
kas te nutate...ma igatehes nutsin mingi aeg tagasi päris tihti...aga nyyd tahax täiega aga ei saa..
eks iga inimnene nuta ju vahetevahel 
ju siis oled oma nutmised ara nutnud
Selleteemaline teema on siin täitsa olemas ja üsna põhjalik:
http://www.kodutud.com/viewthread.php?tid=4461
Ole hea ja kasuta otsingut.
Mis nutu teemad koguaeg? 
Nutan..päris palju, kuigi nüüd on nats vahele jäänud- küll varsti tuleb jälle tundehooaeg 
Elu on kõigile nii masendav vist, et ajab lausa rääkima, mõtlema ja kirjutma nutust. Mind see ei häiri, kui sellest räägitakse või kirjutatakse.
Muidugi nutan.Kas sa tead kedagi kes seda poleks teinud?
Ikka nutan, kui hing on valus, või kui mõni kurb film või kui midagi sellist juhtub, mis kohe ajab nutma. On olnud perioode, kus nutsin iga õhtu end magama ja aegu, kui isegi kõige kurvem asi ja rämedam valu ei suutnud pisarat palgele tuua.
kõik inimesed nutavad mingitel hetkedel...kas rõõmust või kurvastusest...ja beebid teevad seda lihtsalt selleks, et emmele teatavaks teha, et midagi
on viltu
Viimasel ajal ei nuta ma eriti tihti...aga kui teisiti ei saa, siis tuleb ennast ju kuidagi välja elada 
Nutan päris tihti...viimasel ajal rohkem selle tõttu,et kiire aeg ja pole korralikult magada saanud ja siis väsinud ja vihane...see ajabki mulle nutu peale.
sibulat lõigates
kui sibulat lõikad, pane prillid ette...siis ei nuta 
Ma selline tundeline ja õrn, et pisarad võivad silma tulla tühisemagi asja peale. Eriti, kui mõni kallis inimene, mingil moel haiget teeb. Kuid vähe
on neid inimesi, kellele julgen oma pisaraid näidata.
Tavaliselt üritan oma veevalamised üksinda joode ajada.
...kahjuks viimane nädal peamiselt nutnud olengi...
...muidu nutan harva ja ainult, siis kui tõesti põhjust on...
Ei nuta.
alati..
..kui mõnda ilusat filmi vaatan, nutan....
..kui keegi mulle haiget teeb (hingele), nutan...
...kui väga-väga vihane olen millegi peale, nutan...
kuus nii paar korda tuleb ikka ära....mõnikord pole põhjust vajagi, lihtsalt nutan ja hakkab kergem, kuigi...sageli ei teagi, millest kergem..
(aga
üritan nutta nii, et keegi ei näe
)
täpselt samasugune kui mimmgi....
nutan ikka, kui hing haige, kui raske on, kui tunnen, et midagi rõhub
hullem on olla nutmata, siis kogub kõik halb ja raske põue ja teeb olemise kole pahaks
seepärast on pisarad lubatud ja tervitav nähtus
jah ikka nutan solvumisest, vihast, jõuetusest, kui hingel on valus. Üldiselt mulle eriti ei meeldi teiste ees nutmine, aga vahel juhtub sedagi, enamasti nutan omaette, kui ma olen üksi, õnneks ei juhtu seda nutmist just eriti tihti, vahel harva.
Ikka juhtub, et nutan.
Nutud aga erinevad. On sellist nuttu, mis väsitab ja teeb oleku veel hullemaks. On ka sellist nuttu, mis toob kergenduse ja pärast mõnus ja puhtam
tunne ja hea uni
Eks seda nutmist tule omajagu ette. Samas ma ei nuta kunagi tühiste asjade pärast. Neid tõsiseid asju, mille pärast võiks nutta on niivõrd palju.
Tihti tuleb ette depressiooni...see ajab nutma. Ja kui tunned, et nüüd on elu joonde saadud, ja siis äkki kuskilt lendab ikka mingi hiiglasuur
probleem sisse, on see ikka päris nutma ajav 
nutan küll, aga mõnikord on pisarad rasked tulema
aga tead, et tahad nutta, pead nutma.. et kergem oleks.. aga ei saa.. kuidagi ei saa... silmad on kuivad ja mõtted mustad...
Varem ikka nutsn vahel. Mis sest et mehed ei nuta
Ju pole siis õige mees. Aga viimasel ajal pole ette tulnud. Viimati vist juhtus eelmine suvi. Kui
ööklubis käisin ja see totaalse masendusega lõppes.
kui on väga raske ja kurb olla, siis nutan. Ja hakkab kergem..........
Täna võttis mingi aegade algusest pärit miki ja minni multikas silmast vee välja.
