Board logo

Elu rasedana
Lola69 - 18.05.2004 kell 12:04

Kas rasedusest teadasaamine on teie elus midagi muutnud? Ma ei mõtle siin seda uue ilmakodanikuga harjumist mis kindlasti muudab juba enamakesi kooselamise mõttes kogu elamist, pigem elu argipäeva. Et teadasaamisest saati nagu alkoholile igal kujul ei, ka mitte seda rasedusaegset harva ahvatlevat õllelonksu, rääkimata veinist? Kas suitsetajad on päeva- ja minutipealt vähemalt kandmise ajaks suitsust loobunud? Kas olete senise pitsilise ja sünteetilise pesusahtli kohe selle soovitatud puuvillase pesu vastu vahetanud? Kas olete muutnud toidusedelit, välistades kõik ebatervislikud ahvatlused? Söönd näidismenüü järgi? Puhkamise ja une sättinud ka vastavalt soovitatud rasedusaegsele režiimile? Kõik just nii nagu kõikvõimalikud raamatud rasedusest soovitavad. Või olete jätkanud senist eluviisi vaid väikeste mööndustega.


pisimimm - 18.05.2004 kell 12:11

Ehh, ma loobusin vaid alkoholist, ja sedagi mitte 100%-liselt - pokaalitäis veini sünnipäeval sai ikka ära lonksatud... Ei hakanud ma hullunult oma pesu vahetama, ega roidusedelit muutma (kuigi viimane muutus ise mingil hetkel tänu igasugu huvitavatele isudele)...Puhata sain ka ju vaid siis kui tööst vaba aega jäi ja teist last kandes ka siis, kui poja magama oli pandud.... Ehk siis vaid raseduse lõppjärgus kui tööle ei pidanud minema ja kodusolemine mu põhiülesandeks jäi ... Seega, kumbki olnud rasedustest ei pannud mind hullunult oma senist elu muutma, ja miks oleks pidanudki - elu osa ju seegi


püsimatu - 18.05.2004 kell 12:19

Minust ei tohi eeskuju võtta, sest ma olen ikka kõike egoistlikult enda järgi teinud ja teistest vähe hoolinud.Kui nüüd takkajärge mõelda , siis väga palju riskind lollakalt.
Suitsetasin edasi, no võib-olla natuke vähem, sest päris raseduse algul hakkas vastu ja ajas südame pahaks. Veini rüüpasin vahest...ja sünnipäevadel võtsin ka pitsi või paar-kolm kangemat. Sõin mida parasjagu tahtsin. Tervislikust pesust polnd siis kuulnudki ja istusin ikka külma kivi või mätta peal.
Arsti juures ei viitsind regulaarses kontrollis käia. Viimasega ei läinud üldse ennem arstile arvele võtma, kui alles sünnitusmajas. Sõitsin jalgratta ja säärevärisrajaga, ronisin puu otsas(õunakorjamise aeg). Ühtegi raamatut rasedusest sihilikult läbi ei lugenud, sest tahtsin teha täpselt nii, nagu mu sisetunne ütleb.


Lola69 - 18.05.2004 kell 13:18

Esimesega sai veel veidi püütud. Kuigi kah mitte just igast sõnasabast kinni võetud ja selle järgi elatud. Nüüd on küll sealmaal asi, et rasedused ja imetamised on üldse toidusedelit oluliselt muutnud. Ja see harjumus on jäänud. Samas ... Seda omaaegset võimlemist raseduse aegu enam ei harrasta. Vanemad lapsed on piisav koormus kantseldada.

Huvitav, kas päris raamatusoovituste järgi elades üldse aega muuks kui näpuga järjevedamiseks jääks?

Ainult jah, kõik arstivisiidid ja analüüsid said tehtud. Sai veel omale omade muude hädadega saatekirju küsitud. Ja käidud kontrollides.


kontorihiir - 18.05.2004 kell 14:22

no suitsust loobusin siis raudselt....arstil käisin regulaarselt...mul oli kõik OK...sõin ikka nii vähe nagu alati, erilisi soove polnud - vähemalt ei mäleta....
ainult et teise puhul võtsin lusikatäis kastoorõli, et sünnitust esile kutsuda - lihtsalt ilmad olid nii kuumad ja ma ei viicind enam....ja jaanipäev oli tulekul....
ja juhtuski nii, et sündis jaaniööl...


sinisilm - 18.05.2004 kell 15:47

Alkoholist ja suitsust loobusin täielikult.Aga muus asjas oli nagu oli.Sain riielda,et kiiresti kõndisin-ikka Toomelt pooljoostes üles,raamatupamp käes ja siis ähkides arsti manu...ja siis sain nagu tolmas...


