
mis teeb inimesed niii ülbeks?ma üldse ei saa aru.ühel hetkel on sinu sõber ja teisel hetkel...ennast täis inimene kellele sina üldse korda ei
lähe.see on ju nii nõme.ma tõsiselt ei saa aru sellest... 
mulle läheb vaid korda, ma ise
see teebki, tean millest räägin, kuna olen ise selle musternäide
ise ei ole enamasti ülbe inimene, oma sõpradega never-ever selline.
Aga jah, huvitav, mis teeb inimesed selliseks, ei mõista ka paraku tõesti selliseid inimesi.
Ma vist vahest olen ka aga see on enamasti vastastikune - kui keegi on minuga ülbe siis olen ka vastu! Ja kui mõni klienditeenindaja minusse kui
klienti halvasti suhtub siis olen ka ise tema vastu ebaviisakas. Selline ma kahjuks olen.
Aga oma sõpradega omaarust ma küll ülbe pole.
Ei ole ülbe inimene vajaduse korral olen ja ülbed inimesed ei meeldi ültse..
Mul oli kunagi(ok,mis kunagi.alles oli.) selline sõber,kes natuke aega oli mingi super-hüper tore ja siis veidi aja pärast läks uute sõbrade juurde ja
oli oma eks-sõprade vastu hästi ülbe.Nii mõttetu minu arust.Mina sõprade vastu ülbe ei ole.Teiste vastu ka mitte.Isegi nende vastu ei ole ülbe,kes
minu vastu on.Peaks ennast veidi ülbemaks programmeerima
<- ei ole ülbe ja ei suhtle ülbete inimestega ka mitte - ignoreerin neid 

jah,aga vahest tuleb olla ylbe,et sind jalge alla ei tallutax
Kadedus äkki
vaatavad sõpru,kui hästi neil läheb ning pisike koletis nendes tõstab pead...
kasvatuse või iseloomu viga arvan mina 
aga inimesed peavadki eelkõige enda jaoks elama..
ülbus on üks iseloomu joon
samamoodi nagu sõbralikus
see on kas kaasasündinud või on see soon sul lihtsalt olemas...
Ei ülba ei ülbete ega mitteülbetega. Asi nüüd end koormata sellega. Olen see kes olen. ja ülemäärane ülbus kahjuks või õnneks minu kaardile ei mahu.
Aga eks igaühel ole omad põhjused. Kes ongi selline, kel tekitab selle oleku mingi konkreetne inimene, sündmus. Mõni inimene paneb meid juba teisiti
käituma kui me hetk tagasi käitusime. Olude kokkusattumine.
Aga õige sõber ei kuku suvalisel hetkel põhjusega või põhjuseta ülbama. See pole siis sõber.
Suured haiget saamised teevad ylbeks.... Võetakse kilbi ehk teatud hoiaku...et mitte rohkem haiget saada....kuid see ei käi kõigi kohta...
Tsitaat:
Algne postitaja: TKtydryk
aga inimesed peavadki eelkõige enda jaoks elama..
ülbus on üks iseloomu joon
samamoodi nagu sõbralikus
see on kas kaasasündinud või on see soon sul lihtsalt olemas...
mis teeb teise 2kki ylbeks?
2kki ise tegid midagi?
sest lambist vaevalt keegi ylbeks muutub, v6i siiski
Lambist ülbeks küll ei muutu, see kuntst nõuab harjutamist
Ei salli ülbitsejaid...keska ajal oli selliseid küll, ka oma klassikaaslaste hulgas....ei vastanud ise kunagi ülbitsemisega..säilitasin pigem rahu ja enesevärikuse....
Kui muutub ülbeks inime...vahest nõuab ta tähelepanu või on tema tähtsustunne jäänud rahuldamata...Naeratada, noogutada, ülbajaga kaasa mängida, teda ärritamata...püüdes teda hämmastusse viia positiivselt...Huvitav tegevus muideks...ja ülbaja rahuneb ning laseb auru välja...
oskus ülbet mängida on ehk minulgi olemas aga sõbrad jäävad sellest draamast kõrvale
Äkki see on mingi enesekaitse variant? Aga jah.....ülbajaid ei salli. Ennem ole sutsu uhkem kui vaja, mitte ülbe.