Muidu tuleb ka vahel meelde mõni kurb asi ja ajab nutma.
ma nutsin just eile end magama aga kusjuures peale nutmist hakkab ka kergem.see on lohutuseks.kõige parem ongi ennast välja elada välja nuttes.
Nutan... Ja tihti... Liiga tihti...
Aga küll ma sellest etapist ka üle saan...
ja siis valan ainult õnnepisaraid...
Kurbusest nutan harva. Pisarad tulevad vägisi silma siis kui vihaseks saan. Ja siis lähen veel rohkem närvi, et hea loll, mis sa krt siis nutad veel,
karjuma peaks! 
Loomulikult nutan. Nii kurbusest, kui rõõmust, mis raskelt tulnud. Viimati nutsin siis, kui lugesin siin foorumis teemat "milline masendus". Olen selle läbi elanud 10 aastat tagasi. Mõtlemine emale toob tihti pisarad silma, ka praegu.
Ma viimasel ajal jube tihti nutnud, aga kergem küll ei hakka
Samas oma viga, et otsustada ei suuda ja oma piinadele lõppu ei tee...
Tsitaat:
Algne postitaja: netty
Nutan päris tihti...viimasel ajal rohkem selle tõttu,et kiire aeg ja pole korralikult magada saanud ja siis väsinud ja vihane...see ajabki mulle nutu peale.
Nutan väga harva. Vaid mõned korrad aastas ehk. On kordi, mil väga tahaks nutta, kuid pisaraid pole...
viimasel ajal ajab jahh nutma, ebaõnn armastuses
kunagi nutsin tihti, vahepeal nutsin end magama...
a nyyd enam mitte. kui kunagi ajas mind nutma mingi mõtetu asi, siis nyyd mitte, vahepeal oli ni sitt masekas et tagantjärgi läx meel nii kurvax siis
enam ei lähe. niisamanaljalt mind enam keegi nutma ei pane.
Peale head südamlikku filmi alati pisar silmas. Viimati töinasin kinos vaadates filmi eutanaasiast. Oli teine küll nii etteaimatava lõpuga, aga
ikkagi
...
Ei nuta, viimati nutsin kui lapsega kahekesi sünnitusmajas olin ja vaatasin kuidas teistel lastel siisid külas käivad, päev-päevalt uued emmed tulevad ja lähevad ja mina seal lapsega ürksi olema pean (natuke üle kahe nädala olin sünnitusmajas sunnitud olema) peale seda on elu nii külmaks teinud et enam ei nuta, kuigi vist vahel peaks ja oleks põhjust, aga siiani on mind nii ühes kui teises kohas ähvardatud pisarate pärast nii peksuga, kodust välja viskamise kui muuga, olen aru saanud et nutmine on halb ja enam ei ole mul seda puuet külge vaja. Puue minu jaoks. Teiste jaoks murede leevendus...
vahel tuleb pisar silma, kui midagi väga haiget teeb. Või kui tuul puhub. Või kui ripsmekarv või lääts krussi lähevad. Võta nüüd kinni, on see nutmine või mitte.
ikka nutan....enamasti vihast
nutan
silm kisub ikka vahest märjaks.
alles eile nutsin... ER-i vaadates, kus imearmas imik arstide kae all suri... selline ma olengi, et muidu ei nuta, aga teiste leina vaadates tulevad pisarad silma.
najah, aegajalt tuleb suure kurbuse või üksindustundega ikka nuttu ette. teinekod lihtsalt kurbust. viimati aga nutsin ammu - septembris-oktoobris...
õnneks pole viimasel ajal enam olnud põhjust nukker ola.
Sa usu või ära usu aga.....
Seisan rüütatult, toetudes mõõga najale. Kilp on libisenud lõdvalt randmelt ja vajunud alla, maapinnale.
Suure kilbi kaitsvast varjust on nüüd paljastunud mu longu vajunud õlad. Ja mida ma teen - ma nutan, nutan nii, et õlad vappuvad!
Peamiselt kurbusest..naiste tõttu...jahh, tuleb ette.
Tsitaat:
Algne postitaja: gosi
viimasel ajal ajab jahh nutma, ebaõnn armastuses
eks ikka tule ette.....pisar silmanurgas läilatab. Õnnepisaraid võiks alati rohkem olla
Kuid päris nutnud....
Mul elus praegu suur masenduse aeg ja seega on ka pisarad värmad tulema. Ma muidu ka üsna tundeline
Ikka nutan vahel.
Kui kurbusest või valust, siis vaikselt ja omaette, terve maailma eest peidus olles.
Kuid vahel tulevad pisarad silma ka naerust või lihtsalt ilusate asjade pärast ning siis ma neid ei peida.
