
http://www.mil.ee/?menu=uudis&sisu=uudis&id=1064
...siin on ilmselt vähe inimesi, kes on käinud missioonil. aga ma tahaks küsida neilt, kes on käinud. miks te läksite sinna? ...
...mõeldes sellele noorele elule, mis eile otsa sai Bagdadis, tulevad pisarad silma... ta oli ju nii noor...
...mu tuttav on käinud ja tahab uuesti minna missioonile...hirm poeb hinge taas...
/me langetab pea! Puhka rahus vapper nooremseersant!
ise ei ole käinud aga tean mitmeid rahuvalvajaid.
Raha ja seiklushimu oli nendel endisesse jugoslaaviasse mineku peamised põhjused. muidugi ka keeleõpe ja võimalus näha eksootilisi maid
...raha?...
...see, et langenu perele antakse ligi 2 miljonit ei too ju teda tagasi...
ma pole käinud missil aga ma ise olen kaadriallohvitser ja tean kolleegide läbi et kõige alus on siiski raha.. ja teisel kohal sõja kogemus või see adrenaliini pauk mis sa välismaal olles saad.. mitte siin kodumetsades niisama põrgates tühise 5000 krooni eest.
Pacis, pidasin silmas töötasu, mida palgasõdurid saavad.
...sain aru...
...mu mõte jäi lihtsalt pidama seal, et mida teeb surnu rahaga...
keegi peab kahuriliha ka olema ja õnn siis riigile kui vabatahtlikke leidub
kusagil targas saates väideti, et mõnes inimeses on selline geen, mis kohe nõuab seda adrenaliini purset
siis tunnevad nad ennast hästi, kui saavad jälle mõne ekstreemse asja ära aetud
see vast üks põhjus, miks minnakse
teine raha
kolmas maailm, mis avaneb
soodustused
sõbrad, kes sama tüüpi
neil oma arusaam maailmast, meeldib selline sõjaväeline kord
see minu arvamus, mis ei pruugi õige olla
aga surma saamise eest raha andmine perele on nagu millegi tühja koha eest kompensatsiooni saamine
Susanna sinu arvamus on täpselt õige!
100%
No raha andmine see võibolla nagu,et pere toitja kaotamine või nii..vast..
Tsitaat:
Algne postitaja: susanna
kusagil targas saates väideti, et mõnes inimeses on selline geen, mis kohe nõuab seda adrenaliini purset
siis tunnevad nad ennast hästi, kui saavad jälle mõne ekstreemse asja ära aetud
see vast üks põhjus, miks minnakse
Inimene kes läheb sellisele missioonile peab arvestama ka asjaoluga,et ta tuuakse tagasi jalad ees.Ma usun et inimesed kes on sellisele missioonile läinud on ka selle variandiga arvestanud.See et seal hukkus eesti inimene oli ainult aja küsimus.Sellisele ülesandele minnes tuleb enesele teadvustada et ka tema jaoks on olemas kuul.Tagantjärel kedagi tema surmas süüdistada on väär.See oli tema valik ja nii ta antud olukorras läks.Nüüd kõige karmim.Et sellisele missioonile minna tuleb enesele selgeks teha kas oled võimeline inimest laskma.Sellises olukorras nagu nemad viibivad jääb elama see,kes on kiirem ja jõuab päästikule vajutada esimesena.Sa ei tea kunagi kus peidab ennast su tulevane vaenlane ja kes ta on.Ta võib olla nii mees ,naine ,kui ka laps.Seal toimuv on teatud määral võrreldav partisanisõjaga ja moraaliga pole antud olukorral mingit pistmist.On kaks võimalust kas tema või sina.Juhul kui pole antud tingimustega nõus pole sul sinna asja.Kui valid teise tee siis arvesta ka selle variandiga ,et sa tagasi ei tule.See pole arvutimäng kus paned koodid sisse ja sul on miljon elu ja laskemoon ei lõppe iial-see on sõda tema tegelikkuses.Kes ei usu võib minna vastupideist tõestama.Arvate et mu jutt on jama-siis eksite.
Miks minnakse? Mõne inimese kutsumus on risk ja lahing. Igal omad valikud. Noor või vana .. kahju on ühtmoodi. Aga kätt teatud valikuile ette panna ei saa. Ja nagu eelkõnelejagi ütles ... need minejad on sellise tagasituleku arvesse võtnud. Ka kui see ei tundu eriti meelitav. See oht on alati asjal juures.
Parts nii tahab. Eesti on juu NATO riik ---->USAle ju meeldib see et ka eesti mehed Iraaki sõdima lähevad.
Mõelgu Parts parem oma rahvale, paljud ei saa oma toimetulekuga hakkama
asjalikud kommentaarid... nuh ma ei oska midagi öelda 1,5 aasta Balkanil, Bosnias ja Liibanonis pani mõtlema, et mina läksin sõja enese pärast,
läheksin ka nüüd kui meie väeliigi teenuseid vajataks ka Iraagis... vajasin seda kogemust, et oma ametiredelil edasi minna ja täiustada väljaõpet, st
teha sõduritest proffesionaalsemad ja paremad sõjamasinad... arvan, et kõik ohvitserid alates kompaniiülemast peaksid siiski kasvõi 6 kuud misioonil
olema sest muidu tekib lihtsalt sõjaohu tekkides massiline deserteerumine.
