
Olen endale selgeks teinud, et praegune suhe tuleb lõpetada.
Mis edasi? Elada oma elu ja mitte püüda endale kedagi koju tuua. Olen sõna otseses mõttes tüdinud pereprobleemidest, mis on tingitud sellest, et ei
oska endale partnerit valida. seega peaks nagu edaspidi üksi elama.
Kas tähendab see üksinda elamist, või ikkagi üksindut?
Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Olen endale selgeks teinud, et praegune suhe tuleb lõpetada.
Mis edasi? Elada oma elu ja mitte püüda endale kedagi koju tuua. Olen sõna otseses mõttes tüdinud pereprobleemidest, mis on tingitud sellest, et ei oska endale partnerit valida. seega peaks nagu edaspidi üksi elama.
Kas tähendab see üksinda elamist, või ikkagi üksindut?
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Esialgu tuleks küll omaette st üksi edasi elada. Aga see ei tähenda veel üksindust. Vaid üksi elamist. Elul ja hetkel tuleb lasta klaaruda, settida. Selges vees on lihtsam kala ka püüda.
Sa ei pea ju koheselt kokku kolima, uuri, vaata, naudi eraldi elamist....vali kauem ja vali põhjalikult. Usu, vahelduseks on päruis mõnus end vabana tunda ja üksi olla, mis aga ei tähenda, et see ka nii peaks jääma....
ära siis oma uuele partnerile ütle, et oled harjunud kellegagi koos olema, tekitab imelikke mõtteid mehes.
Tsitaat:
Algne postitaja: bjaka
ära siis oma uuele partnerile ütle, et oled harjunud kellegagi koos olema, tekitab imelikke mõtteid mehes.
Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Sul on õigus. Samas olen harjunud kellegiga koos elama ja üksi olek on kuidagi võõras ja nati hirmutab mind.
mina juba pikeamt aega üksik selles suhte mõttes...alguses oli raske, aga nüüd juba järjest rohkem ükskõik. enam ei looda, lihtsalt elan nii. võtan
seda kui apratamatust ja proovin elu nautida ka ilma suhteta. no mis teha, parem on olla üksik kui et järjekordselt ämbrisse astuda.
Tsitaat:
Algne postitaja: kelly
mina juba pikeamt aega üksik selles suhte mõttes...alguses oli raske, aga nüüd juba järjest rohkem ükskõik. enam ei looda, lihtsalt elan nii. võtan seda kui apratamatust ja proovin elu nautida ka ilma suhteta. no mis teha, parem on olla üksik kui et järjekordselt ämbrisse astuda.![]()
aga kui ämber on kullast ja teemantitega ehitud
Tsitaat:
Algne postitaja: bjaka
aga kui ämber on kullast ja teemantitega ehitud![]()
tipish!
Tsitaat:
Algne postitaja: bjaka
aga kui ämber on kullast ja teemantitega ehitud![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Selle ühe leidmiseks aga tuleks kanda kaitseprille, et end mitte asjatust särast pimetada lasta. Nii võime teha valesid valikuid. Ja valimist võib pärrsida ka ühe potensiaalse valitava asukoht liiga lähedal. Nii et .. kui tahaks seda üht hulgast leida, peaks hulga kõik elemendid olema võrdsel kaugusel.
ehh...ja mina mõtlesin et olen ainus kes ämbrisse pidevalt astub.
Tsitaat:
Algne postitaja: kelly
ehh...ja mina mõtlesin et olen ainus kes ämbrisse pidevalt astub.
aga minu meelest on tore et inimesed saavad rääkida sellest mis hingel muret teeb
ja et keegi kuulab ja ka vastukaja tuleb!!!:
Kaks pead on ikka kaks pead...pealegi foorumis on neid hulgim 




Parem on üksi täisverelist elu elada kui paarisuhtes ennast üksikuna tunda.
Tsitaat:
Algne postitaja: ameelya
Parem on üksi täisverelist elu elada kui paarisuhtes ennast üksikuna tunda.
Üksindusel pole miskit viga. Pigem loomulikum olukord kui segased paarisuhted. Arvan. 
Mina tahaks küll natuke aega täitsa üksi olla ja isegi üksindust tunda.
