
Kui kerge on siis tegelikult sind haavata? Kas näitad seda välja? Kas ütled seda vestluspartnerile?
Kuidas käitud, kui lähedlane/sõber sind haavab?
Mnjaa ..
Ütleme nii, et ma ei näita välja. Kuid jätan meelde
Minu kõrvadest palju kommentaare tavaliselt mööda ei lähe või ütlusi. Teen näo nagu ei kuulnud ..
Ja teen näo, nagu see ei häiri mind. Kuid tegelikult võtab vahel väike asi südame nii valusalt krampi, et valu mitte näidata, kõnnin naeratades minema
..
Väga kerge, tavaliselt üritan seda varjata, võõrale küll ei hakka midagi ütlema. Aga lähedastega suheldes ikka ütlen midagi. Ja harilikult paistab
midagi ka välja (kui just pime või viimane mühakas ei olda), sest ma võin pisarateni haavuda.

Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
Mnjaa ..
Ütleme nii, et ma ei näita välja. Kuid jätan meelde![]()
Minu kõrvadest palju kommentaare tavaliselt mööda ei lähe või ütlusi. Teen näo nagu ei kuulnud ..
Ja teen näo, nagu see ei häiri mind. Kuid tegelikult võtab vahel väike asi südame nii valusalt krampi, et valu mitte näidata, kõnnin naeratades minema ..
Tsitaat:
Algne postitaja: Blond_Bimbo
.....sest ma võin pisarateni haavuda.
okas jääb hine alatiseks, ent seda ma nyyd iga päev kyll sellele inimesele ei ytle. kuid kui ühel hetkel saab kauss täis siis voolab see s**avesi
ükskord tagasi tema peale...
hetkel mul analoogne lugu oma ämmaga 
Oh jummal. Te ei taha teada, kui kerge on mind hingepõhjani haavata.
Aga ütlen seda vaid siis kui muidu ei saa. Võib ju aimata, aga teadmist ... seda ma niisama juba ei anna. Vähemalt mitte põhjalikku, et miks ja
millest.
vanasti oli üsna kerge...nüüd peaaegu võimatu, või kui ka juhtub siis saan sellest väga kergesti üle. elu teeb tugevaks. kahjuks või õnneks aga nii ta on...
ise ka imestan, et mind ikka nii kerge haavata on - aga jah vähesed märkavad seda.... sest ega ma siis seda välja näita - kõik jääb minu sisse ja
muudkui käärib seal ja kui lõpuks välja prahvatab on tulemus jube
Aga jah ma ka kõigest inimene .....
olen väga paksu nahaga. ja kui kellelgi õnnestub mind haavata siis ma seda ka talle ütlen, ehk siis annan talle ja endale võimaluse asja koheselt lahendada, kuna tihtipeale võib olla teineteise valesti tõlgendamine ja sellise eksimuse pärast ju ei taha veel tuttavat "musta-nimekirja" panna. aga kui asi on otse näkku öeldud ja kuidagi pole võimalik teisiti arvata kui kõlas kuuldu, siis võtan asja teadmiseks ja annan ka ütlejale sellest teada.
Iga inimest on kerge haavata. Vahe vaid selles, kui palju keegi välja näitab, ja kui palju ja osavalt keegi oskab seda varjata.
Arvan, et kõikse enam näinud ja teab minu mees. Kuigi ka tema alati ei tea, mis võib mind haavata...samas temale olen valmis ka välja näitama ja
seletama.
Olen võimeline haavuma - aga seda ei juhtu tihti ja reeglina ei näita seda välja ning elan nö. sissepoole.
Küll aga jääb see meelde
mind on ikka väga kerge haavata. ja kaaslasele näitan seda välja kuidas kunagi. no seda on ikka aru saada kui ma vaikseks jään. või karjuma hakkan.
või teravasti ütlema hakkan. kui mind on täiesti äärmustesse viidud siis vist lähen kätega ka kallale 
Võõrad inimesed ei suuda mind haavata ja neile ma ei näitaks seda välja ka.
Perekonna liikmed(ema, isa, õed) ei suuda ka haavata.
On aga üks inimene, kes võib mind pisarateni haavata - minu elukaaslane. Ja tavaliselt on kohe näha, et ma sain haiget tema ütlustest.
Eks okas jääb hinge ja tõmbun eemale... kuid olen võimeline andestama
Õnneks ei juhtu väga tihti seda, et mind keegi haavata suudab...ju olen kõva
kilbi ümber kasvatanud - on hetkelised pettumused, kuid nendest saab üle 
on teemad, mis ei kõiguta mind üldse, ja on inimesed, ,kes ei kõiguta.
