Board logo

Millal lõpeb elu..
Ac - 14.01.2004 kell 15:52

..ja algab vegeteerimine?

Ise pakun, et pealt 50'ne on elu raudselt läbi ja pealt 40 on ka juba ysna nibin-nabin mõtetu olemine.


pisimimm - 14.01.2004 kell 15:59

Kas juba 50-selt ?? Millest selline piir ? Kas siis peale 50-stel polegi nagu elul mõtet - ma küll nii katastroofiliselt seda asja ei näe...siis algab elul uus etapp, tulevad ellu rõõmurullidest lapselapsed jne... 50-sed käivad ju veel töölgi, mis vegeteerimine see on

Elu lõpeb minu jaoks ikkagi surmaga, kui mind külma ja kangena kirstu asetatakse, sinnamaani kavatsen igat etappi nautida, kui suudan


kontorihiir - 14.01.2004 kell 16:02

irwwww......tahaks näha mida sa ise 40-selt rääkima hakkad....
usun millegipärast et tunned end kõva mehena veel pealtpoolt neljakümmetki, vaatad noori naisi ja üldse oled mehem mees....ja 25-seid vaatad kui poisikesi.....
Kui sa muidugi kehaliselt nõdraks jäänud pole....
Ise tunnen küll, et mu elu kuidagi rikkamaks muutunud ja on ka kogemusi, millest õpetust võtta, paljud noorepõlve arvamused on täiega uppi lennand...

Käisin kord kui pealinnas koolitusel olin exmehe sõbraga õhtul dringil ja ööklubis...
kuna polnud ammu näinud (no ikka mõni aasta kohe)siis rääksisme elust ja üldse asjadest, mis vahepeal juhtunud oli...ja ta õhkas mulle täie veendumusega: tead kui hea on olla keskealine....
näha, et mees tunneb elust mõnu....
(olgu lisatud, et ta on muidu sportlik - eesti seenioride meister surfis)...

Ja enda kogemustest võin öelda, et nii mõnigi pealt 40-ne mees annab noorematele voodis silmad ette....

Lisan veel siia, et Ac, elu lõpeb kindlasti siis sinu jaoks, kui sa ise enam elada ei taha.....


püsimatu - 14.01.2004 kell 16:07

Ac, kas sul on erektsiooniprobleeme?
mnjaa....kõigepealt on onaneerimine...siis praktiseerimine...marineerimine ja vegeteerimine...Kui sama õnnetult edasi mõtled, siis ole kindel, neljakümneselt on käes jah


madu - 14.01.2004 kell 16:27

Vegeteerimine arvatavasti hakkab siis, kui oled üle kere halvatud, aparaat hingab su eest ja sa ise enam midagi ei suuda. Vaat siis pole tõesti enam elul mõtet!

Mina küll unistan, et kui ma olen nii 70-aastane (kavatsen vähemalt 85-aastaseks elada ), siis idee tekkides tatsan rahulikult kamina eest kiiktoolist tagi selga visates garaazhi Harley manu ja kiman lapselastele külla
PS. Loomulikult eelnevalt lapselaste emme-issiga kooskõlastades, kas nad vanamoori ikka näha tahavad


sinisilm - 14.01.2004 kell 16:34

No see teema ajas mind küll kirjutama

Olen juba üle 40-ne ja hakkan alles uuesti elust mõnu tundma....
Hm....keelekursused ja maalikool ja tunnen et vat nüüd alles algab elu!
Laps piisavalt suureks kasvatatud ja jälle teatud vabadus käes!
Igast asjast osa võtta ja kõige uuega kaasas käia...ja loodan,et seda huvi jätkub rohkem kui 10-ks aastaks!!!!!!
Hm-mina küll ei kurda....ja pole mind veel noorte seltskonnast välja kah visatud...isegi tütar julgeb kõrval käia
Ja vat hing on ikka noor...nojah-eks see kõik oleneb sinust endast...kui tahad rajalt maas olla siis lase käia!Aga ei soovita!!!!!


Ac - 14.01.2004 kell 17:05

Tänk juu, raputasite mind ehk mõneks ajaks taas ärkvele.


li-li - 15.01.2004 kell 04:47

minuga saab ühele poole siis,kui minust on jäänud alles vaid nõder ollus


muhhin - 15.01.2004 kell 11:01

ise vist ei elagi nii kaua,et sellesse staadiumisse jõuda aga muidu juhtub see vast siis, kui enam käed-jalad-pea enam ei kanna


lihtsaltnööp - 16.01.2004 kell 09:47

ma arvan et elu lõppeb alles surmaga


Marla - 16.01.2004 kell 16:24

ma arvan, et numbrites ei peitu yldse mingi saladus. ega pole ka kindlat ja yhtset wanusepiiri, mis loeks.
elu löppeb siis kui seest mingi tuli kustub ja miski enam naudingut ei paku ega eruta.
tunda on waja eelkäige. arvan ma. selleks, et end elusana tunda.


piloot - 16.01.2004 kell 17:18

...mitte enne,kui olen maha maetud ja mitte ükski minu kehaosa mulla alt välja ei piilu!


sirli - 16.01.2004 kell 17:34

ma arvan, et siis, kui kaob tahe....
Tahe ja suutlikus midagi teha ja tahe üldse olemas olla.


