
mida kardad?
Ma kardan paljusid asju. Enamik mu kartusi ikka seoses pere ja lastega. Kardan veel hirmsasti kõrgust ja ämblikke. Muud nagu ei tule hetkel meelde.
Kardan inimestele haiget teha või et keegi saab minu pärast haiget 
kõlab jaburalt, kuid minu kõige suurem hirm on, et aeg saab otsa.... ning selgub, et olen selle vähese täiesti mõttetu rabelemisega täitnud, selle asemel, et midagi vahelduseks ka enda heaks teha...
Muretu meelega võrdlemisi...aga kui nii mõtlema hakata, siis vanadust kardan ja HIV viirust
ROTTE--JUBEDAD LOOMAD
kõrgust
kardan, et pean üksinda vananema ...
Kardan lähedaste surma ja nendega juhtuvaid õnnetusi.
Kuid olen kunagi kusagilt lugenud, et kartus kutsub just need sündmused kohale, mida sa ei soovi.
Parem on mitte midagi karta
kardan kõrgust.
kardan, et mu vanemad jäävad vanaks ja abituks ja pean hakkama neid hooldama/potitama.
/me kardab inimesi ja paaniliselt tähelepanu keskpunkti sattumist.
Sellest ka see F40.1?
Tsitaat:
Algne postitaja: mada
Sellest ka see F40.1?
Kardan, et ärkan ükspäev, olen vana ja väsinud ning paljud asjad on jäänud tegemata.
Pimedaid tänavaid ja madalaid aknaid.Kui keegi akna peale koputab pimedas
Ja üksindust...
Inimesi
Iseennast ja oma otsuseid.
Kõrgust. Piinlemist. Sisemise tasakaalu kadumist.
Kardan halbu, ebameeldivaid uudiseid. Ja omamoodi ka lõbusat äraolemist, on selleks siis mis iganes. Sest pikale ilule järgneb ikka pill. Ja liigagi sageli.
valu nii füüsilist ,kui moraalset
igasugused foobiad.
vahest head vahest halvad.
nii nagu ma aru sain peavad kõik siin seda mida nad kardavad halvaks. kes kõrgust kes rotti. a lugu oopis nii et kui ma midagi kardan siis ma hoian
selest üsna tihti eemale.
kardan näiteks näiteks näiteks lõgismadu.
hoian selest eemale.
see et inimene kardab ei ole halb.
fin.
Kardan, et mind töölt lahti lastakse.
Kardan, et ma jään pimedaks (kätetuks, jalutuks)
Kardan, et mõni ütleb mulle halvasti.
Tsitaat:
Algne postitaja: Kavaldaja
kardan, et pean üksinda vananema ...
sama siin..ja veel pelgan liigset tähelepanu....
kardan pimedas üksi liikuda
olukordi, kus midagi juhtub, ent mina ei jaga seda lahti
kardan saada selliseks inimeseks, keda ma ise ei salli
ämblikke, kõrgus, kolle, pimedust jms ei karda, inimsuhetes ei oska halba karta, sest kogemust pole...
Kardan oma lähedasi inimesi kaotada.
Eem, oma vene keele õpetajat
ja valu
kõrgust, üksindust, seda, et raiskan oma elu ära.. selles mõttes, et elan täiesti tavalist elu...
Tsitaat:
Algne postitaja: Arwen
et raiskan oma elu ära.. selles mõttes, et elan täiesti tavalist elu...
Tsitaat:
Algne postitaja: yller
Tsitaat:
Algne postitaja: Arwen
et raiskan oma elu ära.. selles mõttes, et elan täiesti tavalist elu...
mis t2hendab elu 2ra raiskamine?
mis t2hendab tavaline elu![]()
igal inimese elu on isemoodi, kellegil pole see iidentne, seega, mis asi on tavaline elu?
Tsitaat:
Algne postitaja: Arwen
tavaline elu et lõpetan kooli ära. lähen tööle. lähen mehele. saan lapsed. harin ja kasin nende järgi elu lõpuni. see on minumeelest tavaline elu.
ma tahaks ringi reisida ja erinevaid asju kogeda jne
No mis ma kardan? Et kõik see, mis mu ümber praegu on, ükskord kaob! Erinevalt nendest, kes pimedust ja üksndust kardavad..pimedus mulle vastuoksa
meeldibki s.t. öösel jalutada vms. Üksindus on hea, et iseendaga koos olla, aga vahel tahaks ka kedagi enese kõrvale- neid ikka veel on õnneks! Ka
teie, armas foorumirahvas!

