Board logo

mured psyholoogile või sõbrale?
Krissu - 03.04.2003 kell 11:11

Kellele kurdate oma muresid? Kas on see sõber või psyholoog, kelle poole pöördute kui pea muredest paks otsas? Või leiate, et näiteks internet see, kus saad võhivõõrale oma murekese ära kurta jäädes tundmatuks, saades end lihtsalt välja elada?


marintz - 03.04.2003 kell 11:14

Mul pole küll siiamaani veel isegi mõttesse tulnud psüholoogi külastada.Ikka alati leiab kellegi kellele oma mured ära rääkida ...jah,kas või netis ..miks mitte on ju palju toredaid inimesi,kes hea nõuga abiks oskavad ollla


tiina - 03.04.2003 kell 11:15

Kõik varjandid on ju normaalsed

Oleneb täiesti muredest...vahel piisab sõbrannale rääkimisest. Aga kui asjad väga halvad ja seda pikka aega ja mured hakkavad tervisele...siis vaja ikka asjatundjaga rääkida ja koos lahendusi leida, kui ise omadega ummikus.

Samuti ka neti teel hea sõprade ja tuttavatega rääkida...telefoni arved väiksemad ja saab jutud kenasti räägitud.

Kõik ikka murede suurusest, olemusest ja hulgast oleneb.


Krissu - 03.04.2003 kell 11:17

Ise arvan, et kõik oleneb probleemist ja inimestest.
Psyholoogi juurde pöörduks siis, kui pole kedagi, kelle poole pöörduda ja tema sind alati ära kuulab ja sinule toeks on ning abi oskab anda profesionaalselt.
Sõbral ei pruugi alati olla aega ja siis ehk peab targutamist kannatama See ei ole kah sugugi hea. Sõbra suust võib ka asi edasi minna pläkutamisele, mis pole alati garanteeritud.
Internet on aga hea sellepoolest, et saad rääkida vabalt, ilma põdemata.Iseasi, kas leidub inimest, kes tahab kuulata.


pisimimm - 03.04.2003 kell 13:01

Mina vist olen inimene, kes eriti ei taha oma muresid kellelegi kurta... Kui väga üle ääre hakkab ajama, siis pöördun kõige lähema inimese poole ja selleks hetkel oma mees. Kui aga kunagi vaja professionaalset abi, siis ikka prühholoog... Aga samas võin ka väita, et ma suht õnnelik olen, sest selliseid kriisimomente, kus ei tea, mida teha, on olnud kokku vaid paar tükki... Ju siis oskan omadega välja tulla ja põhimõtegi elus on, et kõige jaoks on lahendus olemas, mõnikord tuleb seda lihtsalt kauem oodata


michelle - 03.04.2003 kell 13:07

ise olen psühholoogi ära proovinud. nooruke oli teine alles ja nii õpikutes kinni, isegi mina sain selest aru, olen omast huvist uurinud seda...ja siis hakkas hoopis mind oma muredes süüdistama ja ütles mõned sellised asjad, et teisedki pärast imestasid. ma enamasti internetis ennast välja elan.


Lola69 - 03.04.2003 kell 13:32

Ise alustan ikka lähimatest, kelleks on mees ja sõbrad. Ja siiani on mured nii lahenduse leidnud. Kuigi kindel on ka see, et on muresid, mida peaks laskma aidata lahendada asjatundjal.


Lotake - 03.04.2003 kell 13:39

Siiamaani ikka oma jõududega hakkama saadud, st. kallim ja sõbrad abiks.


cleona - 03.04.2003 kell 13:51

Suur mure arutan sõbraga läbi,pisemat sorti asju siin ehk.Net selle koha pealt hea koht,et rahvast palju ja kui otsida siis keegi neutraalne oskab hoopis paremat nõu anda.
Kuna aga...muresid ja muid probleeme elus nii vähe siis pole vajadust olnud kellegi õlal halada.Seni olen ise saanud hakkama!


aivar - 03.04.2003 kell 15:09

sain ühes jutukas inimesega jutu otsapeale ja rääkisime teineteisega kõigest .tema rääkis oma muredest ja unistustest ja ka nendest asjadest millest ta polnud kellelegi rääkinud mina jälle oma asjadest. kõige ämmastavam on see, et meil mõlemal hakkas kergem.


