Board logo

Hirm, kartus...
päikesekilluke - 04.05.2004 kell 22:53

Kas Sina kardad midagi, tunned millegi ees (suurt) hirmu ?
Nii öelda foobiad siis.
Ise pelgan pimedust ja tundmatuid kohti.
Juba väiksest peale ja pole siiani sellest jagu saanud
Kas Sina oled midagi kartnud ja siis kunagi hiljem sellest vabanenud ?


P.1 - 04.05.2004 kell 23:03

Kardan kõgerohkem mõnda tüdrukut solvata.
Ja kardan, et terve mu suvi võib aiataha minna.


sirli - 04.05.2004 kell 23:07

putukaid kardan paaniliselt ja see hirm aina süveneb, miskipärast ja ma kardan seda, et äkki ma ei saa miskipärast oma eluga enam hakkama ja kardan teistest sõltuvusse jääda.


Tartu-Waim - 04.05.2004 kell 23:18

Ma ärkan jah mõnikord keset ööd üles ja kardan et kuna mul vanust juba piisavalt...et äggi mul ei tõuse enam...siis teen mõned kiiremad liigutused parema käega ja tunnen....MA ELAN!!!!!!!.......muid hirme nagu ei meenu


li-li - 05.05.2004 kell 00:06

nagu ei kardagi vist midagi,ainult viimasel ajal võtab seest õõnsax kiirabisireen......täiesti tühja kohapealt muide


susanna - 05.05.2004 kell 00:23

kusagil justkui midagi sellist vastatud
aga..kardan aega, mil oma vanemate surmast peab kuulma, sellele järgnevat aega
tean, et see paratamatus, aga.. kohe mitte ei taha, et üks telefonikõne sellest teataks
see olekski see kõige suurem hirm
miks kardan, vast seetõttu, et vanaema surmateate võtsin mina vastu ja tema oli ka kallis mulle


päikesekilluke - 05.05.2004 kell 00:37

Mul täpselt sama--kardan ka oma vanemaid kaotada, et äkki nendega juhtub midagi...ja mida ilma nendeta teeksin...
Ja kiirabisignaali kuuldes käib kui külm jutt kehast läbi


hestia - 05.05.2004 kell 01:24

kardan, et äkki läheb mul selle aasta puhkus aia taha, muid hirme hetkel pole... foobiaid ammugi mitte....


Killagal - 05.05.2004 kell 08:42

nu foobiate teema on olnud ka...
aga mul seenefoobia ja ämblikufoobia... ma isegi ei tea kumb hullem on


pisimimm - 05.05.2004 kell 08:50

Foobiate all ei kannata, kuid eks neid hirme ikka ole ja ma usun, et neil kel lapsed, on neid paratamatult... On hirm, et lastega juhtub midagi, kardan oma peret kaotada... Kardan, et minuga juhtub midagi, milletõttu lapsed peavad kasvama ilma emata... ahh, ei traagitse rohkem , elu on tegelikult ilus


mompsik - 05.05.2004 kell 08:55

jahm..kardan kaah pimedust..ja eriti veel linnas kuskil öösel või siis näiteks pimedas metsas üksi olla..jubbe


püsimatu - 05.05.2004 kell 08:56

Foobiatest olen juba kuskil kirjutanud, täiesti olemas
Maaniatest ka, olemas

Kartsin kunagi kohutavalt kõrgust, käisin mägedes, nüüd kardan ka, aga mitte nii palju.
Kartsin autosõitu, käisin klassivennaga karditrennis kaasas.
Kartsin tantsida, läksin pantomiimi. Kartsin läbikukkumisi, õppisin enda üle naerma.Kartsin mehi...jne.
St. iga kartuse vastu tuleb võidelda tema endaga, mitte paaniliselt hoiduda vaid tasapisi proovida. Kasvõi varbaotsaga.


pisikene - 05.05.2004 kell 09:43

No mul oli veel aasta tagasi sada hirmu, milledest olen praeguseks sõrade abiga üle saanud. Kartsin esinemist, isegi oma arvamuse avaldamist, kõrgust ja äikest. Praeguseks ma neist ühtegi ei karda, kui vaja siis ok.
Ainus, mida ma kardan on lähedaste inimeste kaotus, see on vist seetõttu tekkinud, et talvel olid ühe lähedase inimese matused


lenxu - 05.05.2004 kell 09:57

Mina kardan lähedase inimese surma...ei ole veel kedagi kaotand, aga...kunagi tuleb ikka see esimene kord.
/me loodab südamest et sureb enne oma lapsi kurb teema


sinisilm - 05.05.2004 kell 10:07

Üldiselt kõrgust ja kinniseid ruume...lausa foobiaks pole asi läinud...võib-olla veel üksindust...


