
... siis millise koha sellex leiad või mida ette võtad
Oled pigem üxi või sõpradega?
Kas ühest nädalavahetusest piisab sellex, et hoida ära masendusse langemist (mis rutiinist ja hallusest enda ümber tingitud)?
Haungi hetkel kurje mõtteid nädalavahetusest...raputan endalt tolmukorra maha ja lähen sõbrannaga Püssikasse Tartus. Kes tahavad kodututest kampa
lüüa, on oodatud
Ahjaa, nii üldisemalt võttes, siis teen midagi teistsugust - piisab ka vaid ühest päevast 
Rutiinist välja? Imelihtsalt - tuleb võtta ennast kätte ja _lihtsalt teha_ midagi, mis just antud hetkel kõige ihaldusväärsem tundub
Näiteks sõita kuhugi, Eestimaal ju kohti jagub, kas siis mõnesse lihtsalt ilusasse kohta või näiteks mõnele külasimmanile. Või siis, kui raha nati
enam, harrastada midagi huvitavat - ATV, kanuu, kaljuronimine, surfamine, kardisõit, kaatriga merele, paadiga jõele, lasta ennast mõnes sanatooriumis
igasuguste protseduuridega poputada...
Pead tööle, variante on tohutult 

väga lihtne - rutiinist või harjumustest väljumine on juba kasvõi see, kui ma sasin naise juukseid parema käe asemel vasaku käega. kui selliseid
väikseid nihkeid on piisavalt, siis polegi vaja rutiinist väljumiseks eraldi aega nädalavahetuseks varuda!!
pealegi on ka monotoonsusel oma võlu.
Mul see elu kooli, töö ja mehe vahel nii kaootiline, et rutiini ei olegi.
Aga kui juhe kokku jookseb, siis plagan mehe juurde maale 
Tsitaat:
pealegi on ka monotoonsusel oma võlu.
vaat see on asi, mida tahaks selgeks õppida..
pole midagi paremat kui üks korralik punkkontsert!!!
Kui oleks kogu aeg üks kindel vahend rutiinist pääsemiseks, muutuks see rutiinseks. Seega kasutan rutiinist pääsemiseks erinevaid võimalusi - näiteks rahvaga koos pidutsemist või üksi mere ääres jalutamist.
võtan lihtsalt järsult aja maha ja lähen elan ennast kuskil välja
ei tea...pole kunagi rutiini tundnud...
Olen oma rutiiniga juba nii harjunud et...
Hmm... hämmm... rutiin? Teen seda mis pähe tuleb, kui rutiin siis see ise tekitatud.
Vist liigapalju segiläbi käes ja teoksil, et päris rutiiniks asi kätte ära minna ei saagi hästi.
Aga kui juba kord vaja vaheldust ... Siis miskit sellist, mida ammu pole olnd. Üksi küll mitte. Ikka omadega
Seltsis on asjad reeglina piisavalt
segased ja rutiinivabad 
Tsitaat:
Algne postitaja: mada
Kui oleks kogu aeg üks kindel vahend rutiinist pääsemiseks, muutuks see rutiinseks. Seega kasutan rutiinist pääsemiseks erinevaid võimalusi - näiteks rahvaga koos pidutsemist või üksi mere ääres jalutamist.
Ikka vahel tahan end tuulutada ja selleks ongi parem viis kuhugi minna. See ei peagi olema mingi disko ega midagi, vaid lihtsalt sõprade seltsis olla ja juttu puhuda. On hea teada, millega on vahepeal hakkama saadud, kus käidud-oldud. Meil sõpsiga vahel tugev soov kokku saada ja saatus on nii helde, et on selle teoks teinud. Eriti nüüd, kus ta veel rohkem hoolitsust vajab!!!
Rutiinist aitab mind välja ratsutamine.Nii mõnus on võtta aeg maha ja minna värske õhu kätte sportima.


Tsitaat:
pealegi on ka monotoonsusel oma võlu.
vaat see on asi, mida tahaks selgeks õppida..
isegi energiakadu on minimaalne
Teen midagi huvitavamat, kui lihtsalt kodus istumine ja arvuti/teleka vahtimine.
Piisab kasvõi väikeset muutusest.
Lähen nt. jalutama või sõprade-tuttavatega välja natu pidutsema.
Rutiinist vabanemiseks on nii palju variante, ainult tahtmist ja viitsimist peab olema.
Eriti nagu ei tekigi seda rutiini. Elutempo nii kiireks läinud, et kogu aeg midagi teisiti, kui eelmine päev
Ehk see kiire muutubki varsti
rutiiniks
Pealegi on mul kaasa selline, kellega ei saagi rutiini tekkida.
panen pea külma vee ämbrisse ja ootan kuni enam pole rutiini
Kindlasti aitab rutiinist üle saada, iganädalane sõpradega koosviibimine, või väljasõit mõnele üritusele.
Küsimus on ebatäpne - kas üks nädalavahetus aastas või kuus või elus?
Kord aastas kindlasti ei ole piisav. Kord kuus võib isegi piisav olla, kui on väga ekstreemne üritus; mõni reis näiteks.