Mara - 03.04.2003 kell 20:05

kunagi sai tehtud seda m6lemale...nyyd olen positiiv ise...niet ei mu reemsat sydant miski kurvaks tee...


Kayleigh´n I - 03.04.2003 kell 20:07

Ennem ei rääkinud mitte kellegile, sain ise hakkama.
Nüüd on üks sõbranna, kellega me räägime vastastikku.
Ja tuleb kah vist aeg, kui psühholoogile saab miskit avaldatud.
Tegelikult ühsvahe käisin psühholoogi juures aga ära tüütas


muhhin - 03.04.2003 kell 21:05

Peab see vast mure olema, mida kellelegi kurtma lähen - kuigi vahel võiks ju. Lahendused oleksid ehk kergemad tulema.


Laurikas - 03.04.2003 kell 23:49

psühholoogi ei ole veel külastanud.. kooliajal ikka oli paar juhust kus see nagu kohustuslikus korras ette tui, a siis olid ka muud teemad.. näit, mis ma ikka tulevikus teha tahan jne... testid värgid..
mure puhul ikka oma naine aitab, kes muu... vöi head söbrad.. tegelikult harjund rohkem ise oma muredega toime tulema, aga kui tead, et alati on ikka keegi olemas, siis palju lihtsam....
a eks ma olen ikka rääkinud ka ja juba tavaliselt selle rääkimise käigus lahenduse leian vöi asjast üle saan... rohkem nagu minu puhul ei olegi vaja..


webkaaren - 04.04.2003 kell 06:30

Paar psühholoogi kogemust on minevikust olemas. Ja ei olnud üldse paha. Proff ikkagi. No ja tõsised kriisid olid kah. Ise nad ütlevad, et lahendused on inimeses endas olemas. Nende amet on kuulata ja takka kiita.
No ja siis on kasutatud poolalateadlikult ka sellist õlleteraapiat. Astud õllekasse, peale 6. kannu on juhuslik lauakaaslane parim sõber, räägite ennast tühjaks, peale 10. lähete isesuunades ja rohkem ei kohtu. Või vähemalt ei tunne ära. Viimastel aastatel on suhted naisega muutunud niivõrd heaks ja sügavaks, et mingi kõrvalise abi järgi on puudunud täielikult vajadus. Ja ega neid pingeid niiväga kogunegi, kui üritad nad kohe eos ära maandada. Põhiline minu meelest on teha ükskõik mida aga mitte matta stressi enda sügavusse. Laastab kohutavalt tervist. Sõpradega on kogemused paraku kurvapoolsed. Ju siis ei ole piisavalt head head sõbrad olnud.


night - 04.04.2003 kell 07:05

Mina oma muresid küll ei kipu naljalt kellegagi jagama-isegi lähedased saavad tihtipeale alles hiljem teada kui mul miski mure on olnud ja siis ka eriti detailidesse ei lase neid....pigem satun alati ise usaldusaluseks ja kuulajaks pooleks.Vahest on küll selline tunne,et olen nagu shvamm,mis mured endasse imeb,ja endal kohe raske olla isegi kui see võõras mure peaks olema.....aga olen alati kuidagi ise hakkama saanud .Heaks abiks on huumor igasugu muremõtete leevendamiseks.Ja käed rüpes istuda ka ei tohi,ikka tuleb endast parim anda ja püüda mure võimalikult ruttu selgeks mõelda/rääkida ja siis likvideerimise kallale asuda


Vamp O Drama - 05.04.2003 kell 19:35

eriti ei kipu kurtma üldse kellelegi. keda see huvitab, mis mured mul on. sõbrasuhteid ei harrasta, psühholooogide juures pole siiamaani käinud, kuigi psühhiaatreid näiteks on nähtud mitut masti.... nojah.

kui on mure, kirjutan päevikusse.


michelle - 05.04.2003 kell 21:22

minul see päeviku etapp läbitud ja lõpetatud...peale seda kui mul pere need üheskoos läbi luges ja minu pärast selle eest peaaegu maha mattis...


yller - 05.04.2003 kell 21:48

kõikse kõige parem on mingile kont võõrale kes eih tea sinust s*ttagi


Vamp O Drama - 05.04.2003 kell 22:20

Tsitaat:
Algne postitaja: michelle
minul see päeviku etapp läbitud ja lõpetatud...peale seda kui mul pere need üheskoos läbi luges ja minu pärast selle eest peaaegu maha mattis...

ega mu päevik ei olegi sahtlisse peidetud kaustik....


