
Küsimus selline, et millest leiate lohutust, kui mingil hetkel näib kõik mõttetu ja justkui midagi teha ei sooviks?
Oleneb mis selle tunde on põhjustanud. Kui väsimus, siis kõige parem rohi magamine...kui saaks magaks 24 tundi jutti ja siis oleksin jälle omadega
enam vähem mäel.
Muidu eelistan kurva ja paha tujuga mehe kaissu pugeda. Kurdan talle mure ära, vahel tulevad ka pisarad...aga mees mul nii hea lohutaja, et poole
tunni pärast naerame juba mõlemad.
Vahel aitab ka jalutamine ja enda tuulutamine õues.
it depends ...
Lastest. Nu kui kõik ikka tundub et kukub kokku, siis nemad on parimad lohutajad. Siis mees.
Muusika. Luule. Vann jne.
Loodus ja rahu aitavad ka hästi. Aeg iseendale.
Muusika kuulamine on mulle parim lohutus ja põgenemine kõige ja kõigi eest.
kirjutan luuletusi. ja oi kui palju. ja anan teistele ka lugeda.
see põhiline väljaelamis koht mul.


Mina leian lohutust raamatutest, kus räägitakse, et ise olen endale mured kaela toonud ja ise olen ka see, kes suudab nendest jagu saada. Oluline on
arusaam, miks kõik on muutunud mõttetuks. Tänu raamatutele oskan juba piiri panna paha tuju tekitatavatele mõtetele.
Kui suudan jääda rahulikuks, siis tean, et lahendus võib olla lähemal, kui arvan.
Veel läheksin õue: nuusutaks kevadist tuult,
päike soojendab hinge, ja üldse kõik ärkab uuele ringile.
rahu... rahu enda ümber, lapsed, mees... Oleneb kõik, mille jaoks lohutust otsin. Vahel aitab värske õhk, teinekord on vaja kusagile kaugemale sõita, et hingerahu tagasi saada...
lohutust?........ei teagi, alati on see erinevalt.
Ega seda lohutust nii kerge leida olegi.Kindlat asja ei ole selle jaoks.Kord lohutab üks asi teinekord teine.Aga kindel lohutaja on meri...oleks vaid
võimalust selle juures rohkem viibida!
Oleneb olukorrast,mille pärast mul lohutust vaja.Iga asja jaoks eraldi lohutaja.
Tõesti...palju oleneb olukorrast. Vahel piisab sellest, kui võtan kitarri kätte ja tinistan seda, ning jorisen laulda. vahel lohutavad lapsed. vahel
meri ja tuul. vahel kallis kaasa....oleneb mis parasjagu on tuju ära viinud ja oleneb mis parasjagu kätte saadavam on
klähv valget viina ja sügav uni
hommikul on pilt hoopis selgem
Ausalt?
Pudelist ja sügavast unest, mis suurel hulgal joogi manustamisele järgneb.
oma naisest....
söpradest.... köige lihtam on tavaliselt muusikat kuulata.... teeb alati tuju paremaks. ja muusika on alati käepärast, kui ka söbrad on kaugel...
sai kunagi ka pudelist lohutust otsitud... aga ei enam.
avastasin just täna...no oli tunne, et maailm kokku kub...et lohutust leiab koristamisest ja lapsest
ja loomulikult, et probleemidele silma
vaatamisest
Mul on mõned raamatud mis alati aitavad.
Aga mu möödundnädalasest mustast august aitasid mind välja inimesed. Vahel on vaja osagi endast sõnade kujul välja kallata. Aitab.
Lohutust... oleneb millest välja tulemiseks.