Oh teid vooruslikke küll.
Kõik nii kenad ja mitte kunagi üldse ei ülba.
Mina ütlen otse välja .. olen ülbe .. sitaks ülbe.
Miks? Ipsu ütles õieti. Enesekaitsemehhanism.
Need, kes näevad sellest läbi, et ma tegelikult nii vastik ei ole, see jääb sõelale. Aga miks ma nii käitun ... et igasugu tolgused, sabarakud ja
selgrootud sappa ei haakuks.
Kergem on olla aeg-ajalt ülbe ja vastik kui kannatada mõne lauslollust.
Nii .. küsimus siin mõnele, kes mind juba natuke näinud ja tundma õppinud natuke ...
Olen ma nii väga ülbe teie arvates, et mind ei peaks sallima?
ei Kay, ei ole (nii natukene, kui mina sind tunnen)!!
Mullegi on tihti öeldud, et esmapilgul olen väga ülbe, aga mõnes olukorras tuleb see ka kindlasti kasuks ja on olukordi, kus ei saagi ilma konkreetne
(loe: ülbe) olematta
mina ütleks nii, et kui vaja olen ülbe ja kui mitte siis ka pole...aga kui minuga ollakse ülbe...siis olen vastu veel topeltülbe......
Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
Aga miks ma nii käitun ... et igasugu tolgused, sabarakud ja selgrootud sappa ei haakuks.
Kergem on olla aeg-ajalt ülbe ja vastik kui kannatada mõne lauslollust.
Väidan jah.Testitud ja tõestatud.
Loll inimene ei kannata eriti, kui tema vastu vastik ollakse või tema ütlusi/väiteid/arvamust julmalt maatasa tehakse.
Ülbust on aga selleks vaja, et välja öelda, mida arvatakse ja selle juurde jääda.
Selline tegutsemisviis, et ninnunännutamine ja ümbernurgajutt sel juhul ei kehti.
Väidad vastupidist?
Too näide, kuidas saab ilma ülbust kasutamata lahti inimesest, kes sulle ei meeldi ja kes tagatippu veel loll kah on ja asjast eriti aru ei saa!
Mina küll ennast lollide hulka ei loe, aga mina ka ei "kannata eriti, kui tema vastu vastik ollakse". Tegelikult ma ei kannata seda üldse.
Tsitaat:Kay, ma sind ka natike tean, oleme suhlenud ja ma sind küll ülbeks ei suuda tituleerida
Algne postitaja: Kayleigh´n I
/.../
Nii .. küsimus siin mõnele, kes mind juba natuke näinud ja tundma õppinud natuke ...
Olen ma nii väga ülbe teie arvates, et mind ei peaks sallima?
Ei tea, äkki ma ise loll ja mõistmatu...
Viidik..
Ma rääkisin lollidest inimestest .. sa ei peaks üldse end puudutatuna tundma ..
Kellegile ei meeldi, kui nendega vastik ollakse.
Ju te pole lauslolle näinud, kui te ei saa aru, mida ma räägin või mida sellega mõtlen ..
Tsitaat:Niivähe kui mina näind olen ülbeks ei arva.
Algne postitaja: Kayleigh´n I
/.../Nii .. küsimus siin mõnele, kes mind juba natuke näinud ja tundma õppinud natuke ...
Olen ma nii väga ülbe teie arvates, et mind ei peaks sallima?
No niipalju kui mina sinuga siin suhelnud olen, on tunne küll nagu sa isegi seletasid, et oled nagu pidevas kaitseasendis....kuid ju sul on selleks ka
omad põhjused.....
jahhh, jutu järgi oled paras fuuria küll......
aga mind sa sellega ei peta....
Kunagi oli nii, et ma meeletult võõrastasin inimesi. Ma lihtsalt ei hakanud nendega juttu ajama. Mõnikord harva sain sellest üle ja siis seletasin ja
olin "sõbralik".
Ma isegi sain aru, kuidas see toimib. Kui kohe võõra inimesega jutule ei saanud, siis ma ei rääkinud temaga mitte kunagi
Ja seda tembeldadti ülbuseks. Ju ma siis seisin kah vastavalt .. Inimene vast ikka kartes üritab vähemalt näida suurem ja tugevam.
