
Inimene elavat oma elu tsüklitena. On paremad perioodid ja need, kus tundub üks õnnetus, üks häda teist takka ajavat. Vahelduvad need teatud aja
takka.
Usute te sellesse? Olete oma elus selliseid perioode täheldanud? Tagantjärgi? Või tunnete pöördepunktid pöördumise hetkel ära? Ja kas ise saaks ka käe
külge panna, et need "põhjaperioodid" nii põhjaviivad ei oleks? Mida arvate?
on
on
on
ei vaidle vastu
mul on nii et
vahest nädalaega järjest on tuju pees
lihtsalt
keeratakse sinna
või ma ise keeran
ja siis tuleb aeg, kui on hea
aga siis jälle s*tt
jne
aga see värk on võimalik
vähemalt mul on nii
usun loomulikult sellesse, aga paraku on minul vist veidi teisiti. nagu ühes filmis kunagi öeldud: terve elu üks suur 0 päev. aga samas olen harjunud sellega elama ja mis ma ikka kurdan.
Elu pidigi olema nagu madrats: must triip, valge triip jne.... Seoses sellega meenus üks anegdoot: ühel mehel väga paha tuju, teine lohutab teda:elu
on madrats, valge triip, must triip. Küll tuleb varsti valge. Aasta pärast saavad kokku ja see kellel ennem mure oli ütleb: sul oli õigus-elu on nagu
madrats....siis oli valge triip.
Siit moraal: alati võib minna hullemaks.
kui minu elu on triibuline nagu madrats, siis need triibud pole ühesugused - on aegu, mil elu kulgeb suhteliselt rahulikult, peenike must triip
vaheldub kiiresti peenikese valge triibuga. Kuid siis vahest tulevad ajad, kus imekiiresti vahelduvad laiad ja intensiivsed mustad triibud laiade
pimestavalt säravate valgete või vikerkaarevärviliste triipudega..
ja mõnikord on raske aru saada, milline elu mulle rohkem meeldib
pole enam ammu tsyklisse sattunud
praegu naudin niisama olemist...eks sygisel kui kool pihta hakkab tulevad igasugu tsykleid ette
njah
eks neid tsükleid tuleb ikka ette jah. suuremaid ja väiksemaid ja ühtesid tsükleid teiste sees ja nii edasi.
see on väsitav, kui ühte päeva mahub ca 20 intensiivset tsüklit.
ikka on. mul just oli totaalne madalseis. ei mäletagi, millal viimati kõik nii käest ära oli. nüüd tundub nagu hakkaksin sellest välja tulema vaikselt
.... ptui ptui ptui ...sülitan 3 x üle õla
Nii mõnedki tõsised mõõnaperioodid elus üle elatud... siis tavaliselt istun ja ootan kuni saan öelda, et enam hullemax minna ei saa ning siis peab
ometi ju midagi paremuse poole liikuma hakkama... aga vahel ei jõuagi ära oodata seda millal enam hullemax minna ei anna... ikka läheb... aga kindel
on see, et üxkord paistab jälle päike ja mõõnaperioodi üleelanuna oled tugevam kui varem 
Hetkel on minul küll tunne, et kui hullemaks enam minna ei saa, siis samm või paar allapoole on veel võimalik.
Huvitav, kas igal mustal tsüklil on ikka põhi või saabub märkamatult taevas ja muretus??
Tsitaat:Naine!!! Sa ei ole nii nõrk, et alla anda
Algne postitaja: Lola69
Huvitav, kas igal mustal tsüklil on ikka põhi või saabub märkamatult taevas ja muretus??
Olen just välja tulemas ühest mõõnaperioodist või nö tsüklist. Oli küll tunne, et enam hullemaks minna ei saa, aga ikka sai. Nüüd hakkab elu vaikselt
ülesmäge minema, vaevaliselt, aga ikkagi.