Hea inimene, kallistus kelleltki, kellest tean et ta hoolib minust
Ja muusika. See aitab ikka, vastavalt tujule erinev valik. Kuid aitab pea alati 
kindlasti jalutamine..mere ääres... kõrvaklappidest kostumas Richard Marx..on see mis ravib hinge siis kohe kindlasti.... 
kui mul paha tuju ja kõik nii kole näib siis lähen metsa jalutama...teen suicu...mõtlen longin nohisen laulan jne...ihii ja kodu naasedes kuulan oma lemmikmuusikat...ja siis olen nii väsinud et lähen magama..ärgates on kohe parem =)
Kui vajan lohutust, siis leian iseenda jaox kõige pealt aega ning analüüsin, et mis mind kõige paremini tagasi jalule aitax konkreetsel
momendil/eluhetkel... süda tunneb selle ära
Head inimesed mu ümber aitavad alati, kui just üxiolemist ei vaja...
Mitte miski ei aita

Mina leian lohutust igale probleemile kannatlikusega sest on üks ütlemine.Kui elu annab prbobleemi annab ka lahenduse tuleb vaid oodata ja kannatlik
olla.Pole ju mõttet joosta aega ei saa ju keegi kiiremini edasi ajada.Temal oma pidev liikumine.



Ei otsigi lohutust, mis ei tapa teeb tugevaks, kannatan ära ja küll tulevad paremad ajad
Oleneb olukorrast. Vahest aitab jalutuskäik metsas, vahest mehe kaisus olemine, vahest padja täis pisaraid.
Seltskond, lemmikmuusika (hästi kõvasti), pudel veini, raske füüsiline töö.
Tsitaat:
Algne postitaja: michelle
kirjutan luuletusi. ja oi kui palju. ja anan teistele ka lugeda.
see põhiline väljaelamis koht mul.![]()
Ei otsigi lohutust - aeg parandab
küll mina juba lohutust leian
ja kui ei leiagi ,siis otsivad selle mulle mu lähedased üles
ohh...lohutan end sellega, et vahest teistel kellelgi läheb veel halvemini...aga üldiselt lähen magama, siis ei pea liialt mõtlema ja pärast ärgates on mured kah taandunud....
siiani peale iseenda küll kuskilt lohutust ei ole leidnud - egas kui ma iseendaga hakkama ei saa, ei saa ka keegi teine minuga
ja ma vist ei otsi
ka lohutust - pigem aeg-ajalt vajan kedagi, et ära rääkida oma mured ja jamad ...
Lohutust leian tavaliselt lähedaste juuresolekust. Kui lihtsalt pisike masendus peale tulen, siis poen mehe kaissu ja kallistan teda.
Aitab ka lugemine, eriti muinasjutud.
Ja loomulikult on suurepärane vahend joonistamine, mis rahustab närve ja maandab pingeid.
klaasanumast, unest ja teadmisest et miski pole igavene.
sokolaad ja kommid ja koogid ja ... 
lohutust leian puhkamisest,et saax rahulikult muusikat kuulata ja ennast korralikult välja magada....ja loomulikult sokolaadist
oma sõbrannadest ja kalladest sõpradest,menikord ka netist

loodan et tulevik on helgem kui olid minevik ja on olevik
aa vahest m6nedest heledatest seikadest ka minevikust
Näiteks eile kirjutasin endale kirja, analüüsisin ennast jälle üle pika aja. Aga põhiline lohutuse allikas on ikka raamat.
Mul on just praegu selline mõttetu-mõttetu tunne.. Tahaks mitte midagi teha, mitte millestki mõelda, mitte kellegagi rääkida.. Lähengi vist koju tagasi, keeran ennast voodisse kerra ja kuulan natuke muusikat.. Toon poest enne tahvli shokolaadi ning õgin selle täiesti üksinda ära.. Palun, et ma teel kedagi tuttavat ei näeks.. absoluutselt ei taha kellegagi rääkima hakata. Muidu jätaksin lihtsalt ebaviisaka mulje..
Istun telku ette ja söön shokolaadi...
Sõbrad on parim asi millega mind lohutada
Trenn, muusika, hea raamat, lemmikloomad. Ja kõige tähtsam - väljamagamine.
Kui üksi olen, siis lihtsalt söön kõhu täis ja lähen magama ja ärgates on mured nagu poole väiksemad või peaaegu olematud...
