
Olete teinud kirjalikke korraldusi oma surma puhuks kas siis testamendi või kasvõi pärimislepingu näol?
pole mida pärandada ja kellele pärandada
Esialgu mitte,arvan et sellega peaks olema veel aega.Kuid samas:surm ei teata kui tuleb.
Kuna minu suurim vara on minu lapsed ja neid pärandada ei saa siis arvan et esialgu see dokument siiski koostamata jääb!
Kui ma jõuan nii 50ks saada, siis kindlasti teen.
vara veel... pole nii vana veel ja pole see
pärandus ka nii suur, mis keegi vöiks saada veel..
Vast edaspidi kui ikka on midagi pärandada ka ja vanust ka natu turjal, siis vöib-olla....
Ei pole mette veel sellele mõttele tuld. Ja ega pole vajadustki. 
Kui MIDAGI väärtuslikku soetan mis siukse püsiva väärtusega on, siis teen
aga esialgi vaid võlakirjad on pärandada

Seni pole teinud, sest pole nagu eriti midagi pärandada ja see vähene läheb ju ikka lapsele.
Njah hetkel pole nagu midagist pärandadagi nii et ma arvan et ootan veel paar aastakümnekest sellega 
Ei ole ma midagi teinud ja usun et pole vaja ka. Oleks veel palju pärijaid ja rikkust, mida jagada. aga pole nagu midagi.
Olen küll tegelikult juba asjale mõelnud
Ega mul tegelikult midagi suurt edasi ei ole anda aga midagi ikka
Samas ma muretsen rohkem sellepärast, et kuidas ma oma elukindlustusela jalad alla saaks. Seda oleks minu lähedastele rohkem vaja 
Tsitaat:
Algne postitaja: Laurikas
vara veel... pole nii vana veel ja pole see
pärandus ka nii suur, mis keegi vöiks saada veel..
Vast edaspidi kui ikka on midagi pärandada ka ja vanust ka natu turjal, siis vöib-olla....
Ei ole teinud.
Kui te pole veel teinud ja plaanite seda teha siis alati võib mind meeles pidada...
njaaa.............peaks ka tegema.....aga tegelt polegi midagi pärandada ......ja kui juhtubki midagi jääb kõik lapsele...ja
mehele.....................
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Olete teinud kirjalikke korraldusi oma surma puhuks kas siis testamendi või kasvõi pärimislepingu näol?
pole mul midagi pärandada..ainult neid asju, mida koid ja rooste ei kahjusta
minust on mõned legendid välja mõeldud, ehk saab neist kunagi
muinasjutud

/me teeb nüüd testamendi
mina see ja see
plää plää plää
pärandan kodutute portaalile oma neerud
palun
Ei ole mitte miskit küll kirjalikult seni paberile pand....pärandada oleks aga nii mõndagi... Eks nad lastele lähevad, kellele siis veel...ja sellega olen päri, selleks eraldi testamenti teha - ei näe mõtet
Tsitaat:
Algne postitaja: yller
pole mida pärandada ja kellele pärandada![]()
Kuna kogu vara pärandaksin oma lapsele ja mehele, siis ei näe testamendil mingit mõtet. Nad ju minu seadusjärgesed pärijad.
Tsitaat:
Algne postitaja: marx
Tsitaat:
Algne postitaja: yller
pole mida pärandada ja kellele pärandada![]()
Peaaegu sama lugu, et pole nagu miskit pärandada
!
Pole nagu eriti midagi pärandada. Pealegi kõik mis mul hinge taga on...jääb lastele. Kuna meil maine vara mehega kahepeale, siis tema jagab, mis
kellelegi, kui mu aeg peaks käes olema ja lapsed veel väikesed.
Võib olla kunagi hiljem, kui seda vara juhtub rohkem olema ja lapsed juba täiskasvanud...siis ehk jagaks süboolselt asjad ära, sest seda tõesti ei
taha, et minu lapsed peaksid mingite asjade pärast tülli minema. Kuigi loodan, et nad ei muutu mitte kunagi sellisteks. Olen üritanud neid nii
kasvatada, et nad alati oskaksid ka anda ja loobuda.
Ka minu suguvõsa on hukutanud just rahaahnus...olen seda lapsest saati kõrvalt jälginud...ääretult kurb ja inetu
Õnneks pole minul kelleltki
midagi saada, seega pole ka kellegiga vaja kakelda ja pigem loobuksin kui kargaksin oma õele kõrri...mitte iial. Ja olen ka lastele üritanud veidi
asjadest rääkida, et ka nemad oskaksid elus kokku hoida. Esialgu rohkem küll vanema lapsega rääkinud...teised veel natuke väikesed.
