
Paljud teist on mõne kooli pooleli on jätnud?
Mis kooli oli?
Mitmendal aastal või kursusel?
Mis oli põhjuseks?
Kas olete hiljem kooli lõpetanud?
Teemat ajendas püstitama tõsiasi, et tänapäeva noored jätavad liiga kergekäeliselt kooli pooleli. Küll kolm kuud enne kooli lõpetamist, küll aasta
enne ameti saamist jne.
Ise õpin praegu kahes koolis korraga - ühes küll hetkel akadeemilisel - kuid kavatsen mõlemad ikkagi lõpetada.
Küll olen aga ära tulnud TTÜ-st rakendusgeoloogia erialalt. Õppisin pool aastat kui sain aru, et mina TTü-s vastu ei pea. Lihtsal õpetajad ei istunud,
kes tegi tunnis suitsu, kes sõimas lihtsalt lolliks jne.
Ühesõnaga tundsin, et see kool ei sobi mulle, muidu eriala oli huvitav ja tore.
Jätsin pooleli teise aasta lõpus. Kolm aastat oli muidu käia kokku.
Miks ma pooleli jätsin?
Esimene akadeemiline tuli tervislikel põhjustel.
Teine akadeemiline tuli tervislikel põhjustel. Mõlemat akadeemilist nõudis arst.
Peale teist akadeemilist ütles arst, et kuna ma pole terveks saanud ja ei tea millal saab, siis mul oli valida kahe asja vahel, kas töö või kool.
Mõlemat koormust mu pea ei kannataks ja ei paraneks.. Pidin valima töö, kuna kuskilt mujalt mul raha ei tule ja kui ma ei tööta, siis pole võimalik ka
koolis käia
Nüüd ma siis olen. Kohustuslikus korras kool lõpetamata.
Ma ei ütleks, et kerglaselt sai see otsus vastu võetud .. Sain kopsu pähe ja nüüd maksan selle eest .. mis seal ikka .. elu läheb edasi 
Pole ühtki kooli pooleli jätnud v.a. üks keskkoolivahetus täitsa lõpus paari närvihaige ja kretiini õppejõu pärast.
Klassijuhataja oli ka üdini kommunist ja lurjus, kes nüüd on antud kooli direktor. Mängib ausat kodanikku raibe.
Mõni õppimine kipub venima küll muidu.
Mul kõige viimane õppimine on ka 2 akadeemilist järjest saanud, tervislikel põhjustel. Diplomi tegin küll niimodi, et ise ka ei usu, et jõudsin.
Tervist polnud üldse olla. Seepärast nüüd rahulikumalt võtan.
...siiani ei ole pooleli jätnud aga on plaanis, kooliks on rakenduslikku kõrgharidust andev. kokku peaks käima umbes 3 aastat aga peale teist on
plaanis pooleli jätta. põhjuseks on see, et tahan teisse kooli minna...
...väike seletus lisaks: kui ma käiksin selle kooli kus praegu käin lõpuni, siis ma ei saaks enam seal koolis kuhu ma tahan tasuta õppida...
ma olen kolm korda kooli pooleli jätnud, paar-kolm kuud enne leveli lõppu. iga kord vormilt erinevad põhjused kuid põhi on sama. ühtegi korda ei kahetse sest iga kord sain ma nii end kui oma elu väga palju edasi arendada selle arvelt- ja asi ei seisnud õppimise raskuses, niikuinii nelja-viieline olin ning sellepärast võibolla ka tunne et kool ei anna mulle seda rikastust mida ma vajan vaid pigem pidurdab.. oma reeglite ja nõudmistega- üx süsteem ei toimi optimaalselt iga inimese puhul ja sellepärast tundsingi vajadust aegajalt sellest välja hüpata ning lasta vaimul vabana ringi lennata.. ja mul on siiralt hea meel et ma olen leidnud julgust seda kõike teha nähes mis mul vastasel korral olex saamata jäänud.
ma siiani olen kõik oma koolid ära lõpetanud, aga ülikoolis on küll pidevalt selline tunne, et jätaks pooleli, lihtsalt kuidagi selline kuivakspigistatud sidruni tunne on, tahaks vahepeal midagi muud teha, kui koolis käia, kusagile ära reisida ja hoopis muid asju teha, aga paraku minu kodused ei aktsepteeri sellist eluviisi, eks tuleb see ülikool ikkagi ära lõpetada ja vaadata siis, mis edasi saab.