Üldse tunnen ennast õnnetuna tavaliselt siis kui olen lihtsalt väsinud ja söömata.
muresid ja olukordi tuleb erinevaid ette,
vahest aitab
*pagen suvekoju mere äärde asjadest järgi mõtlema
*võtan kodus suurpuhastuse ette või paigutan mööblit ringi
*jään teki alla raamatut lugema ja ütlen et olen haige
aitab, kui saan mingi aeg segamatult omaette olla
Tsitaat:
Algne postitaja: Rahel
Mul on just praegu selline mõttetu-mõttetu tunne.. Tahaks mitte midagi teha, mitte millestki mõelda, mitte kellegagi rääkida.
mul parandab kõik haavad raha
Kui ma väga õnnetu olen, siis ma nutan ennast õnnetusest tühjaks...
nuta, nuta mimm, nutame kõik koos ning sellest saab ilge nutukoor.
Ja pärast on kõigil heam olla 
Hea musa ja paar drinki aitab küll,aga kindlasti tahan üksi olla-muidu panevad teised mu dringi nahka.
Kõige targem on ikkagi oma mure pudelisse uputada
Mured ei upu viinas.
mõtlemisest....
Tsitaat:
Algne postitaja: muhhin
Kõige targem on ikkagi oma mure pudelisse
uputa
Liigne mõtlemine tekitab kasu asemel ainult kahju.
teemale mitte mõtlemine, töötegemine lohutab
ka kurvastada on vaja. seegi on meie hingele kasulik.
kui olen pimedas toas ära kurvastanud, aitab olenevalt situatsioonist:
sport, sõbrad, töö, vein, kudumine, koristamine, kaklemine

Oma lastest ja lemmikloomast.
Lemmikloomale on hea mured rääkida, sest tean, et ta ei vaidle kunagi vastu
Lapsi on hea kuulata, eriti kui nad püüavad lohutada
kui vaid teaks, mis aitaks unustada, siis teaks ka, millest leiaks lohutust
Minul selleks üks sport auto millele annan piitsa nii palju kui torust tuleb. Ja aitab ja kuidas veel. 
Kui kõik näib mõttetu ja midagi teha ei soovi siis ei teegi muud kui istun ja mõtlen ja ei teegi midagi - ei suuda lihtsalt. Kui sõbrad on kättesaadavad siis lähen külla tuju tõstma ehk.
minul ühest varianti ei ole, pettumuse puhul jagan teistega - räägin lahti, mitte ei kaeble.
solvununa, või isiksuse rünnaku all - tahan üksi olla, head kohvi nautida ja mõtelda tekkinud küsimused lahti.
leina puhul - alguses üksi olla ja siis tegutseda nii, et pole aega sügavuti mõtelda, aja möödudes tekib soov lahkunust rääkida.
mingid muud jamad milledel õiget nimegi pole - puid lõhkuma, mere äärde jalutama või sõbrantside juurde lõualaadale!

aga ariita- kui sõbrannasid ega sõpru pole...alles elukohta vahetanud inimesel näiteks
Siis on internet
aga kui ei tea oma endiste tuttavate meiliadressi ega tel.numbrit
tegelikult võib ju olla palju ka selliseid õnnetuid inimesi, kes on nö
päris üksinda maailmas ja vajavad lohutust, sest katkes nende ainuke side selle võõra paikkonnaga...
hallhiir!
ma olen leidnud oma siinsed sõbrannad tundidega, kui siia saabusin ja tööjuurest, seda tõõd õppides koolist(kursusekaaslased), ja nad kõik on jäänud
ühtseks sõpruskonnaks, internett on suurepärane praegu ja külmal talvel, ei viitsiks küll peale tööd välja minna, on veel telefon, televiisorist mõni
film, mul sõbrantsist naabrinaine teises maja otsas, üldse mul on alati inimesed lähedal, selleks tuleb vist ise ka natuke vaeva näha
Siis on ainuke võimalus luua uusi tutvusi, seal hulgas ka interneti vahendusel - seda räägin oma kogemusest. Siit samast olen päris mitu toredat
inimest leidnud, kes ei pahandaks kui ma virtuaalselt nende särgi krae märjaks nutan ja põlle sisse nina nuuskan
Tsitaat:
Algne postitaja: ariita
hallhiir!