Brittle - 05.05.2004 kell 10:41

Ämblikud pidid väga head loomad olema ... ei usu. Igasugu putukad on vastikud.
Muid hirme nagu pole.


kontorihiir - 05.05.2004 kell 11:00

..ei oskagi nagu midagi karta vist....kui, siis ilmselt samu asju mis susanna ka mainis...kuigi mul vanemad veel üsna kõbusad....
...aga hirm või mai teagi, mis see on, tuleb ikka siis kui asi käes.....ntx kui poiss tuli koju murtud rangluuga, siis viskas mul peaagu pildi tasku ...poiss jooksis veeklaaisga nagu oleks mul suurem häda kui tal....aga niimoodi see mõjus jah .....


maritv - 05.05.2004 kell 21:00

mina põen pisikest sorti araknofoobiat... ja akrofoobiat ka natuke.
lisaks ämblikele ja kõrgusele kardan ma veel igasuguseid asju


mirelles - 06.05.2004 kell 06:49

Kardan paljusid asju, araks teeb ka veel praegu telefoni helin...ei taha saada halbu sõnumeid...


netty - 06.05.2004 kell 17:00

Väiksena kartsin,et voodi all on kollid ja julgesin magama jääda ainult nii,et peanupp teki alt paistis ...aga praegu on ainuke asi,mida tõesti paaniliselt kardan konnad


bunnicula - 06.05.2004 kell 17:15

Kardan üksi jääda...ja kõrgust ja ämblikke ja igasugu muid satikaid/putukaid/mardikaid ja igasugu limaseid roomavaid olendeid jne ... ühesõnaga argpüks olen


Kavaldaja - 06.05.2004 kell 17:22

piisab sellest, et kardan kõike, mis kuulub loomariiki, aga ei kuulu selgroogsete hulka .... ok koeri kardan ka -võõraid koeri


Marygold - 24.05.2004 kell 23:43

selline rumal foobia, aga ....
ufosid, pole kunagi nainud, aga suurim hirm on see, et yhel oosel avan silmad ja nad seisavad koik reas mu voodi ees rohelised silmad helendamas...

Vaiksed koeranahvitsad, sipelgad, kaubarong


madu - 25.05.2004 kell 08:23

Kunagi kartsin meeletult kõrgust. Pärast korduvaid eneseületamisi kardan juba natuke vähem.
Ämblikutesse, eriti suurtesse, suhtun respektiga.
Kõige rohkem kardan vast hingerahu kaotada.


Kapsauss - 25.05.2004 kell 09:36

Mina kardan kõrgust, pimedust ja ämblike.
Kõrguse kartusest yritan lahti saada nii, et panen ennast proovile.Näiteks käisin mägi ronimist nats proovimas ning kõrgel puu otsas oli vaja mööda palki käia ja hiljem alla hypata.See oli suht raske aga hakkama sain


dsikibriki - 25.05.2004 kell 10:36

mul klaustrofoobia, ei saa solaariumis käia, kardan et kohe kohe see kaas kukub mulle kaela, olen proovinud eriveaid salonge , aga ei aita midagi - olen lumivalguke edasi


viidik - 25.05.2004 kell 10:46

Aga sa, dsikibriki, ära mine sellesse solaariumi, kus lamatakse kaane all, vaid sellesse, kus seistakse püsti lampide vahel!


Monique - 25.05.2004 kell 10:52

Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Foobiate all ei kannata, kuid eks neid hirme ikka ole ja ma usun, et neil kel lapsed, on neid paratamatult... On hirm, et lastega juhtub midagi, kardan oma peret kaotada... Kardan, et minuga juhtub midagi, milletõttu lapsed peavad kasvama ilma emata... ahh, ei traagitse rohkem , elu on tegelikult ilus

Sama siin ..... kardan ka kohutavalt oma pere pärast ..... loodan ikka, et see kartus asjata ja kõik on hästi Peab olema!
Ja eks ma muidugi kardan kohutavalt roomajaid ja igasuguseid selliseid limukaid ...... õuhhhhh


zitazitikaz - 08.10.2004 kell 20:40

mul kevadel tekkis võõras-voodis-magamise-foobia...
Saan magada ainult kalla või enda voodis... Muudele vooditele mõtlemine tekitab külmavärinaid.... Loodetavasti läheb sama järsku ära, kui tuli...


muvelin - 08.10.2004 kell 20:58

mina kardan putukaid, madusid, pimedat, äikest, kui keegi mind kinni hoib, seda et hingata ei saa...... issand neid asju on tegelt niiiii palju. ma olen totaalne foobik