
Kas suudad juba ette hoiduda inimestest, kellest tuleb vaid tüli ja pahandust? Kes rikuvad elusid ja naudivad seda? Ka kui nad esmapilgul tunduvad maailma "suurimad" sõbrad?
nii ja naa...vahel panen t2ppi vahel puusse...seega vist k6ikse parem ei ole...aa kes meist ei eksiks
isegi mina vahel eksin
Ennast pean küll. Ja tegelikult on inimesed päris läbinähtavad...
pole küll eriti puusse pand..
Ei pea ennast väga heaks inimeste tundjaks olen vastu näppe saanud küll ja küll aga vat õppinud olen seda, et jah igat jobukakki ikka ei usalda - nüüd
lihtsalt peavad toredad inimesed veel rohkem vaeva nägema, et minu usaldust võita ....
enda tundmisega saan juba hakkama
ega enne ole ju mõtet teiste sisemailma sukeldudagi
mis puutub ette hoidumisse, siis kuda ma pärast teada
saan, et kellestki tulnuks aint paksu ja pahandust? keeleotsaga ikka tuleb ju maitsta
ja siis jalaga kanni ja uksest välja.
Sama siin,et olen palju kõrvetada saanud ja nüüd olen ise selline ,et esimese hooga kui võõras kõnetama tuleb siis olen kohe kaitsepositsioonil ja päris kaua võib aega minna kui usaldama hakkan.
Ei ole...ma küllaltki naiivne...meenub, et viimane suur läbikukkumine oli ühe töökaaslasega...lapsed ütlesid, et ära suhtle temaga, ta on üks vastik mutt...mina jälle vastu, et igal inimesel oma eripära...ja suhtlesime edasi, kohe päris headeks sõbrannadeks saime...ja siis, keeras ikka sellise käki, et siga ka ei söö...vaat, oleks pidand lapsi kuulama, neil rikkumata tunnetus veel...
Ma näen kõik inimesed kohe läbi.
Kes nad on ja mida endast kujutavad. Ja siiani pole see mind petnud, kuigi olen vast hetkeks pimedaks jäänud.
Mina peaks kuulama meest, et inimestega mitte ämbisse astuda. Tal on miskine ilmeksimatu tunne teatud inimeste suhtes, kellega suhtlemisest ei tule
head nahka. Ja ta tavaliselt hoiatab ka ette. Aga või ma siis kuulata tahan. Ja nii olen kõrvetada saand.
Kuigi teatud tegelased tekitavad juba eemalt selle "lapsele ohtliku tulikuuma ahju tunde", et hoiad näpud eemale
Seega väga hea just ei ole, aga mingi veider vaist on. Aga mehel on parem. Kust see tal küll tuleb, aru mina ei saa ...
Ei julge küll ütelda, et ma väga hästi kohe kedagi läbi näeksin. Vabalt võin eksida.
üldiselt ei kipu inimesi usaldama nii väga, nii et suuremat moodi kõrvetada pole saanud. ei oska öelda, kui hästi või halvasti ma inimesi tunnen....... no mõni on selline, kelle puhul kohe esmapilgul alarm peas tööle hakkab. katsun oma instinkte usaldada, siiamaani pole alt vedanud.
Mulle küll on öeldud, et olen naiivne, aga siiski pean end üsna heaks inimesetundjaks. Ja need, kes on mulle sõbraks jäänud, on ikka need, keda ma
alguses huvitavateks ja headeks olen pidanud
100% ei aga vahepeal küll suudan et mõelda mida ta teeb.....kui ma inimest tean päris mitu päeva....aga sellist lamp tegelasega panen kindalt
puusse
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Kas suudad juba ette hoiduda inimestest, kellest tuleb vaid tüli ja pahandust? Kes rikuvad elusid ja naudivad seda? Ka kui nad esmapilgul tunduvad maailma "suurimad" sõbrad?
ei tea...
suhtlen küll vabalt aga inimesi siiski nii hästi ei tunne,et saaxin öelda ja soovitada mitte suhtlemist ühe või teisega.Paarist
esimesest korrast suheldes piisab aga küll juba,et teada kas ma jään pikemalt inimesega suhtlema või ei
Kõigepealt peaks ennast tundma õppima. Siis võib mõtlema hakata kas ma ka teisi inimesi tunnen
Arvan, et olen suht hea inimesetundja. Või lihtsalt ettevaatlik, et ei hakka igaühega sõbrustama. Siiani ei ole kõrvetada saanud, sest olen ebameeldivatest inimestest eemale hoidnud või siis olen nende halba käitumist ette aimanud.
arvan,et jahh ...... sellest sõltub minu heaolu(teenistus!) ning seda suht palju õpitud,uuritud ja teisi õpetatud
Ei ole hea inimesetundja... Puussepanek paistab olevat mu tugev külg
Ju ma liiga usaldav
kipun inimestes head nägema..aga ju vanajumal hoiab, et päris ämbrisse pole astunud.