Aga on ka sellised teemad, mille kallal norida ei tasu, veel vähem meelega halvasti öelda. Õneks mu eluviis ses suhtes tervislik, et enda sisse ei
kogu midagi, vaid koheselt näitan välja, kuidas see mulle mõjub ja tänu sellele ka pikka viha ei pea!
Nagu Tiina ütles haavat on võimalik igaüht, küsimus on selles, kuidas sellega hakkama saadakse.
Ise olen piisavalt paksu kesta endale ümber kasvatanud ja enamasti suudan ajadele mõistusega läheneda ning asja tuumani jõuda, et miks nii käituti
ning edasi liikuda, kuid meelde jääb see mulle kindlasti. Haavumine (ja ka viha) paisatab minul välja selles, kui ma vait jään (ma ei ole kõvemat
häält päris mitu aastat teinud)... ja ka pilk muutub. Aga kuna ma harjunud ise endaga hakkama saama, siis nagu mul üks sõber ütleb ega minul pole
teisi rohkem vaja, kui nendel mind...
Kokkuvõttes ei lase ma ennast sellistel asjadel eriti mõjutada...
olen haavatav, aga ma suudan selle enda sisse mingi kindla aja jooksuks ära peita, ei näita seda välja, kuigi vahel olen päris 'haavatud'...
Kui haavun,siis näitan ka välja
Tsitaat:Õige
Algne postitaja: li-li
Kui haavun,siis näitan ka välja![]()
sest teine ei pruugi arugi saada, et midagi valesti tegi või ütles, kui teen näo, et kõik on korras
Tsitaat:
Algne postitaja: PrettyLizi
Võõrad inimesed ei suuda mind haavata ja neile ma ei näitaks seda välja ka.
Perekonna liikmed(ema, isa, õed) ei suuda ka haavata.
On aga üks inimene, kes võib mind pisarateni haavata - minu elukaaslane. Ja tavaliselt on kohe näha, et ma sain haiget tema ütlustest.
Tsitaat:Eks ta õige ole. Aitab õppida ka tulevikuks, võib-olla mõngist käitumismudelist ka loobuda, mis haiget teeb. Vigadest ju õpimegi. Ja kui pidevalt haavata võime end ühel hetkel suisa üksi avastada.
Algne postitaja: Virgin
Tsitaat:Õige
Algne postitaja: li-li
Kui haavun,siis näitan ka välja![]()
sest teine ei pruugi arugi saada, et midagi valesti tegi või ütles, kui teen näo, et kõik on korras
![]()
Vahel võin isegi kedagi tahtmatult haavata & siis tahax küll väga, et mulle sellest teada antax...
Tsitaat:
Algne postitaja: michelle
vanasti oli üsna kerge...nüüd peaaegu võimatu, või kui ka juhtub siis saan sellest väga kergesti üle. elu teeb tugevaks. kahjuks või õnneks aga nii ta on...
Tsitaat:On inimesi, kes oskavad haavata konkreetset inimest ja oma oskust ka kasutavad. Kurjasti. Haigettegeva oskuse kasutamine meelega haavamisena on omamoodi kuritarvitus.
Algne postitaja: montca
Tsitaat:
Algne postitaja: PrettyLizi
Võõrad inimesed ei suuda mind haavata ja neile ma ei näitaks seda välja ka.
Perekonna liikmed(ema, isa, õed) ei suuda ka haavata.
On aga üks inimene, kes võib mind pisarateni haavata - minu elukaaslane. Ja tavaliselt on kohe näha, et ma sain haiget tema ütlustest.
Oli ka minul nii, kuniks lahku läksime. Nüüd enam keegi niiviisi haavata mind ei oska, sest ma nii karastunud nende vanade haavade lakkumisest![]()
Võõraste arvamus ei läha üldsegi korda. Haavata suudavad ainult need, kelle vastu on olemas mingid soojad tunded.
Üldjuhul üritaks varjata seda, et oli valus aga kui tegemist oli ikka väga karmi noolega, siis võib haavumine vaatamata kõigele välja paista (silmad
ja näoilme tavaliselt reedavad)
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Tsitaat:On inimesi, kes oskavad haavata konkreetset inimest ja oma oskust ka kasutavad. Kurjasti. Haigettegeva oskuse kasutamine meelega haavamisena on omamoodi kuritarvitus.