Pillekas - 06.04.2003 kell 18:21

No psühholoogi juurde muredega siiani läinud pole ja usun, et ei lähe ka...püüan rohkem ikka ise hakkama saada : )


lota_kalla - 06.04.2003 kell 20:59

sõbrale !!!!


Ray - 28.04.2003 kell 00:15

Tsitaat:
Algne postitaja: Krissu
Kellele kurdate oma muresid? Kas on see sõber või psyholoog, kelle poole pöördute kui pea muredest paks otsas?


Oma probleeme üldiselt ei räägigi kellelegi: psühholoogid on vahel ise omadega üsnagi puntras ning sõbrad...

Ei, suuremad asjad jäävad sügavustesse. Pole kuigi kurtja tüüp.

Lisaks teine inimene võib vaid noogutada või lobiseda laiali udujutte, seega arvestan iseenesega.


NormKutt - 28.04.2003 kell 00:30

Psühholoog? Nii hulluks ei anna minu puhul asjadel minna - äärmisel juhul "aeg maha" ja asjade üle väheke mõtelda.
Kuigi, jah vahel saab ka südant puistatud - see on vajalik mõtete korrastamiseks.
Kuid kõige sügavamad asjad on ikka sügavustes


Blond_Bimbo - 28.04.2003 kell 17:13

On proovitud ära kõik kolm, nii psühholoog, sõbrad kui ka internet.
Mis kellele parem, see jäägu igaühe enda otsustada.


Arwen - 28.04.2003 kell 19:08

sõbrale on hea kurta, sest ta mõistab su muresid vast kõige paremini. kontvõõras netis aga oskab anda adekvaatsemat hinnangu. psühholoogi pole siiamaani veel pidand õnneks külastama


Hiirekas - 28.04.2003 kell 19:24

Olen üritanud kõiki kolme võimalust kasutada. Tulemused järgmised.
Psühholoog, võik ise endale psühholoogi palgata. Kahjuks olen ka mina seda ala mingil määral õppinud ja, kui inimene hakkab mulle sootuks haiget tegema, siis on asi mäda. Olen uurinud nende tausta ja tööle saamise tingimusi. Seega ei imesta, kui mõni neist on psühholoogiks õppinud vai seetõttu, et lapsepõlve hirmusid talistseda. Selline aga psühholoog kahjuks olla ei või.
Sõpradega on see lugu, et vaata ette. Sealt võib nuga selga tulla. Üldiselt on ikka inimese iseloom suht omakasupüüdlika ja võõrastesse muredesse ei viitsita süveneda. Ikka omade muredega tullekse, võõrastest muredest suht kama.
Netiga on see lugu, et harv juhus, kui mõne asjaliku inimese otsa satud, kes ka mure sügavuti lahata viitsib. Enamik viskab ikka mõtetuid repliike.

Siiani ei tea, kuhu oma muredega tegelikult minna.


vantark - 28.04.2003 kell 22:51

oma koerale, sest ta ei vaidle, ei targuta vaid vahib otsa ja ootab süüa


Hiirekas - 29.04.2003 kell 12:05

Tsitaat:
Algne postitaja: vantark
oma koerale, sest ta ei vaidle, ei targuta vaid vahib otsa ja ootab süüa


Ja mis peamine, ei ole hirmu, et ta seda sinu enda vastu ära ei kasuta.


ipsu - 30.04.2003 kell 07:51

On asju mida ei räägita kellelegi....aga üldiselt kui vajan kuulajat siis sõbrants ikka kuulab ja aitab.