Siinjuures tekib küsimus, et kas uueks alguseks ongi vaja täielikult põhjani langeda, et uuesti tõusta saaks??? Minul isiklikult oli küll selline
tunne...
ka mina olen neid auke mööda komistand......läheb mööda
Endal annab muide ka üht-teist korda saata,et kukkumis armid kiiremalt paranex
Ikka jah, elu ju siuke siiruviiruline ja keeruline, pole vaid musta ja valget, on ka kirjuta ja värvilist. Samas aegajalt on kyll tunne, et nyyd on see kõrghetk käes ja millal siis see madalseis tuleb?
usun ,et asi toimib nii kyll...ja inimene SAAB alati selles suhtes midagi ette võtta...
Arvan, et on küll mingid tsüklid või perjoodid. Tavaliselt lühildased ja kiiresti vahelduvad. Aga on ka pikemaid mõõne ja pikemaid tõuse olnud.
Saskiale... Ilmselt tõesti tuleb enne päris põhjas ära käia, et leida tee jälle sinna üles poole. Vähemasti minuga oli küll nii. Päris-päris
põhjas käisin korra ära, et siis vaikselt üles poole rühkima hakata.
Eks elu koosnebki tsüklitest,neid igal ühel ette tuleb kord halvemaid kord paremaid
Minul on küll tsüklid, üldisemas plaanis kestab üks enamvähem 4 aastat. Selle aja sisse mahub mõni tõsisem muutus, kogemus. Teen oma järeldused, ja
sukeldun uude tsüklisse.

Minul on väga tugevad need n.ö. tsüklid.Kui mul ikka asjad halvasti lähevad, siis lähevad umbes kuu aega järjest iga paari aasta tagant ja lähevad väga halvasti. Olen alati siis ka kõigil öelnud, et targem on minust eemale hoida, muidu teen neile põhjuseta haiget.
Kui mõtlema hakata, siis neid erinevaid tsükleid, eluetappe on ikka õige palju olnud...
Palju muutumist, arenemist, taas uskumist, avastamist, enda leidmist...
Elu on nagu püramiid, igal astmel asuvad omad inimesed ja ettearvamatud olukorrad, läbielamised...
minu sitt tsükkel algas 1979 ja kestab siia maani, ootan siis järgmist ja paremat
Minul nad küll pikemad vahed....mingid mustad triibud või eredad sündmused nii 10-12 aasta tagant.Siis eelperiood ja taastumisperiood....ja vahepeal
vaga ja suht rahulik vesi...
Lühemaid nagu ei märkagi-need liiguvad omasoodu ja kiirelt...vahel leiad ennast mõtlemas..,et näed miskit ei tule välja...ja huvitav-kaua veel...
Mina tunnen küll, et mu elu on tsükliline. Viimased kaks aastat on enam vähem stabiilselt üks suur hädaorg olnud ja loodetavasti on sellega nüüd kõik,
muidu ma lähen lihtsalt hulluks ja keeldun edaspidi oma toast väljumast.
Elu käib sinusoidina.Kord üleval pool null joont kord all pool.Igal inimesel on nad erinevad mõnel lauged ja pea aegu märkamatud.Teisel sügavad ja
kiired.Kolmandal aga madalad polegi nagu mõõnu ega tõuse.Neljas nagu muud ei teekski kui siiberdab üles alla.
Juhtida neid ei saa aga kui jälgid aasta rinkselt oma elu ja püiad ennast salvestada siis tead juba millal jämedalt tuleb mõõn ja millal tõus.
kogu universum toimib tsyklitena, nii ka meie elu
ainult, et koik ei taju neid tsykleid yhte moodi....
Ka minu elu kåib våga selgete tsyklitega, moona periood vaheldub tousu perioodiga...
kusjuures need perioodid vahelduvad påris
kiiresti.....
ja on ysna intensiivsed... ja tihti on nii, et minne yless tuleb ikka enne påris pohjas åra kåia.....

Tahaks näha kedagi, kes stabiilselt mööda tasandikku oma elurada kõndinud! Ikka käime üle mägede ja läbi orgude ja mõnikord pea põhjatutest kuristikest läbi. Aga aru ma ei saa, miks mõnele vaid paar poriloiku ja teisele lõputu hulk sügavikke; mõnele künkakene ja teisele uhke mäeahelik?
a mis siin uskuda? on olnd nii kehvi kui häid päevi. nii on!
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Ja kas ise saaks ka käe külge panna, et need "põhjaperioodid" nii põhjaviivad ei oleks? Mida arvate?
