
Olete te kunagi tundnud tunnet "hall argipäev"?
Tunne, et päevast päeva elate skeemi kohaselt, ärkate samal ajal, et tegeleda sama asjaga, minna samasse kohta, kohtuda samade inimestega? Yhesönaga
on tunne, et oled suures jooskurattas, mis ei peatu ja sealt maha ei saa? Tunnete, et olete loodud justnimelt selleks, et täita justnimelt neid
kohustusi ja muutust ei ole oodata?
Millist "raputust" olete saanud tunda, et edasised päevad neid samu töid/tegemisi tehes naudiksite (naudite) neist
?
Isiklikult mulle piisas 4 pikka päeva kodust eemal olla ja isegi iga taldriku pesemine tundub naudingu ja loometööna, koristamine aga lausa naudingute
tipuna
(Minul siis oli tunne, et enam ei jaksa kannatada nelja seina ja kodutöid).
Elan täpselt "hallis argipäevas". Raputus toimub siis kui mees koju tuleb ja nii et vähe ei ole. pärast puhkan nädal aega.
Oma hallisinisesse argipäeva toon heledaid laike trenniskäimisega
- muidu on ikka lapsed laiali jagada, tööle, poodi, lapsed haarata ja koju, siis
söök, nõudepesu, koristamine ja lapsed... Ehh, aga tegelt polegi see argipäev nüüd NII hall 
argipäev on üldjuhul rutiinne küll...6.40 ülesse, 7.40 tööle , 17.00 koju - õhtusöök ja jalad seinale.....
talvel pole kohe seda energiat veel õhtupimeduses kodust välja astuda, külas käin (kui käin) puhkepäevadel....
Pigem ikka must on see argipäev. Vahepeal ikka viskab mõne hallima hetke vahele.
valge on argipäev...valge, kas teil ei saja laia lund...?
Iga päev on ilus ja kordumatu...oska aint nii mõelda ja pisiasjades rõõmu näha...
Minul selline masendav ühtne rütm puudub. Selline väga ühtlane. Ikka on mehe graafikus päevi, kus ta on täitsa ära ja kadund minu jaoks ja siis, kesk
täitsa töist tavapärast nädalat on ta olemas ja minu päralt
!
Mehele lisaks on mu päevades veel üks, tegelt kaks päikest. Need kaks oskavad ikka päevale uue valguse anda. Omal veidral moel.
Aga kui kuidagi enam ei suuda, siis esimesel võimalusel Tartusse patareisid laadima. Üks korralik koosolemine aitab ikka 
Rütm puudub....kord 8-ks,kord 9-ks tööle,kord kolmeni kord viieni-vastavalt vajadusele...see sobib mulle!Ja igasugu kursuseid....mida segasem
värk,seda parem! Aga ega talvel ikka sellest deprekast lahti saa sellegi poolest...
Töö ikka ühesugune-enam-vähem...hm ja minu jaoks igav...
Nojah-see talv tuleb kuidagi üle elada...kuigi iga aastaga muutub hullemaks...
segan halli erksate vitraazide valmistamisega
Pole kaht ühesugust päeva minu elus
Elu on nii vaheldusrikas ja mitmekesine, et halli argipäeva tunne puudub...
Isegi tööle ei jõua iga päev samal ajal
Kolimine on piisavalt raputav tegevus
no minu elus kaks äärmust - kas hall argipäev või siis metsikult sündmuste rikas mite hall argipäev ... hetkel on see masedavalt rutiinne ja
tavapärane argipäev......
tänast päeva üritan värviliseks muuta öise ujumisega 
eks näis, kas muutub 

usun,et hallid päevad on möödunud....
ja kui ka pole,siis panen roosad prillid ette
Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Pole kaht ühesugust päeva minu elus![]()
Elu on nii vaheldusrikas ja mitmekesine, et halli argipäeva tunne puudub...
Isegi tööle ei jõua iga päev samal ajal![]()
Kolimine on piisavalt raputav tegevus![]()
Kui asi tõest halliks kisub siis Wildesse või kuhugi tantsima.Kuigi tava rütmi mina ei karda see loob mingi turva tunde.Ja kui muud üle ei jää ja
mõistus otsas siis loomulikult siia kodututesse.Siin ringi tuuseldades leiad ikka mõne naksika mõtte millest kinni haarata.