Üks kord siis sõbrants ütles, et ma paistan väga ülbe nii välja. Enne ma ei saanud aru. Ma ju kartsin ja värisesin seesmiselt.
Sel hetkel oli ülbus jah kaitsemehhanism, kuigi ma seda ise endale ei teadustanud.
Nüüd kah ülbe, jah .. Inimestega, keda kardan millegipärast, keda ei suuda usaldada .. Ja uute tuttavatega .. Et nad mitte ei üritaks mulle halba teha
..
Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
... Ja uute tuttavatega .. Et nad mitte ei üritaks mulle halba teha ..
Alateadlikult "peegeldan" vastaspoole suhtumist/käitumist.
Teadlikult püüan lepitada/lohutada/sõbralik olla ka nende vastu, kellega vaja/tahtmist suhelda, kuid kes mingil põhjusel on valinud minu
piksevardaks.
Mõnikord, kui endal närv must ja vastaspoolel ka paha tuju, võin olla kohutavalt mürgine, kuigi hiljem seda kahetsen...
Ma mõtlesin, et ülbusega võib lolle peletada, aga ei pruugi...loll tav nii loll, et ei saa aru...Ülbusega peletab rohkem neid inimesi, kes oma loomuses juba väga solvujad tüübid ...aga ülbe loll on kõiksehullem asi...
Mul on üks sõbranna kes kohe iseloomult on selline, et ütleb aegaajalt halvasti ja on ülbe-vastavalt oma tujule ja kuidas tal eraelus läheb.
Samas teisel hetkel on ta väga armas ..
..kahju..sest see paneb eelistama teisi sõbrannasid kes suudavad normaalselt käituda, ka siis kui neil tuju halb.
Ja tihtilugu peetakse mu noormeest ülbeks, sest ta on üsna konkreetne inimene ja võõras seltskonnas ei lobise eriti...
tegelikult pole ta ammugi mitte ülbe mees!
Lihtsalt esmapilgul võib tihtilugu inimestest väga vale mulje jääda ....
samas kui kohe alguses ollakse liiga ülbe siis ei tahagi sellisega enam suhelda ja tal polegi võimalust seda muljet ümber lükata.
Eelmisele postitusele midagi lisada soovides kasutada "muuda" funktsiooni, mitte teha otsa kohe uus postitus! Foorumi meeskond.
Tsitaat:
Algne postitaja: Engineer
Ei ole ülbe inimene vajaduse korral olen ja ülbed inimesed ei meeldi ültse..
Just paar päeva tagasi sain teada, et mind peetakse ülbeks, kuna ma ei räägi igaühega ja ei poe külje alla, et meeldida. Olen, nagu olen. Ja vat,
kuidas seda tõlgendatakse....
Ning samal päeval tehti mulle ka kompliment, et ma ei olegi nii uhke ja ülbe, kui minust on räägitud!
Nii et, enne kui inimesele hinnang antakse, mõelgu nati! See, et ta kohe juttu ei tule ajama, ei tähenda, et ta uhke-ülbe on.
ülbed inimesed on sisimas väga ebakindlad, nagu vist juba mainitud on.
ise end väga ülbeks ei pea - kuigi tuleb ette hetki, kus ma õudusega avastan, et pean end kellestki paremaks - ja ülbust ei salli.
Võib olla teeb inimese ülbeks see,et on saavutanud oma elus selle mida ta tahtnud on ja võib olla rohkemgi veel.Kindlasti on mõjuv tegur ka seltskond
kellega ta liigub ja läbi käib...
Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir
Ei salli ülbitsejaid...keska ajal oli selliseid küll, ka oma klassikaaslaste hulgas....ei vastanud ise kunagi ülbitsemisega..säilitasin pigem rahu ja enesevärikuse....
No mina olen küll äärmiselt ülbe, seda võin öelda.
Ükskord olin ma nii ülbe, et...et...et jõin piima otse pakist ja pärast panin tühja paki külmutuskappi tagasi...
Leidub neid persoone kellele on ülbitsemine huumor ja mitte ainult noorte seas vaid ka täiskasvanutel.Ise ma selles küll nalja ei leia.Ülbeks end ei pea aga uhke ma olen.
pole minule ülbust antud ja ülbitseda ka ei oska.