Sest suurt vahet nagu pole .. kuigi oled paljude tuttavate ümbritsetuna .. ikkagi oled sa üksi.
Ja ma tahaks kah .. rahu ja vaikust .. täielikku.
Aga seda saab vast alles siis, kui ma mullas laman..
Üksi elamine ei pea sugugi üksildust tähendama ja ka koos võib olla ikka sellises üksilduses.... Need lausa kaks ise asja vist.
Võta aeg maha. Ja katsu oma kogemusi kasutades järgi mõelda, mis sulle siis ikkagi vaja on ja miks asjad äparduvad. Ja enese vastu peab aus olema.
Kõige mõtlematum oleks vist lohutuseks mõnda uude avantüüri tormata.
/me ei karda üksindust ja toimiks just nii
Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
Mina tahaks küll natuke aega täitsa üksi olla ja isegi üksindust tunda.
Sest suurt vahet nagu pole .. kuigi oled paljude tuttavate ümbritsetuna .. ikkagi oled sa üksi.
Ja ma tahaks kah .. rahu ja vaikust .. täielikku.
Aga seda saab vast alles siis, kui ma mullas laman..
Üksi ma elan, kuid üksindust nüüd küll ei tunne. Pigem juba nii harjund, et pelgan isegi kaaslase leidmist...kunagi
Nii et, hiirekas, see üksielamise harjumus tuleb õige ruttu...
Mina ei taha üksi olla, ega ka üksi jääda.
Ei meeldi üksi olla....ehk ainult ajutiselt ja lühikest aega.
Tsitaat:
Algne postitaja: saskia
Mina ei taha üksi olla, ega ka üksi jääda.
Ei meeldi üksi olla....ehk ainult ajutiselt ja lühikest aega.
sussa kardab üksi jäämist
küllap seepärast et ma nõnna noor ja kogenematu veel...kuid mul siuke kogemus ka, kus üritasin teise linna (tegelt kolgas) õppima minna, aga jooksin
mingi 2 päeva pärast saba norgus koju tagasi. Hirmus tunne oli seal olla, kedagi ei tea ei tunne. Nagu ei tahakski iseendale elada...absurdne
tegelt..
Selles suhtes jah tuleb vist õppida kohanema...samas ma ei usu et ma kunagi seda ei proovi, kindlasti ja usun et ka meeldima hakkab.
Lihtsalt iga asja jaoks on oma aeg
Muuseas ma ei kahetse et ära tuli, leidsin muu parema lahenduse ja kõik on okay, sain oma tahtmise 

Tsitaat:
Algne postitaja: webkaaren
Tsitaat:
10-15 aastat olen unistanud suvel paariks nädalaks veekanistri ja seljakotiga mõnele laiule kolimisest. Kahjuks siiani temp tegemata. Aga väga tahaks ikka...![]()
njahh..mullegi sarnased mõtted peas mõlguvad..aga rohkem kui paar päeva pole perest eemal olnud.. aga väga tahaks ikkagi
![]()
Hiirekas - 04.05.2003 kell 18:14Tsitaat:
Algne postitaja: saskia
Mina ei taha üksi olla, ega ka üksi jääda.
Ei meeldi üksi olla....ehk ainult ajutiselt ja lühikest aega.
Sama siin, üksi on vahelduseks tore olla, aga jääda üksikuks, see tähendab olla igavesti poolik. See mõte hirmutab mind näiteks küll.
li-li - 04.05.2003 kell 23:12Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Olen endale selgeks teinud, et praegune suhe tuleb lõpetada.
Mis edasi? Elada oma elu ja mitte püüda endale kedagi koju tuua. Olen sõna otseses mõttes tüdinud pereprobleemidest, mis on tingitud sellest, et ei oska endale partnerit valida. seega peaks nagu edaspidi üksi elama.
Kas tähendab see üksinda elamist, või ikkagi üksindut?
mingi aeg üxi elamist ei tähenda päris kindlalt üxindust.........ongi hea lahata ennast ja omi vajadusi![]()
Lola69 - 29.06.2003 kell 00:05Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Üksindusel pole miskit viga. Pigem loomulikum olukord kui segased paarisuhted. Arvan.![]()
Segaste paarisuhete asemel eelistaks ka vast üksindust. Aga kui seda, millele seda eelistada, ei ole, siis niisama parema valikuna ma üksindust võtta ei saa. Hing jääb haigeks. Ju see vist kõigile ei sobi.
