vandusin ma pühalikult, et mind saab lennukisse vaid relva ähvardusel. Isegi ühest välisreisist ütlesin seetõttu ära, et
sihtpaika oleks pidanud lendama.
Siis aga vahetasin töökohta ning poole aasta möödudes tuli osa võtta kohustuslikust nädalasest õppereisist Saksamaale ja Iirimaale. Ülemus vaatas mind
väga pika pilguga, kui rääkisin oma lennuhirmust ja avaldasin ettevaatlikult arvamust, et ehk saaks bussiga ka...
Ja ega midagi ju üle jäänudki. Tuli lennata.
Praeguseks hetkeks on see kõik juba puhtalt rutiin.
Samas on mul säilinud täiesti normaalse inimese reaktsioonid, st ma olen veendunud, et lennuk kukub kas õhkutõusmisel või maandumisel alla
Mind on
aidanud konkreetsesse situatsiooni fataalselt suhtumine - juhtub, mis juhtub, mina ju nagunii olukorda kontrollida/muuta ei saa.
Viimati lendasin 5 aastat tagasi....raputas koledasti...lennukist maha astudes olin läbimärg (higist - püksi päris ei teinud ikka
ja hirmunud.
Praegu tagaks hirmsasti soojale maale minna aga käsi ei tõuse kuidagi neid pileteid ostma. Eks minu puhul ole tegemist ilmselt sellega, et vähe olen
lennukile astunud...kui igapäevane oleks siis vast harjuks ära.
easy jet to say, -ära lenda- . söida rongi vöi autoga..
Tsitaat:
Algne postitaja: Wet
Kuidas saada üle lennuhirmust? Mida soovitate? Kui sõidaksin üksi,siis tarbiks ilmselt hirmu peletamiseks kanget alkoholi,aga lastega koos jääb see variant ära.Viimane reis raputas lennukit nii hullusti,et oli tahtmine vahemaandumist paluda
Rahustid
![]()