Elu poolelijätmine on hullem kui mõne lihtsa õppeasutuse mittelõpetamine.
Varemalt vaadati "vanu" üliõpilasi imelikult, nüüd pole erilist vahet. Lihtsalt endal, kui juba tegelema hakatud, siis ehk hiljem ei
"viitsi", seepärast see viimase väljapressimine. Tihti.
Mul on ka hetkel kool pooleni.Nimelt 11klass gymnaasiumis.Ma jätsin selle sellepärast pooleni, et tulin Välismaale ennast täiendama.See aasta aga saab siin kool läbi ning siis lähen 1septembrist tagasi oma vanassse kooli.
Ise lõpetasin keskkooli 2002a ja juba enne lõpetamist käisin tööl ja kuna ei saanud sellele ala kuhu tahtsin ttys siis ei läinud kuhugi ja käisin
hoopis 1,5a tööl, nüüd lapsehoolduspuhkusel ja mõtlen kooliminekust aga ei tea, kuhu või mida õppima minna... tahaks kaugõppesse et saaksin ikkagi
lapsega tegeleda.
mees aga oli pedas ja on akadeemilisel (minu ja lapse pärast, käib tööl), ilmselt jätab üldse pooleli.... sest tegelt ei olnud ta pedas õpitavaga ka
rahul...
Trü-st visati mind välja, ja ttü jäi laste pärast pooleli ning kuna lapsed on nüüd juba piisavalt suured, siis see sügis hakkan jälle õppima, küll mitte neid erialasid, mis kunagi pooleli jäid, sest elu ja vaated ju ka muutuvad.
Ei ole kordagi pooleli jätnud, kuigi vahepeal oli/on tunne, et jätaks kasvõi tõesti pooleli. Hea meel, et siiani aru peas veel on. Õpin 14-nendat aastat järjest ja olen jõudnud ülikooli teisele kursusele. Arvan, et kui oleks kas kooli pooleli jätnud, et pärast tagasi minna või aasta vahele jätnud, siis ma poleks suutnud ennast enam õppima sundida.
Olen ilma pausideta jõudnud ülikoolis kolmandale kursusele. Praegu on soov pooleli jätta tugevam kui kunagi varem, sest olen lihtsalt hirmus väsinud koolist - pidevalt on suur pinge peal jne. Aga õnneks on mul iseloomu niipalju et vean selle viimase aasta kah veel läbi ja siis on kooliga esialgu ühel pool. Tean et kui praegu võtaks akadeemilise siis ei pruugiks enam kunagi kooli tagasi jõuda - sellepärast veel pingutan...
ma käisin gümna ilma probleemideta... ja ülikooli esimene semester oli ka ok.. teise semestri alguses läks ema pikaks ajaks haiglasse, isa pikad
päevad tööl ja kuna mul niikuinii oli ema haigusest tekkinud muredega kõigest nii kõrini saanud, võtsin akadeemilise...ja olin kodus vendadele ema
eest... siis mingil hetkel läksin ühe õppejõuga nii raksu, et jätsin kooli hoopis pooleli.. nüüd sealsamas tagasi, kuid avatud ülikoolis.. ja olen
rahul.. pole plaanis pooleli jätta, kuid kõik asjaolud kisuvad jälle sinnakanti 
Korra-peale keskat meditsiinikooli...a see üldse kohe ei sobinud....rohkem pole ja pool ülikooli sai lapse kõrvalt käidud,ilma akadeemiliseta.Hirm oli
jääda koju,sest siis oleks tulnud kiusatus pooleli jätta.Kaugõpet sellel alal kah polnud.Nii sai punnitatud ja aastaid veel peale seda kannatatud
-nimelt igal võimalikul vabal hetkel sai unistatud magamisest
Küll oli tahtmine III kursusel kunagi kool pooleli jätta, kõigele käega lüüa ja ''elada''.... Hambad ristis sai lõpuni käidud,
toona küll vist rohkem vanemate pärast, kuid nüüd mõtlen, et jumal tänatud, et oli mingigi jõud, mis mind sundida suutis 
gümnaasiumi käisin korralikult lõpuni. esimene ülikooli aasta möödus ka üsna positiivselt, aga siis tekkis mingi tõrge õppimise ja kooli vastu. sai
ikka kõvasti puudutud ning hambad ristis oma kohustuslikke punkte kokku kogutud. selline "ei viits" oli peal. aga sellist mõtet, et jätaks
kooli kohe pooleli, mul küll ei olnud. võibolla sellepärast, et nii kaua kui ma mäletan, on alati olnud soov ja tahtmine kõrgharidust omada. tänaseks
päevaks on ülikooli edukast lõpetamisest 2 aastat möödas ja olen väga rahul 
mul on kooli lõpuni aega 1,5kuud ja 4 punkti ja pool bakalaurusetööd....seega kui jätta siis viimane aeg....aga siiski lõpetan ära ja tundub hetke seisuga et see jääb ka minu viimaseks kooliks...seega kõik lõpetanud siiani, yhe isegi aasta enne tähtaega....