Arwen - 29.06.2003 kell 08:22üksindus on ju see mumeelest kui sa oled kuskil üksi
üksildus on see kui sa ei käi läbi teiste nimetega
üksielu on see kui sa elad üksi
chips - 03.05.2006 kell 18:36Vahest on hea, kui saad kellegagi arutada oma mõtteid.Kui ta on ja ei mõista teineteist, tekitab ta veel rohkem üksindust.Isegi, kui mulle meeldib praegu üksi olla, tahan ma vahepeal midagi enamat.
Aike - 03.05.2006 kell 20:04Teema on suht vana ja loodan et oled leidnud ennast.
Ka mina lõpetasin kunagi. Ja nüütseks mõistnud et, olen üks neist kes on tänaseks olnud liiga kaua üksi s.t. ilma kaaslaseta.
Ma lihtsalt ei oskaks enam kellegagi koos elada.
Muudaks ta elu koos enda omaga tõelisekspõrguks.
exactly - 03.05.2006 kell 21:00to Aike:ka üksi võib elada nii,et sa ei tunne,et oled üksi ja samas happy,eriti kui on laps(ed) ja inimesed,kellele oled really oluline.
kontorihiir - 04.05.2006 kell 09:18Tunnen sama mis Aikegi.....
ilmselt on see kaua üksi elamine ka piisavalt mugavaks muutnud, et kellgagi veel arvestama hakata....aga mine tea, äkki ükspäev...
Marxendorf - 04.05.2006 kell 09:53Aga nii need asjad tegelikult päriselus ka on. Ki elad kellegagi juba pikemat aega koos ja lähed lahku, siis ei oska enam üksinda olla. ja kui oled kaua üksi olnud, siis ei oska enam oma elu kellegagi jagada!
Harjutakse aga suht ruttu, kuigi siis tekib vahel tunne, et üksi oli ikka parem jne.
Kõigest peab puhkama! Kooselust ja üksindusest. Just selline see elu ongi! Inimesed tüdinevad liiga kiiresti ja ei ole valmis pingutama!
Kuid samas. Vahel tasub pingutus ennast hellalt! Tean seda omast käest!
Maiu - 04.05.2006 kell 14:17Tsitaat:
Algne postitaja: Lani
Ei ole kunagi üksi elanud. Kohe kaksi. Vahest on selline tunne küll (järjest sagedamini), et võtaks oma kompsud ja paneks kusagile kaugele, kus keegi mind ei tunne ja kus saaks olla vaba vanadest mõtetest, mälestustest, millest iganes, mis kinni hoiab siin maal.
tuleb välja, et ma ei olegi ainuke selline ...![]()
anne51 - 04.05.2006 kell 15:12Väsida, tüdineda võib ilmselt kõigest. On perioode, kui olen kooselust väsinud. Suviti saab sellest puhata. Kuulutan, et elan maamajas nädala üksi ja ärgu keegi tulgu, ei taha näha.
Keerulisem on üksiku inimesega. Kust võtta nädalaks kaasa?![]()
Kui ilma naljata, siis üksikutel, kes üksi olla ei taha, on väga halb. On ju ka neid, kes rõõmuga üksi elavad ja muud ei soovi. Soovima hakkavad ehk vanaduses, aga siis võib olla lootusetult hilja.
Aike - 04.05.2006 kell 19:27Endale tuleb alati täe mõistusega aru anda mida soovid ja keda ja milleks vajad.
Ei vaidle vastu on tõesti vahel igav ja kurb aga samas kas ma tohin oma kapriiside rahuldamiseks teisi ära kasutad? Siis kui soovin jälle rahu, vaikust ja üksindust saadan kaaslase minema või?
Mina olen oma eluga rahulisegi väga. Mul on mu töö mida fännan täiega, mul on kodu mis ootab mind alati ja pregu veel on ka lapsed.
Miks praegu? Tuleb ju aeg kus nad lähevad oma ellu ja siis ei tohi ma enam neid segada oma uudishimuga. Pean ootama viisakalt millal neil mind vaja on.