, üldse mul on alati inimesed lähedal, selleks tuleb vist ise ka natuke vaeva näha![]()
ja ma näen akna alt mööduva naabrinaise näost juba, et ma peaks umbes tunni aja pärast ta juurest läbi astuma, tal vist täna kehva tööpäev, nii ongi
pool tundi juttu ja ta särab jälle, muidu oleks üksi homset tööpäeva jäänud ootama, aga talle sobib kui ta saab kodus arutleda, tema jälle tahab kohe
jagada kui on mingit pirukat küpsetanud, ei taha üksi süüa, siis maiustame, tõesti teeb maitsvaid küpsetisi ja päevateemad käivad sinna juurde - tore
ju
Mind abistavad hinged on kaugel, võib-olla isegi magavad hetkel. Ühel korral nägin aknast tulemas Jeesust, aga temagi osutus vaid purjus koolivennaks purjelaual.
olid sa laksu all, kui seda nägemust nägid?
Minul polegi vahel aega lohutust otsida, sest lastega vaja asjatada....
, eriti pisemaga. Aga kaks varianti mul siiski on: istun autosse ja sõidan
poodi-shoppan ja teine (siis kui poed kinni)
lähen ühe sõbranna poole kes minust vanem ja mõjub mulle rahustavalt(ta kohe oskab). vahel ma istun
vaid pool tundi tema juures ja siis mõtlen, et krt peaks koju minema....
Tavaliselt olen täiesti rivis väljas kooli pärast (sellega hetkel rasked lood!) ning siis aitab mind minu enda ego! Ma lihtsalt kordan endale, et saan
sellega hakkama & unustan asja mõneks ajaks, püüan teha midagi, mis aitab mul kooli ära lõpetada.
Aga vahel tikub niisama muserdunud mõte peale & siis tahan olla omaette, lebotada diivanil, tv'st vanu filme/multikaid vahtida & süüa,
meeletult süüa! Või koeraga pikapika jalutuskäigu ette võtta!
Tsitaat:
Algne postitaja: ariita
olid sa laksu all, kui seda nägemust nägid?![]()
Kui mingi jama, lähen reisima, kaugelt paistavad mured hoopis teistsugustena
Vat päris üksi olla ei taha. Juba omade juuresolek lohutab.
olenevalt olukorrast trenn, klaas veini, korralik valjapuhkamine, seks.
ja kui ikka vaga raskeks laheb, siis pakin kohvri ja soidan teise linna. votan kena hotellitoa, teen paeval turismi ja ohtul soon YKSI kenas
restoranis. jargmisel paeval olen kui teine inime. ilmselt on vaja lihtsalt oma probleemidest eemal olla ja asjadele perspektiivist vaadata.
üks peatäis nuttu ei ole kunagi paha sellistel hetkedel
kas teen mingit rasket füüsilist tööd...
või võtan kerge napsu ja kuulan dnb...
rutiinist väljatulek/minek on tihtipeale abiks, kui kuidagi enam üldse ei saa olla
aga muidu ronin vanni, vannivahtu ja pea alla midagi pehmet ja võin nii tundide kaupa olla(vesi ainult jahtub ära, see on miinus)
Siis ma trien järgmist blogi!------------->Skingirli Blogi
alkost ikka , võtan "lapiku" kaasa , lähen metsa , istun kännule , libistan ja mõtlen . ainuke jama on pärast jala koju minna 
Kõige parem lohutaja on füüsiline töö, puid lõhkuda!
Tsitaat:
Algne postitaja: skingirl
Siis ma trien järgmist blogi!------------->Skingirli blogi
leedi liblikas?
sa ei saa aru jah?
Kuule, keegi seisab juhtmne peal jah.
Äh, polegi ju oluline.
