
Kui te midagi tehes ei tea tea täpselt kuidas asi käib, siis kas küsite üle või teete nagu tundub? Ka kui variant osutub valeks.
Või üritate uurida, kuis peaks?
Kuna ma pole mingi ajugeenius,siis eelistan ma alati üle küsida kui midagi arusaamatut,sest pärst ei pruugi keegi kapsaid ja pudru eraldada
Oleneb...vahest teen yhtmoodi, siis pärast kahetsen..vahest teen teistmoodi ja kahetsen ka siis...
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Kui te midagi tehes ei tea tea täpselt kuidas asi käib, siis kas küsite üle või teete nagu tundub? Ka kui variant osutub valeks.
Või üritate uurida, kuis peaks?
! Muidugi on ka olukordi kus tuleb lihtsalt ise tegutseda
!
Kui ikka aru ei saa, siis tundub üle küsimine on kõige õigem.
See on ikka nii, et kui majapidamissegi ostad uut tehnikat, siis kõigepealt üritad asjad ise käima joosta ja kui hätta jääd, siis otsid juhendi välja...
Kui asi tundub mulle lihtne (kuigi teen esmakordselt), siis pusin ise, kui aga juba algusest peale pihta ei saa, küsin üle, sest olen nii laisk
, et
mitut korda ümber teha ei viitsi...
Algul ikka oma peanupuga üritan, siis alles lähen uurima.
Nali naljaks, aga see on tõestisündinud lugu. Sellest, et mehel ei kõlba ju küsida, ka kui tõesti ei tea.
Paluti mehel panna maha nartsissisibulad. Kaevas ja pani. Kevadel tuli teisi hõredalt ülesse. Naine lohutas end sellega, et need selline sort, mis
kohe esimesel aastal hurraaga õide ei lähegi. Aga siis järgmine aasta sama lugu. No naine ei osand midagi arvata. Et äkki maa kehva jne. Kuni siis
sügisepoole hakkas tema sibulaid ülesse võtma ja avastas et ... sibulad sootuks tagurpidi maha pandud. Ime siis, et need lilleksed üldse päiksepaiste
ülesse leidsid.
Krt, tulnd ja küsind kumba pidi, kuigi sibulat oleme ju kõik näinud. võiks ju teada.
Kõige pealt pusin ise ja kui tõesti ei oska, ei saa aru, siis küsin abi ja nõu.
kindlasti küsin järele kuidas asi tegelikult käib. Kui pärast teen midagi valesti võib suur jama tulla.
mina alati küsin, kui mingi probleem on, palju hullem on, kui hiljem oled asja lihtsalt ära susserdanud ja pead otsast peale alustama.
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Kui te midagi tehes ei tea tea täpselt kuidas asi käib, siis kas küsite üle või teete nagu tundub? Ka kui variant osutub valeks.
Või üritate uurida, kuis peaks?
ma küsin alati. Ma ei usu, et mõtetelugemine või muu hiromantia ajaks asja ära...
palju lihtsam on nyyd kui ma julgen kysida, vahepeal oli mul mngine komplekside faas- kartsin kysida, sest inimesed peavad lolliks, õnneks nyt saan
aru, et palju lihtsam on kysida kui pärast sada korda lollima näoga seletada, miks asjad nii viltu läksid 
Kõigepealt üritan jäärapäiselt ise hakkama saada. Kui näen, et see mõistliku aja jooksul ei õnnestu, küsin targemate arvamust. Ja muidugi, eks ta oleneb ka, kui kiiresti antud teoga valmis peab olema - kriitilistel juhtumitel küsin ikka kohe üle.
ma parem üldse ei pusi vaid lasen kohe teha seda kellelgi, kes oskab
Mina pusin just selleks, et teinekord ise ka see oskaja saaksin olla.
arvan lihtsalt, et ma ei pea kõiki asju oskama ja kui mul läheb midagi paar korda elu jooksul tarvis, siis võin selle teenuse ka selle ala spetsialistidelt nö. "sisse osta".
ei küsi...ei küsi...ei küsi...ja kui olukord lootusetult sassis siis keegi pakub abi...nu võiks ju küsida, ma tean, et nii õigem, aga ma ei või
kannatada, kui mind keegi õpetab...
Eks ikka küsin kui ei mõika kohe! Kuigi jah...üks loll oskab rohkem küsida kui kümme tarka vastata!
Ma siiski rohkem nende kümne targa seltsi
kipun...
Parem küsida, ilma selleta ei saagi kunagi oskama
Tegelikkus on siiski natuke teistsugune, uhkus ei luba alati küsima minna
vältimax mõttetud jamasid yritan ka ikka yle kysida niipalju,kui vähegi võimalik
ausalt öeldes ega eriti ei küsi küll.
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Kui te midagi tehes ei tea tea täpselt kuidas asi käib, siis kas küsite üle või teete nagu tundub? Ka kui variant osutub valeks.