Kardan invaliidistumist ja voodihaigeks jäämist. Ja seda et inimesed mind ära kasutavad.
konna, ämblikut, pimedust
keisrilõiget
üksindust
kalli inimese surma
rohkem ei tule hetkel meelde
Kardan pimedust ja konni,eriti neid kahte koos ja veel kardan haiget saada...
Aga mina kardan tohutult kõditamist, see minu jaoks ikka üks jubedamaid asju
Viimasel ajal kardan, et unustan oma lastest ühe lasteaeda ja teise ema juurde õhtul... Kust sellised hirmud tulevad?, ei oska öelda, sest juhtunud
seda siiani ei ole 
kardan, et hakkan miskit kartma
Aga tegelt kuskilt väga kõrgelt eriti alla ei kipu hüppama küll
praegu kardan seda et minu maailmakallis sõber kes on eluohtlikus seisundis haiglas võib ära surra...
ja et teine sõber ei saagi kunagi enam oma mälu tagasi.....
nende hirmude kõrval on ämblikud minu jaoks tühised....
Ma kardan, et minu tuleviku eesmärgid ei pruugi täide minna, aga samas ei tohi lasta ennetavatel hirmudel endas võitu võtta. Pingutan edasi ja küll nad täide lähevad.
kardan seda, et ei oska elada oma elu nii, et vanaduspõlves saaksin öelda-olen oma eluga rahule jäänud.
veel kardan haiget saada (mitte fyysiliselt, vaid hingeliselt)
Tsitaat:
Algne postitaja: muhhin
kardan, et hakkan miskit kartma![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: muvelin
veel kardan haiget saada (mitte fyysiliselt, vaid hingeliselt)
Mina kardan, et keegi tuleb pimedal tänaval ligi ja tapab ära. Ma kardan põhimõtteliselt seda ¹okki, kui keegi ära peaks tapma. Ja üldse- mis õigust
on kellegil otsustada, et nüüd on su elupäevad läbi ja siis ongi, kuna ta tappiski su ära!?



ma kardan ka valu ja siis ma kardan lukus uksi, kust ma välja ei saa ning igasugu satikaid kardan ja seda, et äkki ma jään auto alla ja saan niimoodi vigastada, et pean terve elu ratastoolis veetma ja vananemist kardan, üksi jäämist ilma lähedaste inimesteta -tegelt neid asju on veel, aga need siin tulid mulle esmajoones meelde.
Ilmselt on ka mul mingeid klaustrofoobilisi kalduvusi, sest lukus uksed teevad mind aeg-ajalt närviliseks ja väiksena kartsin kohutavalt üksi
ühistranspordiga ja liftiga sõita - kartsin just seda, et ma sinna kinni jään... Nüüd sellest üle saanud aga täitsa esimest korda üksinda bussiga
sõitsin alles kuskil 13-14 aastaselt... Oi mind jänkut
Ja kui kasuisa mind karistuseks oma tuppa luku taha pani, siis laamendasin ma seal niikaua kui ära väsisin, see oli 16-aastaselt...
Polegi
nii ammu...
Nüüd aga kardan ma ka veel uut rasedust ja sünnitust... 
lähedasi kardan kaotada
Iseennast kardan.
Et ma teen midagi, et saada tõrjutud inimeste poolt, kes on mulle kallid... NEnde poolt hukka mõistetud saada.
Et ma toon halba õnne neile keda ma armastan... Tundub imelik, et ma võin armastada oma koeri nii palju, et nende pärast nii palju karta aga on neid
mul terve õnnetu rida järjest kurvalt surma saanud ja päevast-päeva elan hirmus, et äkki ongi asi minus ja just tänane võib viia selle
meeldetuletuseks ühe mu kutsikatest...
Kardan samuti iseennast....sest krt teab mis see "mina" teha võib ...
muud ei karda küll...
Nastikuid kardan
Olgu see nii väike kui tahes. Ullult kardan.
Ja mai saa aru, tuvisid kardan ka. Natuke koomiline see on kuid ikkagi kardan neid. Nad lendavad ju nii lähedalt mööda ja üleüldse
Kitsad tänavad ja ruumid. Käigud.