Praegu aga olen rahu ausalt.
Imre - 04.05.2006 kell 19:48Vahest on küll selline tunne, et võtaks oma 2-3 asja ja ...
Üüriks/ostaks korteri kuskil maakolkas ja oleks päris üksi.
Mulle see isegi sobiks, olen selline melanhoolne tüüp.
Siis jälle saad Temaga kokku ja oled seitsmendas taevas![]()
Vahelduvad tujud ...ei tea ise ka, mida soovin.
Üksi olla hea, kahekesi ka.
Ei saa naistega, ei saa ilma ...
anne51 - 05.05.2006 kell 08:33Ei vaidle vastu on tõesti vahel igav ja kurb aga samas kas ma tohin oma kapriiside rahuldamiseks teisi ära kasutad? Siis kui soovin jälle rahu, vaikust ja üksindust saadan kaaslase minema või
_________________________________________
Jah, Aike! Just nii ma saan talitada ja talitan. Me võtame teineteisest puhkust. Loomulikult ei saanud ma seda teha, kui lapsed veel meiega elasid.
Kusjuures teemas "Ennast v. teisi säästes" kirjutad sa, et alati tuleb endale mõelda, ennast säästa, sest muidu ei ole sinust kesu teistele. Olen nõus.
exactly - 05.05.2006 kell 08:46see Aike saab suured pluss punktid ilmselt paljude mittepüsisuhetes olevate asjalike inimeste käest adekvaatse olukirjelduse eest,tnx!
neo8 - 05.05.2006 kell 08:51Kõigile ei sobigi nn tavaline abielu ,et kogu aeg koos nii heas kui halvas.
Neile on alternatiiviks pisut vabamad kooselu vormid ,mida nimetatakse vaba-abieluks või visiitabieluks - ollakse oma partnerile truud aga kokku saadakse siis kui mõlemad seda soovivad.See on muidugi majanduslikult kulukam eraldi korterites(majades) elada ja eraldi süüa teha jne ja sobib sellisel eluperioodil kui veel lapsi ei ole.
Kui peres on lapsed siis on lastele parim tavaline peremudel ja..... nüüd oleme ringiga tagasi,sest see tavaline abielu ei sobi kõigile isadele-emadele.Siis minnaksegi lahku ja lapsed kasvavad ilma isata enamikel juhtudel.
Kui majanduslikult oleks taskukohane oleks igal perel vajalik kaks elamispinda, et kes vajab pisut üksiolemist(elamist) see eemaldub perekonnast nii nädalaks või paariks, rahuneb maha ja tuleb rõõmsalt perekonna juurde tagasi.Aga kui paljudel meist kahe korteri pidamine (üürimine) taskukohane on.... see on eraldi probleem.
Lola69 - 05.05.2006 kell 08:59No mina ei tea. Minul pole veel tekkinud vajadust kaasast puhkust võtta. Kas on hästi õnnestunud valik või mis?
Kõik lihtsalt ei sobigi koos elama. Oma viga või valik, kuidas kunagi.
Mina või meie lülitame end vahel muust maailmast välja. Vähendame inimeste hulka ümberringi. Vaat see on tore üksindus, omadega.
anne51 - 05.05.2006 kell 09:04Lola, ehk on sul siis tõesti õnnestunum valik, aga abielupuhkusest räägitakse tihti. Võib-olla on asi minus. Vajan üksiolemist väga. Olen mõelnud, et ma pole ehk abieluinimeseks sobiv.
surkko - 14.05.2006 kell 11:16Ma kah väsisin pereprobleemidest ära.Läksime laiali,olen rahul,ei tunne,et oleksin üksi,teen oma otsused ise,pidamata arvestama kellekiga...olen rahul ja naudin elu.Mis edasi saab,sellele ei viitsi mõelda,tuleb mis tulema peab.
Eks inimesed ole jälle erinevad,kes kuidas üksi olemist kannab ja kannatab.
sheridan - 15.05.2006 kell 09:31ma ei karda tunnistada, et olen vägagi üksiolemise-inimene. suhelda saan nagunii tööl ja sõpru on ka. õnneks pole ma kunagi paanikaga mõtelnud, et "mis siis saab kui kedagi pole"...