Või üritate uurida, kuis peaks?
tavaliselt olen üle küsinud
aga olen ka ise midagi välja proovind nuputada
vahel ma ei viitsi üle küsida kui ma midagi ei kuule vms
ja siis ei saa hiljem paljudest asjadest aru 
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Kui te midagi tehes ei tea tea täpselt kuidas asi käib, siis kas küsite üle või teete nagu tundub? Ka kui variant osutub valeks.
Või üritate uurida, kuis peaks?
Ma uudishimulik, ikka tahaks võimalikult palju teada ning kohe kõik õigesti teha, mitte kümmet korda proovida ja siis ikkagi valesti. Aga selleks on
vaja õiget inimest, kellele õigel ajal õigeid küsimusi esitada.
Uurin kõigepealt ise ja kui ikka hakkama ei saa lähen küsin üle!!!
uurin ikka, et kuidas ja mis. mis ma haltuurat ikka teen
Kui tundub, et ma saan asjaga ise hakkama, siis ei tülita teisi, vaid püüan ise hakkama saada. Kuid kui pea ikka ei lõika ja on kelle käest abi paluda, siis küsin ikka nõu.
Loomulikult küsin üle, kui midagi arusaamatuks jääb. Seda nii igapäeva elus kui ka tööl. Tööl ma ei saakski üldse teisiti, sest kui ma ikka hunniku
jopesid näiteks valesti õmblen lihtsalt selle pärast, et ei taha julguse puudumise või kanguse pärast üle küsida...siis võetakse mul pea maha 
Ma olen üleültse selline küsija tüüp, võin teised vahest ka ära tüüdata oma küsimustega.
oleneb kellelt ma kysima pean.... kui tõesti aru ei saanud või kui tahan eriti täpselt teada siis kysin yle. Aga kui enam vähem sain aru siis tavaliselt vajadust ei tunne
Kui ma ikka aru ei saa, siis küsin üle.
pusin seni kuni korda saab.
seni kuni oma mõistus võtab, üritan ise
aga muidu olen selline kambavaimus tegelane
koos mõte liigub ja seltsis segasem
üle küsides eksimine väiksem
parem mitu korda uurida kus ja miks, kui pärast soperdusi parandada
Mina ei küsi peaaegu kunagi, sest küsides tunnen ennast lollina.. Ja nagu alandaksin.. Ah ma üldse imelik.. Teen ise ikka ja kui tõesti teisiti enam ei saa siis küsin..
Ei kipu eriti küsima. Tihti on võimalik loogilise mõtlemisega mure lahendada, ja seda ma ka proovin teha. Küsima lähen alles siis kui kohe mitte
midagi aru ei saa.
Enamasti selline taktika isegi õnnestub, aga kui viltu veab siis jään mitmekordselt lolliks, jääb ju näha et ma küsima ei läinud. Õnneks juhtub seda
nii harva et mul pole vaja olnud end muutma hakata... 
Julgen tunnistada, et ei ole kõiketeadja ja kui aru ei saa, siis loomulikult küsin.Ma ei karda ennast sellega lolliks teha.
Iga uue asja puhul loen manuaali,kui siis ka aru ei saa, siis küsin,
kui juhendit pole- ise pusima ei hakka,küsin;
tunnen vastutust,sest võin midagi ära lõhkuda
mõtlen üldiselt ,kodus kah
kui kedagi läheduses pole, siis uurin juhendeid või kirjandust, kui ikkagi hakkama ei saa, no mis teha - tuleb küsima minna
Ma oskan igasuguseid lolle küsimusi esitada aga arvan et kui üldse mitte küsida ja siis tumba olla, on veel hullem..
ikka uurin enne,kuidas teha ja kui mõistus peale ei hakka,siis küsin järgi...
Kui mitte miski enam ei aita, siis lugege intruktsiooni
Ma küsin alati üle kui on isegi 99% tõenäelisus ,et kõik klapib aga on ka 1 %nüansse mis võivad kardinaalselt muuta või siis eksitada.
no kui ikka aru ei saa ja kindel pole - loomulikult küsin üle.
ma teen alati nagu tundub ja kui ei õnnest üritan küsida või uurin õpetust.
Kui pean midagi täiesti tundmatut tegema, uurin ja küsin kõigepealt. Kui tegevuse käigus tekib küsimusi, küsin. Isegi kui küsimused võivad lollid olla, on pärast asja untsu keerates veelgi lollim tunne. Kui ise hakkama kohe ei saa, küsin alati, kasvõi 100 korda, seni kuni kohale on jõudnud.
olen oppinud rohkem kysima.
Parem küsida kui kahetseda
Mis ma ikka ise omaloomingut üritan, pärast tuleb ehk uuesti ja hoopis teistmoodi ringi tegema hakata - ikka küsin ja siis juba teen ühe korra ja õigesti.