Kuna sihilikult kellelegi ei keera....siis nagu ei oota ka teistelt seda...
eip tunne ma vaatamata oma pikale eluele ennastki
kuigi tegelikult...ega ma teistes kuigi palju õnneks eksinud pole ja kui olengi siis on see enamasti positiivne eksimine
Üldiselt pean küll. Mõned korrad olen ka eksinud, aga eks iga nägija ole kah vahel juurika taha komistanud. Inimese läbinägemine on samasugune meeleline taju nagu kuulmine või nägeminegi. Igal korral ei taju lihtsalt selgelt.
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Kas suudad juba ette hoiduda inimestest, kellest tuleb vaid tüli ja pahandust? Kes rikuvad elusid ja naudivad seda? Ka kui nad esmapilgul tunduvad maailma "suurimad" sõbrad?
ei ole piisavalt hea tundja, elu näitab ikka , et suhtlemise käigus tuleb varjul olnu alles välja ja mingil hetkel saan jälle kõrvetada
see teeb ettevaatlikuks ja pelglikuks
on muidugi ka olnud olukordi, kus näed kohe mida keegi endast kujutab, aga ..muidu ikka nii kompamismeetodil käib see tundmaõppimine
mida rohkem sa saad teistest aru seda vähem suudad sa mõista nende psühholoogiat.
on inimesi kes erinevad üksteisest nagu öö ja päev... kuid baasemotsioonid on kõigil samad, nagu on samad ka erinevad mõjutajad mis seda inimest
eluteel tagant lükkavad.
Kuigi eriala nõuab head inimestetundmist, läheb siin tehniline külg teatud määral konflikti eetilisega, mis eeldaks et me sooviksime/püüaksime kõigis
kaasinimestes esmalt head näha. Kui mu ees seisab saast, siis ma suure tõenäosusega selle ka katki hammustan. Ja kui maha magan, siis - minu
komplimendid - tegu oli professionaaliga 
Parimaks!
Olen juba lapsest saati olnud selline...
Saan kõik mis tahan!
Enesekriitikaga öeldes...ma vist pole see kõige parem inimene sellel planeedil!
Aga ma olen profi.
Lumeleopardi moraalireegel:
Esimesena kurja ei tee!!!
Teist põske vastu ei keera.
Minu vaenlase vaenlane , on mu sõber! Aga anda vaenlasele vaenlasest teada, paneb 2 vaenlast omavahel võitlema ja kokkuvõttes olen mina võitja.

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Kas suudad juba ette hoiduda inimestest, kellest tuleb vaid tüli ja pahandust? Kes rikuvad elusid ja naudivad seda? Ka kui nad esmapilgul tunduvad maailma "suurimad" sõbrad?
Pean ennast üsna heaks inimestetundjaks. Korra elus olen eksinud: teadsin, et inimene on halb, aga ta osutus veelgi halvemaks kui suutsin ette
kujutada.
Tsitaat:
Algne postitaja: muhhin
Ei julge küll ütelda, et ma väga hästi kohe kedagi läbi näeksin. Vabalt võin eksida.
Ei pole mitte teps hea inimestetundja, kuid olen aastatega õpinud jälgima, kes ja kuidas, enne kui nö. lähedale lasen... Niikaua kuni pole aru saanud, mis inimesega tegu, katsun püsida neutraalne...
Mida rohkem ma inimesi läbi näen, seda kavalamaks nad rsk muutuvad!
Inimesed on ilusad ja head
On selgunud, et kõik siiski ei ole
Ikka läbi katse-eksituse-meetodi...
Ei julge öelda, et näen inimesi läbi. Kui väidaksin seda, siis tunneksin end ärplejana.
Usun, et inimesed on põhiolemuselt head. Igaüks oma veidruste ja erisustega. On teatud isikud, kelle suhtes kohe ettevaatlikuks muutun ja reeglina see
õigustab ennast.
Aga ikkagi on enamik inimesi toredad
madu,
naiivitar
mida rohkem ma inimesi tundma õpin, seda enam neis pettun...ehk on mu ootused/lootused lihtsalt liiga kõrged.
Tsitaat:
Algne postitaja: madu
Ei julge öelda, et näen inimesi läbi. Kui väidaksin seda, siis tunneksin end ärplejana.
Usun, et inimesed on põhiolemuselt head. Igaüks oma veidruste ja erisustega. On teatud isikud, kelle suhtes kohe ettevaatlikuks muutun ja reeglina see õigustab ennast.
