
Algatades teemat või tehes postitust, mis on sind käivitavaks jõuks? Sinu isiklik arvamus või kogemus? Hetkesituatsioon? Meeleolu? Vaidlushimu?
Ma ei pea silmas mitte millegi meeldimise kohta antavat lühiinformatsooni, vaid arutlevamaid teemaarendusi.
Rohkem räägin elukogemustest. Nii ma ju tean, mida olen ise läbi teinud/kogenud ja saan selles ka kindel olla.
Muidugi on osad postitused ka ajendatud hetke situatsioonist või hetke tujust...kuidas kunagi.
Kui on ikka tõsisem teema, siis kindlasti üritan omadest kogemustest rääkida. Mis ma ikka targutan, kui asjast ei tea....kui endal läbi elatud oskab
ka miskit asjalikku ehk rohkem öelda.
Põhimiseks käivitajaks on vast arvamus. Veel parem kui arvamust toetavad ka kogemused.
Kaasa aitavad ka ülejäänud eespool mainitud põhjused, ilma arvamuseta ei aita ka need.
No mul kuidas kunagi. Vahel turgatab kusagil vestlusringis mõte, et kirjutaks foorumisse ka ja vaataks mis rahvas arvab? Vahe on raamatus mõni tsitaat, mis paneb mind mõtisklema. Vahel toimub lähedlasega või oma elus midagi, mis näpud siin ridu seadma paneb. Üldiselt aga meeldib kirjutada midagi sellist, millest võiks tekkida arutelu. Tuim küsimine ja meeldib/ei meeldi ei ole minu stiil
No kirjutama paneb ikka isiklik arvamus mis toetub ka tihti kogemustele.Vaielda meeldib ka aga mitte vaielda vaidlemise pärast vaid selleks et ka teiste arvamusi fakte teada saada et siis lõpuks mingile järeldusele jõuda.
enamjaolt ikka arvamus
Arvamus kindlasti ja omad kogemused ka. Ja vahel piisab mingist kõrvalt nähtud sündmusest, mis on mõtteid tekitanud.
Enamjaolt oma isiklik kogemus, siis arvamus, veendumus, põhimõtted. Kõiki asju siin ilmas pole ma paratamatult ise kogenud, kuid mingi oma ja isiklik vaatenurk on tekkinud peaaegu kõikidele elulistele probleemidele. Need asjad aga, millest ma pole kuulnudki või milles puudub isiklik vaatenurk, need jätan rahus teistele teadlikumatele lahata. Pole ju mõtet targutada kui asja tuuma tegelikult ei taba.
Teemat algatades on kindlasti käivitavaks jõuks küsimus, olgugi et oma arvamus on mul juba olemas, aga tahan ju teada, mida arvavad teised antud
küsimuse kohta
kogemuse puudumisel ei kavatse oma arvamust avaldada
üks toetab teist, mis seal salata. mingis pedeteemas muidugi kogemused puuduvad
tont võtaks, ei taha ma mitte igasuguseid tobedaid kogemusi aga arvamust avaldaks ikka - see vist veidi "kiiksu" moodi või
minu jaoks käib asjadest arusaamine kogemuse kaudu. seetõttu ei kavatse langevarju- või benjihüpetest kirjandit kirjutada. seetõttu ka ei arva näiteks nende alade fännidest midagi. respekt või mitte, aga mitte mingil juhul ei kavatse ma mingeid benjihüpete-vastaseid protestimarsse pidada vms.
Mul on küll vanust juba, aga päris kõike ei ole jõudnud kogeda ... ikka veel. Näiteks ei ole ma olnud poliitik, valitsusliige, aga neist arvan ma üht, teist ja kolmandatki. Neid teemasid on foorumis küllaga (pedofiilia, grupiseks, taimetoitlus jne.), millede puhul mul puudub kogemus, aga kus ma jätkuvalt sõna võtan.