Tsitaat:
Algne postitaja: Lady
Tahaks näha kedagi, kes stabiilselt mööda tasandikku oma elurada kõndinud! Ikka käime üle mägede ja läbi orgude ja mõnikord pea põhjatutest kuristikest läbi. Aga aru ma ei saa, miks mõnele vaid paar poriloiku ja teisele lõputu hulk sügavikke; mõnele künkakene ja teisele uhke mäeahelik?
Kui vahel on liiga hea, et tösi olla, siis on kindel, et kuskilt see pauk tuleb
vahel koguni tundub, et üks päev võib täiega "ämbris" olla, järgmine aga on eilsele täielik vastand; perioode pole täheldanud aga päevi
küll, nii häid kui halbu 
elu tsüklilisuse paneb paika kuis ise oma elu kujundad.
lapsena panevad paika su vanemate suunamised, noorukina hakkad ise oma elu muutma ja otsuseid vastu võtma .
üks otsus viib teiseni ja kõik oleneb sellest kuidas oskad ennast analüüsida, et ka edaspidi kõik toimiks.
vahel võib üksainus valesti öeldud sõna või tegu kriipsu peale tõmmata kõigele, mis ette võtad ja allamäge tee on alanud.
kui suudad, laabub mingil hetkel kõik.
öeldakse, et õnn on inimese enda teha, eks ta olegi.
aga tõusud ja mõõnad käivad nagunii käsikäes, enamikel meist.
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Inimene elavat oma elu tsüklitena. On paremad perioodid ja need, kus tundub üks õnnetus, üks häda teist takka ajavat. Vahelduvad need teatud aja takka.
Usute te sellesse? Olete oma elus selliseid perioode täheldanud? Tagantjärgi? Või tunnete pöördepunktid pöördumise hetkel ära? Ja kas ise saaks ka käe külge panna, et need "põhjaperioodid" nii põhjaviivad ei oleks? Mida arvate?
Tsitaat:
Algne postitaja: susanna
elu tsüklilisuse paneb paika kuis ise oma elu kujundad.
lapsena panevad paika su vanemate suunamised, noorukina hakkad ise oma elu muutma ja otsuseid vastu võtma .
Õige Mustikas.Mees on peremees-teeb mida tahab.Tahab paneb naist,tahab paneb ämma.Naine muidugi võibolla kobiseb kuid ämm kaitseb.Mees on majas
peremees,mees teab mida teeb.
Enamus mehi on naise tuhvli all või ümber sõrme keeratud.
Toovad palgapäeval raha koju ja istuvad kodus,samal ajal kui nende sõbrad grillivad ja õlle panevad.
Tiivi, kas need sõbrad ei olegi heteromehed või.
Need on mõned alles jäänud poissmehed,näiteks või muidumehed...
Ja jõudsimegi muidumeeste tsükli juurde.

Noh,need vabaliikumisega mehed,tead ju küll ...
Mulle meeldib rohkem mõelda,et elu on nagu sebra,siis ühel hetkel koged, et oled endale mutantsebra saanud- ilma valgete triipudeta.Ja vahepeal pöörab
see loom tagumiku ja virutab jalaga.See peaks kõrvaloleva pildi pealt hästi näha olema.
Ja et kuidas siis hakkama saada,see on ka pildi peal kirjas- ikka hambad irevil ja edasi!Mis siis, et pooled välja löödud...
Ja üleüldse viskasin oma musta sebra uksest välja ja muretsesin albiino.
Üks lihtne tõde- kui tundub,et oled päris põhjas, siis tasub alati uskuda, et homne päev toob jälle päikese välja.Toob kindlasti.Kui uskuda jaksad.Ja
kui päike tõuseb, siis sellest mõnu tunda, mitte hädaldada,et samal ajal ka kullavihma ja taevamannat ei saja.Enamasti me ise mõtleme oma õnne
õnnetuseks ja katsumused selleks ongi, et neist õppida ja ära teenida oma koht päikese all.
Ja elu on kuradima ilus.Ka need mustad triibud, sest ilma nendeta me ei teaks, mis tunne on valge triibu peal seistes...
Selle albiino sebraga ole ettevaatlik 