Board logo

Testament
Lola69 - 26.04.2003 kell 21:47

Olete teinud kirjalikke korraldusi oma surma puhuks kas siis testamendi või kasvõi pärimislepingu näol?


yller - 26.04.2003 kell 21:51

pole mida pärandada ja kellele pärandada


cleona - 26.04.2003 kell 21:52

Esialgu mitte,arvan et sellega peaks olema veel aega.Kuid samas:surm ei teata kui tuleb.
Kuna minu suurim vara on minu lapsed ja neid pärandada ei saa siis arvan et esialgu see dokument siiski koostamata jääb!


PrettyLizi - 27.04.2003 kell 12:11

Kui ma jõuan nii 50ks saada, siis kindlasti teen.


Laurikas - 27.04.2003 kell 12:15

vara veel... pole nii vana veel ja pole see
pärandus ka nii suur, mis keegi vöiks saada veel..
Vast edaspidi kui ikka on midagi pärandada ka ja vanust ka natu turjal, siis vöib-olla....


webkaaren - 27.04.2003 kell 13:37

Ei pole mette veel sellele mõttele tuld. Ja ega pole vajadustki.


meryli - 27.04.2003 kell 13:55

Kui MIDAGI väärtuslikku soetan mis siukse püsiva väärtusega on, siis teen aga esialgi vaid võlakirjad on pärandada


Hiirekas - 27.04.2003 kell 14:51

Seni pole teinud, sest pole nagu eriti midagi pärandada ja see vähene läheb ju ikka lapsele.


tamakotchi - 27.04.2003 kell 14:54

Njah hetkel pole nagu midagist pärandadagi nii et ma arvan et ootan veel paar aastakümnekest sellega


kontorihiir - 27.04.2003 kell 15:08

Ei ole ma midagi teinud ja usun et pole vaja ka. Oleks veel palju pärijaid ja rikkust, mida jagada. aga pole nagu midagi.


Kayleigh´n I - 27.04.2003 kell 16:28

Olen küll tegelikult juba asjale mõelnud
Ega mul tegelikult midagi suurt edasi ei ole anda aga midagi ikka
Samas ma muretsen rohkem sellepärast, et kuidas ma oma elukindlustusela jalad alla saaks. Seda oleks minu lähedastele rohkem vaja


Hiirekas - 27.04.2003 kell 18:39

Tsitaat:
Algne postitaja: Laurikas
vara veel... pole nii vana veel ja pole see
pärandus ka nii suur, mis keegi vöiks saada veel..
Vast edaspidi kui ikka on midagi pärandada ka ja vanust ka natu turjal, siis vöib-olla....


Iial ei või teada, millal lops tuleb. Seega parem tee ära.


Blond_Bimbo - 27.04.2003 kell 20:52

Ei ole teinud.


NormKutt - 27.04.2003 kell 21:04

Kui te pole veel teinud ja plaanite seda teha siis alati võib mind meeles pidada...


marintz - 27.04.2003 kell 21:04

njaaa.............peaks ka tegema.....aga tegelt polegi midagi pärandada ......ja kui juhtubki midagi jääb kõik lapsele...ja mehele.....................


Ray - 27.04.2003 kell 21:56

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Olete teinud kirjalikke korraldusi oma surma puhuks kas siis testamendi või kasvõi pärimislepingu näol?


Ei ole. Aga kui kunagi oleks vaja, ehk siis...
Peamiseks oleks näpunäited eluks, kuidas hakkama saada, siis saavad (kui neid tekib) järeltulijad ise juba omal soovil träni kokku kraapida või ilma vaadata


MonaLisa - 27.04.2003 kell 22:03

pole mul midagi pärandada..ainult neid asju, mida koid ja rooste ei kahjusta minust on mõned legendid välja mõeldud, ehk saab neist kunagi muinasjutud


yller - 27.04.2003 kell 22:24

/me teeb nüüd testamendi
mina see ja see
plää plää plää
pärandan kodutute portaalile oma neerud
palun


pisimimm - 28.04.2003 kell 06:46

Ei ole mitte miskit küll kirjalikult seni paberile pand....pärandada oleks aga nii mõndagi... Eks nad lastele lähevad, kellele siis veel...ja sellega olen päri, selleks eraldi testamenti teha - ei näe mõtet


marx - 28.04.2003 kell 07:07

Tsitaat:
Algne postitaja: yller
pole mida pärandada ja kellele pärandada

Peaaegu sama lugu, et pole nagu miskit pärandada


inglike - 28.04.2003 kell 07:10

Kuna kogu vara pärandaksin oma lapsele ja mehele, siis ei näe testamendil mingit mõtet. Nad ju minu seadusjärgesed pärijad.