Neis on alati hirm.
kõrgust kardan, sügavat vett kardan
halvad uudised on hirmutavad, tervise pärast kardan
kõike seda, mis halvaks elu edasiminekut
jubedalt kardan sügavust ja ästi kalleid inimesi kaotada..narkomaane ja igast selliseid muid tonte veel..
Kardan näiteks kõrgust...seda, ma pakun, kardab suurem osa inimesi. Ja siis on veel need herilased ja vapsikud - noid kardan ka, õnneks mitte paaniliselt. Kui satun mõne sellise tegelasega ühte ruumi, siis katsun ta võimalikult kiiresti tikutoosiga toast välja saada (elu sees ei hakkaks tapma neid).
kardan...
kõrgust.
Ja paljusid muid asju...
Kardan seda, et ühel hommikul ärgates ei mäleta ma enam mitte midagi,
ei oma nime ja kõike seda, mis enne meeles püsis-kõik kogutud elutarkused, kogemused, mälestused...
Ei teagi, miks...kipun arvama-põhjuseks see, et mul enamus asju meeletult hästi meeles seisab, isegi ebaolulised asjad.
Alateadlikult ma seda tõesti kardan.
Igasuguste hirmudega on kah selline lugu, et mõned võivad isegi täide minna, mida kartnud oled, teised aga hoiatavad millegi eest.
Ja osad ei kao enne kui neile otsa ei vaata. 
Imelik hirm. Aga hirm siiski
Kardan, et ükskord öösel kui silmad avan, seisab keegi võõras toas 
Foobiaid pole. Tuleb, mis tuleb. Teada ju on, millega see kõik lõpeb....
kardan halbu uudiseid
Mida kardate teie kõige rohkem? Ehk siis hirmu top 3 teie jaoks.
Minu hirmu top 3:
1 - keemiaravi
2 - abielu
3- ämblikud
1. suletuid kitsaid akendeta ruume (püramiidis tuli jube hirm peale juba esimesel 5-l meetril
)
2. igasuguseid roomajaid (nastikud, rästikud, fuhh)
3.et lähedastega juhtub midagi ja ma jään neist ilma.
Kõige rohkem vast kardan teha fataalseid otsuseid. Selliseid, mida ei saa tagasi pöörta. Sildade põletamist ühesõnaga. Sellepärast lükkan selliseid
asju aina edasi ja edasi. Ja ilmselt ka kannatan sellepärast. See muidugi sügavalt minu isiklik probleem 
Kardan üksinda pimeduses olla. Veel kardan pärast õudukate vaatamist, et need tegelased ärjavad üles või midagi. [Sama asja kujutasin ette tervisehoiumuuseumis nähtud laipa] Ja kardan lähedaste vananemist ja sõprade kaotamist.
Kõrgust ja lolle inimesi.
Ämblikke ja kui suurem osa õudusfilme (vampiiridest, libahuntidest, igasugustest koletistest, jne.) oleks päriselu! Tapaksin vist siis ennast ise ära ennem kui mõni elukas seda jõuaks teha!
kardan surma- kardan seda, et ma ei näe kuidas mu tütar suureks kasvab
Kardan, õigemini pelgan ämblikke ja muid selliseid molluskeid...
kardan pimedust, kui pean üksi selles viibima.....
kardan ,kui teised mind solvavad- ehk meelega avalikult alandavad.....
Kardan augusti kuid- sest sellel kuul on mul palju väga lähedasi hukka saanud....
1.halbu uudiseid;
2.haiguseid (tõsiseid, mis toovad kaasa suuri kannatusi või surma);
3.et põlen elus läbi.
kardan halbu uudiseid, kardan haiguseid(tõsiseid, kannatamapanevaid või surma toovaid) ja kardan, et äkki ma ei suuda elus läbi lüüa (kaotan töö,
pere, elamise jne)masendust kardan ka vahel, et kui hullud mõtted tulevad pähe
Bakteriofoobia hood ajavad aeg-ajalt täiesti hulluks.
päevakoerasid. kui keegi ei tea kes need on siis vaadake siia
öäkk
ma olen kuulnd, et paljud ütlevad nende kohta nunnud jne 

kardan oma laste pärast, et haigeks jäävad või koolis midagi halba juhtub
veel kardan naorkomaane ja joodikuid ja pätte-vargaid, kui näen mõnda koperdavat ja kahtlast inimest, siis ruttu teisele poole tänavat lähen
Kardan et aeg on liiga lühike, kardan väga kaotada oma lähedasi, kardan suuri kiirusi autoga sõidul
Nagu salliisegi juba mainis, ajavad minulegi hirmu nahka lollid inimesed.