Lola69 - 18.05.2004 kell 16:10

Tjah, nö vanemate naiste käest sain alguses kah ikka vahel võtta, et pesu nöörile upitasin ja kotta tassisin poest kottu käe otsas. Et kas arunatukest peas pole. Aga selle käte ülesse tõstmisega räägivad nad tänapääval juba teist juttu nagunii, et ei tee see lapsele kedagist. Aint jah, vana kooli emmed ikka veel kipuvad õpetama


kodukiisu - 18.05.2004 kell 17:14

Alkoholi tarbimise jätsin ära, suitsetamise ka. Alkoholist nii palju - et oma pulmas võtsin shampust lonksu.
Aga söömisharjumused muutusid iseenesest, mul lihtsalt ei püsinud sees ebatervislikud toidud, nt rämpstoidu lõhn juba ajas oksele, ka ei saanud ma süüa rasvast, praetud või suitsetatud liha ja kala. Magusatest asjadest igast koogid ja tordid ajasid iiveldama, muna ajas oksele. Süüa sain enamasti vaid värkseid ja hapukaid puuvilju, vahel tulid ka need sama teed pidi välja, viimastel kuudel sõin nt riisi või juurvilja suppi lihata.
Kuna oma iivelduse ja oksendamiste pärast nii nõrk olin siis tööl enam ei käinud, juba u 3.kuust, olin kas haiguslehel, haiglas või palgata puhkusel (kui haiguslehte ei saanud), magasin lõunani, siis heal juhul näksisin midagi, käisin jalutamas, istusin arvuti taga ja tegin ka lõunauinakuid.

Pesu ja riideid küll mingeid erilisi ei kasutanud, kosmeetika jms jäi ka samaks. Mingeid rasedariideid pole kunagi vaja läinud - kõik enda riided venisid ilusti selga, ainult peale sünnitust polnud midagi selga panna, sest olin 8kg alla võtnud ja kõik riided olid seljas nii naljakad lohmakad

ja elu muutus paljugi ka selles osas et enam ei julenud üksinda kuhugi minna, ka poodi jäätist ostma saatsin mehe sest üle 5min ma kinnises ruumis püsti ei suutnud seista, poed sealjuures kõige hullemad, päris mitu korda minestasin nt Prismas käies.


susanna - 19.05.2004 kell 13:21

ei joonud, suitsetanud
arstil käisin
aga muid piiranguid küll ei teinud
pesu aitas vast mees nööride juurde tassida, riputasin ise
kardinaid upitasin ka ise üles panema(öeldakse küll. et ei tohtivat)
kõik kulges tavaliselt, vahest ainult aeglasemas tempos
seda just talvel, libedaga olin ettevaatlikum
magasin palju


Rety - 02.06.2004 kell 22:52

Esimest last oodates võtsin ikka igatsugu jama nõu kuulda, kolmandamaga ei jõudnud ennem arstilegi, kui alles 27-ndamal nädalal ja seda ka selleks, et dekreeti minna, päev enne sünnitust sõitsin rattaga ringi ("hull mutt" ja elasin "normaalset" elu


tinkivinky - 07.06.2004 kell 18:59

ega minagi suurt pole muutnud...püüan elada omat vana elu edasi,lihtsalt kontrollin end et mitte väga raskeid asju ei tassiks ja liialt käsi ülesse ei upita ning liialt ringi ei "ratsutaks"üldiselt pole ma midagi muutnud peale selle,et alkoholi ei võta ja kui võtan siis ka aint mingitel tähtpäevadel...
pole nagu eriti oma toitumist muutnud,vot mida olen muutnud,et ei tee sporti praegusel hetkel,millest tunnen väga puudust kuid peagi saan seda teha kui pisike käes on


Carita - 22.02.2006 kell 15:19

Õnneks sain selles teada sellisel eluperioodil, mil enesehävitusvahendeid ei viljelenud - suits, alkohol ega muud, niisiis ei pidanud midagi muutma


madu - 22.02.2006 kell 17:25

Elu muutis ise mu harjumusi. Suitsu pole kunagi teinud, aga raseduse ajal hakkas igasugune alkohol ja kohv vastu. Viimased nädalad enne sünnitust rookisin aktiivselt krundilt lund, kuna mees oli kodust ära tööl, ja tassisin igapäevaselt vähemalt 2 korda päevas kutsikaid tuppa ja tagasi kuuti (viimasel nädalal siis 5 kutsikat x 5 kilo, ja ikka kõik korraga, sest mitu korda käia ei viitsinud).


earthland - 24.02.2006 kell 18:43

ma selles asjas nüüd targem. soovige õnne, saan üheksa kuu pärast papaks või millekski taoliseks. ei kujuta ette, mis juhtub kaheksa kuu pärast aga praegu, kui pole mingit ohtu, on ''temake'' närvis juba alkoholipudeli nägemisest ja telekavaatamisest on ta täielikult keeldunud, kuna seal näidatakse suitsetavaid inimesi... ja ta on lausa meister valetama, et ehki tal pole veel uneprobleeme, siis nädala pärast kindlasti on ja mina peaksin mõned ööd üleval olema, et tema uue elureziimiga harjuda.... ühesõnaga on kõik juba praegu kohutav, ma ootan kaheksa kuu möödumist...


LadyButterfly - 24.02.2006 kell 19:07

Palju õnne, earthland! Kui juba praegu on kohutav siis aina hullemaks läheb
Mul on olnud nii, et iga rasedusega kaasnes jube unevajadus. Esimese ja teise ootel sain ikka põõnata aga kolmandat oodates küll mitte. Kolmandat oodates toitsin teist alles rinnaga ja uinutasin süles magama.
Ei muutnud rasedus söögis ja joogis peaaegu midagi. Mingit pesu ma välja ei vahetanud. Ka füüsilise töö tegemises ei muutnud midagi - tassisin puid, kaevasin maad, tegin kodus remonti - autoga sõitsin raseduse lõpuni. Tuli jälgida enesetunnet, et üle ei pingutaks.


li-li - 24.02.2006 kell 21:49

mida vanemas eas mamma, sed suurem"kanaema" ta on rasedus ei ole haigus ja seda ei ole vaja karta