Ull Miis - 28.04.2003 kell 07:14

Tsitaat:
Algne postitaja: marx
Tsitaat:
Algne postitaja: yller
pole mida pärandada ja kellele pärandada

Peaaegu sama lugu, et pole nagu miskit pärandada


Sama lugu siin, pole midagi pärandada, nu üx asi pmst olex a see juba ühe lähedase nimel!


tiina - 29.04.2003 kell 06:09

Pole nagu eriti midagi pärandada. Pealegi kõik mis mul hinge taga on...jääb lastele. Kuna meil maine vara mehega kahepeale, siis tema jagab, mis kellelegi, kui mu aeg peaks käes olema ja lapsed veel väikesed.
Võib olla kunagi hiljem, kui seda vara juhtub rohkem olema ja lapsed juba täiskasvanud...siis ehk jagaks süboolselt asjad ära, sest seda tõesti ei taha, et minu lapsed peaksid mingite asjade pärast tülli minema. Kuigi loodan, et nad ei muutu mitte kunagi sellisteks. Olen üritanud neid nii kasvatada, et nad alati oskaksid ka anda ja loobuda.
Ka minu suguvõsa on hukutanud just rahaahnus...olen seda lapsest saati kõrvalt jälginud...ääretult kurb ja inetu Õnneks pole minul kelleltki midagi saada, seega pole ka kellegiga vaja kakelda ja pigem loobuksin kui kargaksin oma õele kõrri...mitte iial. Ja olen ka lastele üritanud veidi asjadest rääkida, et ka nemad oskaksid elus kokku hoida. Esialgu rohkem küll vanema lapsega rääkinud...teised veel natuke väikesed.


Lola69 - 29.04.2003 kell 09:19

Ei ole mulgi midagi suurt hinge taga, ent ... Minu surma korral on õigusi enamail kui mu lastel ja mehel. Nii et ... Tegelikult vajaks ka see pisku korraldamist.

ma ikka mõtlen, et peaks tegema. Aga kunas ma selleni jõuan ...


pisimimm - 29.04.2003 kell 09:24

Tsitaat:
Algne postitaja: pirka
Oli suur ja suht siiski sõbralik pere.
Isa enam polnud. Ema, lapsed, ja laste pered. Lastel kõigil juba oma elamine.
Ema suri. Maha jäi maja.
See lugu juhtus mitu head aastat tagasi...
See maja jagamise jant kestab senini, kohtutele ja advokaatidele on kulutatud rohkem kui selle maja väärtus on. Isegi paar kriminaalasja kokku sogatud ja uurimisel....
Ja enne sõbralikult läbi saanud õdede-vendade pered ei suhtle omavahel enam mujal kui kohtus....
Ka nii võib minna...kahjuks...ja see ei ole väljamõeldud lugu...olen seda idiootsust kõrvalt vaadand juba varsti seitse aastat...
Kogu hingest loodan, et ei minu ega ka teite lapsed kunagi...mitte kunagi sellisteks ei muutuks...
Aga parem vist siiski kui miski paberi peal asi olemas... a'la selles stiilis, et kui näiteks mingi poole aasta jooksul sõbralikult jagatud eip saa...siis sundmüüki ja raha võrdselt...
Esialgu veel tegemata see.


Jah, olen minagi pealt näinud, kuidas suur suguvõsa , kes kogu aeg sõbralikult omavahel suhtles ja superhästi läbi sai, varanduse pärast ära lagunes.... Ja see oli kole, seda kaklust oli lausa kole vaadata, kuidas ikka mingi tühipaljas korter võib inimesed (õe-venna) nii tülli ajada, et enam tere ka üksteisele ei öelda....oi-oi. Ja nii ta hakkas kokku kukkuma.... Ma ei tahaks kunagi sellises situatsioonis olla, arvatavasti ei ole ka, sest siis astuksin ise minema, jättes asjad teistele.....


Lola69 - 29.04.2003 kell 09:35

Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Jah, olen minagi pealt näinud, kuidas suur suguvõsa , kes kogu aeg sõbralikult omavahel suhtles ja superhästi läbi sai, varanduse pärast ära lagunes.... Ja see oli kole, seda kaklust oli lausa kole vaadata, kuidas ikka mingi tühipaljas korter võib inimesed (õe-venna) nii tülli ajada, et enam tere ka üksteisele ei öelda....oi-oi. Ja nii ta hakkas kokku kukkuma.... Ma ei tahaks kunagi sellises situatsioonis olla, arvatavasti ei ole ka, sest siis astuksin ise minema, jättes asjad teistele.....