Rutiini levendab pisike pidu koos heade sõpradega.' nädalavahetusel.
Võtan aja maha, luban enesele pühalikult et täna enam mitte midagi kasulikku ei tee, võtan kapist kuivanud saiatüki ja lähen jõe äärde parte toitma.
Sõidan u. 100 km. eemale maale või linna, teise seltskonda, eemale igapäevasest ümbrusest või rahvast, matkale, laagrisse jne. piisab paarist päevast, et tunda end ok!
Üks korralik grilli-chilli nädal üksikul saarel pärismaalaste seltsis, siis paadimatk, liivarand ja kui veel elus, siis tagasi koju...
Viimasel ajal on mu elu küll nii rutiinivaba olnud, et kohati isegi tunnen puudust kergest rutiinist
meelt lahutada aitab aga kerge metsajooks,
meeldiv õhtusöök sõpradega, mõnus õhtu hea raamatu seltsis, lihtsalt aja maha võtmine hetkeks ja logelemine, pikkem autosõit näiteks maale jne.
variante on väga palju
vahel tõmbun kõigist eemale ja olen omaette.
vahel sõidan linnast ära maale sugulastele külla
ning vahel piisab sellest kui võtta tüdrukute kamp kokku ja raputada end korralikult kuskil väljas/klubis .
Tsitaat:
Algne postitaja: kuriKass
Hmm... hämmm... rutiin? Teen seda mis pähe tuleb, kui rutiin siis see ise tekitatud.
Pole elus rutiini olnud. Aga olen ka noor, alles tudeng. Rutiin on paratamatu. Ise aga olen üritanud seda vältida loomingulisusega. Kuigi tegelikult on kõik looming, mida me teeme- aknapesust kuni armastuskirja kirjutamiseni tüdrukule välja. Ent enamasti me ei tee asju piisavalt loominguliselt. Teeme harjumusest. Loomingulisuseks pole vaja palju. Tuleb vaid üritada teha asja alati veidi teisiti kui varem. Või üritada üldse teha kõike pidevalt natukene uuel moel. Siis kujuneb elu lõpuks eriliseks ja iga päev on kui uus. Loomingulisust saab kasvatada, kui üritada õppida pidevalt kõike uuel viisil tegema. Alustades nii võib jõuda välja kaugele. Ja muuta elu. Ise tegin seda keskkooli lõpus ja nüüd, neli aastat hiljem, elaksin juba kui mitmendat elu, mitmendas nahas.
Kõige kindlam- sukeldu miljöösse, mis erineb sinu omast nagu öö ja päev. Tehtud.
minu rutiini raputab alati pattude andeks palumine ja palvetamine, kuna siis tuletan ma meelde kõik detailid mida paha ma tegin 
rutiinses elus mina küll patte ei tee, patud on vast need, mis mind rutiinist välja toovad
Üks paljudest võimalikest kohtadest end Tallinnas välja elada - Nõmme Seikluspark, www.nommeseikluspark.ee .
Otepää analoog - www.seikluspark.ee
Võimsad vertikaalsed elamused. Ja positiivsed enesestmõistetavalt.
minu elus on liiga vähe rutiini..
kunagi ei tea ju, mis edasi saab...
aga arvan, et rutiinist pääsemiseks tuleb spontaanne olla..teha midagi hetke tuju järgi
Üritan rutiini mitte sattuda ja seni on ünnestunud
Üks korralik pidu sõprade seltsis.
mulle küll piisab ühest nädalavahetusest... aga oleksin pigem kas üksi või siis koos elukaaslasega võtaks midagi ette - näiteks sõidaks Eestimaad
avastama
siis üksi olla ei tahaks, mehega tahaks olla ja nädalavahetusest piisab ikka, tuleb ainult hästi kavandada. teinekord niisama vedeleda ka hea, lihtsalt olla. ja mul on 100 km kaugusel metsa sees üks väike kohake, mis väga hästi rutiini tapab. kui võimalust, põgeneme ikka sinna.
Suvi raputabki rutiinist välja.
ma raputan end iga päev rutiinist välja täiesti planeerimatult, sest päevad on kõik üksteisest nii erinevad nagu nende nimedki kalendris
mis seal ikka.... suvega pole probleemi.... käin kas purjelaga sõitu proovimas
või paintballli mängimas... või siis hoopis rullitama... ja mis
peamine sõpradega aega veetmas.... ikka tänu neile satud huvitavatesse kohtadesse ja tegevustesse... aga talvel jah kipub see hallus-möllus ära
tüütama... aga eks siiski pea miskit leidma mida teha... ikka koos sõpradega miskit huvitavat ette võtma... pean ausalt tunnistama... et viimasel ajal
läheb elu ikka huvitavamaks ja huvitamaks....
eks see rutiin on kiire tulema, kui marsuut piirdub kodu- töö, töö- kodu
kodus on hea
aga vahel hing ihkab midagi enamat
hetkel mõtlen, et kuidas mees ära moosida septembris spaasse minekuks
paneks suvele ilusa punkti ja jälle positiivsed emotsioonid garanteeritud
Mina kipun maale minema.Loodus ja rahulik keskkond mõjub hästi.