Vahepeal oli jube tahtmine ülikool pooleli jätta , vähemalt akaDeemiline võtta. Lihtsalt oli lootusetu tunne ühe õppejõu pärast ja suur hirm tema ees.
Kuid siis võtsin südame rindu ning käisin värisedes tema juures ära.Imekombel oli ta nii normaalne, et peale tunnikese piinamist, kirjutas mulle oma 1
punkti sisse. Nüüd on jälle väike lootus, et järgmisel aastal saan oma asjadega ühele poole, ehkki ühe ainega on veel suured jamad, kuid vast saan ka
sellega ühele poole.
Hetkel sitsin akadeemilisel ja vägisi kisub sinnapoole, et peab veel ka teist aastat norima minema
Pooleli aga külla jätta ei taha ja siiamaani pole
miskit jätnud kah
Mina ei ole siiamaani kooli pooleli jätnud, loodan, et ei tule sellist olukorda ka, et peaksin jätma.
Aga tänapäeva noored vist arvavad, et targem
oleks juba varakult elu alustada vms.
Senimaani olen lõpetanud kõik need koolid, mis mulle sobisid ja midagi pakkuda suutsid. Aga just viimase kooliga oli sedaviisi, et käisin koolis kokku
vist 2 või 3 päeva, kuna kool ei meeldinud. Parem kool juba kohe pooleli jätta, kui poole pealt.
Aga mind isiklikult küll hirmutaks harimatuse tunne... 
Ei ole ühtegi kooli pooleli jätnud. Ülikool kestis küll nominaalse 4a. asemel 6 aastat, aga hakkama sain. Ja oma arvates edukalt.
Kutsekas käisin 3 kuud. Siis sai kõrini, sest suht nõme on õppida asja, mida sa juba tead...Ja 3 aastat pinki nühkida selle pärasta, et dokument saada, ka ei viitsinud. Nüüd vaikselt mõtlen, et peaks avatud ülikooli minema...
Olen 2 korda näinud unes, et tegelikult ma polegi seda kooli lõpetanud, mille diplom mul taskus on...et käisin seal küll ja nautisin üliõpilaselu aga
miskipärast ei viicinud üldse loengutes käia ja lõpuks jäigi lõpetamaata.....uhh....kusjuures lõpuks olen unenäos nii segi, et hommikul isegi
kahtlesin, et äkki ma ei lõpetanudki ja ainult petan teisi et olen kõrgkooli lõpetanud...uni oli niivõrd reaalne....
jumal tänatud, et oli vaid uni....
Kontorihiir, sinu uni on üsna sarnane minu praeguse reaalsusega,icic, aga ma püüan end käsile võtta, et see lõppude lõpuks tõesti reaalsuseks ei osutuks
kooli pooleli jätmine on suur viga aga kui elus palju raskusi ja midagi pole teha siis pole midagi teha ise pole kooli pooleli jätnud on kyll paar mõttet peast läbi käinud aga ei pooled sõbrad on muidugi pooleli jätnud ja nyyd kahetsevad miks mina tegin nii jne
Ma nüüd talvel lendasin TTÜ-st, ametlikul põhjusel õppeedukus oli vilets, kuid tegelt ma olin terve sessi poolhaige (üldse langesid Jaanuaris kõik sandid asjad kokku) üldkokkuvõttes jäi igal eksamil paar punkti normist puudu. Ja korraliku arstitõendi puudumise tõttu ma ei saanud seda sessi hiljem järele teha.