Jääb üle vaid soovitada, et omanda kõigepealt kogemus ja hakka alles siis sõna võtma
Ega keegi kogemata kõrgepinget ei ole proovinud
Igatahes kui ongi, siis nad vist enam sõna ei võta


Ma arvan
, et ma ei taha igasuguseid kogemusi omada.
kogemus. parem olen vait kui räägin millestki, millest endal pole aimugi. arvamus on maailmapildi fikseerimine, mida aeg-ajalt on vaja, aga sellega ei tasu üle pingutada. saati veel eeldada, et just naa asjad ilmas tegelikult toimuvadki.
Kui asjast pole aimugi, siis ei maksa tõesti sõna võtta. Sellega on mul vähemalt üks-kaks kogemust. Siiski arvan, et sõna võivad võtta ka noored ja
vähekogenud inimesed - tuleb kasuks foorumile.
Pealegi on olemas inimkonna kogemus, ajalooline kogemus, mille kohta võib netist ja raamatutest lõputult lugeda.
Kuidas suhtuda niisugustesse teemadesse: "Mis on tõde?", "Mis on armastus?" või muudesse filosoofilistesse küsimustesse? Arvan, et
kuigi tõde on väljendamatu, arvab meist igaüks temast midagi.
Arvamus,toetudes kogemusele
ilmselt on ikkagi tegemist kombinatsiooniga kogemusest ja arvamusest ning sonastus soltub hetkesituatsioonist, meeleolust ning vaidlushimust. monikord
saab lihtsalt labustatud ja sydamest loodan, et selliste postituste pohjal keegi minust arvamust ei kujunda
arvamused baseeruvad ju alati kirjutaja isiklikel kogemustel, samas ei pruugi ühe kogemuse tarkus teise sarnase kohta sugugi klappida.
üldisel arutelu puhul on ikka alati vaid arvamuste avaldamisega tegu. või siis veendumuse. see viimane on hullem variant 
Erinevad kindlasti. Vahel üks siis teine.
Kindlsti ei lähtu algataja isiksusest. Ma ei teagi siinsetest kedagi.
Pean aga primaarseks kogumust või selle puudumist et leida erinevaid arusaame.
Arvamust rohkem, kui kogemusi
Arvamus ei pea alati baseeruma kogemusel, need võivad tulla ka kirjutatu, kuuldu analüüsimisel ja lahti mõtestamisel.
no juhtub ikka... et oman mingil teemal arvamust, milles puudub kogemus... aga siis avastan kogemuse najal...kuidas arvamus muutub 
Mina juhindun nii elukogemustest kui veendumustest. Ja koos mõningate eranditega on need ka täppi läinud.
Aga vaielda mulle meeldib, teinekord lausa mõttetutel teemadel.
Oleneb olukorrast.
aga vahel võib olla juba olemas arvamus, kas soovida või mitte soovida milleski valdkonnas kogemust
nt. ma ei soovi kaevu kukkumise kogemust, aga arvamus mul on, et see vist oleks kole kogemus
Pigem oma arvamuse ajel. Paljud kogemused puuduvad, siis ei tea kaasa rääkida .
Pooleks mõlemat. Teemades milles puudub kogemus lihtsalt spekuleerin mida võiksin teha, kuidas käituda vastavalt arvamusele ühest või teisest asjast.
kunagi kuulasin ma väga palju oma sisetunnet ja otsisin ebausklikult endeid ning märke...nüüd tuginen juba minevikukogemustele. vanaks hakkan jääma
vist
Kui on olemas enda või kellegi teise kogemus, millele toetuda, siis seda ka teen, kui aga pole kogemust, aga tunnen, et tahan arvamust avaldada, siis
lasen käia.
Hea, kui inimesel on oma arvamus maailma asjadest, kahjuks aga siin foorumis tehakse nii mõnigi kord sapiseid märkuseid, justkui kogemuse puudusel ei
tohiks üldse kaasa rääkida 