Raha kohta niipalju, et olles minu fanatismi tasemel siis raha ei oma selles asjas mingit tähtsust. Minu eesmärk on ikka püstitatud pikema aja peale
ja kogemused on põhilised.
Kogemused
Vaheldus
Enese proovile panemine
Raha
Ei tea, pole ise käinud..
Aga sugulane on hetkel missioonil, tuleb tagasi juunis.. Õudne on kyll meil, koguaeg kardame, et äkki temaga juhtub midagi.. Vahepeal kirjutab ka ikka
meile, saadab pilte jne
(Nad saavad e-maili ka saata minu arust mingi kord kuus vms)
Ta ise põhjendas oma missioonile mineku tahtmist sellega, et tahab näha kaugeid maid, olla meie riigile kasulik jne blaa blaa blaa..
Aga jah, vähemalt ei ole ta ohtlikus piirkonnas, ta on lennujaama juures mingi valvur.
Alar:
My respect.Ma arvan ,et mõistad mida ma öelda tahan.
eliises:
Lennuväli.
to freelancer:
Mõistan isegi liiga hästi mõistan......
...aga mis arvate sellest, et minnakse missioonile kiiremat lõppu otsima...
neile adrenaliininarkaritele võiks sõdimise asemel lihtsalt kuskilt otsast adrenaliini manustada, saaksid oma laksu kätte ja sõda pidamata. muidugi
tuleks pärast adrenaliini manustamist nad kuhugi suunata fyysilisele tegevusele, muidu lähevad hulluks selle kätte lõpuks. aga samas, kas meil maal
tööd vähe on, kevad tulemas, kyndku põldu ja pangu kartuleid.
need kes kiiret lõppu otsivad - eestis on kõrghooneid kyllalt, ziletid on ka vabalt saadavad, kui need ei sobi, siis on ka teisi variante.
Paljud lähevad raha pärast, kuid minnakse ka sellepärast et saada uusi kogemusi ning see on lihtsalt nende loomuses.
nojah, on inimesi, kes on syndinud sõjarditena. ja neid paistab et ei olegi nii vähe. põhimõtteliselt võiks nad kuhugi saarele eraldada, mis asub võimalikult kaugel tsivilisatsioonist ja tapku seal yksteist palju tahavad siis
Ma usun,et see vabatahtlik minek...sellepärast siis peaks teadma ,mis ees ootab...kahju alati-see loomulik.Sõda on sõda...kui kunagi NA oldi...siis polnud erilist valikut...nüüd peaks ikka olema...
Vastaks siis kui proff, kes on käinud: kui oled valinud sõduri elukutse, siis oled priitahtlikult oma tulevikku programmeerinud ka vägivaldse otsa-
või haavatasaamise... nagu ka politseinik või pommiotsija... ja mingi hala selle ümber, kui juhtub on lapsik...
Ja mis sõdur sa oled, kui pole püssirohtu nuusutanud... nagu mõni parketiohve... ei tänan... kui võimalik, siis sinna kus saab ennast proovile panna -
ka edaspidi... ja see rohkem sõdurilaulude temaatika, et "... ära nuta mu pärast kallike..."
Tsitaat:
Algne postitaja: renet
nojah, on inimesi, kes on syndinud sõjarditena. ja neid paistab et ei olegi nii vähe. põhimõtteliselt võiks nad kuhugi saarele eraldada, mis asub võimalikult kaugel tsivilisatsioonist ja tapku seal yksteist palju tahavad siis
Olen kindel,et paljud neist sinu tsivilisatsioonis inimestest
on hulga vägivaldsemad oma perede ja laste suhtes
njaah, just oli au küsida ühelt noorelt, kes iraagis pommi otsas ära käis ja õpib hetkel käima, et mix ja millex
Vastus lihtne ja lakooniline
TAHTSIN ...ja kui saax, siis lähex tagasi
See lihtsalt on TEMA
kas poleks tore kui kõik teeks nii nagu MEIE tahaks... et ei riskiks... ei tunneks oma tööst uhkust.
võibolla peame ise selle missiooni läbi tegema et aru saada...
mõned ehk põgenevad siinse rutiinse elu eest...mõni tahab riski ja ohtu tunda ka ise, mõni tahab langeda, mõni ei tea ise ka mis tahab ja teeb nii nagu kästakse...
Sest ilma lahingkogemuseta kutseline sõjaväelane on lihtsalt üks hale naljanumber. Umbes nagu süütu seksoloog.
Mõni aeg tagasi üks ameeriklane ütles, et enamus nende sõdureid ei sõdi mitte patriortismist vaid raha pärast.
Raha võim on suur ja igavene,
elu lühikene raha pikk...
Kui sul on vähe või on natukene,
Siis sul puudub helge...
siis sul puudub helge...
siis sul puudub helge tulevik