Board logo

Targem annab järele
Lola69 - 27.07.2003 kell 16:45

Kas võitled omaenda tõekspidamiste/põhimõtete/veendumuste eest lõpuni või annad järele kuna "rumalate" pärast pole pead vastu seina ka puruks peksta mõtet?


Ray - 27.07.2003 kell 16:46

Ei alustagi enamikel juhtudel vaidlust. Ei ole vajadust.


waves - 27.07.2003 kell 16:48

Oleneb, mis sõltub vaidluse tulemustest. Aga jah, ega eriti ei ole mõtet küll vaielda. 9 juhul 10 ei ole mingit vahet, mida mingist probleemist arvatakse.


Hiirekas - 27.07.2003 kell 16:55

Minus on kaks poole.
Esiteks juhendun põhimõttest, et lolliga pole mõtet vaielda. Ta tõmbab su oma tasemele ja lööblõpuks kogemusega.

teisalt vaideln jah, kui inimene ei saa aru mis ma talle öelda olen püüdnud, või kõige rohkem õli tulle valab see, kui keegi hakkab teisi labaselt halvustama. A-la kes te matsid olete.
See on kindlasti see koht kus ma vait ei ole. Kes meis võib väita, et ta teab seda ainumat tõde? Seega mis õigusega kegi kleebib silte külge.
Need vaidlused on küll sellised, kus ma lähen lõpuni. Mulle kohe kuidagi ei meeldi teiste halvustamine.


Lola69 - 27.07.2003 kell 16:58

Lootusetute inimestega annan järele. On mõned teada-tuntud sellised. Minu ümber. Muidu .. No ikka taon rauda kuni jaksan. Kui õigus on minu poolel eriti.

Hmm, sageli ta mu poole eksibki


Mara - 27.07.2003 kell 18:18

ma ei anna iialgi alla!!! kahjuks olen selline ,kes võitleb tõesti oma tõekspidamiste eest ise siis kui need juba tyliks kisuvad...
(pealkirja peale: targem annab järele ja laseb lollil võita )


Lola69 - 27.07.2003 kell 18:23

Ma siin ennist ütlesin, et lootusetute juhtumitega annan järele. Tegelikult ei ole see sugugi täpne toimuva kirjeldus. Pigem jään siis juba vait. Omast taganemata. Ja püüan ka provokatiivse käitumisega mitte kaasa minna. Sest kord end taas kaasa haarata lasknuna on raskem võitlusest väärikalt väljuda.


li-li - 27.07.2003 kell 18:26

Puust ette ei tee ja punasex ei värvi aga faktidega tümitan Ma ei vaidlegi,kui ei ole kindel


Mara - 27.07.2003 kell 18:28

ei, aga kui teine ,kellele vastu vaidlen on ikka tõesti väga rumal ,siis ei ytle kyll midagi...aint ytlen ,et ta on nii rumal, et ma ei oska enam midagi öeldagi


roboter - 27.07.2003 kell 18:54

se on nii et vahest tuleb tervise peale mõelda

mina vahest ten nii et lihtsalt noogutan ja ütlen et temal on õigus.

aga sisimas ma tean et minul on õigus taga.


fin.


Kayleigh´n I - 27.07.2003 kell 19:44

/me kakleb ka kriibib ja siis annab alla
Kas ma olen sellepärast nüüd targem?


chi - 27.07.2003 kell 20:21

Ei viitsi enam vaielda. Väääga mõtetu tegevus.


RealBitch - 27.07.2003 kell 20:40

Jään kindlaks oma veendumustele ja kui näen, et teine pool sellest aru ei saa, siis pigem taandun, kui langen madalale ja hakkan ropult sõimama.


kuriKass - 27.07.2003 kell 21:31

Targem jätab mulje, et annab järele... ja siis kasutab teisi meetodeid.


Lola69 - 27.07.2003 kell 21:56

Tsitaat:
Algne postitaja: kuriKass
Targem jätab mulje, et annab järele... ja siis kasutab teisi meetodeid.
Eks ta teeglikult nii kõige targem olegi. Jätta mulje järeleandmisest. Ja siis veenda varjatult.