Algne postitaja: montca
Tsitaat:
Algne postitaja: PrettyLizi
Võõrad inimesed ei suuda mind haavata ja neile ma ei näitaks seda välja ka.
Perekonna liikmed(ema, isa, õed) ei suuda ka haavata.
On aga üks inimene, kes võib mind pisarateni haavata - minu elukaaslane. Ja tavaliselt on kohe näha, et ma sain haiget tema ütlustest.
Oli ka minul nii, kuniks lahku läksime. Nüüd enam keegi niiviisi haavata mind ei oska, sest ma nii karastunud nende vanade haavade lakkumisest![]()
Hea oskus oleks oma "kurja" oskust taltsutada. Et kallitele mitte haiget teha.
Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Kui kerge on siis tegelikult sind haavata? Kas näitad seda välja? Kas ütled seda vestluspartnerile?
Kuidas käitud, kui lähedlane/sõber sind haavab?
Tsitaat:
Algne postitaja: montca
Tsitaat:
Algne postitaja: PrettyLizi
Võõrad inimesed ei suuda mind haavata ja neile ma ei näitaks seda välja ka.
Perekonna liikmed(ema, isa, õed) ei suuda ka haavata.
On aga üks inimene, kes võib mind pisarateni haavata - minu elukaaslane. Ja tavaliselt on kohe näha, et ma sain haiget tema ütlustest.
Oli ka minul nii, kuniks lahku läksime. Nüüd enam keegi niiviisi haavata mind ei oska, sest ma nii karastunud nende vanade haavade lakkumisest![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Kuidas käitud, kui lähedlane/sõber sind haavab?
no..asi on suhteline....tavaliste asjade peale ma ei solvugi..aga on yks tuttav ,kes naudib lausa haavamist..ja kui ta midagi ytleb, siis ytlen talle ka otse ,et kle, see oli ikka väga solvav!
Tsitaat:
Algne postitaja: Mara
..ja kui ta midagi ytleb, siis ytlen talle ka otse ,et kle, see oli ikka väga solvav!
Tsitaat:
Algne postitaja: Mara
no..asi on suhteline....tavaliste asjade peale ma ei solvugi..aga on yks tuttav ,kes naudib lausa haavamist..ja kui ta midagi ytleb, siis ytlen talle ka otse ,et kle, see oli ikka väga solvav!
Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
ka mõne "langevarjunöörigi" katki ... pehmet maandumis siis talle, meenutagu kord tehtud tegu enne kuulsusrikast lõppu![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
ka mõne "langevarjunöörigi" katki ... pehmet maandumis siis talle, meenutagu kord tehtud tegu enne kuulsusrikast lõppu![]()
Aga kui seda tehakse hoopis sinule?
Tsitaat:Kõik tehtu tuleb tagasi. Ja siin ei õigusta ka see, et keegi tegi sulle haiget, haavas.
Algne postitaja: Hiirekas
Tsitaat:
Algne postitaja: Mara
no..asi on suhteline....tavaliste asjade peale ma ei solvugi..aga on yks tuttav ,kes naudib lausa haavamist..ja kui ta midagi ytleb, siis ytlen talle ka otse ,et kle, see oli ikka väga solvav!
Ma olen hakanud end blokeerima selliste eest, kes mulle haiget võiksid teha. Kunagi andsin ka vastu. Aga milleks. Las ta elada oma elu, eks aeg näita mis saab.
KUi aga tegemist on mingi tõelise sigadusega minu või mu lähedlaste suhtes, siis ... olen selle selli parim sõber ja ustavaim kaaslane ... tean, et tuleb aeg, mil astun kõige vajalikumal hetkel kõrvalt ära ja ehk lõikan ka mõne "langevarjunöörigi" katki ... pehmet maandumis siis talle, meenutagu kord tehtud tegu enne kuulsusrikast lõppu![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Laskuda rumalaga samale tasemele. Ei, pole minu rida.
Raske on sellises rumalatemaailmas ju targana elada. Oleneb, kes haavab ja kui sügavalt. Kui ikka sõber seda teeb, siis olen öelnud, et sain haiget. Ei saa salata, et suhtumine ei muutu.