Killagal - 08.03.2005 kell 16:28

Ma arvan , et elamise ja vegeteerimise piir pole üldse vanus. Vaid hingeline olukord. Vegeteerida võib ka 20 aastaselt Ja väga hästi võib oma elu nautida ka 80 aastane inavliid. Senikaua, kuni endal tahtmist on elada ja tegutseda, on elu elamine.


margus - 09.03.2005 kell 00:03

elu lõppeb siis kui sa ise tahad....õigemini teistpidi pannes, see kaua sa elust rõõmu tunned sõltub 100% sinust. Ja pealegi. Millest numbrid 40 ja 50? Minu meelest on lähima 50 aasta jooksul see värk, et keskmine eluiga peaks tänu geenidega "mängimisele" oluliselt tõusma....vähemalt arenenud riikides....

kui ma ei eksi, siis hiirtel olevat pärast väikeseid geenidega manipulatsioone eluiga kaks korda pikem olnud.....mina küll enne 150 eluaastat kuhugi ära kaduda ei kavatse


Smuki - 09.03.2005 kell 00:03

No eks ikka siis, kui keha külm ja valge.


freelancer - 09.03.2005 kell 01:41

Teema vana kuid mõte kirja.
Inimene on täpselt niivana kui ta ennast peab.Teemaalgatajale niipalju et tema jaoks on juba ammu elu läbi sorry.Nii lolli mõttekäiguga normaalne inimene ei saa olla.Tegelikult algab tõeline elu siis kui lapsed on täiskasvanud ja võid pühendadsa end täielikult iseendale ja oma huvidele.Sa praktiliselt ei sõltu enam mitte kellestki,sa oled saavutanud oma koha ühiskonnas ja vastavalt sellele sa ka elad ja tegutsed.


reheline - 09.03.2005 kell 08:17

Mina suhtlen igasuguses vanuses inimestega. On sõpru 16 ja 60-ne aastasi. Ise olen vahepeal.
Aga näen, et ka 60-nene, kui ta mõtleb positiivselt, elab täiega, oleme koos pidudelgi käinud. Tänu nendele inimestele mina vananemist ei pelga. Arvan, et täisväärtuslik elu algab kolmekümneselt, siis on tabud-hirmud võidetud ja maailmavaade ka rahulikum.


Ray - 09.03.2005 kell 08:22

Mõnele on elu lõpp käes, kui kukub mõne mõttetu eksami läbi. Mõnele, kui võtab 2kg kehakaalu juurde.

Mõnel ei kipugi elu lõpp tulema.


dsikibriki - 09.03.2005 kell 10:38

mäletan ise seda aega milla veel 16 olin ja pidasin üle 20-aasteseid vanakesteks ja mõtlesin et kui ollakse üle 30, siis surm enam kaugel pole
praegu kui olen üle 30 ja lapsed suuremad, siis nüüd mõtlen, et elu ju alles algab, elust oma kogemused saadud mõned nurgad teravamad ja mõned nurgad ümaramad.tahan edasi õppima minna, plaanis on elukohta vahetada
ja 50-aastasted küll vanad pole, palju oleneb muidugi inimesest - paljud on juba 35-aastaselt "end maha matnud"


Lenna - 09.03.2005 kell 10:43

Vegeteerimine algab vast siis kui enam eriti millegi vastu pole huvi, miskit teha ei taha, ainult istuks ja targutaks, viriseks


habe - 09.03.2005 kell 11:16

Selleks et vahetada elu vegeteerimise vastu, ei pea väga kõrget vanadust ootama - ehtsad vegeteerijad on ju narkomaanidest teismelisedki.
Üle 70 vanused räägivad et imestavadend peeglist vaadates ja oma füüsise jõuetust tunnetades - Mis toimub? Sisimas olen ju endiselt 30 kopikatega...
Mitte numbrid ei määra aktiivse elufaasi lõppu, vaid ellusuhtumine.


bijoubi - 09.03.2005 kell 16:00

See on igalühel enda teha. Mõni ELAB kogu oma teadliku elu täiega, samal ajal mõni ainult vegeteeribki sünnist surmani...


susanna - 09.03.2005 kell 19:19

kõik oleneb inimesest ju endast, kuidas ta tahab oma elu elada