Ray - 28.07.2003 kell 12:22

Vaidlemine on asjatu energiakulu.


pisimimm - 28.07.2003 kell 12:30

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Kas võitled omaenda tõekspidamiste/põhimõtete/veendumuste eest lõpuni või annad järele kuna "rumalate" pärast pole pead vastu seina ka puruks peksta mõtet?
Ehh, ei viitsi enam vaielda. Varem tahtsin ikka saada tunnistust, et teine eksib, nüüd löön käega ja jätan asja sinnapaika kui peale mõningast arutelu mulle ikka vastu raiutakse... Mis seal's ikka, jäägu talle rõõm ise teada saada, kummal on/oli õigus


Oiwa - 29.07.2003 kell 07:49

Oleneb kuidas vaielda.Peaasi,et vaidlus ei muutuks sõjaks ja sõimuks.Vaielda peab oskama


kontorihiir - 29.07.2003 kell 09:03

Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Kas võitled omaenda tõekspidamiste/põhimõtete/veendumuste eest lõpuni või annad järele kuna "rumalate" pärast pole pead vastu seina ka puruks peksta mõtet?
Ehh, ei viitsi enam vaielda. Varem tahtsin ikka saada tunnistust, et teine eksib, nüüd löön käega ja jätan asja sinnapaika kui peale mõningast arutelu mulle ikka vastu raiutakse... Mis seal's ikka, jäägu talle rõõm ise teada saada, kummal on/oli õigus


Sama siin, lihtsalt ei viitsi. Nagunii hiljem selgub et mul on õigus


Mandark - 12.08.2003 kell 19:53

Oleneb. Mingi rumalaga ma küll ei hakka vaidlema. Kui ma olen mingil seisukohal, aga tean, et teine inimene teab asjast rohkem ei hakka ma end vaevama. Muidu olen oma seisukohale truu.


eero - 12.08.2003 kell 20:03

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Kas võitled omaenda tõekspidamiste/põhimõtete/veendumuste eest lõpuni või annad järele kuna "rumalate" pärast pole pead vastu seina ka puruks peksta mõtet?


targem annab järele see tavaliselt rumala vabandus, et loobuda vaidlusest....


MonaLisa - 12.08.2003 kell 20:18

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Kas võitled omaenda tõekspidamiste/põhimõtete/veendumuste eest lõpuni või annad järele kuna "rumalate" pärast pole pead vastu seina ka puruks peksta mõtet?


hmm..mida Sina võitluseks pead? Vaidlemist? Teiste veenmist? veel midagi?
Kui mul on kindel veendumus/tõekspidamine jne, ma väljendan enda arvamust küll. Ja ei vaidle tavaliselt kui keegi mõtleb/arvab teisiti. Jään enda arvamuse juurde, mind veenda on raske, kuid samas teistele enda arvamust peale ei suru kui see just hädavajalik ei ole..


zipelgatydruk - 29.06.2004 kell 23:06

Mina järele ei anna. Kui annan, siis väga harva.
Alles oli selline juhus. Pidin oma eksimust tunnistama

Aga nalja sai sellega küll, et ise sain aru, et ega see nii ikka ei ole, et eksin aga ikka pidin vastu ajama. Jonnima. Nu vahel juhtub


päikesekilluke - 30.06.2004 kell 00:44

Oleneb olukorrast ja inimesest-mõnega ei saagi rahulikult vestelda.
Niimoodi, mõtetult vaielda, sel pole küll mingit mõtet.
Kui oman mõnes elemendis kindlat seisukohta, siis nii see ka jääb.
Arukate inimestega on muide väga huvitav vaielda.
Pealegi, ei tähenda vaidlemine ju kohe midagi halba, negatiivset...
Lihtsalt mõtete vahetamine, arvamuse avaldamine, mis võib üle minna tõsiseks vaidluseks, aga ei pruugi...


fantasmagooria - 30.06.2004 kell 01:56

Kui minul on õigus siis lähen kasvõi läbi ussi selle samuse ja tõestan, et minul on õigus.
Kui kahtlen milleski siis tunnistan, et pole kindel


Adaro - 03.07.2004 kell 15:41

Kui keegi tuleb ütlema, et targem annab järele ja lõpeta ära, siis ma küll tõsiselt solvun. Mulle tundub siis alati, et minu arvamust ei peeta ärakuulamisväärseks.


marii - 04.07.2004 kell 13:08

tavaliselt kui mulle jõuab kohale et kompromissini ei ole lootustki jõuda, annan järele...kohe peale seda annab ka minu vastane järele ja siis läheb juba kiskumisex, et kes ennem järele andis...lõpux tundub vaidlejale naq järeleandja olex parem olla...ah see oli nüüd nii segaselt kirjeldatud, ehk saate aru


jenni - 22.10.2005 kell 10:30

Vaidlen nagu jaksan
Üritan ikka oma arvamusega peale jääda, kui tundub, et mul 101% õigus on.
Olen ka eksimust tunnistanud, seda siiski harvem...