üksindus on kaiff omaette, mida enamus proovida ei julge. ühiskondlik arvamus ja muu selline jama. siia juurde veel see, et nõrgad ei saagi üksi (pikemalt) oldud. esiteks nõrkus, teiseks harjumusseksi- ja suhtesõltuvus on psühhiaatriliselt registreeritud häired.
samas ei väida ma, et elangi elulõpuni üksi. vaevalt!
olen märganud, kuidas paarist saab sotsiaalne üksus - sobitutakse üksteise stiili, välimuse ja kõige muuga, et siis kusagil seltskonnas "väljanäitusel" käia... mis on kokkuvõttes minujaoks küllalt kurnav ja aegaviitev ettevõtmine.
ps, ma ei soovita seda juttu kellelgi isiklikult võtta
lati - 15.05.2006 kell 09:44üksi elamine ja üksindus ei ole kattuvad mõisted. ükindus võib ka kooselus olla ja üksindust ei pruugi üksielus olla. see on inimeses eneses kinni.
Marla - 15.05.2006 kell 17:58Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Kas tähendab see üksinda elamist, või ikkagi üksindut?
Ka rahva seas ja kahekesi olles võib üksindust tunda. Oleneb inimesest ja tema harjumustest, iseloomujoontest jms. Isiklikult ei ma sugugi, et üksinda elamine tähendab tingimata üksindust. Mõnele omaette olemine ja suurem vabadus jälle väga meeltmööda on (näiteks mulle endale ka) !
skingirl - 15.05.2006 kell 18:01Inimene on juba loomult karjaloom, kes väga üksi tahaks olla, neid on väga vähe võibolla nad pole lihtsalt leidnud nii võrdväärset partneriti kui ta ise on. Selle pärast oldakse parema meelega üksi.
eevakene - 16.05.2006 kell 12:19Tsitaat:
Algne postitaja: ameelya
Parem on üksi täisverelist elu elada kui paarisuhtes ennast üksikuna tunda.
ja nii see ongi , tunnen end üksi elades hoopis paremini kui kooselu ajal ja ei kipu end ka kellegiga siduma , kuid üksi olemisega peab harjuma , algus on raske![]()
koopamees - 16.05.2006 kell 12:37Üksinda küll ei tahaks elada. Iga aasta võiks lihtsalt elada nagu üksi elaks nii paar nädalat.
sheridan - 17.05.2006 kell 09:38Tsitaat:
Algne postitaja: eevakene
Tsitaat:
Algne postitaja: ameelya
Parem on üksi täisverelist elu elada kui paarisuhtes ennast üksikuna tunda.
ja nii see ongi , tunnen end üksi elades hoopis paremini kui kooselu ajal ja ei kipu end ka kellegiga siduma , kuid üksi olemisega peab harjuma , algus on raske
see tasub kuhjaga ära!
ei ole mõtet otsida "kedagi" lihtsalt selle pärast, et see "keegi" oleks. tänapäeva arusaamad toimivast suhtest on ikka väga väga....
on ka öeldud, et üksindus on lihtsalt soovimatus suhelda kõige elavaga. suhtlen praegu kohvitassiga. chill.
tiivitaavi - 03.05.2012 kell 22:32Püüdke rohkem veeta aega looduses,iseendaga.
freelancer - 03.05.2012 kell 22:38Kui siinseid murettekitavaid teemasid lugeda siis kulub neil vaba aeg mitte looduses iseendaga viitmise peale vaid voodis teki all iseennast kõhverdades.
tiivitaavi - 03.05.2012 kell 22:42Eriti meeldis mulle väljend "kõhverdama".
![]()
OT:Muide,Seks teki all on ebanormaalne.
ohakas - 04.05.2012 kell 07:09koos on targem olla.
vat kui lapsed ka kodust minema lendavad siis on lahe tunne
jah lahe, jummalast lahe tühjus. kurb
freelancer - 04.05.2012 kell 20:28Jummala mõnus kui lapsed jeehat tõmbavad.Käivad külas kuid tead alati et nad pikalt siia ei jää.
