
Oletame, et on sundsituatsioon ja peab ühest inimesest loobuma: kas oma abikaasast või oma lapsest (väike laps).
See, kellest loobud, hukatakse.
Kummast loobud?
oi-oi mis küsimus
kallistaks meest kõvasti-kõvasti... viimast korda
Ray, see pole aus...
..selliseid valikuid pakkuda...
...ei loobuks kummastki.....põgeneks, peidaks ära, midaiganes võtaks ette....
appike, kui jube valik. Ma loobuks sellisel juhul pigem enda elust ja sellega seoses ka niivõrd õudsest valikust.
No on alles küsimus...
Mitte kummastki EI LOOBUKS !!!
See nagu keskaja dilemma juba, uhh...
Loodan kogu südamest, et mitte kellelgi ei tule kunagi sellise valiku ees seista. 
Aga kui valikut EI teeks, siis oleks kõigi hukk vältimatu (Sina, Su abikaasa ja laps /-ed/ hukkuvad või hukatakse sellisel juhul)?
Kes osutuks valituks? Abikaasa või laps?
ei hakka valikuid tegema, loodan, et sellist ei tulegi kunagi teha
nii-sama lambist oletama ei hakka
on alles küsimus tõesti.Algul pakuks enda elu ja kui sellest ei aitaks loobuksin mehest.
Oleksin pidanud polli tegema vist. Ehk ei julge naised oma mehi hukkamisele avalikult saata sedasi. 
Kas alternatiivi ei saaaks?
Et siis ma loovutaks enda.
Aga niimoodi, et mees või laps?
Kõik oleneb lapse vanusest ja mehega kooselatud ajast. Kui laps oleks väike, siis ohverdaks lapse, sest jõuaks uue teha.
Aga kui laps oleks juba suur ja kujuneva või kujunenud maailmavaataga, seega isiksus, siis loovutaks mehe.
mehest nii kurb kui see ka ei ole...
kui ennast ei saa ohverdada, siis arvatavasti mehe...
ilmselt lapsest.Armastavat abikaasat on raskem leida, kui uus laps saada.Julm, aga tõsi.
Aga mina prooviks need hukkajad pehmeks rääkida...püüaksin jõuda nende kivistunud südameteni....ehk suudaksin neile selgeks teha, kui ilus on tegelikult see niigi lühike elu...
Tsitaat:pigem ehk nii, et naisesüda ei luba saata meest surma ja emasüda last...kumma südame ma siis tapan ?!? valik kui selline on ikka hiiglama raske...
Algne postitaja: Ray
Oleksin pidanud polli tegema vist. Ehk ei julge naised oma mehi hukkamisele avalikult saata sedasi.![]()
otsuseid tuleb vahest langetada "nüüd ja praeg" ja ex ma ka siis otsustan n. ei pea seda hetkel vajalikux isegi mitte mõelda
mnjah arvatavasti loobuks mehest, sest laps on ikkagi osa sinust, oled teda üheksa kuud ju kandnud. otsus oleks raske, kuid sorry mehed, minu jaoks on laps tähtsam kui mees
Kui jutt on väiksest lapsest, siis ohverdaksin abikaasa.
Lapsele tuleb anda võimalus täiskasvanuks kasvada, õppida, elu nautida. Lisaks ma arvan, et mu abikaasagi kiidaks mu sellise valiku heaks ja annaks
mulle andeks. Meil on võimalus uuesti kohtuda järgmises elus.
see ei puutu otseselt teemasse, aga raamatus "sophie valik" pidi päätegelane valima, kumma lapse ta ohverdab. ja pärast hukati teine laps ka. ouch.
vääga raske küsimus.....
esimene mõte oli niisugune et kihutaks endale kuuli pähe aga kahjuks niisugust võimalust siin ei antud..
ükski mees pole sõna võtnud, jutt oli abikaasast
otsustaks koos, kumb pea pakule paneb, ja kas pärast ka toitjat vaja ja kumb paremini sellega hakkama saaks.
Näljahädedel surid nõrgemad, et suguharu püsiks.
Kas emotsionaalne või realistlik otsus.
Kui laps väike, pole mõtet ema pead pakule isegi mitte panna, sest siis sureks ju laps ka-veidi hiljem-ja veel jõhkramalt-nälga- ja su enda otsuse
tulemusena
Nu krt nüüd ma küll solvusin..ükski mees..heh..ok..läks teemast mööda, aga siiski..
Abikaasa .. ja ma arvan, et abikaasa valiks kah selle, et kas tema või meie ühine laps ..
Aga kui oleks veel valida, siis ma annaks enda lapse või mehe asemel.
Ilmselt ikka mehe ohverdaks - ma arvan.
Kõik oleneb mille eest ja kellele ohverdama peab. Ja mis ohvrist edasi saab.
Üritaks ka vahetus varianti, et ohverdaks iseenda.
Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Tsitaat:pigem ehk nii, et naisesüda ei luba saata meest surma ja emasüda last...kumma südame ma siis tapan ?!? valik kui selline on ikka hiiglama raske...
Algne postitaja: Ray
Oleksin pidanud polli tegema vist. Ehk ei julge naised oma mehi hukkamisele avalikult saata sedasi.![]()
väga raske valik aga arvatavasti mehest.
Krdi raske küsimus...
Kõigepealt laseks enast hukata, kui selline võimalus oleks...
Aga kui valida tõesti mehe ja lapse vahel...
Siis praegu mõtlen, et valiks lapse... Ei taha seda seletada...
Aga üsna kindel olen selles, et kui kunagi lapse sünnitan, siis kirjutaks siia uue vastuse, et hukatakse siiski mees...
Samas kõik muidugi oleneb ka mehest, kes mul siis on... Kui ma teaks, et peale lapse hukkamist, mehega koos teineteist hoiame ja toetame ning oleme
õnnelikud, et koos oleme ja uue lapse "soetame", siis langeks hukkamine lapse kasuks... Julm nagu ma olen...
/me nüüd punastab ja häbeneb kõikide ees, kes kindlalt mehe hukkamisse saadaks... 
pigem abikaasa.. vastasel juhul ajaks ta vist end nii ehk naa vardasse ja torkaks mind sinna kauba pääle.
liiga julm küsimus..esimese asjana pakuksin enda elu ja teeksin selgeks, et sellest peab piisama...
kui ei..siis tõesti ei tea,mida teha...
aga arvatavasti armastab mu mees mind ja last nii palju, et ta on nõus end ohverdama..sest laps on siiski syytu ja temal terve elu ees...aga elu ilma
isata
Ma loobux abikaasast.
Sest laps onn ikkagi j2reltulev p6lv
Aga jah .. loodetavasti t2nap2eval ja siin eestis ei tule kellelgi sellist valikut teha..
issand, ohverdaksin ennast
raske valik tõesti, parem kui sellist ette ei tuleks.
a karta on et laps jääb.
vist teeks endale viimase süsti! ei, ei selliseks otsuseks poleks ma võimeline, las edasi otsustab saatus
Ma kallistaksin sind