Aga ikkagi on enamik inimesi toredad![]()
madu,
naiivitar
Tsitaat:
Algne postitaja: kuriKass
Kõigepealt peaks ennast tundma õppima. Siis võib mõtlema hakata kas ma ka teisi inimesi tunnen![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
Ma näen kõik inimesed kohe läbi.
Kes nad on ja mida endast kujutavad. Ja siiani pole see mind petnud, kuigi olen vast hetkeks pimedaks jäänud.
Pean küll. Olen oma elus väga erinevate inimestega kokku puutunud ja mitte kunagi pole pidanud hindama ümber oma arvamust neist. Osalt on see kaasasündinud omadus, teisalt ka elukogemus.
Õnneks ei,nii et alati on ruumi meeldivateks üllatusteks
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Kas suudad juba ette hoiduda inimestest, kellest tuleb vaid tüli ja pahandust? Kes rikuvad elusid ja naudivad seda? Ka kui nad esmapilgul tunduvad maailma "suurimad" sõbrad?
Pean ennast päris heaks inimestetundjaks. Tahaks siiski öelda, et paljud inimesed oskavad oma tegelikku iseloomu ja kavatsusi väga hästi varjata. Alles hiljem saab aru, kellega tegelikult tegemist.
Loodus on mulle andnud võime inimesi nö läbi näha. Vältida paraku alati ei õnnestu neid inimesi, kellet tüli tekib. Ja pole vajagi - saan nendega hakkama.
Nüüd mõistan ma ka sinu käitumist kui kepist rääkima hakati.Sa lihtsalt nägid vaimusilmas kuidas esikus meeletu singikloppimine aset leiab ja
sellepärast.....
Kahjuks ei ole hea inimesetundja.Selles vallas tuleb tublisti tööd teha ja õppida.
ma ei pea ennast heaks inimestetundjaks.Aga üle 10 aasta tagasi pidin hakkama leibateenima ametis,milles mul puudus profesioon..... mul oli ainuke
võimalus efektiivseks tööga toimetulekuks see,et mitte "segada" minu poolt juhitava meeskonda igapäevatööd
,boonusena kaasnes sellele
nende poolt ka suht objektiivne tööalane infovahetus minuga,mis oluliselt aitas kaasa minu leivatööle.Muidugi aitas mind selles veica sünnipärane
oskus inimesi ärakuulata ja tollal ka äsja Cornell'is omandatud paberitükike.
Teemasse:ma ei ole hea inimestetundja,küll aga oskan inimesi "avada",peale mida puudub vajadus ennustada,milline see inimene on
freelancer - seksi vastu pole mul küll mitte midagi, kuid õige inimesega, õiges kohas. Muul juhul ütlen ei! 
Küllaltki heaks.Väikese vestluse järel tunnen tavaliselt ära,mis inimesega mul tegemist on.
Tsitaat:
Algne postitaja: julianus
Pean ennast päris heaks inimestetundjaks. Tahaks siiski öelda, et paljud inimesed oskavad oma tegelikku iseloomu ja kavatsusi väga hästi varjata. Alles hiljem saab aru, kellega tegelikult tegemist.
naerab kaa
Mis siin naerda, mina tunnen ka paljusid inimesi. Aga osad inimesed on peidus. Neid ma veel ei tunne.
siiski keskmiseks, midagi jääb alati hilisemaks avastuseks
üldiselt jah. kui tegemist on aga täitsa uue inimesega seltskonnas, siis võin eksida ikka, kuid enamasti panen süht kiirelt paika mis inimesega tegu. sisetunne ütleb ka palju. samas kui koos on intrigantide punt jäävad paljud inimesed kinniseks ega saa neist sotti. mina end intrigandiks ei pea. püüan ikka kõigiga olla võrdselt hea ja mitte suhtuda skepitliselt, eelarvamustega uude persooni.
Tsitaat:
Algne postitaja: officer
ma ei pea ennast heaks inimestetundjaks.Aga üle 10 aasta tagasi pidin hakkama leibateenima ametis,milles mul puudus profesioon..... mul oli ainuke võimalus efektiivseks tööga toimetulekuks see,et mitte "segada" minu poolt juhitava meeskonda igapäevatööd,boonusena kaasnes sellele nende poolt ka suht objektiivne tööalane infovahetus minuga,mis oluliselt aitas kaasa minu leivatööle.Muidugi aitas mind selles veica sünnipärane oskus inimesi ärakuulata ja tollal ka äsja Cornell'is omandatud paberitükike.