Inimese vastu, kes mind haavata üritab, tekib viha. Ilmselt on see kaitsereaktsioon. See ei ole meeldiv. Soov on vastu hammustada. Tihtipeale jääb see tegemata kuna suudan ennast tagasi hoida ja mitte nii madalale langeda. Kuid olen ka vastu hammustanud.
olen loomult vaga haavatav, kuid eks vanusega tekib teatav immuunsus ja ehk ka moistmine. yritan moista, miks yks voi teine inimene mulle nii on oelnud ja monikord see aitab. sest eks ma ise solvan ka teisi kasvoi tahtmatult. keegi meist pole vigadeta.
Huvitav, kas haavamatu võrdub tundetu? Kuidas mitte muutuda kalgiks ja mitte varjata end paksu nahaga, jääda avatuks ja haavamatuks?
Nö pärleid pole mõtet sigade ette loopida ju ehk siis mitte puistada südant inimesele, kes sellest ei hooli. Aga ikkagi mitte muutuda südametuks ja
külmaks.
Sellest pole ma veel aru saanud
tegelikult olen jube solvuja ning hella südamega. põen nii teiste ütluste, kui oma lapsuste pärast. välja üritan mitte näidata.
Üsnagi haavatav, välja eriti ei näita....aga sisimas põen päris pikalt.....
Ma ka haavatav.Oma partnerile ütlen ainult siis kui ta vääägggaaa halvasti käitus,nu nii hullusti,et teist korda ei kannataks ma välja.Muidu hmm ei
näita välja ma midagi.Pole vaja kõigil teada,et ma vahel nõrk olen
Nõrkus ei vii kuhugile..ainult tugevus
Minu põhimõte.
Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
Mnjaa ..
Ütleme nii, et ma ei näita välja. Kuid jätan meelde![]()
Minu kõrvadest palju kommentaare tavaliselt mööda ei lähe või ütlusi. Teen näo nagu ei kuulnud ..
Ja teen näo, nagu see ei häiri mind. Kuid tegelikult võtab vahel väike asi südame nii valusalt krampi, et valu mitte näidata, kõnnin naeratades minema ..
Olen tuim tükk ja pealegi ei oska tegelikult kommenteerida, puuduvad lähedased ja sõbrad.
Varemalt ma võtsin solvamisi alati kohutavalt tõsiselt ,siis ma ikka solvusin meeletult
Nüüd olen natukene paksema naha kasvatanud,aga kui ikka keegi lähedane midagi solvavat ütleb,siis ma mõtlen ,kas ikka sellel ka tõepõhi all on
Tsitaat:
Algne postitaja: sissy84
Ma ka haavatav.Oma partnerile ütlen ainult siis kui ta vääägggaaa halvasti käitus,nu nii hullusti,et teist korda ei kannataks ma välja.
ei saa aru... kas oma partneriga ei voiks olla siis nii avatud suhe, et koik asjad (ka vaiksemad solvumisasjad) saaksid raagitud. siis ehk
teinekord jatab yldse solvamata...?
Ei haavu kergelt. Kuid kui midagi kuulen või kõrvu jääb, siis jätan meelde ja leian kunagi mõne situatsiooni, kus nö. samaga vastata. Aga üldiselt
olen paksu nahaga. 
Oleneb olukorrast ja inimesest, kes suud minu kohta pruugib .. üldiselt ega ma võlgu ei jää ja sajatan täiega tagasi ..
Vahest aga vaikin, kuid meelde jätan igaveseks ning teen omad järeldused edaspidiseks ..
Njaa.
Mind on väga kerge haavata. Võtan kohe südamesse.
Üldiselt välja ei näita. Elan rohkem sissepoole.
Aga meelde jääb see mul kindlalt.
Kui lähedane sõber mind haavab, siis ikka ütlen talle.
Kui suvaline võõras mulle midagi ütleb siis see ei lähe mulle tavaliselt korda. Kui mõni sõber?...haavun, kuid mitte sügavalt.
Kui siiralt tahta ja kõvasti pingutada, siis on kõik võimalik - isegi mind haavata. Aga meelde jätan väga paljusid asju. Ma ei haavu emotsionaalselt, aga võin enda vastu suunatud rünnakud ratsionaalsetel ja isekatel kaalutlustel kunagi tulevikus ära kasutada, et toonast ründajat haavata.
Oleneb kellelt se haavatav fraas või sõna tuleb
Lähedastel kuuldes ilmselt solvuks aga solvaks vastu kaa
Lihtsalt tuttavatele ilmselt ütleks paar mahlakat sõna ning ei teeks teist nägugi
Olen haavatav, kuid olen ka hammustav. Niisama lihtsalt ilma kätte tasumata ma ennast haavata ei lase. Erandiks on tahtmatu haavamine - sellest saan aru ning selle annan andeks, kuid tahtlikku haavamist ei andesta iialgi.