Murran ajusid. Teate näiteks, mis vahe on tuumaseenel ja jalaseenel?
andrew ,mul on seal teisi teemasid kaa kui seened ja kõik konkursid on mu kompanjoni treitud.
Tsitaat:
Algne postitaja: skingirl
Siis ma trien järgmist blogi!------------->Skingirli Blogi
'kaesin ka perra ja leidsin lohutust
polegi olnud sellist olukorda. aga vahest siis psühholoogist?!
Kõige parem rohi on minu jaoks pingeline töö. Kui muud pole käepärast, siis hakkan koristama 
Koristamine tuleb küll tuttav ette,viimasel ajal olengi nagu mingi friik
kui eriti kehv olla,siis olen diivani peal keras,pleedi tõmban kurguni,söön mandleid ¹okolaadis ja mõtlen kõik asjad uuesti ilusaks
jäätis
algatuseks kuulan andreo boccellit.
ja kui see ei aita siis liiter rummi
Minul ka siis rumm kaaslaseks ja hästi kõva musa-rock sobib mulle siis väga hästi
viimasel ajal olen lohutamatu.
varem lohutas rattasõit (selline korralik pikk distants)
peaks vist endal kraest haarama
Tsitaat:
Algne postitaja: kranz
Minul ka siis rumm kaaslaseks ja hästi kõva musa-rock sobib mulle siis väga hästi![]()
üldjuhul ooperiklassika,võimalusel ka ise kaasa ümisedes ,sry,kes seda kuulnud on
!
Lohutus on lollide lõbu!
laiendaksin omal moel salesi mõttekäiku.
kui pole kindlat ettekujutust sellest, kuidas elu peaks kulgema, siis pole ka ootusi veel toimumata sündmuste (väljamõeldud) reeglipärasuse suhtes.
kui pole ootusi, siis pole ka pettumist sündmuste ebareeglipärasuses. kui pole pettumist, siis pole vaja ka leida lohutust.
Kui elule absoluutselt mingeid ootusi pole, mis siin siis niisama tuulelipuna lehvida?
Mingid ootused ja unistused on kindlasti, kas neid ka endale
tunnistatakse, selles on küsimus.
Kui ikka sügavam meeleheide on kallal, siis aitavad sõbrad ja tegutsemine. Üksindaolemine pigem süvendab meeleheidet. Kui aga lohutust on just sõpruse
pärast vaja, siis on kahjuks keeruline... Ilmselt mõjub iga juhtumisega leevendavalt keskkonnavahetus, kolimine. Aga kaua ikka põgeneda jaksaks?
Ajutiselt aitab norus olekut tõsta väike muusikateraapia.
Tsitaat:
Algne postitaja: Pipilota
olenevalt olukorrast trenn, klaas veini, korralik valjapuhkamine, seks.
ja kui ikka vaga raskeks laheb, siis pakin kohvri ja soidan teise linna. votan kena hotellitoa, teen paeval turismi ja ohtul soon YKSI kenas restoranis. jargmisel paeval olen kui teine inime. ilmselt on vaja lihtsalt oma probleemidest eemal olla ja asjadele perspektiivist vaadata.
Tsitaat:
Algne postitaja: Tudukas
Kui elule absoluutselt mingeid ootusi pole, mis siin siis niisama tuulelipuna lehvida?![]()
Kui midagi teha enam ei taha, siis ma lihtsalt lähen mere äärde ja loodusesse ja siis ma tahan rahu
täielikku rahu.
Kui ma oleksin kurb ja õnnetu, siis ilmselt oleksin lohutamatu
Aga vältida lohutamatust on seni aidanud enesesisendus, et võiks olla veel hullem...
siis läheb üle. Aga kui ausalt, siis mõnikord, aga harva, peidan ennast ka hapude viinamarjade sündroomi taha - ka see aitab
Freelanceri postistustest. Mis soost ta on?
lohutab teadmine, et Sales vajab mind
teie tõpratohter

http://www.youtube.com/watch?v=2zGwzUsqM-A&feature=player_detailpage
See muusika. Panen mängima, heidan pikali, sulen silmad ja lähen lendama.