Teemasse:ma ei ole hea inimestetundja,küll aga oskan inimesi "avada",peale mida puudub vajadus ennustada,milline see inimene on![]()
Gutta
Tänapäevase elutempo juures ei saagi nõuda,et kõik ilusad asjad asetseksid ühes kohas.Alati on võimalik käia ühes kohas ühtesi asju tegemas ja teises
kohas teisi.Niiet sinu väide nagu peaks ainult tisside pärast naisi vahetama on väär.Kehalised mõnud ühest kohas tisside näppimine teises.Lihtsalt
tuleb aega planeerida osata.
Jään seisukoha juurde ,et inimesi öppitakse tundma aja jooksul.
Paraku on mul elus olnud selliseid olukordi mil ma esmamuljelt saan aru millise inimesega tegemist on teda tundmatta.
Esmamulje vöib petlik olla .Samas need inimesed kes on pahatahtlikud need ma tunnen juba esimesel silmsidel.
to free: kui sa siin kirjutasid,et hullumajas on ka internet,siis ma ei uskunud seda,kuna mul puudusid andmed,et sa seal viibinud oleks ja neid olusid
nii adekvaatselt tunned....
Aga nüüd lugedes jälle ühe sealse patsiendi kirjatükke siin,tunnistan,et sul oli õigus 
nõustun offiga kui on selge inimese avamise kunst ega siis äratundmine polegi mingi keeruline küsimus.
kaugel sellest,ei pea
hea et see teema jälle päevakorral.
Eile käisin ühel sünnal ja kuulasin tuttavate omavahelist kõnet.
Jälle pidin veenduma, et mõne äkilise inimese poolt kasutatav sõnavara võib reeta tema isiksuse teravnurgad...
küllaltki hea ,sest kogetu põhjal jääb ikka miskit kuhugi ka tallele ja oskad selle järgmise ohu niiöelda ära tabada juba eos mitte siis kui on juba lootusetult hilja
tajun inimesi kohutundega ja suhteliselt adekvaatselt.
ps. palun mitte valja lugeda seksuaalset alatooni.
Ei ole mina hea inimeste tundja. See sõltub väga palju sellest inimesest,keda on vaja tundma õppida. Mõnedel on mingid varjatud kompleksid,millele sattudes võib kohata täiesti ootamatut reaktsiooni. Lihtsama iseloomuga inimesi on võimalik tundma õppida. Selles suhtes olen üsna tugev. Pika aja jooksul suudan inimesi hästi tundma õppida ning nende veidrustega arvestada. See teeb suhtlemise palju lihtsamaks.
Varem kaldusin arvama jah, et tunnen inimesi päris hästi. Nüüd aga ei arva seda enam ammu. Mida aeg edasi, seda vähem ma inimestest üldse aru saan.
Võib-olla ei tunne ma iseennastki ja sealt need probleemid algavadki, ma ei tea.
Kui ikka juba iseendast aru ei saa, mis siis veel loota - nii kaotasin ma enda kõrvalt kõige kallima inimese üldse...ja seda jään ma igaveseks
kahetsema.
Ma tunnetan inimesi. Ja väga hästi.
Tundmise koha pealt nii kindel ei ole.
Tsitaat:
Algne postitaja: eero
nii ja naa...vahel panen t2ppi vahel puusse...seega vist k6ikse parem ei ole...aa kes meist ei eksiks![]()
isegi mina vahel eksin![]()
Võrreldes mu 2008.a vastuse ja tänasega võin julgelt öelda,et mingi areng selles vallas on toimunud.
Tavaliselt ma tunnen hea ja halva inimese väga kaugelt ära.
Nüüd olen ma ikka päris mõõda pannud.
Püüan end parandada ja suhelda ainult meeldivate ja heade inimestega.
Mina sellist luksust ei saa lubada,et ainult meeldivatega suhtlen.Jätkuvalt õpin inimeseks olemist.
Jaa, see on suur asi - õppida iseennast tundma!
Põhimõtteliselt pean ennast heaks inimestetundjaks, aga on üks kellest ma igakord aru ei saa - mina ise...
Seda ma juba teadsin,et olen vaimolend,aga et mina olengi armastus,selle peale andis tulla...sest ma polnud täpselt tu ndnud seda tunnet...armastusetunnet.
Tiivi, ära soga selge ilmaga - kuidas on võimalik, et oled ilma armastust tundmata elanud tänase päevani???
Lihtsalt pole kedagi armstanud vastu või on see kuhugi ..mutiauku ära kadunud.
Armastuse ära tundmine on väga raske , eriti just õige, paljud ei saagi kogu elu jooksul aru sellest, olen rõõmus, et keegi on osanud nii kaugele jõuda.
Armastan iseend, olen armastanud teist ja tundud et olen armastatud kellegi poolt 
Oleneb olukorrast ning inimesest. Tõeline üale tuleb aja jooksul niikuinii välja 
pean küll...a vahest panen mööda ka, siis kui südant või tunnet ei usu 