Suht kerge aga valja ei ytle ega naita, kuid meelde jaab terveks eluks.
eks kunagi sai välja näidata
nüüd olen paksu naha kasvatanud ja tulgu taevast või tina
aga kui lähedane, siis on küll tunne, et hing läheb katki
kui mind haavaks inimene,keda ma austan,siis ilmselt väga, ...... aga muidu mitte
!
suure inimese see on ka hellus peidus
väärib tunnustamist
Oleneb kes haavab ja mil moel.
Ma pole pika vihaga tavaliselt jätan meelde ja maksan kätte
Okei, nii hull see asi kah pole.
Ma ikka eelsitan üle olla.Viha hoos tuleb solvamisi ja pettumusi ette küll.Ma vötan seda kui normaalset ja välistamatut juhtumit.Kui ema midagi ütleb
( banemate neg .sönad on vääga haavavad) püüan ma mitte kuulata ja hinge vötta tehes näo nagu olen suur körv vöi jalutan oma tuppa öeldes jah teil on
öigus!
kova koore all on vaga pehme sisu.
eile nutsin haavumisest. monikord ei olegi tahtis, kes ytleb vaid mille kohta oeldakse. eriti, kui sinu pingutusi ei hinnata.
haavajast eemaldun pikaks ajaks või alatiseks, see pole solvumine ega viha, vaid suhtlemistõrge lööb ette ja mul pole sellise inimesega midagi
edaspidi rääkida
senini on mul ainult üks elline juhus ja väga ammustest aegasest
mind on küll väga kerge haavata, aga alati seda välja küll ei näita. kätte ka maksma ei hakka vms, pigem oleks targem jah vaikselt eemale tõmbuda.
Kõik on haavatavad, erinevat moodi, erinevatest kohtadest, aga ikkagi on seda kõik.
Mina samuti...omamoodi.
ikka haavun... isegi mõne täiesti võõra inimese fraas võib haavata... kuid ma ei näita seda välja ja ei lase sellest ka oma päeva rikkuda.... sõbrad
ja lähedased võivad muidugi väga suuri solvumisi ja haavaumisi põhjustada... oleneb konkreetsest isikust... kas teen tagasi või lihtsalt olen sellest
üle ja ei näita välja...
Ka mind ümbritsevas raudmüüris leidub pragusid, millest üht-teist sisse voolab.
Haavun harva, aga mitte iialgi nii, et seda välja näitan. Siiski võtan inimese suhtes kaitsepositsiooni, mis teinekord võib kesta aastaid.
Ma ei pruugi inimese peale pahandadagi ega otsest viha kanda, küll aga jäävad solvavad sõnad meelde igaveseks....jah, ma ei andesta ega unusta.
Tsitaat:Mina ka mitte. Nüüdseks arvan teadvat, et inimesed, kes on avatud suhetele, uutele väljakutsetele ja üldse avameelsed, ongi väga haavatavad. Mida tähendab "paksu naha kasvatamine" - seda ma ei tea. Kuidas saab olla mitteavatud olulistes suhetes - seda ma ei tea. Tean, et see ei ole kerge, aga ma ei oska peita end mingite "müüride" taha. See on minu Achilleuse kand. Hiljem on selgunud hind - minu kahjustumise määr - ja tundub, et mu süda on kalgistunud küll. Aga tahtsin saada vanaks, targaks ja hea südamega inimeseks.
Algne postitaja: anahid
Huvitav, kas haavamatu võrdub tundetu? Kuidas mitte muutuda kalgiks ja mitte varjata end paksu nahaga, jääda avatuks ja haavamatuks?
Sellest pole ma veel aru saanud![]()
Suhteliselt kerge on ja ma püüan seda peaaegu alati varjata. Üritan ka nii öelda paksu nahka kasvatada, aga see pole nii kerge
mind on võõral praktiliselt võimatu haavata. kui pole peensusteni paikapandud maailmapilti (sh ettekujutus iseendast) ega patoloogilise äärmuseni arendatud eneseuhkust või -haletsust, siis öeldagu mida tahes- jätab täiesti külmaks. niisugune inimene suudab mind endast välja viia, kelle teod ja mõtted minu jaoks tõepoolest midagi tähendavad. sedagi vaid siis, kui ka muud asjaolud sitasti kokku langevad.