
Saite vanemaks... ja targemaks... (loodetavasti!)
mm.. milliseid muutuseid te tajute.. oma kehas ja hinges? oma iseloomus ja oma mõttemaailmas? Või olete samasugune nagu 15 aastaselt? ja mis on halvad
ja head omadused mis on teil vanusega tulnud?
Kas kahjuks või õnneks, aga ma sellist tüüpi, kes vist kunagi täiskasvanuks ei saa, nii, et seni veel ei taju ja ei tunne midagist...no ootame...võib-olla 15 aasta pärast oskan vastata...
no suud hoian rohkem kinni ja habe ka juba veic kasvab
Pea läheb kiilamaks, kõrvad karvasemaks. Karvad on hallimad. Nahk seljas on teistsugune kui enne.
mida aeg edasi, seda ohkem saad tunda elutagasil88ke, ja see 6petab
1 aasta jooksul on mind see elukene rohkem kui natuke 6petanud
Olen päris mitmeti muutunud.Poisipeast on saanud poolpikad juuksed,blondist on saanud punapea,kõhnast volüümikas....enamus tuttavaid sellest ajast kui
olin 12(nüüd27)ei tunne mind enam ära tänaval.
Mõttemaailm on ka muutunud olin siis noor uljaspea nüüd kaalutlev kristlane.
Kindlasti tuleb mängu võitlus gravitatsiooniga - alates 30.ndast tuleb kasutada igasugu kortsudevastaseid ja nahka pinguldavaid kreeme ja
trenniskäimisele tõsist rõhku panna...
Vananemine - yuki!
Ma täpselt ei tea. Habe hakkas kasvama kunagi, aga ... Kusagil seal 13-15 keerasid väärtushinnagud sinna kus nad praegu on. Ega midagi muud ei olegi
muutunud. Ma jäängi vist lapseks
(20 praegu)? Suu ei seisa ikka veel kinni, nagu see koguaeg olnud ongi.
/me alles nii noor, et ega sellest 15. sünnipäevast nii kaua aega möödas olegi.
Lihtsalt rohkem kogemusi ja teadmisi juurde tulnud, ent üldjoontes ikka sama.
Välimus on veidi muutunud, nüüd olen tsipa peenem ja tumedamate juustega.
Loodan, et maailmavaade ei muutu mul kunagi
Möned avastused olen teinud.
Seoses enda & maailmaga.
Muud ei miskit.
Eneseotsingud & rebel muudkui käib edasi.
Kusjuures, vanemad kurdavad, et ysna rohkem weel laps olen. Mida aeg edasi.
OooMisSuurAwastamisrööm.
Tsitaat:
Algne postitaja: epp
Saite vanemaks... ja targemaks... (loodetavasti!)
mm.. milliseid muutuseid te tajute.. oma kehas ja hinges? oma iseloomus ja oma mõttemaailmas? Või olete samasugune nagu 15 aastaselt? ja mis on halvad ja head omadused mis on teil vanusega tulnud?
Nüüd ei ole enam kogu aeg kõva vaid ainult siis kui vaja. Ja varsti on ilmselt ainult siis kõva kui naisele vaja. Elu on ikka imelik!
TJ
/me muutub laisemaks 
kui võrrelda 15-aastast mina ja praegust mina, siis viimase 8 aastaga on välimus muidugi muutunud.... juuksed on vahetanud pikkust, kuju ja värvi
umbes miljon korda, lisandunud on tätoveeringuid ja metallvidinaid mõningates kehaosades....
kui aga iseloomust ja muust säärasest rääkida, siis olen muutunud väga palju küünilisemaks, sarkastilisemaks, ettevaatlikumaks ja vast ka tundetumaks.
paksunahalisemaks kindlasti.
samas ei tunne ma end karvavõrdki rohkem täiskasvanumana.
Kohati sama segane kui vanadel headel aegadel. Samas ... eks elu ole teind kah veidi tööd.
Kuigi ... kuniks siinpool 100 saab oldud, on vananemisest nagu vara veel rääkida
(kui tsiteerida mammat).
kindlasti pole ma enam nii kärsitu ja riskin ilmselt ka vähem oma eluga kui varem
üx parimaid asju mis pidevalt areneb on tolerantsus n. ma olen
avastanud endas analüüsivõime stamp olukordades
.......aga äratuntav olen ma endiselt isegi, siis kui inimene pole mind pool oma elust näinud
Igasuduseid elukogemusi on juurde tulnud.