Tsitaat:
Algne postitaja: demokrates
kas te nutate...ma igatehes nutsin mingi aeg tagasi päris tihti...aga nyyd tahax täiega aga ei saa..
koguaeg pidevalt 
kui on selline väga südamlik vilm siis tuleb pisar silmanurka aga päriselt nutnud pole ammu.
Tegelt on preagu kaa tänu mõnele inimesele väga sitt olla ja kurb meel - kuid võtsin kätte ja hakkasin jooma hoopis. Üksi. 
Nooooo mõnikord ikka tuleb ette, et miski tõeliselt kurvaks teeb. Siis ma nutan ka, ehkki viimasel ajal olen ma kuidagi kalgim selle koha pealt.
Aga pisarakiskujate-filmide suhtes olen ma tänu ohtrale filmivaatamisele üpris immuunseks muutunud
ma sihuke loll fossiil, mäletan kuidas silmad märjaks läksid kui lauluväljakul revolutsioonilisi laule laulsime ja võhivõõrastega käest kinni
hoidsime.
See on vist tänapäeval miski haiglane nähtus, ma usun 
vahel ikka,kui väga kurb on..
nutan vast üleliia..olen oma süü läbi tülis kalli inimesega
ei ole põhjust olnud viimasel ajal.
nutan siis kui närvid läbi on ja ära tahaks joosta aga ei saa.
peaxin hakkama "mina" kaitsmisega rohkem tegelema, sest viimasel ajal on teiste mured mulle pisarad silma toonud
ei nuta, pea kunagi ei nuta - ei teagi miks vb pole lihtsalt mingit piisavat põhjust ja ega ma mingi eriti tundeküllane inimene ka pole
Kunagi...
nutan...
kurbi filme vaadates, enne uinumist R2 "Sinu saadet" kuulates, ka siis, kui keegi kallis midagi haigettegevat ytleb ja vahel tulevad isegi
vihapisarad silma...
siis ronin omaette kuhugi nurgakesse ja nutan, kuni pisaraid enam kusagilt votta ei ole...seej2rel tunnen end taas endise enesekindla naisena, kelle
jaoks mitte miski voimatu pole...
Väga harva ja siis suht korralikult...teeb olemise kuidagi kergemaks
Väga-väga harva ja alati mõjuva põhjusega.
Viimasel ajal tilguvad pisarad iga päev mitu korda
Siis nutan kui ma tõsiselt vihastan millegi peale või kui keegi mulle kõvasti haiget teeb. Iga pisiasja pärast nutma ei hakka.
mina nutan.. päris tihti viimasel ajal.
Romantilised hetked ajavad nutma.. südamevalu ajab nutma.. igatsus.. ilus hetk.. ilusad sõnad..
ehh.. mis mul viga.. süda on ehk.. liiga õrn..

Kui oma valuga ei oska midagi muud peale hakata, siis nutan ta välja küll. Üldiselt kergesti nutma ei hakka, härdad filmid ajavad pigem südame
pahaks
Mõni erand siiski on...
Mul tunne et viha ja nutt käivad käsikäes...Nii et vahest ei saagi aru kas ole kurb või vihane... Ja pisaraid ei hoia tagasi kuidagi ikka kui tuju
nullis...
ei oska..... ei tule välja..... kui siis jube valus klomp kurgus.... aga vett lahti ei saa.....
kuigi kui nüüd teist poolt vaadata.... ma pole ammu enam naernud kaa enam nii et tilk püksis
Ikka nutan, kuid viimasel ajal mitte enam niipalju kui varem, ehkki põhjust nutmiseks isegi oleks.
Ei tea, kas olen tugevamaks saanud või lihtsalt külmemaks muutunud või said pisarad lihtsalt otsa.
Vanasti sai nutetud tihedasti , aga nüüd järjest harvemini. Olen vist oma nutmised ära nutnud. Peab olema ikka vääga tõsine põhjus,mis pisara silma tooks...
vahetevahel ikka kui on põhjust
Ma tahaks seda teha palju rohkem kui ma seda teen... See mõjub hästi, aga ma ei suuda seda vajaduse korral teha...
mulle meeldib nutta, vahest magama minnes tasapisi poetan paar pisarat kas siis õnnest või kurbusest...aga seda ka rohkem sellepärast et mulle tõesti
meeldib nutta 
ikka kurbusest ja igatsusest nutan ..... 
vahel tuleb selline ahastus ja suutmatuse tunne ja siis ma nutan kohe ikka nii et on nutetud ....mitmeid tunde j2rjest ...kuid vahel on nii et tahaks
ennast tyhjaks nutta aga ei saa kuigi sees on nii raske ja syda on murtud....siis peab pisarad lihtsalt alla neelama ja eluga edasi minema ...
Elu pole põhjust andnud, et nutta.
Armastus on teinekord tundeliselt haiget teinud heas mõttes aga see rohkem õnnetundest...