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakooli selle tõttu, et kolmandal õppeaastal polnud mul enam seda sama kursust ja eriala, mida ma õppima läksin. Kooli poolt pakutud alternatiivid aga ei sobinud.
näen pidevalt unes,et ei lõpeta gümnaasiumit, tglt sellest juba paar aastat möödas. lõpetasin täitsa edukalt ja sain kohe tasutakohale sellele
alale,mida õppida tahtsin(mujale isegi ei proovinud)
nüüd olen tervislikul akadeemilisel
mis kohe lõppemas. väike hirm ikka uuesti kooli minna. meil sellised pisikesed kursused...alla kümne õpilase kursal. et mis muutused koolis toimunud
ja kas saan ikka hakkama.
aga küll saan, alati olen saanud 
mina jätsin ametikooli pooleli esimesel kursusel ja õppisin seda ametit ainult pool aastat.
pooleli jätsin sellepärast, et otsustasin keskkooli kasux ja nüüd on mul keskharidus... ja edasised õppimisplaanid ka muutusid, see oli ka põhjus mix
pooleli jätsin
Keskhariduse sain kolmandal katsel. Nõukogude kool oli selline imelik koht, mis minu maailmavaatega kuidagi ei sobinud. Põhikool sai kuidagi päris
lihtsalt läbi, keskooli valiti nagu Talinna eliidikatesse ikka uus kaader hinnete järgi ja see seltskond ei meeldinud üldse, vanemad kooli ka vahetada
ei lubanud.
Keskkooli esimesel aastal tegelesin 100 muu asjaga ja selleks ajaks, kui vanemad minu koolis mittekäimise avastasid oli juba 10. klass lõppemas. Siis
sokutati sundkorras õhtukasse. Sai vist kolme kuuga klass ikka lõpetatud aga hing oli nii täis, et kolisin hoopis kodust ära maale. Käisin tööl ja
tegin kõike, mis meeldis, nautisin üksindust. Lahe aeg oli, vahel vanemad muidugi müürasid.
Kolm aastat hiljem läksin ükskord üht tehnikumi vaatama, rohkem nagu õe õppima mineku tarvis ja siis käis naks peas ja läksime koos. Absoluutselt ei
kahetse. Sain sealt palju enam, kui ükskõik milline keskkool suudaks anda, isegi mõnest ülikoolist see kogemus asjalikum. Suvel kursavendadelt kuulsin
ka vaid häid sõnu.
Millegipärast arvan, et selmaal mu haridustee pidama ei jää. Lapsed varsti juba ise asjapulgad ja siis jälle edasi ronima. Näib, et mida kõrgem tase
seda põnevam asi on, suundki hakkab vähehaaval selguma.
Mhh...olen sündinud huvitaval ajal. Esimesse klassi läksin siis kui vene aeg läbi sai, ülikooli õppima siis kui tuli uus süsteem ....ühesõnaga
muutused saadavad mind pidevalt.
Praegu, kolmandal kursusel (viimane) olen endale selgeks teinud, et sellest erialast ei tule seekord mitte midagi välja, kõik pöördelised elusündmused
on toimunud sellel aastal, mis tavaliselt juhtuvad 5 aasta jooksul ja kooli jaoks ei ole lihtsalt energiat enam...ja ausalt öeldes on tahe ka otsas.
Aga võibolla oli nii vaja...kindlasti plaanin edasi õppida kui natuke rohkem uue eluga harjuda jõuan ja seekord vaatan juba kullipilguga, mida ma
õppima lähen...
Elukooli pole veel pooleli plaanis jätta...
Ülikool sai pooleli jäetud peale bakalaureusekraadi kättesaamist. Põhjuseid oli palju. Esiteks solvumine selle süsteemi peale. Paraku on tudeng süsteemi jaoks selline tüütu putukas kes segab rahulikku ära olemist. Vähemalt TÜ matemaatikateaduskonnas. Põhiliselt solvas see, et ma cum laudest haledalt ilma jäin. Mingi jabura määruse tõttu. Ja sellest, et ma ei saa seda, sain teada alles PEALE kaitsmist. Mis sest, et enne olin korduvalt dekanaadist uurinud tingimuste kohta. Ja prodekaani suhtumine asjasse oli, et who cares. Siis sündiski otsus et magistrisse ma ei lähe. Teine põhjus oli pettumus saadava hariduse kvaliteedis. Kahjuks asjad tiba valedel alustel kokku pandud. Nimelt selle järgi, et õppejõud oma koormused sobivaks saaksid, mitte selle järgi millest tolku ka oleks. Ja kolmandaks puht majanduslikud kaalutlused. Selle paberi saamiseks maetud aeg läheks nii kalliks, et ma ei teeniks seda tänu paberi olemasolule just eriti kiirelt tagasi. Tasuvusaeg ikka päris pikk oleks.