Jah, me kõik arvame, et astume ise minema. Samas .. kui küsida, mille eest seisad nagu emalõvi, siis ütled laste eest. Vaat siin tärkab sisemuses ka see võitlus laste eest. Sest see, mis on sinu, on ka nende. Ja nii saavadki sageli ka kõige rahuarmastavamatest inimestest suured sõdalased.


Hiirekas - 29.04.2003 kell 12:32

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Ja nii saavadki sageli ka kõige rahuarmastavamatest inimestest suured sõdalased.


raha on ennegi inimesi riidu ajanud ja üksteist suisa tapma sundinud. Müstiline aga selline jube võim on sellel krõbiseval paberil. raha võim. Minul on asi siiani nii lahendatud, et vanemate päranduse sai õde endale. No polnudki peale korteri midagi jagada. Ja kuda ma ta siis välja sealt tõstaks, või nõuaks õmbelejalt, kes saab 1600 kr palka poolt korteri raha atagasi.


li-li - 14.05.2003 kell 04:46

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Olete teinud kirjalikke korraldusi oma surma puhuks kas siis testamendi või kasvõi pärimislepingu näol?


vot ei ole teinud testamenti ega pärimuslepingut,pole nagu nii varakas...aga viimase kirja olen teinud,kui arvasin,et mind ei jagu kauax nüüd olen mina ja seda kirja enam pole


unistaja - 20.09.2012 kell 20:21

Jah, olen küll.


ohakas - 20.09.2012 kell 21:57

pole teinud, aga peaks vist
ah tegelikult olen oma lastes kindel, et nemad saavad jagatud
juba seepärast, et paljut polekski vaja jagada


freelancer - 21.09.2012 kell 19:45

Testament tuleb kindlasti teha.On räpane kogemus olemas.
Ohakas-see mis hetkel tundub tore on ühel hetkel otsas.Ainus kindel asi siin ilmas on surm


guttamax - 21.09.2012 kell 19:50

Testament on oluline siis, kui seaduslikud pärijad meelejärgi pole v on eelduseid päranditülideks...Probleemi ei tunneta, ega usu seda ka tulevikus tekkivat...


freelancer - 21.09.2012 kell 19:54

Just päranditülid on ppõhiline,mis inimesed lolliks ajavad.Eriti siis kui ühel osapoolel tekkib kahtlus nagu teine osapool saab parema osa.


ohakas - 21.09.2012 kell 22:54

et jagan ära oma kolm aiaharki ja kaks labidat


sales - 21.09.2012 kell 23:17

Ka minu tädid pöörasid peale vanaema surma tülli ja sain sealt osa minagi, kui selgus, et vanaema oli mulle, tema surnud tütre pojale 1/3 pärandanud. See oli jube kogemus, kuidas nad käisid kordamööda minu juurde üksteise peale kaebamas

Aga jah, omal on testament tehtud...


sissy84 - 22.09.2012 kell 01:31

Hetkel pole suurt midagi jagada ja kui juhtub ootamatult surm külla tulema, siis saavad mees ja laps oma osa nagunii. 60selt teen testamendi, seega aega veel on.


kodukäija - 22.09.2012 kell 05:47

Ma olen siuke uss, et kutsusin lapsed kokku ja lasin neil endal otsustada, kes tahab ja midagi ka teha viitsib. Vaat nüüd ei saa keegi öelda, et kedagi eelistati.


freelancer - 22.09.2012 kell 20:12

Tsitaat:
Algne postitaja: ohakas
et jagan ära oma kolm aiaharki ja kaks labidat



Kõik oleneb ......mitme pärija vahel


Kodukäija
Uss võid sa ju olla-kuni oled elus.Sinu käik on muidugi arukas ja igati kiiduväärt, seal aga on üks nüanss-sa oled veel elus.Ise elasin täpselt analoogse olukorra läbi ja kui aeg kätte jõudis siis muutus asi väga inetuks,eriti kui mõni osapool unustab kokkulepped.


ohakas - 23.09.2012 kell 06:53

no see saab mul olema nii, et kui üks lastest tekitab uudishimu mu tööd jätkata, see saabki kõik endale
ja kui ei teki, müün ise kõik maha ja elan vanaduspensionist
samas mul pole paljut müüa, rohkem on mittemateriaalset vara ja kes seda tahaks