sales - 04.05.2012 kell 20:53Üksikelu on lahe ja see ei pea olema üksindus - mööduva nädala kokkuvõte: esmaspäeval naabervalla aastapäevapidu, teisipäeval NK rühma pidulik koosolek, kolmapäeval nõupidamine maleva staabis, neljapäeval kodus äestasin kaerapõldu, täna Nk ja KT luureretke ettevalmistus maleva staabis, homme kultiveerin kartulimaa ja istutan maha kaks mureliistikut mis täna ostsin, pühapäeval maastikuluure luureretke võistlustrassil... no ma ei tea... kui see oleks üksindus
sossuke - 04.05.2012 kell 21:19Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Jummala mõnus kui lapsed jeehat tõmbavad.Käivad külas kuid tead alati et nad pikalt siia ei jää.
absolutuselt nõus.
sama tunnet tunnen emal külas käies![]()
sissy84 - 04.05.2012 kell 22:10Ma ei ütleks, et kooselu tähendab ninapidi koos olemist ja seda, et kunagi ei saa üksi olla ning oma toimetusi teha. Alati saab võtta õhtu ja minna sõpradega välja, no see vahe on muidugi, et ei flirdi inimestega vabalt ja lollusi ei tee. Alati on võimalik 2x aastas nädalaks või kaheks lapsega maale sõita. Siis koju naastes on abikaasa jälle nii kallis. See viimane hoiab ka vast suhet maha jahtumast kuna see on pääs rutiinist.
Alati on võimalik omaette olla ja oma asju teha.![]()
Ma pole kunagi armastanud suurt üksindust, pigem eelistan koosolemist ja omaette olemist 50-50 suhtena.
ohakas - 04.05.2012 kell 22:47aga nad olid ju mul kogu aeg kodus, nüüd netu. ma ei ole veel harjunud, vajan aega
sissy84 - 04.05.2012 kell 22:55Nüüd pead oma hobid taas päevavalgele tooma ja hakkama elama endale. Kõige hullemad on peale pressivad vanemad. Minul on jäänud emaga imeline side kodunt ära kolides. Õnneks pole ta kunagi küsitlenud või end peale surunud ja seetõttu on ta mind viinud selleni,et ma tahan kõigest rääkida ja kõike jagada. Mõni inimene aga ei ole nii vaba lastega ja seepeale räägivadki lapsed vaid:"hästi läheb!" Aga ei midagi täpsemat. Seega püüa distantsi hoida ja endale tegevust leida!
See, et igatsed see on igati normaalne, see on ja jääb. Eriti peale laste külaskäiku, siis kui nad on ära minemas.
Lifelines - 01.06.2012 kell 16:29Mina võtsin julguse kokku ja saatsin mehe kuu peale (vägivaldne oli). Tänu temale olin niigi üksildaseks jäänud (lasin tekkida olukorral, kus mul endal polnud mingit elu, ma olin omand...nagu tool, mis ei tohi paigast liikuda ja kui ka toolil on rattad all, peab tooli liikumine koguaeg tada olema), sõbrannadega ei suhelnud (kuna eeldati kodus, et sõbrannad veavad kindlasti mingid mehed kaasa) ja ka perekonnast võõrandusin. No vot...saatsin kuu peale ära, elasin mõnda aega üksi ja tõsises surmahirmus (väga tuline veri oli sellel seal). Ja no selgus et sõbannad keda ma teadnud olin, neil olid omad elud ja ei leidnud ma enam kuskil korralikult asu. Üksi ja üksildane, täiesti isoleeritud. Hakkasin tegema asju, mis mind ei huvitanud, suhtlema inimestega kes jätavad mu täiesti külmaks (pole ühishuve ega midagi)...naljakas oli juba lõpuks...et kuidas siis nii - alles olu surmahirm aga nüüd nagu ihkaks seda ise. Õnneks lõpuks tuli ka abistav parem käsi mõneks ajaks mu ellu, tiris vähemalt mu arvestatava inimese tasandile tagasi.
Kus nüüd jäin jutustama...tegelikult tahtsin öelda, et eks see üks pulk kahe otsaga ole...kui ikka kodune terror on, siis tuleb sellest pääseda aga ega kerge ei saa ka hiljem olema...no kerge pole kunagi aga selline see eluke juba onPalju on ka iseloomu taga kinni, mina selline õrnake (ega see elus edasi ei vii), loodan vaid et sa oled sitkem ja oluliselt tugevam