susanna - 22.10.2005 kell 17:40

nii ja naa, kõik oleneb olukorrast ja inimesest
on teatud persoonid, kellega ma ei hakka üldse vaidlema, sest nad leiavad läbi igasuguse olukorra, et neil on õigus
mis sellest, et ise oled selle asja või situatsiooni läbi elanud või kas töötad või õpid antud asja
kui selline inimene tahab, vaidleb ta ikkagi ja leiab, et tal on õigus
las siis olla, mina jään ikkagi enda juurde ja ei tee sellest suurt numbrit


miranda - 22.10.2005 kell 19:16

Vaidlustesse laskun ainult siis kui 100 % tean, et mul on õigus.
Muudel juhtudel avaldan arvamust


Bithe - 22.10.2005 kell 21:27

Kui inimene mulle vastu vaidleb ja ei tunnista kindlaid fakte, siis kehitan õlgu- jäägu talle tema arvamus.


Hera - 23.10.2005 kell 10:19

Armastan vaielda, kuid mõttetut vaidlust küll ette ei võta. Igaühega ei üritagi vaielda, sest miks kulutada ilmaaegu suud. Vaidluspartner peab olema tasemel, siis on vaidlemine mõnus ning ka lõppresultaat võib olla huvitav ning avastamisrõõmu pakkuv.


kukemoos - 23.10.2005 kell 10:45

Kes tahab võita ohverdab tõe.


freelancer - 23.10.2005 kell 18:17

Vaielda tasub ainult seni kuni mõistad ,et inimene kellega vaidled kas ei taha asjast aru saada või pole asja võimeline omandama.Edasine vaidlus muutub mõttetuks.


JoanMadou - 24.10.2005 kell 00:04

Kõige imelikum on see et vaidluse lõppedes võib mõlemale poolele jääda mulje et vastane ei tahtnud asjast aru saada / ei tunnistanud fakte / oli kinnisidee haardes. Saa siis aru kumb see targem pool oli


Alfaromeo - 24.10.2005 kell 10:23

Selge see et kui need tõekspidamised on rumalad , siis pole ennast vaja sellega väsitada, aga kui ikka asi õige siis kuni võiduka lõpuni igal juhul.


andri00 - 24.10.2005 kell 19:09

annan siis järele kui ma näen et teine on rumal aga kui ei ole siis kas lepin tema vaatevinkliga kuna see on kah päris asjalik või ei lepi ja ajan ikka oma


Dinxu - 24.10.2005 kell 19:51

Oleneb kellega vaidlen. Kui ma tunnen, et inimene on väga erinev minust(ok, kui tunnen, et ta tõesti on minu arvates rumal), siis ei hakka tüli kiskuma. Aga kui on tegemist minu arvates tavalise keskmiselt intelligentse inimesega, siis pigem räägime oma arusaamad ära ja seletame lahti, ja saavutame ehk vähemalt laiema silmaringi kui just mitte kompromissi. Tülli ikka ei lähe ju


ratatosk - 25.10.2005 kell 01:07

Rahvatarkuses "targem annab järele" on ainult pool tõde, tervikuna kõlab see nii:"kui targem annab järele, siis jääb lollile õigus"!

Aga tegelikult on nii, et sõltub mille üle vaielda. Kui teemaks on mingid üldtuntud faktid, siis püüan siiski aidata väitluse käigus tõde jalule seada. Kui aga teemad muutuvad pisut rohkem subjektiivseks, siis ma eriti ei vaidle. Avaldan küll oma arvamust, põhjendan seda, aga kui vaja, siis ka korrigeeirn oma arvamust, kuid tõemonopoli ma ei valda.

Lisaks veel seda, et tuntud sentens "vaidluses sünnib tõde" on põhjani vale! Vaidluses põrkuvad maailmavaated mitte ei sünni tõde. Tõde sünnib väitluses


rosita - 25.10.2005 kell 16:31

Minu põhimõtted on minu omad ja mõttetu on endale sellega haiget teha, et neid kellelegi teisele selgeks teha kui teine seda ei taha...


Deiviidas - 25.10.2005 kell 16:43

Ebakindlate teemade (Neid teemasid on palju) puhul, milles ma 100% kindel pole, ei julge ma ka vaidlusse astuda. Sellistel juhtudel jään ma: "Olen kusagilt kuulnud, et...." seisukohale.
Juhtudel, mil ma olen teema või probleemiga tuttav kipun ma vaidlema. Kui aga on näha, et vaidluse teine pool sellest aru ei saa, siis jätan ka mina selle vaidluse.


muhhin - 25.10.2005 kell 17:17

Vägisi kellelegi miskit selgeks teha ei ürita. Mis sa ikka tühja kargad. Võin vabalt alla anda ja oma teadmisega edasi elada.