Ja ohh õudust, kui nendel rumalatel inimestel on nii palju võimu, et nende rumalad otsused mõjutavad kuidagi minu tööd või elu või lähedaste heaolu
... 
..Kardan oma lähedaste pärast...ise minna pole nii hull ,kui maha jääda ....Pean silmas siiski seda kõige lõplikumat minekut...-kahjux olen pidanud
Väga järsku ja ootamatult kaotama oma elus mitu kallist inimest..enam seda ei tahax.
....Seega kallikesed...-elage tänases päevas ja võtke sellest kõik ,sest me ei tea ,mis homne toob....Ja eelkõige ...-Hoidke endale Armsaid inimesi
!!!....
..Kui veel foobiatest rääkida ,siis kardan pikki tunneleid ja kõrgust ka just ei armasta....
Veel kardan meeletult VETIKAID ja igasugust veealust "rohtu" ja üldsegist ei saa mind mitte mingi valemiga vette kui ma ei näe, mis põhi
veekogul on!!! Paar korda on tiritud jõuga vette ja siis oli PAANIKA kahh 
Hirmu
Kõige rohkem kardan, et lastega või mehega võib midagi juhtuda. Või, et minuga võib midagi juhtuda ja ma ei näe kuidas lapsed kasvavad. Veel kardan
öösel pimedas suures majas üksi olla, siis kardan tulekahju ja autoavariid... Isver - ma olen argpüks!?
Kõige vastikum minu jaoks oli mööda libedat puutüve üle voolava vee minek. Kunagi algklassides kukkusin poomil päris rängasti ning siiani on sisse
jäänud väike hirm poomiga sarnastel asjadel liikumise vastu.
Veel ei talu hästi madusid. Ei karda neid paaniliselt, kuid samas kätte võtta ka just ei soovi.
Rotte ja inimesi,kes teistele haiget teevad. Kumnagi kandsin surma,aga sellest olen üle saanud 
Kardan usse ja madusid, eriti rõvedad elukad.
lähedasi kaotada on jah hirmus-aga minu jaoks on kõige hirmsam elusalt maetud saada
Kardan surma.
mulle öeldi unenägemises, et kõik muu on enam-vähem korras. jäänud on vaid hirm iidse pimeduse ees (ei oska seda ka paremini lahti kirjutada). tõsi
see on..
süstimise nägemine (ise olen doonor
) tekitab veel hirmu, kuigi oluliselt vähem kui varem. ja veri.. sattusin hiljuti tänaval (esma)abistama tõsise
peatrauma saanud naist. pärast olin tükk aega endast väljas.
kardan surra nii, et must jäävad võlad, mida keegi teine kinni plekkima peab hakkama. see on küll rohkem vastutuse kui hirmu küsimus.
kardan oma lahedastest ilma jaamist.
kardan õnnetusi oma pereliikmetega.. ei suuda pealt vaadata kuidas oma jõmmid terava noaga midagi peo sees lõikavad.. silme ette tuleb koheselt pilt
kuidas nuga libiseb ja ... parem edasi ei mõtle
kardan ka nõuka aegse korvtõstuki korvis kõikuda viienda korruse kõrgusel.. selline kogemus oli mingi paar kuud tagasi, kui läksin äiale appi veerenne
paigaldama.. See tõstuk nagises ja korv oli kõver ja tuuleiilide käes oli ikka paras kõikumine.. mingil hetkel oli tunne et "lastagu mind siit
kohe maha.." aga noh elasin üle.. pärast poole harjus juba tegelt ära.. ebamugavuse tunne siiski säilis
kardan raskeid haigusi, kardan kaotusvalu, näiteks kui mõne lähedasega midagi juhtub....kardan, et ei saa sellest enam üle
kardan füüsilist valu, paljas mõtlemine sellele tekitab õudust
kardan kõrgust, puu otsa võin ronida, aga see ka mu lagi
kardan autoga sõites, et metsloomad hüppavad auto ette
kardan kallite inimeste kaotust
ja kardan, et jään bussist maha, kui vaja kuskile minna
neid asju on veel.. 