Mummu - 07.05.2003 kell 18:54

Mina oma muresid küll kellegile kurtma ei lähe...eks saadakse ikka aru, kui meel on must ning siis proovitakse lõbustamisega tuju ülespoole saada, kuid üldiselt proovin ise omadega hakkama saada.Kui ka ummikusse jooksen, on kõige kindlam variant, küsida neutraalse inimese käest, sest tahes tahtmata, teadlikumad võivad hakata sind suunama...


li-li - 07.05.2003 kell 19:03

Tsitaat:
Algne postitaja: Krissu
Kellele kurdate oma muresid? Kas on see sõber või psyholoog, kelle poole pöördute kui pea muredest paks otsas? Või leiate, et näiteks internet see, kus saad võhivõõrale oma murekese ära kurta jäädes tundmatuks, saades end lihtsalt välja elada?

ei väsi omi sõpru kiitmast..... aga kui ikka tunned,et kuidagi enam ei saa,siis proffide poole pöördumine pole küll mingi tabu


keravälk - 07.05.2003 kell 19:42

murele lahendust võib ewww netist kah otsida see üks hea varjant aga see psühholoog on kõige mõtetum varjant.,mis inimene on ültse psühholoog ei kujuta ettegi kas ta näeb otse sinu hinge .Mida näeb psühholoog inimesest kles pöördub tema poole kas kedagi kelle klkäest saab raha nöökida ilma head abi andmata .igatahes mina küll psühholoogi juurde ei pöörduks ennem valiks juba vaba surma kui tõesti muud väljapääsu pole .njaa vaba surm koprduvalt sellele mõelnud -ainuke hea varjant et pääseda kergelt eriti siis kui sul pole kedagi ega midagi kaotada


montca - 07.05.2003 kell 21:19

Kui ikka väga raske mure, siis selle hoian kindlalt endale. Milleks kurnata teisi oma muredega? Arvan, et teistel omigi küllaga... Psyholoogi poole pole ma kunagi mõelnud pöörduda. Aga hiljem kui murele lahendus leitud ja palju aega sellest möödas, siis võin sellest vabalt rääkida.


li-li - 08.05.2003 kell 00:36

hei...ma just ei propageeri aga antidepresandid on tänapäeva ilmaelus üsna tavalised aga ,et neid saada pead ikka arstiga enne rääkima.....omadest kogemustest räägin.....aitavad ja veel kuidas


Devil - 08.05.2003 kell 15:01

mina ei kasuta ühtegi neist variantidest. hoian kõik endale, kade olen


Honey - 08.05.2003 kell 16:07

sõbrale ikka....a mõned mured hoian ikka endale....


yller - 08.05.2003 kell 16:13

Tsitaat:
Algne postitaja: Honey
sõbrale ikka....a mõned mured hoian ikka endale....


mix endale oida?


Honey - 08.05.2003 kell 16:16

Tsitaat:
Algne postitaja: yller
Tsitaat:
Algne postitaja: Honey
sõbrale ikka....a mõned mured hoian ikka endale....


mix endale oida?


nu ma ei tea...mõni asi on lihtsalt selline mida ei taha kellelegi rääkida...ja ise tahax kaa peast välja visata selle....ei taha et teised minu pärast muretsex...


yller - 08.05.2003 kell 16:32

Tsitaat:
Algne postitaja: Honey


nu ma ei tea...mõni asi on lihtsalt selline mida ei taha kellelegi rääkida...ja ise tahax kaa peast välja visata selle....ei taha et teised minu pärast muretsex...


aga jagatud mure on pool muret ju
ja kui oled saanud muret jagada kellegile, siis akkab ju endal kergem


sway - 12.03.2004 kell 20:40

mulle sobib interneti variant..kõige ohutum. a psühholoogide suhtes on tänu kooli omale ebausaldus....ta on rääkinud paljude õpilaste probleeme, ilma nimesid nimetamata, kuid meil on suht väike kool ja rohelise pea või litsaka välimusega 6enda klassi õpilasi ple ju nii palju. juttu näoga ple raske kokku panna. nende töö A ja O ju peab olema diskreetsus. kui ei saa keelt hammaste taga hoitud, siis valigu uus amet!!!:/


kontorihiir - 12.03.2004 kell 21:19

Mina hoian endale, väga harva kui midagi välja räägin...lihtsalt ei taha....katsun ise hakkama saada ja olen siiani saanud ka...