Uss - 25.10.2005 kell 19:28

Nonii, meenus üks vaidlus ,kus mind lõpuks lausa solvama hakati. Ometigi polnud ma nii "tark", et järele anda. Ja tänu sellele teemale kontrollisin/googeldasin asja üle ning mul oli/on õigus. Nagu alati.


Canyncton - 25.10.2005 kell 21:55

Oleneb täiesti rumalast.
Tavaliselt ikkagi kui mul on õigus,ei anna ma alla ja võitlen oma tõekspidamiste eest lõpuni, kui muidugi suudan seda ka faktidega tõestada. Aga kui inimene on ikka loll ja ütleb nt. et kohvi sees on nikotiin,siis ma ei viitsi lihtsalt,löön käega ja ütlen,et jah, eile sõin pool päikest ära,hommikul vaata.


machimos - 26.10.2005 kell 14:20

Mida sa võitlemise all silmas pead??
Ei väsi kordamast, et vaidlustes ei selgu mitte tõde vaid võitja. Nii et ei näe mõtet lõputus vaidluses lolliga (ei väida, et ise targem oleks).


vidrik1 - 26.10.2005 kell 16:39

ei vaidle viimase hetkeni,jään lihtsalt vait.Ma ei arva ka, et mul alati õigus on.Võin mõne inimesega tuliselt vaielda,kuni mingi hetk lööb peas nagu lambike põlema,et mul ei ole üldse õigus.Siis loomulikult tunnistan ka seda.Üldse leian,et igal inimesel on õigus oma arvamusele ja pole minu asi otsustada,kellel on õigem arvamus.


sissy84 - 29.10.2005 kell 16:06

Annan järele siis kui näen,et loll jääbki kaagutama oma arvamust ja isegi mitte ei kuula mu argumente.Siis ütlen arva mida tahad.
Samas annan ka siis järele kui näen,et ise eksin.


Jetist - 29.10.2005 kell 18:08

Mina olen kõige targem ja minul on alati õigus.Ja pealegi keegi ei suuda minuga vaielda.


roboter - 29.10.2005 kell 18:12

et kauplen ja vaidlen niikaua kui see mu jaoks kasulik on
liialdama ei hakka


fin.


mannux - 07.01.2006 kell 00:38

Vaidlen/võitlen lõpuni, seda verehinnaga


LadyButterfly - 07.01.2006 kell 11:15

'Targem annab järele', ütleb minu mees kui midagi ära lõhub


Sybill - 07.01.2006 kell 18:48

Kui vaidlusaluse teema tulemusest just midagi olulist ei sõltu, siis ma ei vaidle. Vaieldes oponendiga, kes veendunult väidab risti vastupidist, ei saavutaks ma tõe tagaajamisega muud, kui vastaspoole solvumise võib-olla isegi viha.
Oma vaidlemishimu rahuldan ühe hea sõbra peal, kellele samuti meeldib sõbralikult argumenteerida lihtsalt selleks, et arendada väitlusoskust.


belleza - 07.01.2006 kell 18:54

Inimestega, kes minu arvates on lollid&rumalad, ma vaidlema ei hakka. Niikuinii nad jäävad oma "rumaluste" juurde. Pealegi. Hakka lolliga vaidlema ja teised ei näegi enam teie vahel erinevust


zicci - 18.08.2006 kell 18:05

enamasti annan järele, aga kui olen endas 100% kindel, siis vaidlen edasi


jeena - 18.08.2006 kell 18:48

ei vaidle, elan oma tõeks pidamiste järgi


freelancer - 18.08.2006 kell 20:10

Selleks,et üldse vaielda peab olema teatud tasakaal.Vaidlema tasubaga hakata ainult siis kui tunned et su oponent on kas sinust targem või samal arengutasemel sinuga.Kui puuduvad antud tingimused pole vaidlusel mõtet sest lolli üpoolt kujuneb see mõttetuks lahmimiseks.Tõde selgub ainult siis kui inimene suudab enese seisukohta kaitsta ja välja tuua omad argumendid.Kui eeselsind jalaga lööb pole mõtet talle rääkida viisakast käitumisest.Loll jääb lolliks
Ja ütelus targem annab järele ei tähenda mitte taganemist vaid inimese aimamist ,et aeg mida ta kulutab saaks hulga targemalt kasutada kui antud tegevus.Loll on muidugi sellise asjade käiguga rahul ja lahkub kindla teadmisega ,et on ära teinud.