Olen ehk rahulikumaks ja sallivamaks muutunud, mõtlen 100 korda ennem kui miksit ütlen, kuigi - ikka kipun ütlema valesti, valel ajal või valele
inimesele
Aga muidu, ikka sama plika, kes 10 aastat tagasi - hingelt vähemalt 
mina jälle tunnen, et energia hakkab tagasi tulema,,,,, ei tea kas teine noorus aga tunne on küll mega
habe hakkas juba ammu kasvama.....seega selle järgi ei saa nagu muutusi kirja panna...kuid jahh, eks kogenum olen kindlasti igas mõttes.....
....ja kuidagi rahulikumalt olen sõitma hakanud.....ennem sai lollusi tehtud meelega liikluses ja kiiresti sõidetud....nüüd sõidan ainult
kiiresti

Jah, see teine noorus..ise tunnen küll et olen vahel vist jumalast greisi...25-selt olin märksa vaoshoitum..mjaa..
Olen muutunud, ja palju... Neid muutuseid, mis minu sees, nendest tean vaid mina. Oli vaja täiskasvanuks saada.
Välimuselt... selle kohta öeldi, et olen ilusamaks läinud....
Rahulikumaks ja tolerantsemaks. Võib olla võib seda hoopis ükskõiksuseks nimetada 
Kõige rohkem olen muutunud vist selles suhtes, et enam ei häiri lähedaste inimeste puudused nii palju kui varem. Nüüd alles saan aru, et ma ise kah ju ebatäiuslik ja vahest lausa väljakannatamatu...
lugesin hiljuti ühest väga heast raamatust-"Mine, kuhu süda sind kutsub," et murdeeas kasvab inimesele ümber keha nähtamatu soomusrüü, mis
muudkui pakseneb. Mida suurem ja sügavam on hinges haav, seda tugevam on ümber kasvav soomusrüü.
Vat see soomusrüü on küll kõvasti paksenenud selle viie aastaga.Nuh välised muutused nagunii, nägu on karmimaks ja kurjemaks muutunud ja tõsisem olen
ma ka tükk maad rohkem ja kohati sarkastilisem ja mitte enam nii naiivne, loodetavasti.
Mõttemaailm on kõvasti muutunud selle ajaga, eneskindlam olen ka kohe tükk maad, tegelikult kui hakkan mõtlema olen kohe kõvasti kõvasti muutunud, aga
naeru kihistada oskan vist praegu ka sama hästi,kui 15-aastaselt, aga õigete inimesega peab selleks suhtlema, kes oskavad selle minus välja tuua
Tsitaat:
Algne postitaja: yller
mida aeg edasi, seda ohkem saad tunda elutagasil88ke, ja see 6petab
1 aasta jooksul on mind see elukene rohkem kui natuke 6petanud![]()
Mida vanemaks saan seda targemaks ja enesekindlamaks muutun.
Palju on muutunud. Särtsu on vähem (pole niipalju vajagi, kui varem), huvid on teised (rahulikumad), välimus vananeb, elu on stabiilsem, üks suur rahunemine. Hing aga on ikka vahel poisikeselikult vallatu...Tahaks veel paljut proovida, ehk ka armastada...
Vahest kavalam olen,kogukam,tüdinum.Tasakaalukam.Laisem.Olen võimeline tegema asju,mida kunagi ettegi ei kujutanud.Ei lähe korda enam teiste arvamus.
A vat hing-see ei vanane.
Teistmoodi - sallivam, enesekindlam, lõbusam, palju-palju paksema nahaga.
Samamoodi - mässumeelne, üliarenenud õiglustundega, totrusi genereeriv plikanähvits.
Ühesõnaga, mida vanemaks, seda paremaks - nagu hea vein 
Hinges ja mõttemaailmas sisuliselt muudatusi pole olnud. Mina vist küpsesin väga noorelt ja nüüd paistab see asi välja nii, et alates mäletamise algusest saadik pole ma väga palju muutunud (kui välimus välja arvata, siin on transformatsioon olnud vägev). Mõtlikust ja vaiksest kuid samas mänguhimulisest lapsest kasvas täpselt samasugune täiskasvanu, puberteedi-ea kriisid jäid olemata. Silmaring on laiem, kindlasti olen enesekindlam, kavalam ja parem inimeste ning iseenda tundja kui varem. Vahest tunnen ennast väikese poisina täiskasvanud mehe maski taga.