Kui hakkaks ükspäev proovima, oleks vist halenaljakas. Olen selline leebe ja leplik.
Mina olen kyll väga ylbe. Ja ma ei hakka oma ylbust põhjendama.
Ülbeks teevad pisisajad, mis rikuvad tuju ja pisikese ütlemise peale arvatakse ju kohe et ülbe. Tujukuse ja ülbuse vaheline piir on ähmane. Ülbuse ja
kibestumisega on ka nii.
Karta on, et minagi olen mõnikord ülbe, ka mulle kallite inimestega. Miks? Ei tea isegi. Poleks kui oskaks.
Minule on jäänud mulje, et ülbelt käituvad inimesed, kes on;
1. väsinud, nad ei soovi teiste seltskonda,
2. alaväärsuskompleksiga.
Ülbe inimesega on võimatu suhelda ja sellega loob ta enda ümber parjäärid.
Ülbe hoiakuga on palju kaotada, teisalt aga vähe võita.
sul suva - mul suva. kui keegi vaenulikult ülbitseb, siis jätan ta rahule. vanasõnagi selle kohta, ära s**** puudu, läheb haisema. kole ütlus, aga väga õige. milleks peaksin ma muretsema kellegi hädade pärast, millest ta ise absoluutselt aru ei saa.
eks see ülbus on suhteline asi. nagu varem siin mainiti, võib ühele olla ülbuseks mõni pilk ja teisele mingi ütlus või käitumine.
ennast ma küll ülbeks ei pea, üldiselt ikka leebe ja (kahjuks) arvestan liiga palju teistega, kuigi olen hakanud ennast selle vastu nö
"ravima". ja kui enda eest seismine/enda kaitsmine võib kellelegi tunduda minupoolse ülbusena, siis palun väga! see on juba nende probleem.
aga sõprade/tuttavatega pole ma vist kordagi ülbe olnud, kuigi nemad on minuga küll mõnikord niimoodi käitunud. see on aga lihtsalt alandanud nende
väärtust minu silmis. (enne olen aga olukorda analüüsinud, et mispärast nad on ülbitsenud ja kas ma ise ei võinud seda olukorda esile tuua, jne)
tavaliselt on lollid rikkurid ja rumalad nolgid ülbed aga sel juhul on nad minu jaoks määramata isikud ja vajadusel ka ütlen, et ülburiga ma pole
kohustatud arvestama
Laste ülbusesse suhtun liberaalselt - on lihtsalt selline iga, mis õige kasvatuse puhul on kõrvaldatav
Ülbeks muutuvad ka need inimesed,kes oma edu jaoks pole pidanud eriti(üldse)pingutama.Lihtsalt on elus vedanud.On oldud elus õigel ajal õiges kohas,suheldud õigete inimestega jne. Meie ühiskond tegelikult väärtustab ülbeid inimesi ja pealiskaudsus on voorus.
Märtsijänes
Aga elu ju ongi selline,kui soovid midagi elust saada tulebki olla õigel ajal õiges kohas,lävida inimestega kes määravad tulevikku ja nii edasi.Kui
istud kodus ja kurdad oma sitast elulugu olen peaaegu kindel,et ta selliseks jääbki.Elus tulebki pidevalt tõestada et oled just see inimene keda
vajatakse ja sobid just sellele kohale.Sa pead lihtsalt üritama olla teistest parem-sest muidu saab selle koha inimene, kes on sinust parem.Võitlus
algab elus juba siis kui toimub seemnepurse.See et sa ilmale tulid on juba võit .Oled teinud ära miljonile teisele spermatosoidile,kes samuti üritasid
munarakku viljastada.Elu ongi halastamatu luuseritele.Võitja võtab kõik,kaotaja ei saa midagi.Soovitan sul hoolega kuulata kultusbandi ABBA lugu( The
winners take it all)
kus kõik on tehtud puust ja punaseks.
see on nii,et tugevam saab veel tugevamaks ja rikkamaks, see on saatus ja saatusesõrm on igaühe enda käes
sellised inimesed tekivad ikka läbi raha ja tõesti ühiskond väärtustab rahakaid