Ei teagi.. Viimati nutsin vist paar nädalat tagasi, kui oma asjadega hakkama ei saanud ja viskas kopa ette...
ma emotsionaalne..nutan siis kui vaja ..nutta võib önnest, röömust, vihast, valust, kurbusest, jõuetusest..reeglina ei nuta teiste ees
Peaaegu üldse enam ei nuta. Pisaraid ei tule lihtsalt. Vahel oleks lausa vaja pisar õigel hetkel silmanurka tekitada, kuid kohe kuidagi ei õnnestu miskipärast. Üksvahe kandsin isegi sibulat kaasas, et oleks vajalikul hetkel pisaratekitaja koheselt võtta, kuid lõpus ei aidanud enam ka see. Silmad lihtsalt harjusid sibula kibeda mahlaga ära ning pisaraid polnud endiselt kusagilt võtta.
just hetk tagasi nutsin, masendusest, et mulle oluline inimene mu pyydlusi ei moista ja toeks ei ole. nutma ajas ka teadmine, et ilmselt tahendab see
suhte loppu..
EILE. Ehkki mu sõber väitis, et lõpupoole olla ta lolliks läinud ja isegi Savisaarega sõbrunenud, mäletan tast vaid head...R.I.P. MAESTRO!
Viimasel ajal suht tihti
Iga kevad, kui tsikliga esimesi sõitte teen, peale talve. 
https://www.youtube.com/watch?v=XYymFWsBxk0
On filme kus teatud kohad (situatsioonid) panevad mul pisarad voolama. On olnud uudiseid mis täidavad silmad pisaratega...
Vahel ikka!
Olen paar korda aastas nii vihane, et nutan kuna tunnen ennast liialt pisikesena kes ei saa asju muuta nii nagu sooviks. Võimetusest!
Viimati nutsin 18.veebruaril kuna mõistsin, et kõiki elu unistusi pole võimalik täide viia. Leppisin olukorraga, et mul ei ole võimalik elada enne
pensioniiga soojal maal kus on 12 kuud 20 kraadi soe või veelgi soojem.
Oma abikaasat ei ole ma näinud kordagi nutmas, st 11 aastat siis.
Viimati nutsin Vabariigi aastapäeval...pingviinideparraadil... Vaatasin selle iEVAseljas olevat kombineed ja mõtlesin, et meie president nikkus seokse loomaga juba aastaid.... nutsin...
Pisar tuleb silma harva. Aga jah kõik, mis puutub loomadesse ja nende väärkohtlemisse, toob mulle viha pisara silma küll. Samuti toob vahest toetava pisara silma ka mõni inimene, kes ennast salgavalt on aidanud abituid.
Mida vanemaks saan, seda vähem pisaraid silma tuleb. Viimati nutsin väsimusest, siis oli vihast ja pettumusest, siis oli mõne filmi peale...
Looduse hävitamine, loomade piinamine, laste kuritarvitamine (hooletus, tapmine) on minu jaoks maksimaalselt häiriv. Kõiksugu julmus nende vastu paneb
pisarad voolama. Ei ma ei nuuksu, ma lihtsalt pean leidma taas tasakaalu, et saada lahti valust ja vihast.
Viimasel ajal ma ei loe julmi uudiseid. Ma tean kui negatiivselt need mulle mõjuvad. Loen pealkirja ära ja lepin väiksema kahjuga.
Mida rohkem ma loen inimeste kohta kes ei hooli, kes on sadistid või südametud, seda rohkem ma vihkan inimkonda. Seega püüan end hoida neutraalses või
positiivses meeleolus.
Kui mul lapsi ei olnud, siis oli taoliste uudiste mõju väiksem (viha ja valu oli väiksem). Omades lapsi olen ma nõrgem.
Pean tunnistama, et mõnes mõttes ma vihkan internetiühiskonda ja kiirelt levivaid uudiseid. Vahel on tunne, et negatiivset on rohkem kui positiivset.
Nutan! Alustasin pea, et siis, kui pea piluvahelt tootma lükkasin..no valus oli! Jätkasin ka suht ruttu.. (vanamoor kärkis..) nu siis olin keskkooli
lõpuni suht vaikne, aga..tra, stipp oli pisike ja vanamoormees ei saand ka oma lehmi niiruttu maha löödud!!! Ja siis selgus, et zootehnik valis ka
vale ameti ja..olgemausad, tolleksajaks olidki vaid lehmad alles jäänud...
Ahjaa, Fjodor oli ka, a ta sai ise aru, et loomapidamine ei tasu
ära...no eks me kõik ju lootsime... 
Tsitaat:
Algne postitaja: demokrates
kas te nutate...ma igatehes nutsin mingi aeg tagasi päris tihti...aga nyyd tahax täiega aga ei saa..