Ei ole mulgi midagi suurt hinge taga, ent ... Minu surma korral on õigusi enamail kui mu lastel ja mehel. Nii et ... Tegelikult vajaks ka see pisku
korraldamist.
ma ikka mõtlen, et peaks tegema. Aga kunas ma selleni jõuan ...
Tsitaat:
Algne postitaja: pirka
Oli suur ja suht siiski sõbralik pere.
Isa enam polnud. Ema, lapsed, ja laste pered. Lastel kõigil juba oma elamine.
Ema suri. Maha jäi maja.
See lugu juhtus mitu head aastat tagasi...
See maja jagamise jant kestab senini, kohtutele ja advokaatidele on kulutatud rohkem kui selle maja väärtus on. Isegi paar kriminaalasja kokku sogatud ja uurimisel....
Ja enne sõbralikult läbi saanud õdede-vendade pered ei suhtle omavahel enam mujal kui kohtus....
Ka nii võib minna...kahjuks...ja see ei ole väljamõeldud lugu...olen seda idiootsust kõrvalt vaadand juba varsti seitse aastat...
Kogu hingest loodan, et ei minu ega ka teite lapsed kunagi...mitte kunagi sellisteks ei muutuks...
Aga parem vist siiski kui miski paberi peal asi olemas... a'la selles stiilis, et kui näiteks mingi poole aasta jooksul sõbralikult jagatud eip saa...siis sundmüüki ja raha võrdselt...
Esialgu veel tegemata see.
Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Jah, olen minagi pealt näinud, kuidas suur suguvõsa , kes kogu aeg sõbralikult omavahel suhtles ja superhästi läbi sai, varanduse pärast ära lagunes.... Ja see oli kole, seda kaklust oli lausa kole vaadata, kuidas ikka mingi tühipaljas korter võib inimesed (õe-venna) nii tülli ajada, et enam tere ka üksteisele ei öelda....oi-oi. Ja nii ta hakkas kokku kukkuma.... Ma ei tahaks kunagi sellises situatsioonis olla, arvatavasti ei ole ka, sest siis astuksin ise minema, jättes asjad teistele.....
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Ja nii saavadki sageli ka kõige rahuarmastavamatest inimestest suured sõdalased.
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Olete teinud kirjalikke korraldusi oma surma puhuks kas siis testamendi või kasvõi pärimislepingu näol?
...aga viimase kirja olen teinud,kui arvasin,et mind ei jagu kauax
nüüd olen
mina ja seda kirja enam pole
Jah, olen küll.
pole teinud, aga peaks vist
ah tegelikult olen oma lastes kindel, et nemad saavad jagatud
juba seepärast, et paljut polekski vaja jagada
Testament tuleb kindlasti teha.On räpane kogemus olemas.
Ohakas-see mis hetkel tundub tore on ühel hetkel otsas.Ainus kindel asi siin ilmas on surm
Testament on oluline siis, kui seaduslikud pärijad meelejärgi pole v on eelduseid päranditülideks...Probleemi ei tunneta, ega usu seda ka tulevikus tekkivat...
Just päranditülid on ppõhiline,mis inimesed lolliks ajavad.Eriti siis kui ühel osapoolel tekkib kahtlus nagu teine osapool saab parema osa.
et jagan ära oma kolm aiaharki ja kaks labidat
Ka minu tädid pöörasid peale vanaema surma tülli ja sain sealt osa minagi, kui selgus, et vanaema oli mulle, tema surnud tütre pojale 1/3 pärandanud.
See oli jube kogemus, kuidas nad käisid kordamööda minu juurde üksteise peale kaebamas
Aga jah, omal on testament tehtud...
Hetkel pole suurt midagi jagada ja kui juhtub ootamatult surm külla tulema, siis saavad mees ja laps oma osa nagunii. 60selt teen testamendi, seega
aega veel on. 
Ma olen siuke uss, et kutsusin lapsed kokku ja lasin neil endal otsustada, kes tahab ja midagi ka teha viitsib. Vaat nüüd ei saa keegi öelda, et
kedagi eelistati.
Tsitaat:
Algne postitaja: ohakas
et jagan ära oma kolm aiaharki ja kaks labidat
no see saab mul olema nii, et kui üks lastest tekitab uudishimu mu tööd jätkata, see saabki kõik endale
ja kui ei teki, müün ise kõik maha ja elan vanaduspensionist
samas mul pole paljut müüa, rohkem on mittemateriaalset vara ja kes seda tahaks 