Mina kardan kohutavalt poodide turvaväravaid. Ise ei tea miks, aga kardan. Igakord kui käin läbi nendest siis on värin sees. Varastanud ma pole,nii et ei tea miks.
no siis pead korra varastama ja äkki isegi õnnestub sul näha ja kuulda mida hullu nad siis ka teevad
Kui lähen üle tee kahe peateele pääsu ootava auto vahelt, kardan, et tagumine neist hakkab liikuma ja jään jalgupidi nende vahele.
Inimesed.
Muud hirmud hajuvad õhku, kui ma vaid otsustan veidi lähemalt vaadata maailma ja iseenda kohta selles.
Kindlasti kardan ma seda,et selliseid,kui asiatec,on mitu
!
Kardan kaotada kontrolli olukorra üle...see ei väljendu küll lausa foobiana aga väike ärevus tekib teatud situatsioonides. Samuti ei armasta ma
avalikke esinemisi. Kuid sellest hirmust olen harjutades ja vastavaid näpunäiteid kasutades üle hakanud saama.
Loomulikult kardan ka surma, raskesid haigusi ja õnnetusi. Kehtib nii enese kui lähedaste kohta. Kuid sellele ma ei mõtle igapäevaselt.
Mul on hirm väikeste lindude ees (ornitofoobia), kunagi kartsin ka kõrgust - enam pole se probleem
Pluss need kartused, et keegi lähedane sureb jne..
eesnäärmevähki ja alkoholiaktsiisi põhjendamatut tõusu.
Otseselt ei karda midagi. Ainuke tõsine hirm, mille tõttu ma ka aastaid tagasi joobes autorooli ronimise ära lõpetasin, on see, et ma kardan avariid teha ja ise terveks jäädes teisi vigastada. Ma ei suudaks edasi elada teadmisega, et sõidan segi peaga vastu puud, sõber saab surma ja ise jään ellu, see oleks ka minu elu lõpp.
Kardan kohutavalt suuri koeri.
Ka ämblikke.
Eks kõige lähedasema inimese kaotus oleks kõige jubedam asi.
kõrgust ( kui seda on suurel määral)
kitsaid treppe (kes Turaida lossis käinud..teab! ) +üleüldine klaustrofoobia
rippsildu
sind?!
Klaustrofoobia on mul kaa
kardan paksu kerega ämblikke,suhtlemist,inimesi kes kasutavad oma "tugevust" ära minusuguse suu peale kukkunud hädise luuseri üle
irvitamiseks,tööd otsida(aga elu sunnib),mõnikord vastutulevaid agressiivsna tunduvaid inimesi,kardan kui mõne mu kommentaari kohta kuskil halvasti
öeldakse...
suuremaid hirme ei julge välja öelda,sest kardan nende täitumist-nii mõnigi on otsapidi täituma hakkanud.
aga vahel torkab pähe,et PALJUDEL inimestel on hullem kui minul...ja maailmas on kohutavamaid juhtumeid-siis ma olen jälle mõnda aega haavleid täis
rinnaga julge jänku.
ämblike, kõdi, kõrgust, natsa pimedust, kurje koeri
kardan metsikult kõrgust.Eiffeli torn jäi vallutamata.
Shveitsis ja Norways ainlt jalgrattal. tõsi on.
kardan metsikult nii väga kohutavalt olla loll
mingi 10 a tagasi kartsin adventiste, kes käisid....ja hirmutasid, no tõeste...
kolle ja lolle
loll on kolle olla.
tõeste
kõige rohkem iseennast...veel ämblikke,hiiri,kõrgust
hetkle kardan vastu votta valet otsust.
Vahel kardan oma rumalust. Vahel juhtub et rumalus suudab võtta end ruutu, siis kuupi..vaat siis on kõhe tunne küll.
Kuna mul oma lapsi pole...ega naist, siis kardan endaga seostuvaid asju- pi´medas mere ääres olla.. madusid... Viimasel ajal sõiduteele hüppavaid metskitsi... Kui oleks naise- ja lastemees, sisi kardaks, et mu armsamatega midagi juhtub...
