
Kõik saavad nüüd selle välja rääkida.
Kõik saavutused.
Mina võtsin kunagi kuulda iirt(vanemat inimest peab ju kuulama) kolisin teise kohta, maalt linna
vahetasin töökohta, ei ole enam pärisori, jätsin maha meelmürgid, õppisin endale hästi kauni ja naiseliku elukutse,
ja liigun selle poole kes ma tegelikult olen +10 lisakilo mille üle ma olen lausa uhke.
10 aasta sisse mahub: edu karjääris, oma ülemuse lolluse mõistmine (seetõttu läksin ülikooli ärindust õppima), kaks last, ülikooli edukas lõpetamine,
ilusad reisid, arendasin iseennast:psühholoogiliselt ja sealt kus vajaka oli (ma ei ole nii emotsionaalne kui olin, olen kannatlik, ma ei tee kiireid
ja läbimõtlematuid otsuseid, ma ei muretse teiste inimeste arvamuse pärast, olen paindlikum jne), olen muutnud toitumist ehk hindan kõrgemalt tervist
(viimase 6 aasta teema), lisaks olen harinud ennast väljaspool ülikooli, uued hobid ja kogemused...
Midagi on kindlasti veel.
Nüüd viimasel aastal selgus, et olen abikaasat valesti hinnanud, st olen roosade prillidega ringi käinud.
Mis see on siis alates aastast 2007.
Oh taevas. Projekteerisin maja, ehitasin maja. 2008 kolisin sisse. Vahetasin asutusesiseselt töökohta. Laps lõpetas lasteaia ja läks kooli. Suhtes
väga raske aeg. Tuli teise lapse soov, aga ei õnnestunud. Sellest on väga kahju. Lahkusin töölt, õppisin uue ameti. Lahkusin jälle töölt ja tiheda
konkurentsiga uus töökoht natuke juhi kohustusega. Suhe veits parem, aga ilma seksita. 5 a tagasi väga suur kaalu tõus, see aasta kaalu langus. 3 a
tagasi pöördusin tagasi oma teismeliseea spordiala juurde. Läksin koorilaulu, laulsin kooris 4 aastat ja tulin ära. Taustaks on kõik see aeg loetud
maailma looduskäsitlus ja usundite teemasid, hulka esoteerikat (castaneda, budism, Sassi raamatud jne). Hakkasin jälle maalima ja mul on isiklik
auto, mis teeb vabaks. Palju on tehtud käsitööd ja rajatud iluaed.
See aasta suri küülik ära, masendav. Ootan, kuni jõuluvana mulle läpaka toob
Olen muutunud saastaks. Lihtsalt, kokkuvõtvalt.
Ei välista, äkki ma olen seda koguaeg olnud.
Mingeid töökohtadevahetusi pole olnud, sest mulle ei meeldi ringi joosta ja kahtlen enese võimekuses uutel kohtadel hakkama saada.
Ahjaa, kriminaalasja sain kaela enesele, seoses ühe teatud kasutaja pere ähvardamisega.
Elu nagu lill
What's not to like 
Elan lõpuks ometi seal kuhu olen sisse kirjutatud.
ahjaa, mõned kunagi kallid töökaaslased on uutele väljakutsetele läinud.
Miskipärast läks suhtlus juba kolleegiks olemise ajal äärmiselt kehvaks ja ei paranenud kuni lõpuni.
Vastutust ja kohustusi on juurde tulnud ja mulle hakkab tasapisi tunduma, et ma olen täiskasvanuks saanud või sellele juba üsna lähedal.
Kui muidu pole targemaks saanud, siis ehk niipalju, et iga tondiga pole mõtet dialoogi laskuda.
"Never argue with an idiot. They will drag you down to their level and beat you with experience."
Ma olen 10 aasta jooksul asju teistmoodi nägema hakanud. Varasemalt raskena tundunud probleemid on muutunud hetkel kergesti lahendavateks.
Ma ei võta kõike enam nii südamesse ja olen ilmselt muutunud tugevamaks.
Olen muutunud kehvemaks, paigalseis on ka tagasiminek.
Lasen endistel koolikiusajatel siiani enese peal vägivalda tarvitada, verbaalset siis.
Ei suuda alustada iseseisvat elu.
Naiste puhul olen suhte lõpuks ikkagi üleolev, mõnitan ja sõiman, elan end nö nõrgemate peal välja sest igapäevaselt olen ise peksukott.
See pole õige käitumine minu poolt kuid nii on olnud.
Sellest on vaid samm füüsilise vägivallani minu poolt.
See on siis nii umbes elu peale ülikooli. Käisin väljamaal tööl, sain häid kogemusi, nägin elu ja maailma. Pettusin inimeses, kellega alustasin kooselu ja raiskasin elu parandades asja, mida polnud mõtet parandada. Viimane aasta sellest kümnest üritasin enda varjust üle hüpata ja arenesin päris tublisti, aga ikkagi oma olemusest mööda ei vaata. Nüüdseks on siis kätte jõudnud üks pöördepunkt, kus kõik on lõpetatud. Elukoht, töö, abielu jne.
Tsitaat:
Algne postitaja: kaitsevaim
Nüüdseks on siis kätte jõudnud üks pöördepunkt, kus kõik on lõpetatud.
Oled nüüd ju 10 aasta kogemuste võrra rikkam.
Mina arvan, et iga lõpp on millegi uue algus ja kui ikka vana asi ei tööta, siis ongi hea alustada uue ning värske asjaga. Kõige toredam on töölt ära
tulles see, et valikut uue osas on nii palju ning miski ei sunni sama valdkonnaga jätkama.
Suhte osas on hea kui pole põhjust vana taga nutta. Elukoha osas võib muidugi asi karm olla, eriti kui oled ise ehitanud ja palju aega ning vaeva
näinud ehk loonud midagi just sellist kus tahaks nö elu lõpuni elada.
Nonii. Viskasin oma elust välja mõned inimesed, kes segasid elamist. Või viskasid nemad mind. Vahet pole, tulemus on sama.
Ja jätsin mõned halvad
kombed maha. Oli küll raske, kuid nüüd olen vaba mees vabal maal. Lapsed suured, teen mõnuga oma tööd ja on aega oma mõnede hobidega tegeleda. Kolisin
maalt linna. Enam paremaks minna ei saa 
Minu viimase 10 aasta sisse mahub rohkem muutumisi, kui oleks soovinud. Ka siin Kodututes väga aktiivseks muutumine
. Mahtunud nii halbu, häid kui
mõtlemapanevaid sündmusi. Praeguse kogemuse juures teeks paljud asjad teisiti. Aga nagu öeldakse - lõpp hea, kõik hea. 