Eks neid koole ole pooleli jäetud küll. Tehnikumi jätsin pooleli 4 kuud peale alustamist mix sellepärast et maapois sattus suurde linn ja läks
lolliks.
Kutse keskooli jätsin pooleli 1,5 aastat pärast alustamist mix sellepärast et arvasin et olen piisavalt tark töötamaiseks ilma hariduseta.
Nüüd kavatsen lõpetada täiskasvanute gümnaasiumi mis ise enesest ei ole raske aga raske on leida aega õppimiseks.
Miks ma olin nii loll ? 
Pooleks aastaks jätsin kunagi muusikakooli pooleli. Tervislikel põhjustel. Aga läksin ikka tagasi ja lõpuks sain ka tunnistuse kätte st lõpetasin.
Peale esimest kursust jätsin EPMÜ pooleli. Põhjuseks õppima asumine TÜ-sse. Õpingud on paraku veel lõpetamata.
Terve ülikooli aja mõtlesin selle peale, eriala ei tundunud ikka see päris õige olevat, samas ei osanud ka midagi muud valida-eelistada. Õnneks see
mõtteks ainult jäigi, lõpetasin nominaalajaga ja selle aja jooksul jõudsin veel pool aastat välismaalgi töötada
. Viimast poolt aastat küll enam
eriti meenutada ei taha, viie kuuga tegin üle kahekümne eksami+lõputöö. Vandusin, et enam õppima ei lähe, aga nüüd mõtlen juba, et võiks siiski veel
kord
.
Olen ühe jutiga õppinud end ülikooli kolmandale kursusele. Kevadel saan bakalaureuse kätte... On plaan edasi õppima minna, sest aine mulle väga
meeldib, ja töökohad mis kutsuvad nõuavad ka doktorikraadi...
Aga hetkel on viimase aasta surve peal ja vahel on täitsa kopp ees. Tean et vean läbi - aga pidevalt unistan sellest kuidas kõik maise vara maha müün,
lennukisse istun ja lõuna-ameerika väikesel saarel onni ehitan ja turistidele merekarpidest kaelakeesid müün.
Siis saaks õhtuti mind huvitavaid
raamatuid ka lugeda, ja peas ei vasardaks pidevalt need lõputööd ja sessid ja mis veel. oehh... nii et pooleli jätmine mõnes mõttes väga veetleb.
Aga nagu öeldud, niikuinii vean läbi, ei ole siiani kunagi midagi pooleli jätnud. Ja lähen magistrantuuri ka, kui vastu võetakse. Kui sinna ei võeta
kuhu tahan, vot siis teen küll pausi. Võtan aasta vabalt ja teen 'tavalist' tööd ja mõtlen et mis ma siis nüüd eluga peale hakkan, kui ei
saagi seda teha mis süda tahab....
vaatasin just oma kooli kodukalt,et saab akadeemilist erijuhul, kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. ma mõtsin alati,et mingit akadeemilist siis ei
saa,kui siis ehk aastakese tavalist ja siis kobi kooli tagasi või eksmatt.
vahva avastus
Täitsa hirmus lugeda, kõik siin räägivad kui raske on ülikoolis. Kõik see ootab ehk mindki ees.. oeh
Ise pole veel ühtki kooli pooleli jätnud aga mis siin ikka kiidelda, ma alles keskkoolis ju.
Ma oleksin sel suvel ülikooli lõpetanud.
Aga olin aastakese akadeemilisel.
Tervislikel põhjustel.
Kolm aastat sai käidud. Neljas pooleli.
Nüüd paari päeva pärast peaksin minema.
Aga ei taha.
Tõesti ei taha.
Ja ei lähe ka!
Võtan uue akadeemilise puhkuse.
Loodetavasti saab.
Kui ei saa, siis jääb pooleli.
Aga ma ei kahetse midagi.
Kui.... siis vaid seda, et kunagi sai ülikooli üldse mindud 
Pooleli pole midagi nagu jätnud: peale põhikooli vahetasin kooli ja peal 10ndat klassi siis sain tänu koolile aasta Soomes olla(segaduse vältimiseks:
olime Kapsaussiga koos), nüüd siis hakkab 12nes klass. Loodan ikka ilust ära lõpetada 
tiba ¹okeeriv oli, kui poiss tuli ja teatas, et tema enam kooli ei lähe ja kobib hoopis tööle.....ja võeti kah kusjuures.....