...kardan liiga vanaks elada 
Mina kardan üksinda jäämist
Kardan äikest ja tormi.Kardan ka,et mu lähedastega midagi juhtub.
enda pärast nagu ei kardagi peale hirmsate valude, mis kunagi võivad tekkida( ptüi-ptüi-ptüi), aga lähedaste pärast kardan veidi, ma ei teagi mida aga
ootamatusi kindlasti
ja välku kardan ka, parem kui ei näe 
hirm oma lähedastega juhtuva ees on enesestmõistetav ja elementaarne.Ilmselt mõtles teemaarendaja siiski hirme mis erinevad tavapärasest-näiteks nagu
tuumasõda ,haisvad sokid ja ülemaailmne kommunism.
Ainus mida mina pelgan on hirm jääda elavaks laibaks ja seda ainult sel juhul,et mu ligimistel poleks julgust mu piinu lõpetada.
....ma kardan seda,et järsku tuleb mõistus koju
off see on normaalne meditsiiniline hirm,eriti kui vaatad passis seda kohta mis kajastab sünniaega.Niiet võta rahulikult.ei pea arsti juurde minema
no vahest tahaks korraks veel ka asiatec,etc,olla
!
öeldakse et suurteks kunstnikeks ei õpita vaid sünnitakse.
endiselt kardan teatud ämblikke ja suhtlemist vajavaid situatsioone.
no teatud hirmud lihtsalt ei taha kaduda.
Kardan üksindust ja üksi jäämist. Kardan lähedastest ilma jäämist. Kardan valu. Kardan enda käitumist keerulistes olukordades. Kardan vananemist.
Kardan surma...
Kardan palju
aga üritan hirmust üle olla 
Kõrgust ja sitikaid 
,et ei saa enam keppi!
Kõike kardan, peale enda surma, kui on surm pole mind.
et, mul ei ole keha ja ma ei saa keppi!
Skin, seda ära karda, see tuleb niikuinii, karda seda mis võib tulla aga ei pruugi
mis asi võib tulla?
Tsitaat:
Algne postitaja: skingirl
,et ei saa enam keppi!
huvitav on tõdeda, kuidas aeg ja asjaolud mõjutavad inimeste hirme. tõesti kohe.
oleksnõus ronima oma k]rgusekartusega ei tea kuhu kõrgustesse, peaasi, et hingerahu tagasi saaks...
teadmatus tegeliku olukorra kohta hetkesituatsioonis
(no näiteks ,kui omaksed on mingis katastroofis jne) on tõeliselt painajalikult hirmuäratav
Suurimad hirmud on üksindus ,surm ja haiget saamine igas mõttes...inimesed on tegelikult väga julma ütlemise ja käitmisega..vahel tekib soov silmad sulgeda hetkeks siis avada ja mõelda et see oli unenägu..
Mina soovitan teile kõigile mitte oma alateadvust hirmutada sellega mida kõige rohkem kardate või mis teid kõige rohkem hirmutab.Sest kui te olete midagi endale pähe võtnud,et kardate seda või näiteks seda siis võib juhtuda et jäätegi seda edaspidi kartma.Mina ei karda mitte kui midagi,sest kui kardaksin siis oleks päris ebamugav eldada oma elu edasi.
2 meetrit kõrgust ja põlved hakkavad värisema...
Ometi on suurte veneTU-dega 12-14 tundi õhus oldud...ja pisilennukitega(6kohaline)palju sõidetud.
Hirm on see ,mis araks teeb.
enam ei karda midagi...
isegi surm tundub nii tühine....
ee, mustlasi..kardan et kui mustlase välja vihastan, siis sajatab mu ära ja siis äkki murrangi jalaluu või lähen pealaest jalatallani koeranaelu täis
Seega püüan mitte bussis ühelegi mustlasele jala peale astuda jne.
Ja siis kardan et astutakse mu kassipojale peale..käin ise ka kodus nagu kurg...
Tsitaat:see läheb üle
Algne postitaja: Blackvell
enam ei karda midagi...
isegi surm tundub nii tühine....
Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Ainus mida mina pelgan on hirm jääda elavaks laibaks ja seda ainult sel juhul,et mu ligimistel poleks julgust mu piinu lõpetada.
Anne
Mina olen küll kindel et mind tepslist välja tõmmatakse kui selleks õige aeg tuleb.