
Kas oled väga löödud kui tead,et sinu geniaalne algupärane plaan midagi teha, jääb sulle vaid unistusex? On sul olnud seis, kus arvad,et saan sellega hakkama ja ma olen parim,kuid pead leppima lõpux lüüasaamisega? Kas oled tüüp kes tunnistab häbenedes oma kaotust v. üritad viimse ponnistuseni rapsida ja end tõestada,kuigi tajud ette juba hävingut?
Pooleli jätan asja siis, kui juba algusjärgus jõuan arusaamisele, et mäng ei vääri küünlaid, st ma ei pruugi sellega hakkama saada
Aga üldiselt rapsin ikka lõpuni, sest allaandmine on küll viimane asi, mida teha. Kui ei ponnista/ürita, siis ei saavuta ka midagi. Ja siiani on see
viimase võimaluseni asja päästmine väga häid tulemusi andnud 
Ma kipun kah see loll olema, et pean vähemalt proovima oma ideed ellu viima - laidetagu seda siis kui palju tahes. Ma pean ise veenduma, et
kõrvalseisjad mitteõnnestumisest tõtt räägivad
Kuid samas, ma ei ole pärast ka väga löödud, et ei õnnestunud, sest keda mul ikka siis süüdistada on peale iseenda, et ma seda üldse katsetasin
Löön käega ja proovin järgmine kord paremini. Kui aga ebaõnnestumine kellestki teisest sõltus, siis ... ise teab, millega riskib

never say die
Tsitaat:
Algne postitaja: li-li
Kas oled väga löödud kui tead,et sinu geniaalne algupärane plaan midagi teha, jääb sulle vaid unistusex? On sul olnud seis, kus arvad,et saan sellega hakkama ja ma olen parim,kuid pead leppima lõpux lüüasaamisega? Kas oled tüüp kes tunnistab häbenedes oma kaotust v. üritad viimse ponnistuseni rapsida ja end tõestada,kuigi tajud ette juba hävingut?
Olen ka elult juba kaotamis mängu õppind aga jonn on mul küll vahest liigagi suur ja kõiki trotsides üritan viimast pigistada
Pole midagi globaalset ette võtnud, sellega ei ole suurt kaotust ka olnud. Aga väikseid pettumusi on ikka tulnud........sellegi poolest pole see tunne eriti hea.
No kui ikka näha on, et asjast õiget nahka ei saa, siis pole ju mõtet tühja lahmida. Las need teevad, kelle tegudel ka nägu on.
Julgen oma kaotust tunnistada ja ei pinguta viimaseni mingi poolkõva tulemuse pärast
Mul on kompleks, nimelt jubedalt kardan läbikukkumisi...seepärast ma ikka mõtlen ennem tohutult kaua järele, kui tegu on asjaga mis võib täieliku fiaskoga lõppeda...
Tsitaat:
Algne postitaja: püsimatu
Mul on kompleks, nimelt jubedalt kardan läbikukkumisi...seepärast ma ikka mõtlen ennem tohutult kaua järele, kui tegu on asjaga mis võib täieliku fiaskoga lõppeda...
plaanidega on naa, et kui paned endast 100% ja oled asjast huvitatud, siis pole tähtis, kas kaevatud augu sügavus on 5m või 0.5m - tulemuseks on ikka
rahulolu.
aga seda on küll juhtunud nii töös kui puhkehetkel, et keegi keerab minu plaani peapeale ega jäta head kavatsustki alles
kui tean, et asi mõikab,
siis pritsin sülge ja teen kurja nägu. kui mitte, siis teist korda tolle inimese jutule naljalt ei lähe (otsese ülemuse ülemusel ikka nägu täis
sõimama ei hakka, küll aga saab teinekord ka temast oma plaanidega mööda minna). mis puutub lüüasaamistesse nö "oma mängumaal", siis eks ole
seda kõigil juhtunud ja mis seal ikka üle jääb, kui seda endale tunnistada ja õppida.. õppida.. õppida.
Ma olen selline tegelane et naljalt oma plaane katki ei jäta. Või kui siis ajutiselt ja kunagi hiljem jätkan kui vaim peale tuleb. Idioodi visadusega
Et ikka suht kaua siplen.
Olen liiga jäärapäine ja kangekaelne ja üritan reeglina viimase piirini. Lootus sureb ju viimasena 