..mida ma ikka tänitan...jääb vaid loota, et suudab aastaga aru saada, et hariduse jätkamine olex õige otsus
yks tehniline kool sai pooleli jaetud enne kui esimene kursus lopule sai. kaks oleks veel jaanud kaia. tagasi vaadates voin vaita, et oige samm sai
tehtud.
bakalaureuse sai nominaalajast yle venitatud, kuid siiski labi. ja pooleli jatta oleks vaga nome olnud.
nyyd siis higistan magistratuuris... vahepeal tahaks kyll kaega lyya, sest taiskohaga tool ja koolis kaia on jube
Keska läbitud ja kui ülikooli paari aasta pärast plaanin minna,siis mingit pooleli jätmist küll ei tule kõne alla.Lihtsalt pole kommet tuhandeid
minema visata.Kuna hetkel palgaga rahul ja töö kõrvalt pole suuteline veel õppima siis ülikool jääb aastate taha ehk sinna hetke mil olen tööl nii
sisse elanud,et ülikoolis käimine-kaugõppes- ei tohiks muret tekitada.
Leian,et ainus asi mis paneks kooli pooleli jätma on laps aa kuna pere plaanid hilisemas ajas siis kooliaeg ikka enne pere loomist.
Gümnaasiumis kaalusin küll kooli pooleli jätmist rohkem kui korra aga olen väga rahul, et seda ei teinud - nüüd õpin TÜ -s, vahepeal kaalusin et
ülikooli ja gümnaasiumi vahele jätan aasta vabaks aga õnneks ei läinud ka seda teed.
Minge kõik kooli

njahhh
päevakohane teema
täna sain siis teada, et sain lennuki, seega jääb ameti(kokaks) õppimine pooleli, aga samas ega see mingi lõbus amet ka pole
yller
...aga amet mis lubab sul sitastki äkki saia teha
katseta, sest amet ju aus
sita isa on leib
aga noh, selle 2 aastaga ma nii võimsaks ei pürginud, et sitast saia teha
krt, taox sulle või jalaga, et püha üritust jätkaxid....oled liiga omax siin kodututes saanud
hästi aktuaalne teema, minu jaoks.
Väga napilt oleks praegu see va kõrghariduse omandamine pooleli jäänud, vähemalt mingiks ajaks. Hea on, et ei jäänud, kuigi tüdimus on küll, siis mida
varem selle kooliga ühele poole saab, seda parem.
Tsitaat:
Algne postitaja: PrettyLizi
Paljud teist on mõne kooli pooleli on jätnud?
Mitmendal aastal või kursusel?
Mis oli põhjuseks?
Kas olete hiljem kooli lõpetanud?
. mis siin salata, eile kirjutasin avalduse akadeemilise pukuse saamiseks, hetkeline optimism oli kadunud ning asendunud jõuetuse ja soovimatusega
õppida. Nüüd peab kuidagi terve aasta sisustama
, pea on täis ideid.
kaks korda pooleli jäänud:
descartesi lütseum.poole 11 klassi pealt.
põhjuseks üle pea kasvanud koolihirm ja minu jaoks liiga nõudlikud õpetajad.ei osanud oma pea ja jõududega enam toime tulla ja kadusin...
tõuke andsid meie kooli kõige toredam õpetaja ning klassi edukaimad piigad,kes väitsid et nad lähevad ka ära,sest selle kooli õhkkond on lihtsalt
masendav(tollal oli küll).
tegin siis paberite välja võtmisega otsa lahti.
sain tuttava kaudu kohe järgmisel päeval kutsekasse,sinna ju võetakse juba pearaha pärast inimesi vastu.
teine kord oli kutsekaga,kuid ühe teise erialaga tegu-kaks kursust oli,teise poole pealt läksin:eriala hakkas järjest mõtetuna ja sobimatuna
tunduma,klassivennad tegid elu põrguks ja praktikakohtadega vedas ka nii viltu,et oskusi/kogemusi polnudki,sotsiaalfoobia lõi jälle nii välja,et
hakkasin lausa nutma kui kooli/praktikale mineku peale mõtlesin.
jah olen tossike-keskkooli pooleli jätmist kahetsen küll.ja väga!!!!!
ning enda kutsekooliga sidumine ka oli elu suurim lollus!
igalpool hõõrutakse seda rõvedat,füüsiliselt rasket ning meeli nüristavat eriala nina alla ja haridust ei mingisugust.
mine või õhtukasse end täiendama ja ürita natukegi midagi sobivamat õppida-vaen ja kaalungi siin igasugu võimalusi.