pisihiir - 19.08.2006 kell 17:43

ei ole eriti vaidleja tüüp,
võin nõustuda näiliselt, aga teen ikka omamoodi,
vahest meeldib nimme vastu vaielda, kuigi tean et
pole asjas kindel aga vastane läheb omapoolsete vaadete kaitsmisega närvi.


skingirl - 19.08.2006 kell 19:50

Kuna ma olen jube loll siis ma ei anna järele ma ikka õpin edasi, üks kord kui saan äkki targaks siis võin ka järele anda.


samsara - 19.08.2006 kell 20:01

Mõistlik inimene ei lasku mingitesse hulludesse vaidlustesse ja tegelikult- igaühel on õigus oma arvamusele. On mul mõtet suruda peale oma arvamust? Tegelikult .. häbi öelda, naudin kõrvaltvaatajana vahel inimnatuure, need on tõeliselt koomilised, kui inimesed endast välja lähevad, ainult hetkel nad seda ise siis ei taju. Meeldib külmalt rahulikuks jääda- nagu inglastel ja tavaliselt ajab see inimesed marru...iciccc. Kui mõõt täis, lihtsalt ignoreerin seda pöörast ja kõnnin minema. Ei viitsi oma närve kulutada.


anemia - 24.08.2006 kell 00:15

Ma ei vaidle kunagi -- tarkadega pole vaja ja lollidega pole mõtet

Kui on näha, et on lootusetu juhtum ja vaieldud juba rohkem/kauem kui asi väärt on, siis olen nõus ka alla andma, aga üldiselt kui ma siis endiselt usun, et mul on õigus (sest vastaspool ei ole tõestanud vastupidist), siis ütlengi, et jään (praegu) oma seisukohale kindlaks ja kõik. Loomulikult, kui mind veendakse vastupidises, siis tunnistan eksimust.

Lisatud:

Tsitaat:
Algne postitaja: samsara
Mõistlik inimene ei lasku mingitesse hulludesse vaidlustesse ja tegelikult- igaühel on õigus oma arvamusele. On mul mõtet suruda peale oma arvamust? Tegelikult .. häbi öelda, naudin kõrvaltvaatajana vahel inimnatuure, need on tõeliselt koomilised, kui inimesed endast välja lähevad, ainult hetkel nad seda ise siis ei taju.


Just, igal inimesel õigus oma arvamusele ja seisukohale. Vahel on aga vaja mingi asi vaidlusega lahendada, kus saab olla üks variant & ühel poolel õigus.
Ja ma ka naudin inimeste käitumist sellistes olukordades. Ja mulle meeldib neid aeg-ajalt provotseerida kah natuke Ainult närvi ajab see, kui inimene on vägavägaväga eriarvamusel kõiges, arvab, et *temal* on kõiges õigus ja kõik teised teevad kõike valesti, vot sellistega ei saa isegi vaielda! Aga noh, eks igaühel on omad tõed, nii et...


delilah - 24.08.2006 kell 09:23

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Ma siin ennist ütlesin, et lootusetute juhtumitega annan järele. Tegelikult ei ole see sugugi täpne toimuva kirjeldus. Pigem jään siis juba vait. Omast taganemata. Ja püüan ka provokatiivse käitumisega mitte kaasa minna. Sest kord end taas kaasa haarata lasknuna on raskem võitlusest väärikalt väljuda.


Seda võib olla pisut raske teostada, aga tagajärg on seda väärt - vastasel võetakse lihtsalt relvad käest.


anne51 - 24.08.2006 kell 10:57

Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Vaidlemine on asjatu energiakulu.

Vahel mõnes seltskonnas on päris lõbus olnud. Aga see oli ammu, kui sai hea seltskonnaga hommikuni vaieldud. Noored nagu me olime ... ja maailmaparandajad ...


ariita - 30.08.2006 kell 17:14

noorena sai ühikas vaieldud, väideldud ja oi kui tuliselt, vahel läks koguni nii, et keegi oli mossis veel järgmisel päevalgi, nüüd on tõesti selline seisukoht, targem annab järele, mis mõtet juhmi jäärapäisega vaielda (mõtlen tuliseid teismelisi, kes pool lauset vast mõtlevad ette ja on oma ilmatarkuses eksimatud).


anne51 - 30.08.2006 kell 17:35

Nüüd, vanemas eas annan pigem järele, kui on tegu nooremate inimestega. Kaotusekibedust ei tunnegi, kui mõtlen lõbustatult: küll elu sind õpetab.