Kahtlematta olen kogenenum ja samas kohe kindalsti ka väsinum.
Aga vana ma ikka veel ei ole
Kogenum ja enesekindlam kindlasti. Alalhoidvam, peale laste sündimist olen loobunud paljudest hulludest mõtetest. Ei viska enam saltot (turvaköite
otsas sel suvel tivolis tegelikult hüppasin), ei kihuta jalgrattal ja ei arva, et kogu maailmas on mu ainsad sõbrad koerad.
Seitsmeselt olin pisike vanainimene. Praegu peetakse pigem suureks lapseks
Mina nt olen muutunud vaoshoituks ja aeglasemaks, ei torma nii nagu varem ning mõtlen enne kui midagi ütlen. ja kriisiolukordades olen õppinud
säilitama rahu.
Üks asi veel ,mis minu puhul kohe kindlasti on muutunud ,on see , noorena sai autoga metsikult kimatud, tagajärgrdele mõtlemata, kuid nüüdseks on see
hoog pea olematu ja lausa naudin vaikset ja rahulikku sõitu.
No eks ikka muutusi ole palju.Keha on naiselikum ning enam ei võta kõike nii sydamesse.Mõtlen rohkem oma elust ja ei mölla nii palju.On tekkinud eesmärgid ja palju muud veel
Hingelt jään ma ju 15aastaseks alatiseks
Nüüd olen õpinud oma suud rohkem kinni hoidma ja vahel ütlen asju ümber nurga oma kunagise otse ütlemise asemel.
Tsitaat:
Algne postitaja: epp
Saite vanemaks... ja targemaks... (loodetavasti!)
mm.. milliseid muutuseid te tajute.. oma kehas ja hinges? oma iseloomus ja oma mõttemaailmas? Või olete samasugune nagu 15 aastaselt? ja mis on halvad ja head omadused mis on teil vanusega tulnud?
aga võta näpust,
aina paremaks läheb
Mul iga päevaga tuleb mõistust aina juurde. Koolis enam ei käi ja vabal ajal vaatan autopiloodi peal telekat, aga tarkus vohab mu peas nagu malts.
Küllaltki veider. Ma loodan, et ma seniilseks ei hakka muutuma. See võib olla esimene märk.
Lisaks sellele, ma arvan, et olen võrreldes varasema ajaga muutunud chillimaks ja tasakaalukamaks, kuigi õlut ei joo. Vähemalt ma püüan.
Ja see ei ole üldse nekro, see teema on ajatu. 
Mul on vist see tulnud, et aktsepteerin ennast ja teisi inimesi nagu parajasti on. Eriti ei loksuta ega üllata enam asjad, üleeile käisin ühel
hullumaja tuttaval külas ja ta oli selgelt täiesti psühhoosis ja rääkis jaburaid asju ja ma sain jumala rahulikult temaga suheldud 4 või 5 tundi, mis
ma seal olin, ilma, et oleks tekkinud kiusatus kiirabi kutsuda.
Kui ma noorem olin, siis mu tolerantsus oli ka piiritu muidugi, aga see oli selline teoreetiline. Nüüd on päriselt.
Tsitaat:
Algne postitaja: epp
Saite vanemaks... ja targemaks... (loodetavasti!)
mm.. milliseid muutuseid te tajute.. oma kehas ja hinges? oma iseloomus ja oma mõttemaailmas? Või olete samasugune nagu 15 aastaselt? ja mis on halvad ja head omadused mis on teil vanusega tulnud?
Loomulikult matavad aastad osa meie lapsikutest mõtetest maha! Selleks ei pea muidugi külastama oma hullumaja voodinaabreid v raviarste
, aga paratamatult on meil 50 aastaselt see 15ne tatikrae maetud!
Aja jooksul pidavat inimene õppima rohkem oma keelt hammaste taga hoidma. Aga häda on selles, et paljudel pole enam selleks ajaks hambaid, kus taga keelt hoida...