püsimatu - 12.03.2004 kell 22:44

Sõprasid oma murega vaevama ei hakka, milleks? Neil niigi kuhjaga omi muresid mida mulle räägivad.
Psühholoogi variant mulle isegi meeldib, võõras inimene, aeg kinni makstud, seega kohustatud olema vabad kõrvad. Tähtis on end tühjaks rääkida. Ega psühholoogist nõuandvat kasu ole, suunavat vast veidi, aga teinekord juhtub nii, et oma häält ja juttu kuulates jõuab ise lahendini. Iseendale peegli ees on kah hea rääkida.
Ma kirjutan oma mure paberile. Ja mõniaeg hiljem lugedes leian ikka, et maru tühine. Enda ees oma mõtetest-muredest vahest piinlik.


discrete - 12.03.2004 kell 23:28

aga mina helistan emmele


ratatosk - 13.03.2004 kell 02:08

Ma arva, et on olukordi ja muresid, mida saab leevendada sõpradega rääkides, aga kindlasti on ka olukordi, kus on vaja proffessionaalset nõustamist/ravi - siis on psühholoog või psühhoterapeut kindlasti abiks. Õnneks endale ei ole selliseid muresid olnud, et hädasti oleks vaja kellegagi jagada. Aga sõpradega rääkimine teeb head ikkagi, isegi kui hädasti vaja ei ole.


sirli - 13.03.2004 kell 11:15

mina olen siiani saanud oma probleemid lahendatud tänu sõpradele ja internetitutvustest on ka väga palju abi olnud. Siiski arvan ma, et tegelikult on elus probleeme, kus ilma profesionaalse abita hakkama ei saa. Siiani aga õnneks pole minul niivõrd tõsiseid asju olnud.


chardonnay - 13.03.2004 kell 11:30

Olen ka kõiki kolme alguses nimetatud varianti proovinud. No psühholoogi juurde minek oli suht-koht ajaraiskamine, kuna ta lihtsalt ei osanud midagi mu muredega ette võtta, kui ma talle oma siniste silmadega silma sisse vaatasin
Sõpradele saab peaaegu igast murest rääkida, kuid on ka neid muresid, mida ei tahaks isegi sõpradega jagada.
Internetis olen ka msn-i sõprade käest üht-teist abi saanud ja end pärast neile rääkimist paremini tundnud.
Seega ega see pole oluline, kellele räägid, räägi neile, kelle seltsis sa end mugavalt tunned ja tead, et see inimene võtab sind ja su muret ikka tõsiselt.


renet - 13.03.2004 kell 12:12

asjassepuutuvad räägin psühhiaatrile. psühholoogile pole seni olnud eriti midagi rääkida, kaks korda käisin ta juures, esimesel korral jõudmise järeldusele, et asi pole välistest teguritest tingitud ja teine kord sain yhe testi tulemused teada.
ylejäänd probleemidega, oleneb probleemist, räägin sellele, kellele on konkreetsest asjast kõige mõtekam rääki


Wet - 19.01.2012 kell 19:30

Ma tegelikult,kui siia kautajaks ennast registreerisin,arvasin,et hakkan siin auru välja laskma ehk oma muresi kurtma. Et sõpru ja elukaaslast ei tüüta oma murdedega ja räägin võõrastele A tutkitki


ohakas - 20.01.2012 kell 09:04

sa tee algust wet, siin kogemustega eluhundid koos
ehk on abiks
ise reeglina internetist abi ei ole otsinud, no siiagi regasin ennast lihtsalt niisama ja eks ma mitu aastat ka jama ajasin. olen kindel, et paljud pidasid mind mõttetuks sinisilmseks blondiiniks ah tegelikult see polnudki taotluslik