Mina ei ole ühtegi kooli pooleli jätnud. Ma olen pidevalt omanud teadmist, et pooleli jäetud asju on hiljem väga raske lõpuni viia. Sellest teadmisest olema ma ka lähtunud oma haridusteel.
Jätsin pooleli Tallinna Pedagoogilise Instituudi. Oli kunagi ammu üks sellenimeline kõrgkool
Põhjus oli lihtne - lapseootele jäämine. Miks pooleli
ja mitte akadeemiline? Eks mulle ikka tasapisi koitis, et valitud eriala polnud just kõige õigem. Pool aastat tagasi lõpetasin Tartu Ülikooli.
Sügisest plaanin magistrantuuri minna.
otseselt pole ma veel midagi pooleli jätnud. keskkool sai ilusti lõpetatud. TLK-s pidin kolmandal kursal tervislikel põhjustel akadeemilise võtma. pärast nö puhkust polnud üldse raske uuesti õppima hakata, kuid 4-da kursa teine pool läks käest ära, kuna isiklikus elus olid probleemid, elasin terrori all, hirm oli kogu aeg. diplomitööd ei lastud kirjutada ja kuna närvid olid läbi, siis ei saanud ka exameid teha. suve veetsin suht deprekas, üritasin hirmust lahti saada ja närvid korda saada. nüüdseks kõik korras! aga kuna käin nüüd tööl, siis on suht raske diplomitöö kirjutamiseks ja examite õppimiseks aega leida, aga olen otsustanud, et kevadeks ikka lõpetan kooli ära. ja seda ma ka teen! selle olen ära otsustanud.
Jätsin pooleli gümnaasiumi 12 klassi. Lõpetasin paar aastat hiljem kaugõppes.
Nüüd olen akadeemilisel....aga selle lõpetan kindlasti.
jätsin pooleli TTÜ
sest pärast gümnaasiumi lõppu oli pea laiali otsas ja põhiline oli üdse kuhugi sisse saada.. hoolimata niiväga erialast.. peale poolteist aastat
lõpetasin selle jama seal ja valisin hoopis ühe kolled¾itest, mille ka ilusti lõpetasin 
Mina ei ole midagi pooleli jätnud. Kui alustan kooli, siis ka lõpetan.
Siiamaani midagi pooleli pole jätnud veel. Kuigi ülikooli ajal on sellised mõtted korduvalt tulnud. Kuid nüüd lõpuks asi juba niikaugel, et
poolelijätmine tunduks lihtsalt mõttetu. Aega läheb kaks korda rohkem, kui teistel, kuid kevadel saab ehk lõpetatud 
Mina jätsin pooleli õpingud Tallinna Pedagoogikaülikoolis suhtkoht lõpusirgel,mitmel põhjusel...Tahaksin kindlasti uuesti õppima minna,siis aga ikka seda,mis endale ka huvi pakub.
ei ole jätnud, näiteks triinu kivilaan ninjadest jättis pooleli, kuid nüüd ninjad jätsid tema maha. ju ta siis ei osanud kümne meetri kõrgusele hüpata ja tagurpidisaltosid visata ega kannatanud aint mustade riiete kandmist.
ühe kooli olen pooleli jätnud.... see oli aastal 2000. kooliks oli vana-vigala tehnika- ja teeninduskool, esimesel kursusel ja põhjus oli selles et lihtsalt oleks tahtnud paremat põhja kui seal koolis õpetati
keskkoolis oli mõte peas paar korda et jätaks kooli pooleli, teeks mitte midagi. kuid tänu oma sõpradele (nendele tõelistele siis), olin suuteline
selle lõpetama ja isegi edukalt. hiljem läksin ülikooli, kuid olen praegu akadeemilisel. 1ne akadeemiline tuli sellepärast,et läksin välismaale
aastaks vabatahtlikuks. 2ne et pikendada oma vabatahtliku staatust.aga nüüd kohe kohe jälle kooli.saab ehk baka kätte ja siis edasi.
Õppida!Õppida!Õppida!