Wet - 20.01.2012 kell 10:30

Ohakas,tänan pakkumast,aga ei.Siin saab niisama meeldivalt aega viita ja arvamust avaldada,aga oma tegelikke muresi pole siin tervislik jagada
Saad sellise "kuulirahe" endale selga,et mure on suurem,kui enne. Lisaks veel murele hakkad oma mõistusest kahtlema.


ohakas - 20.01.2012 kell 11:00

no näiteks küsimuse kuidas on parem seksida kas püsti/ pikali ei oska ma küll ühest vastust anda
või siis kas teha keelekas hommikuti või õhtuti, pimedas või täistulede ajal

aga mind huvitavad küsimused saavad küll vastused
näiteks üks teab siin jube hästi puidutoimest ja puidutöötlemise võimalustest. ma olen sillas


Deiviidas - 20.01.2012 kell 23:45

Peaks vist psühholoogi poole pöörduma kui mured enam asu ei anna.
Internet võib leevendada aga mitte ravida.
Informatsiooni töötlemise oskusi omades võib aga isegi internetist leida suuna oma probleemide lahendamiseks.


Qqpai - 20.01.2012 kell 23:58

mured tuleb ikka ise lahendada, psühholoog võib ainult abiks olla ja õiget suunda aidata leida


Deiviidas - 21.01.2012 kell 00:01

Absoluutselt õige. Aga psühholoogi juures käimine on igati trendikam kui kulutada oma sõprade aega või internetis informatsiooni töödelda.


kerberos - 21.01.2012 kell 11:32

isiklikult jagan oma muresid sõpradega õlleklaasi taga.
nagu vanarahva tarkus ütleb,et võta pits ja pea aru

aga psühholoog???????
nad ei aita vaid suunavad sind,ning pärast esitavad üpris kopsaka arve,mis sind uuesti nende juurde tagasi suunab


kodukäija - 22.01.2012 kell 06:29

Tuli siinkohal meelde tsitaat austet kirjaniku sulest ja surematuks raiutud kõigile teada filmis:"keeruliseks ää sina ise oma elu ela"


tiivitaavi - 22.01.2012 kell 11:46

... kasvasin samas liivakastis inimesega,kes praegu praktiseerib inimeste kuulamist,
...vaatan,et vahest vajab ta ise emotsionaalset tuge ja tühjaks rääkimist ja siis jaksab jlle.


psyhhobitch - 22.01.2012 kell 12:19

Siiani olen väga edukalt iseenda psühholoogiks olnud. Nagu eelnevaltki mainitud, ei saa nad kedagi maagiliselt terveks teha, vaid suunavad ja lasevad inimesel endal vastavad järeldused teha. Tunnen ennast piisavalt hästi, et endas ise selgusele jõuda. Kui abi vaja, kasutan selleks sõpru. Lõppude lõpuks tunnevad nad mind ju paremini kui mõni kõrvaline isik.

Samas väärib mainimist, et mu mees õpib hetkel psühholoogiks ja tavaliselt kurdan muresid talle. Kuidas iganes ta mind siis ka ei analüüsi, vähemalt väljendub ta sõbrana. Ei teagi, kas ma siis kasutan pidevalt psühholoogi teenuseid või ei


tiivitaavi - 22.01.2012 kell 12:23

Enda sisse tuleb vaadata,seal on kõik olemas.


guttamax - 22.01.2012 kell 12:27

te kõik vajate hoopis psühhiaatrit! Esimene vaba aeg on kahjuks alles juunis, et varuge kannatust


tiivitaavi - 22.01.2012 kell 12:29

aga ise,kuidas on sinuga,kas sinuga on kõik korras


guttamax - 22.01.2012 kell 12:32

ei ole..kahjuks olen juba nii lootusetu juhtum, et järjekordset psühholoogi hullumajja saata ei näe mõtet.


tiivitaavi - 22.01.2012 kell 12:35

kuidas saan sind aidata?


guttamax - 22.01.2012 kell 12:43

Sina einohh, tagatargemaks läheb tegelt saad küll--võta iga päev xanaxit, kohe, kui uni ära läheb võta uus. See oleks küll abiks


tiivitaavi - 22.01.2012 kell 12:47

Ei.